anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
välja pööramine Pikk lähendaja Häbemeluu Reieluu karejoone Reie lähendamine ja mediaalne mokk välja pööramine Õrnlihas Häbemeluu Sääreluuköprus Reie lähendamine, sääre painutus Reie lihased Eesmine (2) LIHASE ALGUSKOHT KINNITUSKO FUNKTSIOON NIMETUS HT Reie-nelipea Vahepealne pakslihas reieluu Põlvekeder Põlve sirutus lihas eesmine pind Külgmine pakslihas reieluu karejoone lateraalne mokk Keskmine pakslihas reieluu karejoone mediaalne mokk Reiesirglihas niudeluu alumis-
spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ning jõuab posttsentraalkääru ülemisse ossa. (Alumised jäsemed, alumine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 2) Talbkimp – pärineb spinaalganglionist, siirdub väikeajju ja suuraju poolkeradesse ja jõuab posttsentraalkääru alumisse ossa. (ülemised jäsemed, ülemine kere osa; saabub info lihaste pinge ja lõdvestus seisundite ning kehaasendi kohta). 3) Tagumine ja eesmine spinotserebellaarne juhtetee – närvikiud suunduvad üles piklikajju, sealt silla kaudu väikeajju. (viivad erutusi väikeajju; nendest erutustest – > automaatsed liigutused, väikeaju talitleb liigutuste koordineerimisel ja lihaste toonuse reguleerimisel). 4) Spinotalaamiline juhtetee - kulgevad valgeaine külgmiste väätide välimistes osades. (viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju
Lähteasend: väljaaste - keharaskus on ees oleval põlvest kõverdatud jalal ja tagumine jalg on sirge (pilt 2). Keharaskus viiakse üle tagumisele jalale tagumine jalg kõverdub põlvest ja eesmine jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 1). Lõppasend: Lähteasend: Pilt 1 Pilt 2 2.2. Lükkamine Lähteasend: keharaskus on taga oleval kõverdatul jalal ja eesmine jalg on sirge (pilt 3). Keharaskus viiakse üle ees olevale jalale eesmine jalg kõverdub põlvest ja taga olev jalg sirgeneb põlvest, lõppasendisse (pilt 4). Lähteasend: Lõppasend: Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm 2.3.Tõmbamine kõrvale Lähteasend: jalad on harkselt
oponeus pollicis - Pöidla vastastaja opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas
võib osaleda roiete tõstmises (hingamise abilihas) Rangluualune lihas Eesmine saaglihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. rangluu I roie Tõmbab m.serratus 9 ülemist Abaluu Pöörab subclavicus rangluud alla anterior roiet mediaalne abaluu
Pikk pea: · Painutab Reiekakspealihas Istmikuköbrult Pindluu peale põlve Lühike pea: · Viib reit taha Reieluu tagapinnalt Sääre lihased Eesmine osa- 3 lihast Eesmine Sääreluu lateraalselt 1.talbluule Sirutab pöida sääreluulihas pinnalt 1.pöialuule Pikk Pindluu mediaalselt Suurvarba Sirutab suurt varvast suurvarbasirutaja pinnalt selgmisele pinnale Sääreluu lateraalselt
köbruke pööramine ja taha viimine Väike ümarlihas Abaluu külgmine serv Õlevarreluu suur Õlavarre taha viimine, köbruke lähendamine ja välja pööramine Deltalihas Eesmine osa rangluu, Õlavarreluu keskosa Õlavarre eemaldamine, taha Keskne osa õlanukk, ja ette viimine Tagumine osa abaluuhari 65. Õlavars (5) NIMETUS ALGUSKOHT KINNITUSKOHT FUNKTSIOON Kaarnajätke Abaluu kaarnajätk Õlavarreluu väike Õlavarre ette
Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris. a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus
miimilistesse lihastesse tõstab kaelanahka Peapööraja (m. Rinnakupide; rangluu Oimuluu nibujätke ja Pea painutamine, kallutamine ja pööramine sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m
Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE) vertebra prominens - KAELALÜLI ETTEPAINE
Kõhu sirglihas(5-7 roide välispinnalt Kaela lihased häbemeluule), tõmbab vaagnavöödet rindkere suunas Sisemine kõhu põikilihas(niudeluuharjalt kolmele alumisele roidele), kere pöörded Rinna lihased Välimine kõhu põikilihas(alumistelt roietelt niudeluuharjale), kere pöörded Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas (kaelalülide 1-2 roide vahel), tõstavad roideid sissehingamisel ja aitavad tuua kaela ette Peapöörajalihas(rinnakult ja rangluult nibujätkele), pea pööramine ja kallutus kuklasse Sisemised roietevahelihased(roide ülemiselt servalt naaberroide alumisele
-Pars lacrimalis aitab trasportida ja ära juhtida pisaraid M. levator os sphenoidale ülalau sidekude ja nahk -tõstab ülemist silmalugu palpebrae superioris M. corrugator os frontale kulmu mediaalne osa -tõmbab kulmu alla ja mediaalsele supercilii alumis- eesmine osa M. depressor os frontale os maxilla ja os frontalise -langetab kulmu supercilii kinnitusjoon Ninaümbruse lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt nimetus koht koht M. procerus ninaluu fastsia kulmude vahel olev nahk -tõmbab kulmu mediaalset osa alla (the muscle
Filum terminale LÕPPNIIT ajukestad on selle ümber. Canalis centralis TSENTRAAL KANAL Fissura mediana ventralis - Sulcus medianus dorsalis - Sulcus dorsolateralis - Radix ventralis KÕHTMISED JUURED Ganglion spinale SPINAALGANGLON Substantia grisea HALLOLLUS närvirakkude tuumad liblika kujuline Cornu dorsalis - SELGMINE SARV Cornu lateralis -KÜLGMINE SARV Columna lateralis -KÜLGMINE SAMMAS Cornu ventralis KÕHTMINE SARV Columna anterior EESMINE SAMMAS Columna posterior - TAGUMINE SAMMAS Substantia alba VALGEOLLUS seal kulgevad närvirakkude jätked Funiculus dorsalis TAGUMINE/SELGMINE VÄÄT Fasciculus gracilis (Fasciculus Golli) -SIREKIMP EHK GOLLIKIMP Fasciculus cuneatus (Fasciculus Burdachi) BURDAKHI KIMP Funiculus lateralis KÜLGMINE VÄÄT Tractus spinocerebellaris ventralis et dorsalis KÕHTMINE JA SELGMINE SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA
Musculus infraspinatus o: fossa infraspinata scapulae i: tuberculum majus humeri õlavarre välisrotatsioon-retroflexio-adductio (odavise) + õlaliigese stabiliseerimine Musculus teres minor o: margo lateralis scapulae i: tuberculum majus humeri f: õlavarre välisrotatsioon, retrofleksioon, aduktsioon + stabiliseerimine Musculus deltoideus o: eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik + keskmine osa – acromion + tagumine osa – spina scapulae i: tuberositas deltoidea humeri f: kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon + eesmine osa üksi – õlavarre anterversioon ja siserotatsioon + tagumine osa üksi – õlavarre retroversioon ja välisrotatsioon + eesmine ja tagumine kahekesi – aduktsioon Vahelmine rühm Musculus subscapularis o: fossa subscapularis scapulae
Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa)
