Samal aastal kolis perekond Dresdeni, kus möödus noore Wagneri lapsepõlv. Et Wagnerist sai just ooperikomponist, libretist ja muusikakirjanik, selles etendas teatud rolli ka tema vanemad. Juba noormehe isa Friederich oli suur teatrientusiast. Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. 1833. aastaga algas Wagneri iseseisev elu. Koorijuhina leidis ta teenistust Würtzburgi ooperiteatri juures, kus tema vend oli lauljaks ja lavastajaks. Innustatuna Weberist, asus Wagner kirjutama muinasjutulise sisuga esikooperit "Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga "Armastuse keeld" (1834-1836)
vorm. Helilooja sünteesis kogu eelneva kuuldu ja õpitu, millega ta kunagi oli kokku puutunud ja andis sellele isikliku, mozartliku ilme: lapsena Londonis oli ta kohtunud J. C. Bachiga ning kuulnud tema muusikat, Pariisis ja Mannheimis sai ta tundma M. orkestri kõlalisi võimalusi, Itaalias puutus ta kokku Itaalia avamängu ja koomilise ooperiga ning kirjutas just noorena palju homotonaalseid teoseid. Vanemaks saades kasutas ta enam barokkharmooniast saadud eeskujusid ja kontrapunkti. Ta kirjutas oopereid kõigis tolleaegsetes põhižanrites: koomiline (“Figaro pulm”, “Don Giovanni”, “Nii teevad kõik”/ “Così fan tutte”), tõsine (“Idomeneo”), Singspiel “Võluflööt”). Oma hilisemates ooperites muutusid žanripiirid hägusemaks ja karakterid sügavamateks, nagu ka muusika, mis andis täpsemini edasi tegelaste hingeliigutusi, mida rohkem ta õppis orkestri kõlavärve ja võimalusi tundma.
Tartu Kutsehariduskeskus. Eesti kultuurilugu referaat IDA-VIRUMAA RAHVAKULTUUR Koostaja: Külli Laur Juhendaja: Lili Kängsepp Kursus: RK08 Tartu 2008 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 ETNILISTEST OLUDEST ALUTAGUSEL MUINAS- JA KESKAJAL............................................ 3 IDA-VIRUMAA MURDESISEST TAUSTAST............................................................................... 5 IDA-VIRUMAA RAHVARÕIVAD.................................................................................................. 6 IDA-VIRUMAA RAHVAKALENDRI ERIJOONTEST.................................................................. 10 ENDISAEGSE VIRUMAA...
Kõige tavalisem jõukatsumine oli kahe erinevas relvastuses võitleja vahel , omavahel lasti võidelda ka metsloomadel või gladiaatoritel metsloomadega. Kõikjal rajati võitluse toimumiseks ringikujulisi või ovaalseid monumentaalseid areene- amfiteatreid, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst:
Viinis oli suur juudi kogukond, sealhulgas paljud Ida-Euroopast pärit ortodokssed juudid. Hiljem mainis Hitler oma vastikustunnet Viini juutide vastu. Viinis oli antisemitism arenenud poliitiliseks doktriiniks, mida edendasid teiste seas publitsist Jörg Lanz von Liebenfels, kelle pamflette Hitler luges, ja poliitikud Karl Lueger (Viini linnapea) ja Georg von Schönerer, kes andis panuse antisemiitlikku rassiõpetusse (oma eeskujusid ei ole Hitler siiski kunagi maininud). Nendelt omandas Hitler usu "aaria rassi" üleolekusse, mis moodustas tema poliitiliste vaadete baasi. "Kas on kunagi olnud mingit tumedat ettevõtmist, mingit nurjatust, eriti kultuuri valdkonnas, milles vähemalt ühe juudi käsi mängus ei ole olnud?" Hitleril tekkis arusaam, et juudid on "arialaste" loomulikud vaenlased ning on süüdi Saksamaa majandusraskustes. Erinevalt sellest, mida Hitler väidab raamatus "Mein Kampf", ei saanud
Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes 2. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid
eendosa ning näitlejate garderoobide kohale neljas korrus, Estonia pargi poolsel külgfassaadil aga laiendati abiruume ning fassaad täienes akendega. Juurdeehitused sulati nii sujuvalt põhimahuga, et mitteteadjad peavad neid Vassiljevi ja Bubõri aegseteks. 1950. aastate teisel poolel ehitati teatrisse ka pöördlava, mis tehti eesti oma inseneride jõudude ja oskustega ilma, et selleks oleks olnud käepäraseid eeskujusid võtta. Teiste teatrite pöördlavad olid sõjav hävinud. Mida siis aga enam kuidagi moodne ei olnud, see oli juugendstiil. 1950. aastal kirjutatakse teatri remontimise ettepanekutes korduvalt, et maja välimus tuleb tõsta nõukogude teatri ideelisele tasemele. 1950. aastate remontitega kaotati juugend nii teatri saalist kui fuajeedest nii palju kui see võimalik oli. Laemustrid värviti taustaga kokku ühtmoodi heledaks,
1. OSA- TEKE Kirjanik Anatole France on kunagi väitnud, et juhus on Jumala pseudonüüm, kui ta ei taha ise alla kirjutada. Kui nähakse mõtet sellest, mis meiega juhtub, mõjub meile hästi. Sellist tuge igatsetakse rohkem, kui seletamatud asjaolud ei õnnista meid rõõmsa jällenägemise või armuõnnega- juhustel on ka võim meie elu segamini lüüa. Meie loomusel on omane mõelda, ning tegutseda sihipäraselt- me ei suuda ega taha uskuda, et kõiksus käitub nii ilmselgelt mõtlematult. Paljud inimesed kahtlevad, kas juhused on ikka tõepoolest olemas. Tundub, nagu kõik, mis nendega juhtub, on kas plaanipärane või ettemääratud. Paljud arvavad, et suudavad oma saatuse kavatsusi ette aimata, uurides horoskoope või võttes appi selgeltnägija. Kuid millest me räägime kui öeldakse juhus? Vennad Grimmid on kirjutanud, et juhus on juhtum, mis tuleb ootamatult. Samuti lisasid , et juhus tähistab ettearvamatut sündmust, mis ei allu meie kavatsustele. Just niisu...
