Eesti rahvalaul jaguneb vanaks ehk regivärsiliseks ja uueks ehk lõppriimiliseks rahvalauluks. Rahvaluule - folkloor; rahva suuline sõnalooming, mis jaguneb rahvalaulud (regivärsilised ja riimilised), rahvajutud (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused) ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused) Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim ja parallelism. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada ja koor kordab lauliku esitatud värsse. (Hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud. Remark - märkus. Draamateose remarkideks nim autori selgitavaid märkusi tegelaste välimuse, käitumise, tundmuste, zestide, hääletooni, lavalise liikumise, lavakujunduse vm kohta. Riim - häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsirea
Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. 3 Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja
Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja
Intermeedium ja commedia dell` arte olid hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad. 1.1. Saksakeelse ooperi sünd ja selle seosed Tallinnaga Tallinn on saksakeelses ooperiloos väga erilisel kohal. Tallinnast pärineb 1680. aastast kõige varasem säilinud partituur. Suurteose autoriks on Johann Valentin Mederi ooper ,,Kindlameelne Argenia”. Johann Valentin Meder (1649—1719) oli pärit Tüüringist (Wasungen), kus ta sündis kantori (kantor - kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures) pojana. Muusikuna oli ta seega pärit kesksaksa kantoraaditraditsioonist, kantorid või organistid said ka tema neljast vennast. Ta õppis Leipzigis ja Jenas teoloogiat, ent sai 1671. aastal Gothas hoopis õukonnalauljaks. Sellest algas tema kiire muusikukarjäär, mis sidus teda esmalt mitmete Põhja-Saksa linnadega. Ajaloos on sageli selliste üksikisikute roll väga suur ning kümme aastat Tallinnas
muusikatraditsioonide pikaajalise vastasmõju tulemusena. Esimesed jazz-orkestrid tekkisid New Orleansis 20. sajandi algul. Töölaulud Töölaulude viisid koosnesid lühikestest korduvatest fraasidest, ühiseid pingutusi rõhutati hüüdsõnadega. Nii tekkis aja jooksul hulk aafrika töölaulude ameerika teisendeid. Spirituaalid Spirituaalid on mustade vaimulikud laulud ning selle alaliik, gospel, väljendab veel ülimalt religioosset vaimustust. Antifoonia koori ja eeslaulja vaheldumine; tavaline kristlikel jumalateenistustel. Melismaatika aeglasema spirituaali näide, improviseeritud viisikaunistus. Rütminihe e off-beat hoogne lugu Aafrika rahvaste muusikas, hiljem sai jazzi olulisemaks tunnusjooneks. Spirituaale saadavad lauljate rütmilised käeplaksud, vahelehõiked ja tantsuliigutused. Spirituaalide sõnum oli vabadust igatsev, jumalaga suheldi olmetasandil. Mahalia Jackson. Bluus Bluus tekkis pärast Ameerika kodusõda (1861-1865)
JAZZ MUUSIKA AJALUGU Jazz muusika areng on kestnud üle sajandi. Selle aja jooksul on muusikat mõjutanud erinevad stiilid ja käsitlused. Enne oli muusika eesmärgiks meelelahutuslik, tantsuline, kunstiline ja loov. Jazz muusika arengule paneb aluse uus aristrokraat Ameeriaks ja selle tingisid uuskapitalistlikud suhted. Suhete tulemuseks oli näiteks fonograaf 1877. Läheb veel 3 aastat. 1880 peale täisutamsit salvestatakse esimene klarneti pala, mis kestab 15 sekundit. Uus muusika oli suuresti sündinud Euroopa ja Aafrika muusika sümbioosist. Kõigepealt tekkis afroameerika muusika, mis ühendas endas mitmesuguseid rahvatekke muusika vorme. Aafrika rütmid, intonatsioonid, täämbrid, blues, töölaulud, spirituaalid elasid edasi. Euroopast Ameerikasse rännanud valgete laulud on mõjutanud Jazz muusika meloodilist ja harmoonilist külge. Ameerika poolt lisanduvad rütmid. Euroopalikud muusikariistad tulid neegrite ellu pärast orjuse kaotamist. Levima ...