17. Lülisambalüli ehituse põhimõte: Lüli on luuline lülisamba ehituse alus, mille funktsioon on toetada ja kaitsta seljaaju. Lülisambalüli ehituse põhimõte on, et lülisambas asetseb seljaaju ja neid ümbritseb seljaajunärvid. Lülid on nii ehitatud, et need ei liiguks nii, et kahjustaks seljaaju. 18.Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelülile üks iseloomulik tunnus: Lülimulk on kolmnurkne(kaelalüli), Lülimulk on ümmargune(rinnalüli),kõige massivsemad(nimmelülid), eesmine pind on nõgus (ristluulülid), 4-5 mandunud kokkukasvanud lülist (õndraluu) 19. Lülisambalülid ühenduvad terviklikuks lülisambaks: Lülidevaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus: Lülivaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. 21. Nimeta lülisamba võimalikud liikumised: Liikuvus on ümber kolme telje(painutus, sirutus, kallutus,pööramine), kuigi on piiranguid, nt rinnaosa liikuvus on
Sidekoelisest kõhrkoest Näita joonisel, kus asub tuberoositas tibiae Sääreluukõprus). Missugune lihas sellele kinnitub. m.quadriceps femoris - reie-nelipealihas Näita joonisel, kus asub eminentia intercondylaris (põntadrvahekõrgend) ja ütle, mis sinna kinnituvad Eesmine ja tagumine ristatiside Nimeta lihased, mis põlveliigeses asuvad frontaalselt tagapool: M. gastrocnemius- kaksik- sääremarjalihas Kas need on põlveliigses painutajad või sirutajad? Painutajad Näita joonisel facies lateralis tibiae (sääreluu külgmine
õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. · Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 62. Kõhu lihased · Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. · Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
Kinnitub: õlavarreluule, Tõmbab õlavart taha ja sissepoole, langetab suure jõuga ülestõstetud kätt. f) Trapetslihas - Algab: kuklaluu, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülidelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluule. Tõstavad õlavöödet, tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
VAAGNAVÖÖTMELIHASED EESMINE RÜHM (1) LIHASED ALGAB KINNITUB FUNKTSIOON Fikseeritud alajäseme puhul Viimaselt rinnalülilt, kallutab kere ettepoole,
Funktsioonideks on info viimine posttsentraalse (tumesinise) kääru ülemisse ossa või väike ajju. Nende kaudu antakse närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest, peaajju. 34.ALANEVAD JUHTETEED (MOODUSTUMINE, JAGUNEMINE, PAIKNEMINE, FUNKTSIOONID) Alanevad ehk motoorsed juhteteed. Moodustuvad: - kortikospinaalkulglatest (lateraalne kortikospinaalkulgla, eesmine kortikospinaalkulgla kulgevad seljaajus mööda eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida); - subkortikaalkulglatest (rubrospinaalkulglast algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures , tektospinaalkulglast algab keskaju nelikküngastikust ja vestibulospinaalkulglast tuleb vestibulaartuumast sinna, kuhu on paigutunud tasakaalunärvi tuum).
KEREPÖÖRDED 3. Välimine kõhupõikilihas (kerepöörded)- algab kaheksa alumise roide välispinnalt ja kinnitub niudeluuharjale. RINNALIHASED 1. Välimised roietevahelised lihased- tõstavad lihaseid, algavad roide algumiselt servalt ja kinnitub naaberroide ülemisele servale (SISSEHINGAMINE). 2. Sisemised roietevahelised lihased- algavad ülemiselt naaberroide servalt ja kinnitub naaberroide alumisele servale (langetavad roideid). VÄLJAHINGAMINE 3. Eesmine saaglihas, rinnalihas(käe ette toomine)(ROIETE PEAL)- algab 8 või 9 roidelt ja kinnitub abaluu mediaalsele servale. TEEB ÜLAJÄSEME PIKAKS. 4. Suur rinnalihas- algab rangluult, rinnakult ja kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele. ÕLAVARRE ETTEVIIMINE 5. Diafragma ehk vahelihas- on õhuke kõõluskese mille ümber lihased (hingamisfunktsioon) PEAMINE HINGAMISLIHAS, vahelihase kokkutõmbumisel on sissehingmine ja kui vahelihas lõtvub siis väljahingamine.