oleks ametlikult registreeritud põhikiri. Tekkisid meestelauluseltsid. Nende tegevus oli rõhutatult ilmalik ja tekitas uue rahvalauludele toetuva koorirepertuaari. Eesti lauluseltside tegevus lähtus suuresti baltisaksa eeskujudest. Eesti kooriliikumises väga oluline koht on olnud segakooridel. Olid olulised vaatamata sellele, et need esimesel kolmel laulupeol ei osalenud. 5. Nimeta eesti üldlaulupidude eeskujusid ja eelkäijaid. Johan Voldemar Jannsen kirjutas Pärnu Postimehes 1858. Aastal Zürichis toimunud vägevast laulupeost. 1857. Aastal organiseeriti Tallinnas linnadevaheline saksa kooride mitmepäevane laulupüha. Kindlasti oli eeskujuks ka Riia baltisaksa laulupidu, mida Jannsen 1861 külastas. 1865 Jõhvis kihelkondlik laulupäev, mis oli ainulaadne talurahva ühisüritus Põhja-Eestis ning andis tõuke üldlaulupeo korraldamiseks. 1866 Laiusel kohaliku koori algatusel laulupidu
[email protected] Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a grand parc (pr.) barokiajastul pargi välimine, enamasti metsalaadne osa diagonaalsihtide ja kanalitega. grotesk põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. grott (it. grotta) tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat (nendest algupärase stiilinimetusena "grotesk", it. grottesca). gümnaasium Antiik-Kreekas kehaliste harjutuste koht jooksuradade, platside, ujumisbasseinidega, hiljem ka filosoofide ja teadlaste kogunemiskoht. On peetud esimesteks rahvaparkideks.
Kapiteelide peal oli teine rida figuure, seekord istuvaid, mis jällegi on täielikult hävinud. Väga erandlikult on kujundatud järgnev kõrgseina tsoon arkaadide ja valgmiku vahel. Seda liigendab nisside rida (igas võlvikus kolm) moodustades illusoorse trifooriumi, kus baldahhiinide all istuvad taas figuurid, neist keskmised on krooni ja tseptriga. Sellise kogu gootikas äärmiselt unikaalse kõrgseina lahenduse eeskujusid tuleb otsida Inglismaalt. Kesklöövi ahasseinte kujunduses oli samuti oluline koht skulptuuridel. Lääneküljel torni kõrge kaarava kohal paikneb nisis Trooniv Kristus - Majestas Domini, kellele lisandub veel kuus puhaku figuuri. Idaseinas võidukaare kohal oli poolfiguuride friis ja elusuurune krutsifiksigrupp, mis paigaldati siis, kui oli otsustatud basilikaalse ruumivormi kasuks.
c. Vignola ehitas ka teise aia Capraraola Palazzo Farnese d. Boboli aia Firenzes lasi ehitada Medici suguvõsa arhitekt Bartolomeo Ammannattil (elas 1511-1592) e. Suvilapiirkonda Frascati rajas C. della Porta kardinal Aldobrandini käsul 1598 Villa Aldobrandini. 9. 18saj. on toimunud aedade kiire häving, meenutavad hiilgeaegu ainult veesüsteemid. Hispaania renessansiaed 1. Hispaanias oli küll kaunied aedu kuid polnud oma aiakunsti. Järgiti Itaalia eeskujusid, kõik tähtsamad aiad kavandasid Itaallased. Mõned omadused siiski iseloomustava hispaania aedasid. Renesassaed algas tegelikult alles kuningas Carlos I (Karl V valitses 1517-1556), ta oli suur botaanikaharrastaja. Mauride ehitatud kindlus Sevillas Alcazar ehitati Carlos I ajal ümber, mis osaliselt veelgi nätavad, mõjutatud Itaalia stiilist. Samuti oli mõjutataud tema rajatud aed Alhambra linnuses, kuhu ta 1527 hakkas suvelossi rajama. 2
nimetatakse dünastiat, mis sai oma nime Karl Suure järgi. Alates majordoomus Pippin Herstalist (687714) valitsesid Karolingid Frangi riiki. Karolingide võimu ajal sai Frangi riik esimeseks suurriigiks Lääne-Euroopas pärast mitmesajandilist vaheaega. Karl Suurele allusid maa-alad, kus asuvad praegused Parantsusmaa, Sveits, Belgia, Holland ning suur osa Saksamaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Noor feadaalriik püüdis Roomast eeskujusid leida. Seetõttu täheldakse ka 8. - 9. sajandi kunstis antiiktraditsioonide elavnemist. Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl Suur laskis ehitada mitu losi, kuid neist pole meieni midagi säilinud. Aachenis, mis sai keisririigi pealinnaks, püstitati lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik. Eeskuju: Ravennas asuv, bütsantsi arhitektide ehitatud San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid
rahuldanud, hakkas osa autoreid vabariigi lõpul ja keisririigi algul kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero Et kõnekunst oli juba varem kõrgel tasemel Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed oraatorid meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude silmapaistvate Rooma oraatorite seast tõuseb suurkujuna esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero. Ta pärines ratsanikuseisusest. Rooma poliitikaelus saavutas Cicero kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Oma vaadetelt oli ta senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja. See viis ta konflikti kõigepealt Caesari ja hiljem ka Octacianuse ja Antoniusega,
1.venemaa. IVAN JULM: 1530-1584 (valitses 1547 kuni surmani) Ivan lasi end tsaariks kroonida 1547 aastal. Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi e...
