kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal. · Itaalia: Vararenessanss- sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne realistlik suund, mis hülgas gooti elemente
pehme huumori ja mõnede farsistseenidega. Suurimaks sellelaadse komöödia meistriks oli Menandros, kelle loomingut tunneme peamiselt papüürusefragmentide järgi, mille hulgas on peaaegu täielikult säilinud ,,Pahurdaja". Atika komöödia oli eeskujuks paljudele rooma kirjanikele, keda omakorda kasutasid eeskujudena mitmed hilisema aja euroopa draamakirjanikud. Rooma Komöödia Titus Macc(i)us Plautus (u 250-184) osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming, vahendades kreeka eeskujusid, sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Plautus kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21, nende seast üks fragmentidena ning mõnes on olulisi tühikuid. Plautuse eekujuks olid uusatika komöödia loojad ja sageli kasutas kontaminatsioone, sest võttis oma kreeka keelest mugandiast, et oleks põnevam ja saaks palju nalja. Tollases rooma teatris polnud enam tantsuväljakut ega komöödias ei olnud kooripartiisid ja tragöödias esines koor laval
KLASSITSISM (classicus parim, esmaklassiline) kunstistiil, mis ammutas eeskujusid antiikajast ja idealiseeris selle tasakaalu Perioodid: 1760-90 varaklassitsism (Louis XVI stiil) 1790-1800 direktooriumistiil 1800-20 ampiirstiil (ranged suuremõõtmelised egiptuse ja rooma mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a
tegudest. - Raidkirjad ja ürikud. - Seadustekogud ja pühakirjad. - Riikide või inimeste vahelised lepingud. - Eeposed, kroonikad ja kirjad jm. Etnoloogia e rahvateadus uurib rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, esemeid jm). Etnoloogid on oma uurimistöös pööranud palju tähelepanu loodusrahvastele ning vähearenenud ühiskondadele, et sealt eeskujusid Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 2 otsides rekonstrueerida varaste ühiskondade elukorraldust. Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 3 1.3. Muinasaeg ja selle periodiseerimine:
kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit, valijate häälte võitmisel. Samuti korraldati võitlusi usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud. Mõõgavõitlejad teenisid oma etendustega väga hästi, kuid nende adrenaliini himu oli liiga suur, et ennast vabaks osta. Rooma teatris oli eeskuju võetud Kreekalt, rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud, algul olid sõnakunstnikeks mehed hiljem ka naised. Esialgu olid teatri istekohad puust, edaspidi ka kivist. Rooma teatris puudus koor ning näitlejate dialoogid vaheldusid aariatidega. Kasutati eesriiet, kuid mitte maske. Rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks
Romanovite dünastia esimesel aastakümnel käis Maakogu tihti koos,käsitledes eeskätt välispoliitikat.1649 võttis kogu vastu ,,Maakogu seadustiku",mis tegi järelandmisi eeskätt aadlikele.Seadustik vormistas lõplikult talupoegade pärisorjuse.Pärast 1653a Maakogu enam kokku ei kutsutud.Nikoni kirikureform-põhiline osa puudutas jumalateenistuse korda: kuidas kummardada,risti ette lüüa,kuidas 3 korda halleluujat laulda. Peeter I ja tema reformid: Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid reformis PeeterI (1682- 1725) otsustavalt Vene riigiasutuste süsteemi sooviga muuta see tegusamaks.Juba 17 saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati uute keskasutuste- kollegiumide loomist. Aastaks 1717 oli rajatud juba kolleegiumide süsteem. Kohalikus halduses kehtestas Peeter I kubermangude süsteemi. Ta üritas lahutada kohtu ja administratiivvõimu. Maaa jaotati 10 kohturingkonnaks kus oli
paroodia ja anakreontiline luuletus; saksakeelses luules sonett, aleksandriin, mitmed trohheilised ja jambilised värsivormid. R. Brockmanni eestikeelne juhuluule R. Brockmanni eripäraks teiste gümnaasiumiprofessorite seas on eesti keele võimaluste järeleproovimine õpetatud luules. Senini oli eesti keelt kasutatud vaid religioossete tekstide vahendamiseks, sellest tulenevalt ei olnud R. Brockmannil mingeid eeskujusid ega traditsiooni, millega haakuda. 1637 Hans von Hövelni pulmadeks kirjutatud ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (,,Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne aleksandriinides luuletus") ja sellele lisatud saksakeelne ,,Lectori Carminis Esthonici" (,,Eestikeelse luuletuse lugejale") näitavad, et R. Brockmann sidus eesti keeles luuletamise korraga kahte taustsüsteemi: saateluuletuse horatiuslik ülesehitus (vrd Horatiuse programmiline ood 1.1)
