Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid
Orkester Sõna ,,orkester" tähita algselt Antiik-Kreeka teatri ümmargust väljakut lava ees, kus laulis ja tantsis koor. Orkester on suurekoosseisuline instrumentaalansambel mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele.
- Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki: a) sümfooniaorkester b) dzassorkester c) puhkpilliorkester d) kammerorkester 5
Euroopa teatrikultuur Antiikteater: Tekkis 5. saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmar...
- Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ja tantsiti. 4. Nimeta 5 orkestriliiki: a) sümfooniaorkester b) dzassorkester c) puhkpilliorkester d) kammerorkester e)rahvapilliorkester 5
Orkester Nimi 9 klass Mis on orkester ? Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra, mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). 16. sajandil muutus orkestri mõiste. Orkestriks hakati nimetama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Muusika Varajased orkestrid sisaldasid keelpille, puu- ja vaskpuhkpille, klahvpille ja näppepille. Piir orkestri- ja kammermuusika vahel oli ähmane. See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis
tekstis heideti nende üle üpriski tihti nalja). Nii tragöödiates kui komöödiates kasutasid kreeka näitlejad vastavalt rollidele (mida?) maske. Näitlejatena astusid üles ainult mehed. Vana-Kreeka teatrirajatised ehitati tavaliselt (kuhu?) poolringikujuliselt mäenõlvale ja koosnesid neljast traditsioonilisest osast: 1 )teatron( mäenõlval asuvad istmed ), 2 ) orkestra (ümmargune mänguplats) ,3) skenee (garderoobiruumis näitlejatele ja koori liikmetele) 4)proskeenioon ( eeslava, kus on näitlejad ). Vanim Vana-Kreeka seni kasutusel olev teatrirajatis on on Peloponnesose poolsaarel asuv amfiteater. Vana-Kreeka teateri zanrid olid: 1) tragöödiad, 2) komöödiad, 3) saatüridraamad. Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes. Tragöödiate kirjutajatest võib nimetada kolme kuulsat nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides
Urmas Ott sündis 23. aprillil 1955 Otepääl. Lõpetas 1979. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuuriteaduskonna taidlusteatri rezii eriala. Alustas Eesti Raadios aastatel 1977 1979. Alustas 1979. aastal ETV-s teadustajana. Urmas Ott töötas Eesti Televisioonis 1979 1998 AK diktori, saatejuhi, reporteri ja toimetajana. Tema viimaseks tööks rahvusringhäälingus jäi Raadio 4 saatesari "Sündsuse piires" (6.okt 2007-21. juuni 2008, kokku 32 saadet). SAATED "Estraaditähestik" (eetris 1976-1983), U. Ott saatejuht 1981-83 (ETV) 1986 1992 "Teletutvus" (ETV) 1991 1995 aastavahetuse isikuintervjuud (ETV) 1991 1992 "Duett -duell" (ETV) 1992 1998 "Carte Blanche" (ETV) 1998.a. 2. juuni - Urmas Ott tegi koosseisulise töötajana viimase saate ETV-s - "Carte Blanche" Tõnis Mägiga. (ETV internet, ETV ajalugu) 2001 "Seitse päeva mais", intervjuud pr. kandidaatidega (TV1) 2002 Valitud meeleolud (TV3) 2003 2006 "Happy Hour"...