o Hakkab kujunema välja eri rahvaste omapära o Nimetatakse eelromaani ajastuks, kuna esineb elemente, mis edaspidi kujunevad täielikult välja romaani kunstis. · Omalaadne vastuhakk merovingide kunstile. See takistas abstraktsete ornamentaalsete motiivide triumfi ning esile kerkis taas looduslähedane laad · Eeskujuks hilisantiik, varakristlik kunst ja bütsants · Arhitektuur o Püüd jälgida hilisantiiki ning Bütsantsi eeskujusid o Karl Suure pearesidents Aacheni lossikabel Ümmargune mausoleum, sarnane San Vitale kirikuga Ravennas Kaheksatahuline keskosa o Tsentraalehitised tol ajal erandlikud. Domineeris basiilika Säilinud varemed või üksikud osad o Tähtsamad tõukekeskused, mis määrasid arhitektuuri arengu, benediktlaste kloostrid · Maalikunst
eestlastega. Ta pidas allesjäänud nelja eluaasta jooksul kümneid kõnesid, kirjutas kümneid artikleid ja andis kümneid intervjuusid, enamasti välismaalastele. Alates 2001. aastast sai temast Teaduste Akadeemia liige. Aastatel 20022003 oli ta Eesti Vabariigi Valitsuse esindaja Euroopa Liidu Tulevikukonvendis. Ka tuli Lennart Meril välja mõelda, kuidas peaks käituma president pärast oma ametiaja lõppu, sest eeskujusid tal polnud ja lääneriikide omad talle ei sobinud. 10 III KÜSITLUSE KOKKUVÕTE Töö autorid viisid kuni 24-aastaste noorte seas läbi internetiküsitluse (vt lisad), milles soovisid saada teada, kui palju teavad inimesed Lennart Merist. Osadele küsimustele (näiteks Meri sünniaja kohta) olid juurde lisatud ka vastusevariandid, osad olid lahtised küsimused. Küsitlusele vastas kokku sada inimest, kellest 51% olid mehed ja 49% naised
Seetõttu kujunesid mitmel pool omapärased jõuvaakumid, mille täitmisel uute tegijatega oli konfliktide puhkemine paratamatu. Üldistatult võiks isegi arvata, et kui külm sõda muutus aeg-ajalt tuliseks, siis mitte niivõrd tänu USAle või NSV Liidule – pigem tänu nõrkade lülidele nende suurriikide liitlaste seas. Suurbritannia jaoks oli tegemist viimase suurema iseseisva aktsiooniga rahvusvahelistes suhetes, edaspidi järgis ta vaid USA eeskujusid. Bagdadi pakti (Pakistan, Iraak, Türgi, Iraan) tippkohtumise eel 29. novembril 1956 kinnitas USA, et tema võtab edaspidi endale Suurbritannia endise rolli, nagu ta oli seda teinud juba varem Euroopas.20 Sündmustesse sekkunud ÜRO nõudel sõlmiti vaherahu (seda nõudsid nii NSVL kui USA). Suessi kanal sai kaks aastat hiljem ametlikult Egiptuse omandiks. Suessi
Spontaansus, alatedadlike tungide väljendamine see vabastab inimese. Inimene vabaneb nö ühiskonna survest. See, et nad soovisid lääneõhiskonda lühkuda, see viis sürrealiste mingil hetkel kommunistide juurde. Sealt võitsid nad ainult Trotski? Öpetuse üle. Sürrealismi eesmärgiks oli elumuutmine, praktikas jääb ikkagi kunstivooluks. Nad kasutasid kunsti elu peaproovina. Püüdsid ka automaatselt jooonistada ühel lõuendil. Eeskujusid, ideid, motiive võtavad nad Freudi öpetusest (unenägude ja hallutsinatsioonide seletus). Sür.listid võtavad sealt sümbolid, samuti on eeskujuks ka laste ja vaimuhaigete joonistused. Miks? Lapsed ja vaimuhaiged pole ühiskonna poolt rikutud. Max Ernst on kunstnik, kes tegi hõõrutuid pilte ehk frotaaze.(Krobedalt pinnalt saadud jäljendid). ,,Ekvivokaalne naine","Kuningas Ubu" Joan Miro püüdis sümboleid abstraktseteni välja kujundada. Tema teosed on hä-sti
5 1.2. Mitu põlvkonda koos Lapsed vajavad vanavanemaid, nende vaikset tasakaalukust, elutarkust, nende aega ja tähelepanu, soojust hellust ja armastust. Lülitunud vanavanemad pereelust välja, oleme ju ise ilma jäänud paljudest asjalikest, oma kogemustele toetuvatest nõuannetest kõigis eluvaldkondades. Laps kasvab aga eelkõige eeskuju najal (Talts&Tilk 1997:36). Teatud arenguetapis vajavad lapsed juhendajaid ja eeskujusid sama palju kui korralikku kasvatust. Juhendaja roll ei ole turvata lapse emotsionaalset baasi, vaid parandada tema arusaamist maailma asjadest. Vanavanemad võivad olla suurepärased juhendajad.Vanavanemad kannavad endaga kaasas elutarkusi ja traditsioone (Kropp 2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad.