● Alkohol imendub suust, söögitorust, maost ja kõige suuremal määral peensoolest kiiresti verre ning jõuab kõikidesse organitesse ● Mõjutab kogu organismi ja suurendab paljude haiguste tekkeriski ● Toimeaine etanool on toksiline aine - otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva pika- või lühiajalise haiguse või tervisehäirega, mis põhjustavad kas surma või olulist elukvaliteedi langust Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi hingamine – aju “jääb magama” Mõju ajule ● Ajukoore eesmine osa ehk prefrontaalne korteks - enesekontroll, emotsioonid valikud ● Muutub kõne, liikumine (motoorika) ja isegi
1. Lülisambalülide liitumine ühtseks lülisambaks Lülisammas koosneb 33-34 lülist ja jaguneb viide ossa: 1. KAELAOSA 7 kaelalüli 2. RINNAOSA 12 rinnalüli 3. NIMMEOSA 5 nimmelüli 4. RISTLUUOSA 5 ristluulüli 5. ÕNDRAOSA 4-5 õndralüli (arv oleneb, kuidas lülid kokku kasvand) - Sidemed: Staatilise seisundi tekitamiseks 1) Eesmine pikiside – takistab sirutust 2) Tagumine pikiside – pidurdab painutust 3) Kollasidemed 4) Ogadeülene side 5) Ogajätkete-vahesidemed 6) Ristijätkete-vahesidemed - Liigesepindade asetus erinevatel lülisambalüli liikidel: 1) Kaelalülidel – madalad/lamedad pinnad (võimaldab liikuvust), suur lülimulk võimaldab palju liikuda 2) Rinnalülidel – frontaalse asetusega 3) Nimmelülidel – sagitaalse asetusega - Lülisambavaheketta ehitus: 23 tükki. Lülivaheketas asub lülikehade vahel
Õlavarre-kakspealihas* Lühike pea: abaluu Kodarluukörpus Painutab ja pöörab käsivart M. BICEPS BRACHII kaarnajätke väljapoole; tõmbab õlavart ette Pikk pea: abaluu (Kiudköölusriba) liigeseüline köbruke Õlavarrelihas Õlavarreluu distaalse Küünarluuköprus Painutab käsivart poole eesmine pind Õlavarre-kolmpealihas* Pikk pea: abaluu Küünarnukk Tõmbab ülestõstetud õlavart alla, M. TRICEPS BRACHII liigesealune köbruke rippasendist taha Mediaalne ja lateraalne pea: õlavarreluu Tervikuna: sirutab käsivart, tagumine pind küünarvart
Seedeelundid 1. Suuõõs: Algab suupiluga(rima oris), lõppeb kurgukitsusega(isthmus faucium) 2 osa: suuesik(vestibulum) ja pärissuuõõs(cavitas oris propium), nende vahel hambad ja igemed. Seinad: ülal suulagi(palatum), külgedel põsed(buccae), ees huuled(labia), all suupõhi(fundus oris). Suulagi(palatum): a) Kõrvalsuulagi(palatum durum) – eesmine 2/3, sees luud, submukoosa tihe ja liitunud periostiga. b) Pehmesuulagi(palatum molle) – tagumine 1/3, sees lihased, lõpus kurgunibu(uvula). Sünonüüm: suulaepuri(velum palatinum) Sees lihased (kokku 5 paari): a) koljupõhimikult suulakke (tõmbavad üles): 1. suulaepurje tõstur; 2. suulaepurje pingutaja. b) suulaest keelde ja neelu seina (tõmbavad alla): 3. suulae-keele lihas; 4. suulae-neelu lihas. c) kurgunibu sees 5. kurgunibulihas
Mõlemal planetaarülekandel on ühine päikeseratas. Reduktor on kolmekäiguline, neljanda või viienda käigu saamiseks tuleks sellisele reduktorile lisada veel üks planetaarülekanne. Joonis 18. Tagarattaveolise auto automaatkäigukasti planetaarreduktori skeem: 1 hüdrosüsteemi õlipump, 2 juhtratta vabakäigusidur, 3 hüdrotrafo juhtratas, 4 hüdrotrafo turbiinratas, 5 hüdrotrafo pumpratas, 6 eesmine sidur, 7 lintpidur, 8 tagumine sidur, 9 eesmine planetaarülekanne, 10 tagumine planetaarülekanne, 11 tagumise planetaarülekande satelliitide raam, 12 ketaspidur, 13 vabakäigusidur,14 parkimislukusti, 15 veetav võll, 16 tagumise planetaarülekande kroonratas, 17 ühine päikeseratas mõlemale planetaarülekandele, 18 satelliidid, 19 eesmise planetaarülekande satelliitide raam, 20 eesmise planetaarülekande kroonratas, 21 vedav võll