arendada. Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. 9.Teter- kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. 10. William Shakespeare (23. aprill (traditsiooniline kuupäev) 1564 3. mai (23
sotsiaalseid kategooriad. Näiteks Pantalone rikas ja ihne vana kaupmees, Dottore sarlatan, pseudoõpetlane jne. Kanti tegelastele vastavat maski, mis piiras näitlejate võimalusi kasutada näoväljendusi. 6. Shakespear'i aegne teater Shakespear'i aegsel Inglismaal oli arvukalt avalikke ja erateareid. ( Nt. ,,Globe"). Avalikel teatritel pidi olema toetajaid. Draama muutus kirjandusliigiks, mis mõjutas ühiskonna hoiakuid kõige enam. Tegevus toimus järgemööda eri lavadel: a) eeslava ehk prostseenium põhitegelased, publik ümbritses kolmest küljest b) tagalava see oli eesriidega eraldatud c)palkonlava asus tagalava kohal Näidendis kasutati lavaefekte ja dekoratsioone. Viljeleti nii tragöödiad kui ka komöödiad. Teater oli dünaamiline, ajas ja ruumis kiiresti liikuva süzeega. Põhiliselt kirjutati 5- vaatuselisi värssteoseid. Teemad olid ajaloolised või mütoloogilised. Komöödiate sündmusi seostati kaasajaga. Naised
· Inglise renessansikirj. keskmes DRAAMA (draama tähenduses näidend); · draamade kirj. oli moes ja kirjutajaid palju; · nimekamad näitekirjanikud: BEN JONSON, CHRISTOPHER MARLOWE, WILLIAM SHAKESPEARE; · draama eriline õitseaeg 16. saj. lõpus-17.saj. alg; · Shakespeare'i ajal oli Londonis u. 20 teatrit (Lootus, Luik, Roos, jt); teatrihoone- külgedelt rõdudega piiratud ehitis, mille keskel 4-nurkne lava; lava jagunes neljaks: 1. EESLAVA (ulatus publikuni); 2. PÄRISLAVA (e. tagalava, eeslavast eesriidega eraldatud, kaetud lava sammastele toetuva katusega); 3. ÜLALAVA (loozid tagalava kohal, kasutati rõdustseenideks); 4. KORIDOR (ukse- või eesriidetagune näitlejate garderoobi viiv ruum); publik ümbritses lava 3-st küljest; rikkad istusid rõdudel, lihtrahvas seisis väljas lava ees; trupis oli 10-15 näitlejat korraga; naiste osi täitsid mehed;
Kallikrates · PARTHEON - Itkinos ja Kallikrates: Dooria ordenis peripteer - 1 rida sambaid ümbritseb hoonet sees on Phediase Athena Parthaenose kuju krüselefantiintehnikas(elevandiluu ja kullaga kaetud) · ERECHTEION: joonia stiilis, arh. Phikoles · EPIDAUROSE teater arh. Polykleitos noorem: Orkestra - teatri keskmine osa. Mõisted · Proskeenion eeslava, kus on näitlejad · Naos - templi siseruum · Pronaos templi eesruum · Opistodomos - 5. Vana - Kreeka Skulptuur Arhailine periood - 450 eKr · kouros'ed (meeste kujud, alasti) kore'd ( naiste kujud, riietatud) · Peegeldasid väga hästi erinevaid sugupoolte rolle Kreekas. Erinevust rõhutati. · kujud mõeldud eestvaatamiseks · NÄIDE: Merejumal Poseidoni pronkskuju Klassikaline periood a)Kõrge stiil
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance `taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures ...
RENESSANSS Renessansiks ( prantsuse keeles renaissance ‘taassünd’) nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.–16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suu...
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on...
liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud mulje jätmine ja viisaka konsensuse säilitamine. Eeslava ja tagalava. Suhtumine oma rolli: siiras (samastumine) ja küüniline (distantsi suurendamine). 46. Thomas Hobbes sotsiaalse lepingu teooria, mänguteooria eelkäija. Looduslik seisund kõikide sõda kõikide vastu, inimesed tahavad kasu saada ja on valmis selle nimel teisi petma. Ühiskondlik (sotsiaalne) leping inimesed loobuvad vabatahtlikult oma looduslikust seisundist, st nad alluvad sotsiaalsetele normidele selle asemel, et igast olukorras kasu saada
seiklused), värsimöödus heksameeter. Esimene on kangelaslugu, söja ja vöitluste eepes. Teine jutustab rohkem inimeste elust, kuidas Odysseus koju läks. Mölema keskseks teemaks on Trooja söda. Teater Teatrietendus draama (tegevus) oli välja kasvanud Dionysosele pühendatud koorilaulludest. Etendused toimusid teatris. Teatri osad: orkestra näiteplats, theatron vaatamise koht, skenee taustdekoratsioon, proskeneenion eeslava. Tragöödiavöistlus ehk suur dionüüsia oli pidustus, kus omavahel vöistlesid uued tragöödianäidendid. Vöistlustules olid 3 autorit ja ühe koomilise satüürdraamaga. Vana-Atika komöödia naeruvääristab inimesi, kus keelepruuk oli vaba, rövetsemine ja erootilised naljad kuulusid asja juurde. Käsitletakse kaasaega. Erilise pilke alla langesid vöimukandjad, nt Perikles. Enamasti käsitlesid tragöödiad inimeste ja
Sotsioloogia Asutaja: Comte; Spencer Sotsioloogia revolutsioneerus koos arvutitega. Vastupidiselt psühholoogias väljakujunenud arusaamadele inimkäitumise põhjustest lähtub sotsioloog situatsioonist, kus käitumine aset leiab. Sotsioloogid uurivadki, kuidas isiklikud probleemid (kogemused) muutuvad ühiskondlikeks probleemideks 1. Klassikaline periood sotsioloogia ajaloos August Comte positivism (mõtet omavad teadmised mis on ammutatud kogemust ja mille tõesust saab kogemuse baasil kontrollida, tähtsaim teadmiste ammutamise meetod on teadus) Ühiskonna arengustaadiumid on 1) teoloogiline jumal, 2) metafüüsiline abstraktsed ideed ehk headus ja õiglus, 3) positiivne teaduslik Herbert Spencer evolutsioon (ka sotsiaalselt jäävad ellu vaid tugevamad Militaarne ühiskond sõjakas, inimestel poe palju vabadusi, tähts on patriotism ja kuulekus Industriaalne ...