(sõjakust, vägivalda, valet, ebausku jm) ning kuigi ta ei eitanud katoliku kiriku tarvilikkust ühiskonnas, kritiseeris siiski selle pahesid. Inglise humanist Thomas More (1478 – 1535) visandas oma teoses „Utoopia” (kr k maa eikuskil) nägemuse ideaalsest ühiskonnast, kus puudub eraomand, kehtib üldine töökohustus ning valitsemisviis on demokraatlik. 1.4. Renessanss: Inimest väärtustava ellusuhtumise najal otsiti eeskujusid antiikajast. Renessanss (pr k renaissance – taassünd) on murrang Itaaliast alguse saanud vaimuelus ja kultuuris, kui püüti kõiges eeskuju võtta antiikaja (Vana-Kreeka ja Vana-Rooma) poeetidest, filosoofidest ja kunstnikest. Kunstis hakati antiikaja eeskujudel kujutama alasti inimkeha, mida keskaja kristlikus ühiskonnas oli peetud häbiväärseks ja patuseks. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
kaela vajuma. Emil Urbeli arhitektibüroo lihtne ja minimalistlik töö on Tartus väga omalaadne ning hakkab selles mõnes mõttes hoogsas linnaruumis töötama neutraalsema või rahulikuma elemendina. Kui vaadata selle hoone eeskujusid või tõmmata pralleele, siis üsna lähedalt sarnaneb sellele 1976. aastal ehitatud Rootsi riigipanga hoone. Praegu tegutseb hoones Paavo Uibopuu notaribüroo ja SEB panga kontor, kes on tegutsenud seal juba hoone ehitamisest peale. Kokkuvõte Üldistades seisneb 20
mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest. See, et ta tahaks sellest maailmast välja astuda, tal peab olema täiskasvanute maailmas mingeid eeskujusid või midagi, mille poole ta püüdleb. Kui vanemad suudavad lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt. Siis ta eelistabki jääda vastutustundetuks. Raske on selline olukord, kui soorollid on peres vahetunud (püksid on peres naise jalas). Võib olla ka põhjuseks lapsevanemate õnnetu abielu
armukolmnurkadesse. Jäävad suhetes lapsikuks, teised on alati süüdi. Hüsteerilise ja sundustega tüübi puhul kõige keerulisem, skisoidne näeb ka mängud läbi. Depressiivne sobib, meeldib takka kiita. Tekkepõhjused : kui lapsel ei ole olnud võimalust oma pere armastada, 4-6 aastaselt hakkavad soorollid kujunema, siis kõige kriitilisem see tekkimine. Kaasasündinud meeldivad kõigile, on loomingulised jne, aga tulevikus ei pruugi olla nii. Kasvatuslikud kui ei ole soolisi eeskujusid, siis jääb oma naiivsesse maailma. Ei leia teed endaga samastuda. Puudub kord, last ei võeta tõsiselt. Enda luhtunud unistuste realiseerimine lapse läbi. Agressiivsus : spontaanne, ei pea pikka viha. Võib väljenduda hooplemises ja liialdamises ja üldistamises. Intrigeerimine kriitika muudab neid agressiivseks. Reaktiivne hüsteeria protesti tüüp.
seotud stseenid, tumedad toonid, rõhutatud kontrastid, pimedusest ümbritsetud. Siiski äratuntavad renessanssile omased karakteri keskne kujutamine ning naturalistlikud ja mütoloogilised teemakäsitlused. Saksamaa suureks panuseks sellest ajast trükigraafika. Pea kõigi saksa autorite töödes on tähtsal kohal ka puidu- ja vasegravüür. Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad õige põgusalt. Rohkem püüti itaalialikke eeskujusid matkida valitsejate ja aadlike lossides. Ehitiste struktuur jäi siiski peamiselt gootilikuks ning renesanssi mõjudega on teostatud vaid dekoratiivseid elemente. Olulisim autor: Albrecht Dürer (1471 1528) Tähtsamad autorid: 3 Martin Schongauer (u. 1448/50 1491) Albrecht Altdorfer (1480 1538)