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamisla...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastiku kujundamine Referaat Juhendaja: dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sisukord 2 Sissejuhatus Referaat ,,Maastiku kujundamine" põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine" (Eesti Põllumajandusülikool. Keskkonnakaitse Instituut. Tartu: 2003). Referaadis käsitletakse maastikukujunduses esinevaid kompositsioone ja rajatisi ja väikevorme, nendega kaasnevaid probleeme ja lahendusi. 3 Kompositsioon maastikukujunduses Ruumi mõistet ei ole võimalik üheselt defineerida. Mõiste ruum jaotatakse kaheks- abstraktseks ja tajutavaks. Abstraktne ruum on matemaatiliselt eksisteeriv ning aitab kirjeldada ja mõista füüsilist ruumi. Tajutav ruum sõltub inimese varasematest kogemustest ning kultuuriruumist kus ta hetkel elab. Ruumi neljas mõõde on aeg. Ruume jaotatakse...
Historitsismile eelnenud klassitsism ja romantism lähtusid samuti eelnenud ajastute stiilidest – klassitsism antiigist ja romantism keskaja eeskujudest. Uus kunstisuund seevastu ei olnud seotud kindla ajalooperioodiga. Sakraalehitistes kasutati romaani ja gooti vorme, profaanehitistes võeti eeskujuks antiiki,renessanssi ja barokki Kuigi historitsistlik kunst võib lähtuda peaaegu mis tahes mineviku kunstivoolust, ei tohi sama kunstiteose piires kasutada mitme kunstivoolu detaile ja eeskujusid. Vastasel juhul on tegemist eklektikaga. Historitsismi alaliigid : 1 Elektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Sangaste mõis Tuudorstiil Tudorite valitsemisajal (1485-1603) inglise arhidektuuris välja kujunenud hilisgooti ehitusstiil. Tuudostiili jäljendati meelsasti historitsistlikes lossides. Alatskivi loss Kroonuhistoritsism - riiklikud tööstushooned, sadamahooned, raudteejaamad –
olid rahvalikud päirmused hävitanud või viinud need ajaviitelaulu tasemele. Rahvapärimust harrastatsid Itaalias dzullared ja Prantsusmaal zonglöörid. Varasel keskajal kujuneb ka ilmalik ladinakeelne kirjandus, milles jätkuvad osalt ka antiiksed traditsioonid. See kirjandus arenes eriti Itaalias ja Prantsusmaal, kus ladina keel oli haritud ringkondades kõnekeeleks. Luuletajad olid teadlased, kes matkisid oma loomingus rooma kirjanduse eeskujusid, eriti vormi osas. Peamiselt viljeldi oodi, aga ka juhuluulet kõrgema seltskonna elsut ja jutustati värssidesse ümber piibli lugusid. 6. - 7. sajandil lanegb klassikaline ladina keel unarusse ja sellega hääbub ka ladinakeelne õpetatud luule. Feodaalsuhted Euroopa tähtsamates maades kujunevad välja 11. sajandil. Juhtivatesk seisusteks saavad rüütlid ja kõrgemad vaimulikud. Rahvamasside sõnalooming elab edasi folkloori näol, kuid
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
Ainult eetiline juhtimine keskendub ennetavalt alluvate eetilisuse/ebaeetilisuse mõjule. Eetilised juhid pööravad suhtluses tähelepanu ka eetika standarditele. Teised kirjeldatud juhtimisstiilid seda ei tee. Eetiline juhtimine ei sisalda endas visionääri ja religiooni orientatsiooni, eneseteadlikkust. Vähene eetiline juhtimine pole sama, mis ebaeetiline juhtimine. Tihti võivad töötajad olla eetilised, kuid nende juht ei oska eetilisi eeskujusid seada. Eetilise juhtimise puudumine võib viia ebaeetilise käitumiseni. Ebaeetilisuse iseloomustamiseks on juhtimise terviklikkuse selgitamisel (PLIS; Craig & Gustafson, 1998) kasutatud 31 omadust (osad neist on: juhendaja varastab minu ideid, naudib soovide tagasi lükkamist, on kättemaksuhimuline, on kuri). Samuti on kuritahtlik jälitamine ebaeetiliseks käitumiseks EETIKA KASUD Eetika on oluline kõigi inimtegevuste osa, muutudes pidevalt järjest tähtsamaks.