Avatud katusega siseõued, alates ovaalist (teatrimaja võis olla ovaal), võis olla nelinurk, mitmiktahukas. Teatrid erinevad, ei olnud ühekujulised, nt Luik ja Gloobus olid o-kujulised. Roosi teater mitmiktahukas, Fortuna aga ristkülik. Sisekujundus oli siis selline, et teatris oli moodustunud palju erinevaid mängupindu. Näitleja oli Shakespeare'i ajastul näha neljast küljest. Lava jagunes kolmeks või neljaks mängupinnaks ehk sektoriks, eeslava, tagalava varikatuse all (võis mängida stseene, mis varjulisemad ja salapärasemad kasutati harvem), kolmas lava oli siselava, mis oli eesriide taga. Eesriie oli tagaseinas oli väike toake, selle varjamiseks eesriie, suurema ruumi vajadusel tõmmati see eest ära. Uks/sein. Siselaval võis alata pooleliolev stseen eesriie tõmmati eest ja seal juba midagi toimus. Uksed viisid lava taha. Enamus teatritel kolm ust. Neljas mängupind oli rõdu, mis oli lava kohal
Sissejuhatus sotsioloogiasse 1. Loeng - Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega (ptk 1) Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on Prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 – 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keeles: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Nagu järgnevast näha, ei ole sotsiaalteaduste vahel väga rangeid piire, aga rõhuasetused on kohati siiski erinevad. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholo...
Hiilgeaeg langes kokku Elizabeth I valitsusajaga, mistõttu on hakatud sel ajal tegutsenud kirjanikke nimetama elisabetaanideks. Avati palju avalikke ja erateatreid, kuhu pääses publik eri ühiskonnakihtidest. Võrreldes kitsale publikult määratud õukonnateatriga ja rändtruppidega omandas teater avarama kõlapinna. Draama muutus kirjandusliigiks, mis kõige enam võis mõjutada ühiskonna hoiakuid. Tollases teatrihoones toimus tegevus järgemööda 3 eri laval: eeslava (põhitegevus), tagalava (eeslavast eraldas eesriie) ja palkonlava. Istekohad asusid ainult rõdul, aukülalised olid loozi alumistel rõdudel. Näidendeis kasutati lavaefekte, nt helid lava tagant, ja primitiivseid dekoratsioone. Lava sarnanes keskaegse tingliku teatrilavaga. Ei tehtud veel katset lava sarnastamiseks eluga, laval puuduolev jäeti vaatajate fantaasia hooleks. Lavastati nii tragöödiaid kui komöödiaid, ent stiilipuhtust veel taga ei aetud nagu klassitsismis
Kooris eeslaulja ehk protahonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline
sõnale, jumalate auks peetuks viljaskuspidude ehk orgiate ajal etendatakse. Kooris eeslaulja ehk protagonist. Dialoog toimub näitleja ja koori vahel, need jumalate auks loodud kiidulauludes ehk ditürambedes. Kolm näitlejat tavaliselt. Ehitist, kus esitati, nimetati amfiteatriks. Selle keskel oli orkestra lava, kus asus koor, kuni 24m diameertiga. Selle taga oli skenee lavatagune majalaadne ehitis, mis oli näitlejate kostüümide ja maskide vahetamiseks. Samuti proskeenion eeslava, kus olid näitljad. Theatron oli pealtvaatajate pinkide osa. Näidendeid esitati võistluse vormis, võrdlus nii autorite, lavastajate kui näitlejate seas. Lavastaja koreeg, kuludekandja. Näitekirjanik võistlusele esitada tetraloogiana kolm tragöödiat ja ühe satiirdraama, mille aineks Vana-Kreeka müüt. Välja valiti kolm kirjanikku, vaheaegu polnud, tehevus kestis kolme näidendi jooksul pidevalt. Loosiga valiti vabadest inimestest 10-liikmeline
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud s...