· Joonis lk 162 + tv joonis 8 120. Ülajäseme veenid. (joonisel: kaenlaveen, õlavarreveenid, kodarluuveenid, küünarluuveenid, venoossed pihukaared*, kämblaveenid*, sõrmeveenid*) (joonisel 2: kodarluumine nahaveen, küünarluumine nahaveen, vahelmine küünarluumine nahaveen) · Joonis lk 170 + tv joonis 8 121. Alajäseme arterid. (joonisel: keskmine tallaarter, külgmine tallaarter, tallaarter) (joonisel 2: välimine niudearter, süva reiearter, reiearter, õndlaarter, eesmine sääreluuarter, tagumine sääreluuarter, pindluuarter, kaararter, pöiaarterid, varbaarterid) · Joonis lk 166 + tv joonis 9 122.Alajäseme veenid. (Joonisel: reieveen, õndlaveen, väike alajäsemenahaveen, suur alajäsemenahaveen.) (joonisel 2: eesmised sääreluuveenid, tagumised sääreluuveenid, õndlaveen, reieveen, parem välimine niudeveen, parem sisemine niudeveen, ühisniudeveen, vasak ühisniudeveen, alumine õõnesveen. ) (+ külgmine
Rinnalülide liigendumine ja liikuvus: rinnalülid on ühendunud roietega ja sellepärast on liikuvus väiksem. Nimmelülide liigendumine ja liikuvus: nimmeosa on kõige liikuvam osa lülisambas. Liikumist soodustavad ja pidurdavad tegurid Lülisamba osas võivad liigutused toimuda ümber 3-telje: 1) Frontaaltelg – painutus ette, sirutus taha .Painutust piirab tagumine pikiside, kollaside, ogajätkevahelised sidemed, ogajätkeüline side. Sirutust piirab eesmine pikiside. 2) Sagitaaltelg – külgmine painutus on kõige ulatuslikum kaelaosas.Külgmist painutust (kallutust) pidurdavad ristijätkete vahelised sidemed. 3) Vertikaaltelg – ulatuslik liikumine toimub selgroo kolju- ja peapoolses osas. 3. Lülisambale toimivad lihased, nende innervatsioon. Lülisambale toimivad lihased: • Selgroosirgestaja • Rihmlihas. • Trapetslihas. • Kõhusirglihas. • Tagumine, keskne ja eesmine astriklihas • Rinnaku-rangluu-nibujätkelihas
· ALGAB o Fossa infraspinata · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS
vastu hambaid, tekitab suus "pumbaefekte" (pasunapuhumine, imemine jne.) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m
Iga roide ülemiselt servalt. Suunduvad Naaberroide alumisele servale. *roiete langetamine (väljahingamisel) põiki üles-ette. Välimised roietevahelihased Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Roide alumiselt servalt. Kulgevad Naaberroide ülemisele servale. *roiete tõstmine (sissehingamisel) põiki alla-ette. Eesmine saaglihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Saagjate sämpudena 8.-9. Ülemiselt Abaluu mediaalsele servale ning *abaluu ette toomine (nt. Käe roidelt. ülemisele ja alumisele nurgale. liigutamine sõudmisel). Suur rinnalihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Rangluult, rinnakult, 2.-6