Kõik vana oli iganenud ja halb, kõik uus aga kaasaegne ja modernne. Võrrelge suhtumist ,,antiiki" kui esteetikanormide ja üldisemate kultuuri-ideaalide allikasse Euroopa renessanssi ja ,,klassikalise ajastu" vahel. Kuidas defineeriti ,,antiiki"-- millistes ajaloolistes ning geograafilistes piirides? Miks tähtsustati Antiiki? Kas nendes kahes ajastus otsiti ,,antiigis" samu või erinevaid juhtnööre ning eeskujusid? Renessanssi suhtumine - Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiiki defineeriti ideaalina, see oli ajaloos kõrgkultuuriline nähtus ning renessanssiaeg püüdis seda jäljendada
Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? 2 Elulugu Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike
Jaanuaris 1952 New Yorgis kõneldes võttis Anthony Eden inglaste otsuse kokku niimoodi:" See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha." Otsus polnud lõplik, aga langetatuna just sel hetkel , osutus saatuslikuks. Suurbritannia puududes langes peaosa ja kohus täpselt sedasama, mida inglasedki oleks teistes oludes teinud, ja hakkasid kujundama Euroopat omaenese näo järgi , rakendades selle institutsioonides ja poliitikas Prantsusmaal juba tuntud eeskujusid. Tol ajal olid mandriosa eurooplased, mitte inglased , need , kes väljendasid asjade niisuguse käigu pärast kahetsust. Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks olid kõige tähtsamad otsused nendes küsimustes juba tehtud. Euroopa muutub jõukaks
etendusi vaid lugemiseks. Kõnekunsti areng. Cicero · poliitiku edu sõltus selles kui hästi oskas ta teiste uskumusi arvamusi pikali lükata ning oma seisukohta ära põhjendada · palju pöörati tähelepanu seega kõnekunstile · kuna kreekas oli juba varem kõrgel tasemel kõnekunst siis käisid aristrokraadid ennast välja koolitamas · ka rooma kõnemehed oraatorid kasutasid meelsasti kreeka eeskujusid · Cicero o tegeles vabariigi viimastel kümnetel o pärines ratsanikuseisusest o saavutas edu hiilgavate kohtukõnedega o oma vaadetelt oli senati õiguste ja vabariikliku korra kirglik pooldaja o see viis ta kokku Caesari hiljema ka Octavianusega ja Antoniusega · kelle käsul ta lõpuks tapeti
Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane
Eeldused psühhedeelse (rokk)muusika tekkimiseks 4 Psühhedeelsus ja psühhedeelne kunst, kirjandus ja eriti muusika põhineb suuresti teooriatele ja tekstidele, mis kajastuvad ka muusikas endis nii lüürikas kui viisis mistõttu tuleks muusika mõistmiseks ka selle tagamaid ja põhimõtteid selgitada. 1960. aastate alguses jõudis teismeliseikka enneolematult suur sõjajärgne põlvkond. Kuivõrd noored inimesed ikka otsivad eeskujusid ja iidoleid, kellega samastuda, tekkis esmakordselt massi(või popp-)kultuuri-nimeline nähtus. Sel ajal oli heeroseks rock'n'roll, eriti aga rock, mis vastandas end külma sõja ümber käivale palaganile ja kuulutas välja uue, vabameelse maailmakorra. Psühhedeelne liikumine oli suures osas sarnane rock'ile, aga ometi erines ühes oluliselt: kui rock otsis uusi juhte, siis psühhedeelikud väitsid, et see polegi oluline, kui inimese enda sees midagi ei muutu