Kolmesilbiline kirjutatakse kolme kaheksandik noodiga nim murtud värss. Kui rõhud pannakse kolmest neljaseks, siis seda nimetatakse skandeerimiseks. 5) Refräänsõna sõna, mida korratakse, tüüpilised lõuna-eestis. NT: marti, kaske jne. 6) Regilaul on väikese ulatusega, koosneb kolmest kuni kuuest helist. 7) Viisi nimetati tooniks või mõnuks. 8) Regilaul on valdavalt ühehäälne. 9) Lauldi ilma saateta. 10) Tavaliselt regilaulul on eeslaulja ja järellaulja(d). 11) Järellauljad tulevad sisse kahe värsirea viimase silbiga (leegajus) või refräänsõnaga, laul läheb kogu aeg edasi. Aitas tabada õiget viisi. 12) Vanemad regilaulud on üherealise viisiga, järellauljad kordavad samu sõnu ja sama viisi. 13) Hiljem tulid kasutusele kaherealised viisid, mis tähendas, et järellauljatel sõnad on samad, aga viis on erinev. 14) Regilaululiigid:
sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..
aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1970. aastatel kujuneski välja Veljo Tormise omalaadne regilaulule toetuv stiil. Rahvalaulu on oma loomingus kasutanud paljud heliloojad, sageli algmaterjalina. Tormise muusikas aga tõuseb esile ehe regilaul oma traditsioonilisel kujul. Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või rütmi, kõige olulisem on säilitada regilaul muutumatul kujul. Tavaliselt kõlab tema lauludes regilaul katkematult, nii nagu seda vanasti lauldi - eeslaulja ees ja koor järel et ei tekiks viisikulgu katkestavaid ühiseid hingamispause. Helilooja lisab üksnes põneva fooni või jagab regilaulu erinevate häälerühmade vahel või paljundab seda korraga erinevatelt helikõrgustelt jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi tänaseni alles
saarele ja nägi muistse kombe järgi peetud pulma.Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud.Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks.Alates 1972.aastast mil ilmus Tormise artikkel ,,Rahvalaul ja meie"-väga põhjalik ja kirglik manifest on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud.Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist.Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse,lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks.Nagu ta hiljem on tunnistanud ,teadis ta juba artiklit kirjutades,et see jääb utoopiaks.Samas rõhutab ta aga,et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine,ka professionaalses muusikas.
Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad. Originaalne seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest. ...
Fermaat pikendus; asetseb viisi keskel / viisi lõpus. Lõuna-Eesti laulud on varieeruvamad, esineb ka heterofooniat (juhuslikku mitmehäälsust). Setu laulud on mitmehäälsed (killõ, torrõ (ja abihääl)). Võrumaal, Kanepi, Urvaste kihelkonnas esineb burdooni (meloodiaga kaasa liikuv madalam heli). Üksi lauldi tavaliselt hällilaule, karjaselaule, mõningaid itku ja vaeslapselaule. 1 Koor ja eeslaulja laulsid nt kiigelaule, sanditamise laule ja pulmalaule. LAULU ALALIIGID: o Hällilaulud lauldi vaikselt; lihtsad, lühikesed, retsitatiivsed. (kuulasime: ,,Uni tule silma peale"). o Mängituslaulud nendega õpetati lapsi ümbritsevat maailma tundma; lapse arengu seisukohalt oli neil suur tähendus; helisevad silbid on mõeldud lapse tähelepanu tõmbamiseks. (nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl").
Pärnu Ühisgümnaasium REFERAAT ,,Paramore" ,,Rock" Koostaja : Pauliine Mäesalu Õpetaja: Evelin Mei Pärnu 2009 Paramore Paramore on Ameerika Rock'i bänd, mis sai alguse Franklin, Tennesse's 2004. aastal. Bändi koosseisu kuulusid Hayley Williams (eeslaulja/klahvpilli mängija), Josh Farro (esikitarrist/taustalaulja), Taylor York (rütmikitarr), Jeremy Davis (basskitarr), ja Zac Farro (trummid). Paramore andis välja oma debüütalbumi ,,All We Know Is Falling" 2005. aastal ning oma teise albumi Riot! 2007. aastal. Bänd on viimaste aastate jooksul tõusnud paljude edetabelite tippu ning see edu on tingitud järjekindlast raskest tööst alates ajast, mil Hayley kohtas Josh Farro't (20) ja tema nooremat venda Zac Farro't (17), õppides nendega 4 aastat samas koolis. Päras...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
1 Ballett Pr. ballet, it. Balletto. Ballett on sünteeskunsti zanr. Komponentideks koreograafia, dramaturgia, muusika, kujatav kunst (dekoratsioonid, kostüümid). Nendest juhtival positsioonil kahtlemata koreograafia ehk tantsukunst. Balleti sisukorda näitab stsenaarium, mis tutvustab sündmusi, määrab ideesid, konflikte ja karaktereid. Stsenaarium on tulevase lavateose eskiis-tekst. Selle autoriks võib olla balleti dramaturg (kirjanik), balleti lavastaja (ballettmeister), helilooja, maalikunstnik, balleti solist (või solistid). Stsenaariumi järgi komponeeritakse muusikat. Muusika jaguneb vaatusteks, piltideks, stseenideks ja üksiknumbriteks. Balleti zanrid on mingil määral sarnased muusika, luulekunsti ja dramaatilise teatri zanritega. Näiteks: · Ballett-tragöödia; · Ballett-komöödia; · Ball...