Tema innukast tööst Eesti spordi heaks peale karjääri lõppu, näitavad ka ju arvukad tunnustused ja auliikme staatused. Leidsin ka enda treeningraskuste ületamiseks jõudu, olles tuttav ühe omaaja maailma parima kergejõustiklase pingutustega. Lipp oli tagasihoidlik ja vaikne mees, kelle sihikindlus oli kuldaväärt. Loodan, et pealekasvavate põlvede noored sportlased tunnevad oma ajalugu ja selle suurkujusid. Eeskujusid, nagu Heino Lipp, on vaja uskumaks, et raske töö viib tippu. 14 Kasutatud kirjandus 1. Teemägi, E.. 1963. Spordimehe Sünd. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 2. Saaremets, H. & Teemägi, E. 2001. Eesti Spordi biograafiline leksikon. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus. 3. Teemägi, E. 2002. Heino Lipp 80. Sporditäht, 5, 67. 4. Karuks, T. 2000. Heino Lipu lugu. Sporditäht, 9, 32-33. 5. Hallik, E
Paljudes keskkondades on meie ümber tohutu hulk trükitud sõnumeid, mida me õpime aja jooksul lugema ja mõistma. Kui me lõpuks tunneme, et meil on vaja suhelda, siis saadame välja ka oma sõnumid, mõtted ja tunded. Keelekümblusmetoodika põhineb arusaamal, et edukas keeleõpe peab järgima kogu keelearengu loomulikku edenemist. Õpilased peavad kõigepealt sattuma keeleõppe keskkonda, kus on palju rikkaliku suulise ja kirjaliku keelekasutuse eeskujusid. Seal on neil vaja abistavat kätt, et luua turvalises ja toetavas keskkonnas oma sõnumeid. Eesmärgiks on luua sellised tingimused, kus teist keelt saab omandada üsna sarnaselt emakeele õppimisega, kuid keelekümbluse puhul on see erinevus, et õpilased on juba ühe keele selgeks saanud ja kümblusprogrammi alusel õppima asudes on neil tunnetuslikud oskused palju rohkem arenenud kui esimese keele õppimise ajal. Õpetaja peab tavalähenemise asemel ära kasutama
Isa oli manageriks isa korraldas esinemisi õukonnas, kontsertreise Euroopa tähtsamatesse muusikakeskustesse ja saatis trükki ta esimesi teoseid. Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperizanri sünd 1600. a paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, mille koorid ja osa monolooge esitati lauldes. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga . Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi ajal. Hilisel keskajal kujunesid neist väljaspool kirikut etendatud
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool Interneti turundus Referaat turundusest Juhendaja: dots. Ann Vihalem Tallinn 2004 Sissejuhatus Interneti kasutamine on tänapäeval saanud täiesti igapäevaseks toiminguks, seda nii tööl kui kodus. Läbi interneti saavad inimesed üle kogu maailma teineteisega suhelda, reaalsed kaugused teineteisest ei ole enam takistavad tegurid. Virtuaalse maailmaga hakkasid arenema ka uued ärivõimalused ning ka interneti turundus. Interneti turundus kui mõiste muutus aktuaalseks üheksakümnendate aastate teisel poolel. Kui kaheksakümnendatel aastatel oli Internet suhteliselt tundmatu mõiste, siis üheksakümnendate algul hakkas ta järjest populaarsust koguma, saades laialdaselt kasutatavaks selle kümnendi keskpaigas. Eestis sai Interneti laiem populaarsus a...
10. klass 1. Nimeta kaks kuulsamat vanakreeka eepost. Kaks kuulsamat vanakreeka eepost on Homerose ,,Ilias" ja ,,odüsseia". 2. Selgita mõisteid: Achilleuse kand, Trooja hobune, Olympos. Achilleuse kand ainus nõrk koht. Trooja hobune miski, mis paistab millegi muuna, toob õnnetust. Olympos 12 peajumala elukoht. 3. Kuidas on inspireerinud 20. sajandi psühholoogiat Sophoklese ,,Kuningas Oidipus"? 20. sajandi psühholoogiat on inspireerinud Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" Freudi Oidipuse kompleksi näol, mille kohaselt võib poistel esineda alateadlik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 4. Kust ja millest on alguse saanud euroopalik teater? Euroopalik teater on alguse saanud vanakreeka teatrist, dionüüsiatest. 5. Mis iseloomustas vanakreeka teatrit? Vanakreeka teatrit iseloomustasid suured maskid, koturnid, valdavalt tragöödiate etendamine, näitlejateks mehed, etenduste toimumine vabas õhus. 6. Nimeta keskaja Euroopa kuulsamad kan...