kuklamügaralt, turjasidemelt ja kõikidelt rinnalülide ogajätketelt. Kinnitub: abaluuharjale, õlanukile ja rangluu õlanukmisele otsale. Ülemised kimbud tõstavad õlavöödet, vahelmised kimbud lähendavad abaluid lülisambale, alumised kimbud tõmbavad õlavöödet allapoole. Sirutab pead ja lülisammast fikseeritud ülajäseme puhul. 61. Kõhu lihased: a) Nimmeruutlihas (tagumine rühm) - Algab: tagumine kiht algab niudeluuharjalt, eesmine kiht algab nelja alumise nimmelüli roidejätkelt. Kinnitub: nimmelülide roidejätketele ja 12. roidele. Langetab roideid, fikseeritud rindkere puhul lähendavad kõhu lihased vaagnat rindkerele. b) Kõhusirglihas (eesmine rühm) - Algab: 5.-7. roidekõhre välispinnalt ja rinnaku mõõkjätkelt. Kinnitub: häbemeluule. Aitab painutada lülisammast, nende pideva toonuse tõttu püsivad elundid kindlas asendis.
Selle asendi puhul tõuseb esile emakakael. Mida rohkem on jalad painutatud, seda lühemaks muutub tupp. Poos sobib: * keskmise või sügava tupe ja keskmise või lühikese peenisega meheie. * nasele, kel tekib orgasm emakakaela ja emaka sidemete venitamisest peenise poolt ning on tunda emakakaela piirkonnas. * rasestumiseks. * poos ei sobi rasedatele ja samuti lühikese tape ja suure peenise puhul. * poos an traditsioonilisena kasutusel olnud Hiinas ja Jaapanis. 3. EESMINE PÖÖRDPOOS Mees larnab selili, jalad koos. Naine on tema pea1. Naine viib peenise tuppe ja teostab edasi-tagasi liigutusi, valides endale sobiva tempo ja sügavuse. Naine võib laskuda paralleelselt mehega, suudeldes ning surudes rindu vastu mehe keha või tõusta istukile ratsaasendisse. Siis saab mees stimuleerida rindu kätega, stimulatsiooniks on vaba ka naise selja-puusa-tuhara piirkond. Poos sobib: * rasedale naisele.
lihased lülisambast kuni roidekõhredeni. Ülemine osa tõmbab abaluud ette-küljele, alumine osa tõmbab Kinnitub abaluu abaluu alumist nurka ette, Eesmine Algab saagjate sämpudena mediaalsele servale ning kusjuures abaluu külgmine nurk saaglihas 8 või 9 ülemiselt roidelt. ülemisele ja alumisele nihkub ülespoole, võimaldades nurgale. õlavarrel tõusta kuni
phalanx proximalis, - PÕHILÜLI media, - KESK distalis -LÕPP Vaagnavööde - Pelvis - VAAGNALUU ossa coxae - puusaluud os ilium - NIUDELUU acetabulum - PUUSA ??????(POOLKUU PIND vist) incisura acetabuli - facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis -
LIHASMAPP Koostaja : Kädi Joll Juhendaja : Siret Rannik 2017 SÄÄRE LIHASED.....................................................................................................3 Eesmine sääreluulihas................................................................................................3 Pikk varvaste sirutaja.................................................................................................4 Kaksik-sääremarjalihas..............................................................................................5 Lest-sääremarjalihas...................................................................................................6 Tagumine sääreluulihas..............................................................................................7 Pikk varvaste painutaja...............................................................................................8 Pikk pindluulihas............