Suureliikmeline koor oli oluline tragöödia algpunkt. Kohalike tavade sulanudmine ja muundumine. Komöödia omandas karnevali jooned. Tragöödia kirjanikud osalesid võistlustel. Tragöödia pidustused. Draama kuulus tragöödia juurde. Oli tragöödia kroteskne lisandus/vastus. Dionüüsuse kultust petakse kõige otsesemaks tragöödia rituaalseks ja sakraalseks allikaks. Tavandiga seotud laulud, näiteks pulma või leina laulud. Koori eeslaulja hakkab kooriga „dialoogi“ pidama. See on esimene asi, mida teatri loomiseks on tarvis. Homerose aeg ja tema looming oli temaatiline alus teatrile. Tema teoseid kanti ette ka ennem. 534 eKr on esimene kultuuristatud kreeka teatri sünd. Ateena poeedid, kelle elemendid viidi hilisemasse teatriloomingusse. Edaspidi koori roll väheneb, kuid näitleja tähtsus suureneb. Näitlejate arv suureneb. Üksikisiku tähtsus suureneb.
osast: tekst viis esitus Regilaulu ülesehitus Regilaulu teksti algühik on värss, mis koosneb kaheksast silbist. Sõnu seob värsis algriim ehk algushäälikute kordus. Regilaulu värsid on omakorda seotud mõtteriimi abil gruppideks, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega. Regilaulu esitamine Regilaulude viisid olid traditsioonilised. Paljusid laule lauldi ühe viisiga, see aitas laule paremini meelde jätta. Regilaulu esitasid eeslaulja ja koor vaheldumisi. Vanasti nimetati regilaulu leeloks ning laulmist leelotamiseks. KUULA! Riimiline rahvalaul 18 saj. kujunes kirikulaulu ja kunstluule mõjul välja uuem rahvalaul. Seda eristab regivärsist lõppriim ja värsside rühmitamine salmideks. Olulisemal kohal on nüüd soololaul ja pillisaade. oKUULA! MUINASJUTT Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti muinasjutte ajaviiteks. Sageli ei olnud muinasjutud mõeldud lastele.
Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos (“Aheldatud Prometheus”), Sophokles (“Kuningas Oidipus”) ja Euripides („Orestes“)
Laululiigid. Levinumad laululiigid olid: lüüriline ood, joogilaul skolion ja Dionysose auks esitatav ditüramb. Tragöödia. Muusikaajalugu on tihedalt seotud teatriajalooga. Tragöödia (kurbmäng) eelkäijaks olid dionüüsiad (pidustused veinijumal Dionysose auks), mille keskseks osaks olid rongkäigud ja koorilaulud. Lauljad riietusid kitsenahkadesse, panid pähe sikusarved ja kujutasid endast saatüreid (loodusvaim). Kui rongkäik peatus, eraldus lauljate seast eeslaulja ehk korüfee, kes jutustas lugusid Dionysosest. Talle vastas koor kiidulaulude ehk ditürambidega veinijumala auks. Neist pidustustest ongi tulenenud sõna tragöödia, mis tähendab sikulaulu. Muusikal oli eriti suur osa tragöödiates, mis jutustasid tavaliselt inimeste ränkraskest ja lootusetust võitlusest oma saatusega. Tragöödiarajajad Aischylos ("Aheldatud Prometheus"), Sophokles ("Kuningas Oidipus") ja Euripides (,,Orestes")
Ürgne regilaul oma tõelises keskkonnas ette kantuna olevat teda tõeliselt rabanud. Seepeale asus ta folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisist. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja
Selle värsiehitus ja viisikuju on üsna varieeruvad, sest üksi itkejal oli küllaltki suur vabadus teksti loomisel, ta ei pidanud arvestama kooriga. Erandjuhtudel esitati ka surnuitke kooriga, näiteks kui sõbratarid itkesid vallalist neiut, tütred ema vms. Mõrsjaitkud tähistavad mõrsja seisundi muutust ehk "sümboolset surma" neiust sai abielunaine. Itkedes elas neiu välja ka oma kurbust kodust lahkumisel ja muret tulevase elu pärast. Mõrsjaitke esitati eeslaulja ja kooriga, nende värsiehitus ja viis on kindlama kujuga. Eeslaulja oli mõrsja ise; kui ta ei osanud itkeda, võis seda tema asemel teha mõni teine naine. Mõrsja pidi alates kosjadest kuni vanematekodust lahkumiseni itkema palju kordi, sealhulgas kõigile sugulastele ja lähematele tuttavatele. Koori moodustasid mõrsja vallalised sõbrannad podruskid. Eestis on mäletataval ajal itketud ainult Setumaal. Vanim traditsioon on kauem püsinud Põhja-Setumaal
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13