kuid NSVLs hoopiski tabu. Ideoloogiliselt toetas Saksamaa kunsti rassism, samas kui Venemaal üritati peituda humanistlike loosungite taha, tulemus oli sotsialistlik realism, mis kujutas tegelikkust revolutsioonilises arengus idealiseeritud kujul. Arhitektuur Venemaal oli mõjutatud klassitsismist ja eklektikast, millele lisati paraadlikust. Kavandid olid tihti hiiglaslikud. Saksamaal jäi arhitektuur peamiselt kavanditeks, mis olid suurejoonelisemad, paraadlikumad ning süngemad, otsiti eeskujusid Egiptuse ja Mesopotaamia arhitektuurist. Kõige meisterlikum osa totalitaarse Saksamaa kunstist olid paraadid (väljakud, auväravad, valguskunst). Skulptuur: Arno Breker Vera Muhhina Arhitektuur: Albert Speer Abstraktne ekspressionism Levis II MS ajal USAs. Oldi mõjutatud Euroopa sürrealistidest ja ekspressionistidest. Võeti üle orgaanilise looduse vorme, viidi need abstraktsionismini, levis
4 tuleb välja elada elu need tahud, millest nende vanemad ilma jäid. Teinekord jälle rõhub vanemat mõni tema enda lapsepõlveaja luupainaja nii rängalt, et ta ei suuda järjekindlalt talitada. Tagajärjed näivad olevat paradoksaalsed: samal ajal kui paljud vanemad mõistavad vabadust ja iseseisvust vääriti- kui piiride ja reeglite puudumist, otsivad lapsed rohkem kui kunagi varem selgeid ja kindlaid eeskujusid, kelle järgi oma samme seada, kelle vastu ,,hõõruda" ning kellega end mõõta. Selle asemel et olla niisuguseks eeskujuks, peidavad paljud vanemad ja kasvatajad end ülevate ja heade sõnade, keeruliste selgituste ning lõputute vaidluste taha, mis kui nende laste poolt mõistmist ei leia, lõppevad impulsiivse karjumise või solvunud vaikimisega. Järjekindel tegutsemine asendub kõhklemisega, minnalaskmisest saab hoolimatus, sajatamine või armastusest ilmajätmine
16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel tähelepanukeskpunktis inimene nind otsiti eeskujusid antiikajast. Miks: senine areng oli end ammendanud, hirm katoliikliku kiriku ees vähenendu (paavstluse allakäik, vaenutsevad paavstid), uus kreeka/araabia keelsed tekstid käibele (Hippokrates, Platon), teadmiste levik paberi tootmine ja trükipress (Saksamaal Gutenberg 1455), Itaalia linnriikide rikastumine-raha investeeritakse kunsti, raamatukogudesse ja ehitusse, renessanssiideid totasid suured maadeavastused, süvandasis reformatsioon, kiirenasid maailmavaate uuenemist
Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära
lähedasi suhteid, olgu need siis kallima või oma lastega. Juba 8 kuuselt võtavad lapsed teiste lastega kontakti ja muutuvad sotsiaalselt aktiivseks. Üheks märgiks sellest on oma mänguasja teistele ulatamine. Kuid sotsiaalsete oskuste areng ei toimu iseenesest. Loomulikult on aju arengus protsesse, mis iseenesest toimuvad, aga et need oskused saaksid täisväärtuslikult areneda, on vaja kontakte teiste lastega. Teisisõnu: eeskujusid. Sotsiaalsete oskuste õppimine grupis on seejuures tähtsal kohal. Harjutamine teeb meistriks, ka juhul, kui tegemist on asjade jagamise, lohutamise, sõpruse sõlmimise, konfliktide lahendamise, õigluse otsimise ja eesmärkide saavutamisega. Umbes 8.-l2. elukuul hakkavad imikul tekkima hirmud, mis ilmselt on seotud tunnetusliku arenguga, samuti närvisüsteemi arenguga. Levinuim hirm esimese eluaasta lõpul on hirm võõraste ees, aga ka hirm lahkumisel tuttavast
inimesed nind ka keskmise jõukusega poodnike ja käsitöölisi. Sisserännanuid oli kah igast suunast nii idast kui läänest, Aafrikast ning riigi põhjapoosetest osadest. Peameiselt räägiti ladina keelt. Algselt olid Roomas majad puidust või tellistest ning aeg-ajalt toimusid laastavad tulekahjud mis andsid võimaluse ehitada uued ja paremd majad.. Kuni keisririigi alguseni oli linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Rooma ehituskunst on kasutanud etruski, kreeka ja idamaade eeskujusid. Rooma ehitised on tugevad, püsivad, vastupidava konstruktsiooniga. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi, põletatud tellist, rooma betooni (kruus, lubi, vulkaaniline tuhk, liiv, lubimört), kattematerjalina kasutati marmorit. Võlve rajati Mesopotaamia meistrite ja etruskide eeskujul. Sambaid kasutati peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel.Ka hipodroome ehitati ning ehitati suuri amfiteatreid ning teatreid. Lisaks sellele ehitati ka uued jumate templid lisaks teistele ka
Nimelt §9 Kohaselt on õppe- ja kasvatustegevuse üldeesmärgiks „toetada laste kehalist, vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas vaimset ja sotsiaalset, sealhulgas kõlbelist ja esteetilist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekusk ja koolis õppimiseks. Selleks on vaja luua lapsele arengut soodustav keskkond /-/”. Omakorda § 20 sätestab, et „lapse arengut soodustab aktiivset liikumist stimuleeriv, mitmekesiseid liikumisvõimalusi ja -kogemusi ning positiivseid eeskujusid pakkuv keskkond ”). Mitmed arengupsühholoogia klassikud on rõhutanud kasvukeskkonna tingimuste ja iseloomu ning lapse arengu olulisi seoseid (Piaget’ strukturalism, Werneri ortogeneetiline printsiip, Lewini väljateooria, Eriksoni psühhosotsiaalne arenguteooria, Havinghursti arenguülesannete teooria jt). Last ümbritsev stiimulkeskkond määrab ära lapsele kättesaadava kogemuse iseloomu ja ulatuse (Bronfenbrenneri, Valsineri ning Bandura arenguteooriad) (Liik, 1998: 52).