0 0.08 1 0.56 0.8 1.4 Ostsillogramm 0 1.2 1 0 0 1.2 1 0.8 0.6 0.4 0.2 0 0 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 Periood: 0.42 ms ± 0.025 Paus: 0.24 ms ± 0.01 Eesmine front: 0.08 ms ± 0.005 Tagumine front: 0.06 ms ± 0.0035 Sagedus: 2380.95 Hz ± 290Hz
Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Oma üksuse eesliin (FLOT) Mehitatud eesliin Planeeritud eesliin Oma üksuse eesliini näide (FLOT) Vastase üksuse eesliin (FLET) Arvatav vastase üksuse eesliin Kokkupuutejoont A general trace delineating the location where two opposing forces are engaged. Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Lahinguvälja eesmine serv (FEBA) Tegelik lahinguvälja eesmine serv (FEBA) Planeeritud lahinguvälja eesmine serv (FEBA) Taktikalised tingmärgid Kirjeldus Tingmärgid Rünnaku alustamise joon (võidakse kasutada ka luure- tegevuse alustamiseks või Mõnel muul eesmärgil) (LD) Rünnaku alustamise joon/ Vastasega kontakti asumise joon (LD/LC) Faasi/koordinatsiooni joon(PL) Vabastusjoon (RL)
on ning millistest teadmistest veel vajaka jääb. Samuti tekkis usalduslikum suhe ning vajadusel ei häbenenud abi küsida. Praktika projektid ja tööülesanded Kompensaatoriga nivelliiri Geo Fennel kontroll ja justeerimine Nivelliiri kontrolliks valiti kõrvaline vaikne tänav, kus möödasõitvate autode tekitatud vibratsioon tulemusi ei rikuks. Ilm oli tuulevaikne ja asukoht valiti päikese eest varju. Alustati keskelt nivelleerimisega. Võtsin näidud juba praktikumides harjutatud eesmine must- tagumine punane-tagumine must-eesmine punane järjekorras. Paralleelselt näitude kirjutamisega käis ka arvutus. Seejärel korrati protseduuri otsast niveleerimisega ning tulemusena selgus, et nivelliir vajab justeerimist. Harjutamise mõttes kontrollisime ära ka praktikaettevõtte niveliiri, millega osutus kõik korras olevaks. Maa-ala geoaluse mõõdistamine Töövahendid: elektrontahhümeeter Trimble 3605 DR, nivelliir Ni025, 3m latt
Hüpotalamuse seosed hüpofüüsi e ajuripatsiga Ajuripatsil on 3 sagarat eesmine, tagumine ja vahesagar. Eesmine sagar näärmehüpofüüs e adenohüpofüüs. Seal produtseeritakse erinevaid hormoone (AKTH adrenokortikotroopne hormoon, FSH folliikulastimuleeeriv hormoon, LH luteiniseeriv hormoon; FSH ja LH on mõlemad gonadotroopsed mõjutavad gonaadide e sugunäärmete (glandula ld k) talitlust; 2. Sisesekretoorsed näärmed, TTH mõjutab kilpnääret, AKTH neerupealiste koort, peale nende 2 efektoorset hormooni, mis mõjutavad organismi talitlust kasvuhormoon STH e
Peapööraja* Rinnak ja rangluu Oimuluu nibujätk Hoiab pead vertikaalasendis, sternocleidomastoideus kallutab pead tahha, pöörab vastassuunda Pea ja kaela pikklihas Kuklaluu Kaela ja rinnalülide Painutavad lülisamba kaelaosa, eesmine pind kallutavad küljele Trapetslihas* Rinnalülide Rangluu, õlanukk, Abaluu tõstmine ja langetamine, trapezius ogajätked, abaluuhari kesskjoonele lähendamine (kaela kuklatagusesidem sirutus) ed, kuklamügar Seljalailihas* Alumine rinnalüli, Õlavarreluu väikese Langetab tõstetud ülajäset,
1. 1 M. teres major Suur ümarlihas 2. 1 M. latissimus dorsi Seljalailihas 3. 1 Fascia thoracolumbalis Rindkere-nimme sidekirme - 4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M