heliulatus väike, helikõrguste · Viis: heliulatus suureneb, palju intoneerimine ebamäärane hüppeid, helikõrguste täpne · Regilaulud 1-häälsed, burdoon intoneerimine, 20.saj levib mitmehäälsus. · Setudel mitmehäälsus (killõ, torrõ) · Esitus: lauldakse koos või üksi, · Esitus: eeslaulja ja koori laulmine koori ja eeslauljaga vaheldumine ( koor liitub värsi väheneb, laulmine pilli saatel (kannel, viimastel silpidel), kahe koori lõõtspill), tekstid levivad algul vaheldumisi laulmine, lauldakse pilli käsikirjaliselt, hiljem trükitud
2) dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik C)klassikaline tragöödia- ehk “sokulaul”, on Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära.
street cries-tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada
· street cries- tänavakaubitsejate hüüded Töölaulude ülesandeks oli tõsta energiat, kergendada kehaliigutusi, muutes neid rütmiliseks ja pakkuda vaimset vaheldust, seejuures tööd katkestamata. (Räägitakse, et orje lausa sunniti töö juures laulma, et nad ei saaks omavahel rääkida ja kahtlasi plaane välja haududa.) Kiire, suurt jõukulu nõudva töö juures lauldi lühikestest, korduvatest fraasidest koosnevaid viise, kusjuures oli valitsevaks Aafrikas levinud eeslaulja ja koori vaheldumise printsiip. Tekstiline ja meloodiline varieerimine oli eeslaulja ülesandeks, koor kordas 5 muutumatut fraasi. Erilise pingutuse momentidel esines töölauludes tihti rõhutatud hüüatusi (huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada
Tragöödia saavutas kirjandusliku arengu enne komöödiat ja oli kogu V sajandi kestel ateena draama tähtsamaks liigiks. Tragöödia. Aristoteles ("Poeetikas", 4-ndas peatükis) väidab, et "tragöödia tekkis ditürambide eeslauljaist, komöödia aga falloselaulude eeslauljaist". Ditürambideks, nagu juba mainitud, nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende esitamisel kujunes pikapeale tavaks, et koorist eraldus eeslaulja ning laulu kandsid ette koor ja eeslaulja vaheldumisi. Nii esines juba algelisel kujul dialoog, mis on draama olulisemaks elemendiks. Aristoteles kirjutab, et tragöödia "tegi läbi palju muutusi" enne kui ta omandas lõpliku kuju. Varasemal astmel kandis ta "saatürlikku" laadi, omas lihtsat süzheed, lõbusat stiili ja rohkesti tantsulist elementi. Tõsiseks teoseks muutus ta alles pärastpoole. Tragöödia "saatürlikust" iseloomust kõneleb Aristoteles pisut ebamääraseis väljendeis, kuid mõte on nähtavasti
ürgkogukondliku korra ajal ja püsis muutusteta 18 sajandi lõpuni. b) b) uuem rahvalaul, mis sai domineerivaks 19 sajandi keskel. Regilaul Regilaulu ettekandjaks olid naised, seetõttu domineerib tundelist külge rõhutav element. Laulus on esikohal sõnad, regilaulu ehituse aluseks on värss. Selle põhivorm on 8 silbiline. Enamasti lauldi eeslaulja koori vaheldumisel. Viisid on väikese ulatusega, tavaliselt 3-4 helil. Mõnikord lisandub värsile refrään või pikendatud lõppheli. Liigid üheks vanemaks liigiks on töölaulud- seotud töödega mida tehti koos. Karjaselaulud on ühed meloodilisemad eesti rahvalaulud. Tavandi ehk kombelaulud neid on väga palju- kajastatud on peresündmused ja kalendritähtpäevad. Isiklikke tundeid kajastavad lüürilised laulud(mõisaorjad, vaeslapsed, lesknaised). Näiteks:
Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada 4 MÕNINGAID LAULMISE TRADITSIOONE 19. sajandi lõpul kõlasid jaanitulel veel arhailised jaanilaulud, milles kutsuti kõiki tule äärde. Kes tulemata jätab, see pidi unine ja karvane saama, tema ettevõtmised lörri minema. Võib oletada, et regivärsilisi jaanilaule lauldi samuti üheskoos või eeslaulja ja kooriga nagu teisi tavandilaule, mõnikord võib-olla ka üksi. Jaanilauludes esinevad tavaliselt vanemad kalendrilaulude rühmaviisid, kohati leidub ühisjooni samal pühal kasutatud kiigeviisidega. Lõuna-Eesti laulude juurde kuulub refrään, mida vastavalt piirkonnale lauldakse üks (näit 'jaanika' Mulgimaal) või kaks korda (näit 'jaaniku, jaaniku' vms Kesk-Eestis ja mujal Lõuna-Eestis). Eesti