vanemaks saades üha rohkem. Samuti eelistavad poisid väljas mängimist ja hiljem meeskonnamänge, samas kui tüdrukud on pigem toas ja eelistavad vähem liikumist nõudvaid tegevusi ning mängivad sageli paaris. Uurimuses 3-ja 5-aastaste kohta toetasid emad, isad ja ka samaealised kaaslased laste soole kohast käitumist ning laitsid soole mittekohast käitumist. Lapsed imiteerivad rohkem samasoolisi eeskujusid ja jäljendavad soole omaseid tegevusi, kuna nad saavad aru, et samasoolised lapsed teevad nii. Sooskeemid on kognitiivsed struktuurid, mis organiseerivad soo teadmuse ootuste kogumisse, mis hõlmab seda, mida on oluline jälgida ja mida on kohane jäljendada. 4.või 5.eluaastaks suudavad lapsed eristada põhilisi erinevusi, näiteks musta ja valget inimes, ning paari järgmise aasta jooksul keerulisemaid,
kuna peab teadma, kuidas on varem asja aetud, ntx eesti omandisuhted jms. Ajaloost arusaamine on ääretult tähtis asi. Kuid see võib olla ka kõige keerulisem, kuna ei suuda end sellesse tegelikkusesse sisse viia, ega seda korralikult mõista. Tänapäevased: Kohtupraktika On common law's lausa primaarne õiguseallikas. M-E süsteemis on see jõuliselt kasvav, kuni selleni et võime rääkida Euroopa kohtu lahenditest - pretsedendid. Tervikuna aga tähendab meie jaoks eeskujusid, väga väärtuslikke eeskujusid. Kohtuotsuseid saab nim ka väärtusotsustusteks. Mida kõrgema kohtuinstantsiga on tegemist, seda rohkem väärtust tal on. Eestis ntx on selleks Riigikohtu lahendid. Rahvusvaheline ja Euroopa õigus Tänapäeval kujutab õigus juba rahvusliku õiguse, euroopa õiguse ja rahvusvahelise õiguse kokkusaamist Ja nende koosmõju. Nad tulevad kõne alla kui tõlgendusargumendid - võime otsustes viidata ka rahvusvahelisele ja Euroopa Liidu õigusele.
intellektuaalsed probleemid. Tema monumentaalsed maalid püüdsid edasi anda looduse vormide lihtsust ja võimsust. Peale sõda süvenesid tema kunstis religioossed tendentsid, lemmikmotiivideks sai kannatav Kristus, kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: „Sissesõidutee“ (1910), „Vestlused surmast“ (1920). ● EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: „Surm ja neitsi“ (1916), „Perekond“ (1918), „Embus“ (1917). 4
saj algul Antoine Watteau (1684-1721),kelle tööde temaatika-noored in imesed looduses lõbutsemas,musitseerimas, flirtimas,samuti pastoraalsed teemad- oli ajastule omane. W maalid tegi aga eriliseks kunstniku tõsine süvenemine inimsuhetesse,eriti armastuse probleemidesse,mis tõstis ta kõrgemale tavalisest rokokoomaalijast. Francois Boucher "Diana pärast suplust" VALGUSTATUD ABSOLUTISM ROOTSIS *1771.a tõusis Rootsi kuningaks Gustav III, kes järgis Prantsusmaa eeskujusid nii valisemises kui ka kultuuri vallas. *1772a viis ta ohvitseride ja väeüksuste abil läbi riigipöörde. Arreteeriti Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid ning sõjaväest ümber piiratud Riigipäev oli sunnitud riigipöörde sanktsioneerima. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismi juurde ei toimunud. Mitmes olulises küsimuses-sõja kuulutamine, maksude määramine-jäi otsustav sõna Riigipäevale.
ainult seda minevikku, mis kõnetab olevikku ja tulevikku. ◦ Ajaloos valitseb järjepidevus, ent puudub progress. Ajaloost tuleb otsida tüüpilist, seda, mis kordub. ◦ Huvitavaimad ajalooperioodid on üleminekud ühest ajastust teise: üleminek kristlusele, üleminek uusaega jne. ◦ Ajalugu pakub lohutust olevikule, võimaldab leida minevikust eeskujusid. ◦ Ajaloost tuleb otsida sisemist terviklikkust, harmooniat. Jacob Burckhardti kultuuriajaloo käsitlus: • Tinglikult esimene kutseline kultuuriajaloolane. Kirjutab 1842. aastal üliõpilasena: “Tahan ennast täiesti pühendada kultuuriajaloole”. • Kultuuriajalugu on ennekõike ajastu sisemiste seoste otsimine, katse rekonstrueerida vaimset tervikpilti (Weltanschauung).
inimestel oma annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes.
hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Gooti_stiil#Eesti ) Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. ( http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/gootika.htm ) Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis
- kuulus katse nukk Bobo'ga : uuris käitumist o I isik ise; II film; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi o III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus o Info välis keskkonnast - Teatud mudelite nägemine aitab omandada uusi käitumisviise ning pidurdada omandatud käitumisviiside rakendamist - Eeskujusid jälgides õpitakse ning hiljem nende käitumist jäljendatakse - Esmalt toimub märkamine -> meelde jätmine (köitvad viisid; raskelt meeldejääva puhul luuakse ettekujutus) -> reprodutseerimine käitumismudel väljendub praktiseerides -> motivatsioon mudel, mis omandati realiseerub kinnistuse eesmärgil SOTSIAAL-KONSTRUKTIVISTLIKUD teooriad JEAN PIAGET - oluline õppija enda aktiivsus ja huvi, mis tuleb seest
Ilu on seotud harmoonia ja proportsiooni õpetusega. Ehk ilu on harmoonia ja proportsioon. Subliimne - see on grandioosne, erakordne, hirmuäratav, aukartustäratav, ohtlik. Glaude peegel Lorraini leiutatud võte. Kumerjas klaas, mis pannaks objekti ette, tekitab sees huvitava perspektiivi. Pehmendab kõik piirjooned ja tekitab sumeduse. Gilpin esimene, kes seda kasutama hakkab. Alates 18.sajandi teisest poolest peeti gooti stiili pitoreskseks ja antiigi eeskujusid ilusaks. Humphry Repton - Ei muutnud pinnavorme palju. Eye catchereid võttis loomulikust maastikust. Serpentiinsed järved muutuvad looduslikemaks, nt koskedega. Tema uuenduseks on väikest eesaeda, pärast mida algab metsik aed. Gothick-stiili uus nimetus 18.saj teisele poolele; keskaegse kindluse, kiriku ja elamu kokku segamine. (pole kirjaviga). Nt Inverarary Castle, sotimaal kuulub Duke of Argyll'le. William Adam jt. Sanderson Miller. Hagley Hall, kunstlikud varemed ehk folly.