Kinnitub: niudeluuharja väliservale Funkts: avaldab tugevat survet sisikonnale, aidates siseelundeid paigal hoida, pööravad lülisammast 63. RINNA LIHASED ROIETEVAHELIHASED SISEMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: iga roide ülemiselt servalt Kinnitub: naaberroide alumisele servale Funkts: langetab roideid VÄLIMISED ROIETEVAHELIHASED: Algab: roiete almuiselt servalt Kinnitub: roiete ülemisele servale Funkts: tõstab roidid EESMINE SAAGLIHAS Algab: 8-9. ülemiselt roidelt Kinnitub: abaluu mediaalsele servale ning ülemisele ja alumisele nurgale Funkts: ülemine osa tõmbab abaluud ette küljele, alumine osa tõmbab abaluu alumist nurka ette VÄIKE RINNALIHAS Algab: 3.-5. roidelt Kinnitub: abaluu kaarnajätkele Funkts: langetab abaluu lateraalset nurka SUUR RINNALIHAS Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt
HARJAÜLINE LIHAS Algab: abaluu harjaülisest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese ülemisele osale Funkts: eemaldab õlavart HARJAALUNE LIHAS Algab: abaluu harjaalusest august Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese keskmisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab VÄIKE ÜMARLIHAS Algab: abaluu lateraalselt servalt Kinnitub: õlavarreluu suure köbrukese alumisele osale Funkts: viib õlavart taha ja lähendab DELTALIHAS Algab kolme osana: eesmine osa rangluu lateraalselt kolmandikult keskne osa õlanukilt tagumine osa abaluuharjalt Kinnitub: õlavarreluu deltalihasmisele köprusele Funkts: viib õlavart ette, taha, pöörab ja lähendab ÕLAVARRE LIHASED KAARNAJÄTKE-ÕLAVARRE LIHAS Algab: abaluu kaarnajätkelt Kinnitub: õlavarreluu väiksele köbrukesele Funkts: tõmbab õlavart ette ja keerab sisse ÕLAVARRELIHAS- kakspealihase all Algab: õlavarreluu distaalse osa eesmiselt pinnalt Kinnitub: küünarluu köprusele
17 (garantii Esituli 86.46 (garantii 6 Iluvõre 121.48 (garantii 6 6 kuud) kuud) kuud) Esistange 82.27 (garantii 6 Tagatuli universaalne 3.04 Esitiib 120.26 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Kapott 151.13 (garantii 6 Suunatuled külgmised 7.49 Esistange 236.99 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Stange tala 51.84 (garantii 6 Suunatuli eesmine 27.01 Numbrialus 2.10 (garantii 6 kuud) (garantii 6 kuud) kuud) Esitiib 47.70 (garantii 6 Stop-tuli Esipaneel 46.78 (garantii 6 kuud) (UNIVERSAALNE) 6.53 kuud) (garantii 6 kuud)
· ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB
wikipedia.org/wiki/Signaalv %C3%A4hk#/media/File:Pacifastacus_leniuscu lus_2.jpg http://www.kalale.ee/galerii/6470 Iseloomustus Jõevähk Signaalvähk (tähnikvähk) 5 paari jalgu eesmine paar on teistest märksa suurem ja tipneb sõrgadega Pikad tundlad lõhna- ja maitseelundeiks Värvus on varieeruv ning oleneb veekogust Sarnaneb harilikule jõevähile, kuid sõrad Vähid vahetavad oma elu jooksul korduvalt on suuremad ja ümaramad kesta Isased vähid emastest suuremad
kudesid, ninaõõne seinu ja suuõõne elundeid. Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad 1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja annab harusid otsmiku, oimu ja kiirusagarale (теменная доля). 10. Rangluualune arter: ladinakeelne nimetus, kust lähtub, asetus, peamiste harude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