-hiidtsükkel ''Eesti kalendrilaulud'' koosneb 5 alltsüklist ''Mardilaulud''/ ''Kadrilaulud '' / ''Vastlalaulud'' / ''Kiigelaulud'' / ''Jaanilaulud'' (aluseks kalendripäevadega seotud tavandilaulud/ varieeritud kordamine/ teoses ühinevad loodus ja rahvalaul) -1970 kujunes välja soome-ugri folkloorile ja regilaulule toetuv autoristiil (rahvaviis ja teda saatev nn foon) -kasutab eeslaulja ja koori vaheldumist/ esikohal varieerumine/ liikumist paralleelselt kvartides, kvintides, oktaavides, kvartsekstakordides, kolmkõlades -varasemas loomingus lisavad pinget värvikad klastrid -suursari ''Unustatud rahvad'' koosneb kooritsüklitest ''Liivlaste pärandus'' / ''Vadja pulmalaulud'' / ''Isuri eepos'' / ''Ingerimaa õhtud'' / ''Vepsa rajad'' / ''Karjala saatus'' (põhineb soome-ugri väikerahvaste folklooril)
afro- ameerika muusikale. Selle tuntumateks alaliikideks kujunesid töölaulud, spirituaalid ja bluus. Spirituaal on ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika Afro-ameerika muusika on maailmas ainulaadsemaid folkloorivorme, mille rütmikas ja kõlalises küljes on säilinud aafrikapärase muusikatunnetuse elemente, meloodial ja harmoonial on aga euroopalik ilme. Spirituaalide laulmisel kasutati palju erinevaid võtteid, nt aafrika mandrilt pärit võte anifoonia - eeslaulja ja koori vahetumise printsiip. Aeglasemate spirituaalide meloodiates esineti improvisatsioonilise viisi rikkalikkusega - melismaatika. Hoogsamates lauludes kohtab ka rütmi nihet off-beat. Spirituaale saadavad käteplaksud, vahelehõiked, tantsuliigutused. Sõnumiks on vabaduse iha läbi jumala . Eredaim spirituaalide esitaja oli Mahalia Jackson 1871 a. võttis Põhja-Ameerikas väike rühm neegrikooli õpilasi ette kontsert reisi, et teenida raha oma kooli ülalpidamiseks
c) klassikaline tragöödia - klassikaline tragöödia – ehk “sokulaul”, on Vana- Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants)
2)dionüüsoslik- muusika on ekstaatiline, meeleline ja ülemõistuslik. c) klassikaline tragöödia- Vana-Kreeka aegne kunstivorm, algeline lavaline etendus, kus koor ja näitlejad esitavad laulvas kõnev kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. d) saatürid ja korüfee- saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee- sellise koori eeslaulja e) muusikavormid- ehk muusikaline vorm on heliteose ülesehitus f) Helilaadid - muusikas erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktne süsteem, mille konkreetseks avaldumisvormiks on helirida. g) ühendkunst ehk …muusika+poeesia+tants h) pantomiim - on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel
ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui
ja rahvaluule lühivormid (vanasõnad, kõnekäänud, mõistatused). 41. Regivärsiline rahvalaul - rahvalaulu liik, mida iseloomustab algriim (algushäälikute kordus värsis) ja parallelism (värsside jaotumine mõtteriimi alusel rühmadesse, milles üht mõtet korratakse ja süvendatakse teiste sõnadega mitu korda). Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja ülesanne on laulu edasi viia, arendada; koor kordab lauliku esitatud värsse. annab talle mõtteaega. Regivärsilisel rahvalaulul on palju liike: hälli-, töö-, kiige-, pulma-, tähtpäeva-, mängu-, sõja-, matuselaulud jt. Regilaulu nimetatakse murdekeeles leelu ja laulmist leelutamiseks. Vt ka alliteratsioon ja assonants. Näiteks: Laula, laula, suukene, liigu, linnukeelekene, mõlgu marjameelekene. Parallelism: ilutse südamekene! Küll saad siiski vaita olla, kui
sajandini); ● uuem rahvalaul (19.saj.). Regilaul: ● Koosneb regivärssidest; ● Kasutati: ● Igas värsis 8 silpi; ○ algriimi; ● Lihtsa rütmiga; ○ mõttekordust; ● Lihtsa viisiga (2-5 nooti); ○ skandeerimist; ● Laulsid naised; ○ refrääni. ● Eeslaulja ja koor; ● Üherealine regilaul: ● Ühehäälne (va setu laulud; ○ eeslaulja ja koor laulavad sama viisi. ● Ilma saateta; ● Kaherealine regilaul: ● 2/4 taktimõõdus (va kiige- ja hällilaulud- ○ eeslaulja ja koor laulavad erinevat 3/4); viisi.