Ta kirjutas ka õigekeelsuspõhimõtteid käsitleva teose ,,Analoogiast". Caesari keelekasutus on selge ja lihtne, kirevust ja sünonüümirohkust on välditud. 64. Milline oli Titus Liviuse peateos ja mida see käsitles? Titius Liviuse (59 eKr - 17 pKr) peatoes on ,,Linna asutamises alates", mille sisuks on Rooma ajalugu mütoloogilisest ajast kuni aastani 9 pKr. Teos koosnes 142 raamatust, millest säilinud on 35 (teistes on olemas lühikesed kokkuvõtted). Teose eesmärk oli pakkuda eeskujusid kaasajainimestele müütiliste tegelaste seast. 65. Millise kreeka filosoofi mõttemaailmale toetus Lucretiuse looming? Lucretiuse (9855 eKr) toetub oma teoses ,,Asjade loomusest" Epikurosele, kes püüdis kõigile maailma hirmuäratavatele asjadele anda lihtsa seletuse. 66. Mis iseloomustab Catulluse loomingut? Catullus (87 või 8454 eKr) on tuntud eelkõige väga kirgliku armastuslaulikuna. Eeskujuks Aleksandria hellenistlike poeetide erudeeritud ja lihvitud väikevormid.
praegune Pärnu raekoda ja põhiline osa Eesti mõisadest nt Saue, Saku, Rägavere, Elistvere, Möo, Lihula, Aruküla. · Skulptuur: Oli hästi produktiivne aeg, aga samas nimekaid skulptoreid sisuliselt ei ole. Monumendid on sageli postamentidel, mille jalamil on sõjaline atribuutika. · Martos- on teinud Moskvasse Minini ja Pozarski monumendi. · Demuth- Malinovski- Barclay de Tolly monument Tartus. 22.11.2012 · Maal: Maalis ei olnud otseseid eeskujusid antiigist võtta. Tekkis vastukaaluks baroki rahutusele. Uuesti taotleti lineaarsust, rahu, tasakaalu. Imiteeriti kohati antiikskulptuuri. Kaasaja heroilised sündmused. Sünnimaaks Prantsusmaa. · Jacques- Louis David(1748-1825)- Kõige klassikalisem klassitsist. Mõned küljed tema loomingus on ka kui realismi varane väljendus. Loometööd alustas kuningriiklasena, peale seda oli tulihingeline
J. H. Rosenplänter - uuris eesti kultuuri ja rahvaluulet, tänu temale on säilinud petersoni luule ja Masingu kirjutised. K.J Peterson ,,eesti esimene luuletaja" Kalevipoeg 1835 - Faehlmann ja Kreutzwald C. R jakobson ,,Sakala" (1878) J.Hurt rahvaluule kogumine J. V. Jannsen ,, Perno postimees" (1857); ,,Eesti postimees" (1864) 2. Kristjan jaan Peterson; Lydia Koidula; Juhan Liiv K. J. Peterson - Rahvus tõusis oluliseks 19 saj jooksul. Petersoni eeskujusid olid Goethe; Puskin. Petersoni luule ilmus Noor-Eestis esimest korda. Peterson on eesti kirjanduses tuntud kui esimene eesti luuletaja. Tema luule sümboliseerib eesti kirjanduse algust romantiline ja traagiline. Peterson oli rahvuslik ja mässuline mees. Peterson püüdis luua Eesti keeles nõudliku kunsti traditsioonide alusel mis valitsesid tema aja Euroopas. Ta võttis eeskuju antiik kirjanikelt, tema ajal tärkas ka romantist. Kokku on säilinud 21 eestikeelset
annetustega leevendada kõigevägevama viha ja saada tema poolehoid. Ohverdamist peeti suureks kunstiks. Katedraalide kunst väljendas Euroopas linnade taassündi. Igalpool ülistati jumalat, püüdes kujutada looja ja loodute vahelist rahulikku liitu. Autori andmeid ei lisatud, sest see tuli jumalast. Kiriku ikoonid olid loodud massidele – need moodustusid visuaalsetest kujunditest, omasid kindlat sümboolikat ning see oli kõigile jõukohane. Ka tänapäeval otsitakse pidevalt eeskujusid ja väärtusi keskajast. Seda, et inimestele meeldib keskaeg, on näha olemasolevast kirjandusest, kus on keskajaga seotuid raamatuid igas zanris. Tagasipöördumine keskaega on muutunud lausa kinnismõtteks. Enamus leiutised on pärit keskajast, mis on tegelikult tänapäeva probleemide allikaks (n:ühisturg). Kui me tunneme huvi oma päritolu vastu, pöördumegi selle teada saamiseks tagasi keskaega. Keskaega hakati tagaigatsema kohe kui see tegelikult ametlikult lõppes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