Põhilised võtted: kõne-,tegelas-, ja situatsioonikoomika. DRAAMA: Tõsise sisu , keeruliste konfliktide ja elulise sündmustikuga näidend. Draamas on ühendatud komöödia ja tragöödia, kaldumata kumbagi äärmusesse REMARK: märkus,autori selgitav märkus tegelaste välimuse,käitumise,tundmuste,zestide,hääletooni,lavalise liikumise,lavakujunduse vm kohta. REGILAUL: iseloomustab algriim ja parallelism, esitatakse tavaliselt eeslaulja ees ja koor järgi vaheldumisi. Liigid: hälli-,töö-,kiige-,pulma-,tähtpäeva-,mängu-,sõja-,matuse laul jt. REGIVÄRSS: ehk neljajalgne trohheus, 8 silpi reas, vahelduvad rõhuline ja rõhuta silp. ALGRIIM: 1 rea sõnaalgus häälikute kordamine alliteratsioon-kaashäälikud, assonants-täishäälikud MÕTTERIIM: kahes või enamas järjestikulises reas korratakse sama mõtet või motiivi teiste sõnade või mõtetega.
1.hernhuutlus protestantlik äratusliikumine, mis on nime saanud oma keskuse Herrnhuti asunduse järgi Saksimaal.Hernhuutlaste tegevuse kõrgpunkt Eesti alal on olnud 18.-19. sajandil.Saaremaast kujunes üks liikumise olulisemaid keskusi Eesti alal. Oluline roll oli neil mängida koorilaulu toomisel koguduseellu. Selliselt võib hernhuutlastele omistada koorilaulu esiisa rolli Eestis, millel on aga ka teine tahk - just vennastekogude koorilaul sai saatuslikuks traditsioonilisele Eesti regilaulule, mille laulmisest koraalide kasuks loobuti. Laiemas plaanis võtab hernhuutlaste kultuuriloolise rolli kokku Vennastekogud pakkusid talurahvale eneseteostusvõimalusi. Mitte asjata ei võetud hernhuutlik termin ärkamine nii eestlaste kui lätlaste rahvusliku liikumise sünonüümiks. Vennastekogude liikumisega kaasnev päevikute ja kirjavahetuse pidamine andis eestlastele motiivi kirjutamisoskuse omandamiseks. Teada on Urvaste talu...
Värsse kogunes tervelt 8500, muu hulgas ka setu esimene (pulma)eepos, 5580-värsiline "Suurõq sajaq". "Seto lugõmiku" II osas ja ajakirjanduses avaldatud artiklitega tegi A. O. Väisänen Anne Vabarna nime tuntuks kogu Eestis. Anne kohtus A. O. Väisäneniga esimest korda küll juba 1914. aastal, kui Anne laulis koos teiste setu naistega Väisäneni fonograafile mõned laulud, aga koguja jaoks jäi ta tookord märkamata, sest siis polnud Anne veel eeslaulja. Selle kõige tagajärjel sattus laulik haritlaste huviorbiiti. Tema vastu hakkasid huvi tundma Petserisse siirdunud Piirimaade Seltsi instruktor Samuel Sommer, (kes muuseas aastatel 1924-1936 organiseeris setu (kooli)noortest kaastööliste võrgu abil uue setu folkoori talletamise aktsiooni, mille tulemuseks on üle 124 000 leheküljeline ERAs säilitatav Sommeri käsikirjaline rahvaluulekogu) ning Akadeemiline Emakeele Selts. S. Sommeri ja Akadeemilise Emakeele Seltsi aktiivsel taotlusel
Enamik selle perioodi laule kuuluvad eesti kooriloomingu kullafondi. Teisel loomejärgul püüdles Härma rohkem väljenduse sügavuse ja tunnete mitmekesisuse poole ("Kojuigatsus", "Ta lendab mesipuu poole"). Härma rahvaviisitöötlused on enamasti lihtsa harmoniseeringuga laulud ("Pidu hakkab"), kuid on ka mitmest viisist komponeeritud laule ("Lauliku lapsepõli", eriti tuntud popurrii "Tuljak"). Mõnel pool järgib Härma vana rahvalaulude esitamise tava eeslaulja ja koori vaheldumise näol ("Tule mulle, neitsikene"). Mitmetes töötlustes on rahvaviisi ennast edasi arendatud ("Ei saa mitte vaiki olla"). Härma ei suutnud veel eesti rahvaviiside ja nende omapära sügavustesse tungida, kuid tema seaded olid jõukohased tolleaegsetele laulukooridele ning aitasid kaasa rahvalaulu üle-eestilisele propageerimisele. Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja
Kadri Kivirand EKL-kõ1 160 poissi. Õppima võeti noormehi kõigist Liivima Eesti-osa kihelkondadest. Esimesel aastal õpiti selgeks lugemine, katekismus ja kirikulaulud. Seejärel õpiti selgeks kirjutamine ja veidi arvutamist. Teisel aastal õpiti aineid, mis laiendasi rohkem silmaringi ja teadmisi. Sinna kuulusid ka kirjutamine ja laulmine. Viimast õpetati nii palju, et kooli lõpetamisel oleks võinud tööle asuda kiriku eeslaulja ehk kantorina. Õpetamisel orienteeruti keskmisele õpilasele, edasijõudnumad abistasid mahajääjaid. Koolmeistreid õpetati välja J. Gezeliuse kirjutatud ,,Methodus informandi" järgi. Koolmeistri ülesannet kirjeldati järgnevalt: Ta pidi olema karske ja õpetama lapsi enam armastuse kui ähvarduste ja karistusega. Koolmeistri ülesandeks oli hoolitsemine, et lapsed ei ootaks liigselt tunni algamist, ei õpiks seetõttu vallatust, samuti peaks silmas, et lapsed lastaks tunni lõpus puhkama
elemente on tänaseni säilinud. Enim paistab setode juures silma nende riietus: rõivad koos hõberahade ning suure sõlega on ainulaadsed. Põhivärvideks setodel on must, punane ja valge. Erinevalt kihnlastest setod igapäevaselt oma rahvarõivaste elementidega ei käi. (Setomaast &...) 2009. aastal kanti UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimistusse seto mitmehäälne laulutraditsioon ehk leelo. Selle eripära seisneb laulmisviisis ja tuhande aastases ajaloos. Oluline on ka eeslaulja ja koori vaheldumine ning kontekst, kus laulu 10 esitati: vabas õhus ning suuremas seltskonnas kõlas laul teisiti kui tubaste tegevuste juures.(Seto laulud) Setode juures on võimalik vaadata nende elamuid, kindlustalusid, kuulata nende leelot, saada osa nende köögist ning keelest ja nautida suitsusauna, mis on samuti UNESCO kultuuripärandi nimistus. Kindlasti on soovituslik vaadata setode käsitööd.
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 1 Eesti talurahva eluolu XIX sajandil ELAMU Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suuremast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost või õlgedest, hiljem lisandusid ka laastukatused. Vanimatel rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid seetõttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Tal...
Dionysose auks lauldi ditürambe (kiidulaule) selle eest, et ta tõi kaasa kevade ja kutsus esile looduse ärkamise. Lauludes Dionysose elust naeruvääristasid rongkäigust osavõtjad ka linnaelanike puudusi. Neid laule nimetati tragöödiateks. Kui rongkäik jõudis mõne künka jalamile ja seal peatus, kogunes rahvas mäenõlvale kuulama-vaatama. Nii kujuneski välja hobuserauakujulise põhiplaaniga vabaõhuteater, kus draamasid etendati. Lauljate seast eraldus eeslaulja, kes jutustas Dionysose elust, temale vahelduseks laulis koor ditürambe. Hiljem eraldus koorist ka teine näitleja ja tekkis draamaetendus tragöödia. Kurvad laulud põhinesid alati kreeka mütoloogial, mida rahvas hästi tundis. Sügisel Dionysose auks korraldatavatest lõikuse rõõmupidudest kasvasid aga välja komöödiad, milles kajastus igapäevane poliitiline elu ja mis olid rõõmsa ja elava sisuga.
koguni Bachi ja Händeli keerukaid polüfoonilisi kooriteoseid. Laiuse koori eeskujul loodi 1830. aastatel veel mimeid laulukoore: Simunas, Väike-Maarjas ja Põltsamaal, samuti Tartu eesti koguduse juures ning Saaremaal Kaarmas. Muutused koguduselaulus Kuni 18. sajandi lõpuni kasutati luteri kirikus orelit koguduselaulu saateks väga harva - suurtes kirikutes oli orel põhiliselt kunstmuusika jaoks ja maakirikutes seda sageli polnud üldse. Kogudus laulis tavaliselt eeslaulja (köstri) järgi ning enamasti väga venivas tempos. Koraaliviisidele lisati ohtralt improviseeritud kaunistusi - selliselt laulduna ei kõlanud laul muidugi ühehäälselt vaid heterofooniliselt. Nii kujunes suur hulk rahvalikke koraalivariante, milliseid näiteks Cyrillus Kreek hiljem Läänemaalt hulganisti kirja on pannud. Neid tuntakse ka kui "vaimulikke rahvalaule". Selline koguduselaul toetus peamiselt suulisele traditsioonile
canticumiks. hümnoodia – hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi responsoorne – eeslaulja koos koori vastustega antifooniline – kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia – vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27
kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad näitemängud võisid olla seotud sokuohvri toomisega või siis soku kui autasuga esimese koha võitnud koorile, millel varasemates näitemängudes oli juhtiv osa. Pole välistatud ka võimalus, et kreeklased võtsid sõna üle mingilt teiselt rahvalt ja hiljem seletasid seda oma keelest lähtudes (nii nimetatud rahvaetümoloogia). Aristoteles sidus tragöödia tekke eeslaulja eraldumisega ditürambe laulvast koorist. Esialgselt oli ditüramb ülistuslaul veinijumal Dionysose auks. Tragöödia-etendused Kreekas kuulusidki kõigepealt kevadpidustuste, suurte dionüüsiate kavva ja hiljem said tavapärasteks muudelgi pidustustel. Algul seisnesid etendused koori ja ühe näitleja dialoogis. Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas siiski keskse osa. Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest
liige aastast 1855, Ungari Teaduste Akadeemia välisliige aastast 1871. 1870. aastal valiti ta Eesti Aleksandrikooli peakomitee auliikmeks. Kolleegiuminõunik aastail 1877-1882, elas surmani Tartus väimees Blumbergi juures, Kreutzwald on maetud Vana-Jaani kalmistule Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn 14. märts 1801 Riia 4. august 1822 oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica
canticumiks. hümnoodia hümnide, s.o. uutele vaimulikele tekstidele loodud laulud. Hümnide laulmisest on esmakordselt juttu nii Matteuse kui ka Markuse evangeeliumis. Kuna varakristlikus koguduses oli laulmine üldine (õpetatud kirikukoorid hakkasid tekkima alles 4.sajandil), siis lisandus hümnidele veel ka vaimulik laul, mille kaudu jõudis kirikusse vaba rahvuslik maneer. 25. Nimeta varakristliku muusika kaks peamist ettekandmisviisi ja meloodia stiili. * responsoorne eeslaulja koos koori vastustega * antifooniline kahe koorirühma vastastikune laulmine 26. Mis muutus Euroopas pärast Rooma riigi lõhenemist 395.aastal? Milano edikt 313 pKr tegi lõpu kristlaste tagakiusamisele, 4.saj sai kristlus Rooma riigi ametlikuks usuks. Aurelius Ambrosius (u.340-397) kehtestas Milanos ühtse liturgia vanim meieni säilinud muusikaline pärand. Kuid Rooma riigi lõhenemine tõi kaasa ka kristluse lõhenemise ida- ja läänekristluseks. 27
Seepeale asus ta 4 folkloorialast materjali süstemaatiliselt läbi töötama ning leidis ka heliloomingus oma eripärased vahendid rahvaviisi käsitlemiseks. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja kirglik manifest -, on Tormis aastakümneid regivärsilist rahvalaulu propageerinud. Ta on olnud paljudel üritustel eeslaulja ning kõnelnud rahvaviisidest. Tormis kutsus üles sulatama regilaulu kooliõpetusse, lootes nii uute rahvalaulikute tekkimisele ning rahvalaulu muutumisele taas meie muusikaliseks emakeeleks. Nagu ta hiljem on tunnistanud, teadis ta juba artiklit kirjutades, et see jääb utoopiaks. Samas rõhutab ta aga, et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine, ka professionaalses muusikas. 1969. aastast on Tormis vabakutseline helilooja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