pigistada. Hoolimata austusest vanemate vastu püüdis ta nende elumõistmise piire endas ületada ja tundis muret oma vendade literaat Aleksandri ja kunstnik Nikolai, keda Anton väga armastas, pärast, sest nad hävitasid oma andekust joomise, väikekodanliku elulaadiga, argipäeva räpasusega ja oskamatusega kavakindlalt töötada. · Tsehhov püüdis endas kasvatada intelligentse inimese ideaali. Kuid eeskujusid tal siin polnud. Nii armastatud Turgenev kui Tolstoi olid aadlikud, kes võtsid kirjanikuannet kui tavalist asja. Tsehhov aga püüdis iga hinna eest võidelda oma laiskuse, keevalisuse, keskendamatuse, teravuse ja provintsliku kõnepruugiga ning ta saavutas võidu. · Tsehhovi jaoks vastavad kasvatatud inimesed 1886.aastal Nikolaile kirjutatud kirjas järgmistele nõuetele: nad austavad inimisiksust ja on alati vastutulelikud, lahked, viisakad, järeleandlikud
Ingres oli klassitsismi andunud eestvõitleja ja viimane väljapaistev esindaja. Francisco Goya hindas valgustajate ideid ja pidi oma kodumaa majanduslikku seisu masendavana tajuma. Goya tegi peamiselt paraadportreid, millel on tihti pilkav alltekst. ("Ülestõusnute mahalaskmine" ja graafiliste lehtede sari "Sõjakoledused"). Piltide meeleolule vastab dramaatiline, kontrastiderohke heletumedus. Akademism e. ametlik kunst -- eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades. Kunstiakadeemiates oli aukohal kipskujude joonistamine ja vanade meistrite kopeerimine. Tavaelu otsest kujutamist peeti labaseks, seda tuli parandada ja idealiseerida. Pariisis hakkas levima salongikunst: juba tunnustatud kunstnikutest zürii kujundades näitusesaalide ilme oma maitse järgi,
Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes · muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said
Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana-Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse
traditsioone. Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see mõiste üle metafoorina rooma poeesiast. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. ,,ha-ha"- üllatushüüe, kasutatud nähtamatu piirde tähistamiseks maastikuaias: see oli peidetud kraav, mis pidi suurendama looduslikku ilmet aias, toimis lammastele piirdena, lõi ideaalse pastoraalse maastiku. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19
Küsimustik kevadsemester 2014 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. „Minu Antonia”, „Kadunud daam”, „Üks meie seast”, „Surm kutsub peapiiskoppi”, „Oo, pioneerid” 2. Millise rahva traditsioonilise maskiteater mõjutasid 20. sajandi alguse iiri näitekirjaniku Yeatsi loomingut? Jaapani noh-teater; Yeatsi noh-teatri mõjulisi näidendeid: „Haukakaevul”, „Emeri ainus armukadedus”, „Cuchulaini surm” 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega „cavadre exquis” („suurepärane surnukeha”)? Mis kirjandusvooluga see seostub? „Cadavre exquis” on sürrealistlik luulevorm, luuletus, kus eri sõnad, lauseosad, read või lõigud on kirjutatud erinevate luuletajate poolt, ilma et nad ülejäänud luuletust oleks üldse tarvitsenud näha. Eesmärk on luua „ületõeluslik“ (sur-real) kujundite voog, mis ei allu tavalise elu piiratud ja vangistatud loogikale ning peab väljendama kõrgemat tegelikkust. 4. Millise uue žanri loomise katsega sai tuntuks Truman Capote? M...
kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. OOPERI SÜND, ITAALIA OOPER Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks.Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega
aasta paiku. Nende stiil polnud tollele ajale aga enam sugugi iseloomulik, sest uus, klassitsistlik stiil hakkas kujunema juba 1730. aasta paiku. Muusikaline barokkstiil on pärit Itaaliast. Itaalias kujunes ka enamik ajastu zanridest ning itaallased olid kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Ooper Ooperizanri sünd 1600. aasta paiku mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid. Kaugeim neist, vanakreeka tragöödia, milles koorid ja osa monolooge esitati lauldes, oli vormi osas kõige olulisem. Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Jumalateenistuse osana esitatud etendust, kus kogu tekst esitati lauldes, nimetati liturgiliseks draamaks. Hilisel keskajal kujunesid välja ka väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vaheldusid muusikalistega. Väga levinud oli kannatusnädala
Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasidki kindlaks rooma arhitektuuri alused, mis püsisid veel mitmeid sajandeid. Skulptuur Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine
Tema perekonnatuttavateks olid näitleja kalduvustega inimesed. Veelgi avaramate huvidega oli Wagneri võõrasisa: andekas portreemaalija, näitleja, laulja, luuletaja. Tema oli see, kes andis poisile kätte pintsli ja lõuendi, võttis teda kaasa teatriproovidele, jutustas kaasakiskuvaid lugusid näidenditest ja ooperitest, ja kes tahtis poisist teha midagi suurt, midagi erakorralist. Ka Wagneri õed ja vennad pühendasid end teatrile. Võõrasisa kõrvale ilmus peagi teisi suuri eeskujusid. Drestenis tutvus ta Carl Maria von Weberiga ja tema ooperiga "Nõidkütt". Vaimustus oli kirjeldamatu. Nii seista ja dirigeerida sai nooruki unistuseks. Sellele järgnes sügav kiindumus Homerose, Sophoklese ja Shakespeare'i kirjandusteostesse. Nii kirjutada, nii luua- see mõte vaimustas ja haaras. Loetu mõjul valmis draama "Leobold ja Adelaide", kus tegevustik oli niivõrd dramaatiline, et nelikümmend kaks inimest kaotas elu. Muusikuist ilmus peagi Weberi kõrvale Beethoven
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Klassitsismiperioodi esimesed tuntumad arhitektid olid F. W. von Erdmannsdorff (1736-1800, tema tähtsaim ehitis on Wörlitzi loss) ja K. G. Langhans (1732-1808), kes ehitas 1788-1791 Brandenburgi väravad Berliinis. Saksa kuulsamad klassitsistid K. Fr. Schinkel ja L. v. Klenze tegutsesid aga kõrgklassitsismi ajal. VENE kunstis oli XVIII sajandi teine pool väga rikas aeg. Eriti arhitektuuri alal. Kuigi vene klassitsism järgis paljuski prantsuse eeskujusid ning tuntavad on ka itaalia ja inglise alged, nimetavad venelased klassitsismi varasemat, rahvusvahelistest eeskujudest kantud perioodi nn. Katariina klassitsismiks. Sel ajal valitses riiki Katariina II. Ta ei tahtnud Euroopas levivast antiigivaimustusest eemale jääda ning otsis võimalusi klassitsismi juurutamiseks Venemaal. Venemaal sai klassitsismi-ideede peamiseks levitajaks 1757 asutatud Peterburi Kunstide Akadeemia. Klassitsismi Venemaale "toojaks" peetakse prantslast J. B
Jaanuaris 1952 New Yorgis kõneldes võttis Anthony Eden inglaste otsuse kokku niimoodi: « See on midagi niisugust, millest me sügaval sisimas teame , et seda ei tohi teha» Otsus polnud lõplik, aga langetatuna just sel hetkel , osutus saatuslikuks.Suurbritannia puududes langes peaosa ja kohus täpselt sedasama, mida inglasedki oleks teistes oludes teinud, ja hakkasid kujundama Euroopat omaenese näo järgi , rakendades selle institutsioonides ja poliitikas Prantsusmaal juba tuntud eeskujusid. Tol ajal olid mandriosa eurooplased, mitte inglased , need , kes väljendasid asjade niisuguse käigu pärast kahetsust Paljud tuntud liidrid soovisid väga, et Suurbritannia nendega liituks. Tõsi, kümme aastat hiljem hakkasid inglased asja uuesti kaaluma. Paraku oli kümme aastat sõjäjärges Euroopas väga pikk aeg ja selleks ajaks oli liisk juba langenud. Sõjajärgse Lääne- Euroopa majanduse ajalugu on kõige tabavamalt käsitlenud kui sellele ajale vahetult eelnenud
Ilmselt olid kindlustatud asulate valdajad suutnud enda kätte koondada pronksitoorme sisseveo ning pronksesemete valmistamise ja turustamise. Võib-olla isegi muu käsitöö ja kogu väliskaubanduse. Pronksitooret toodi eelkõige Skandinaaviast. Pole võimatu, et osa toodangust viidi samuti läände, eelkõige Kesk-Rootsi. Tihe läbikäimine Skandinaaviaga mõjutas olulisel määral Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Nii võib läänepoolseid eeskujusid näha kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes. Sise-Eesti oli pronksiajal ilmselt hõredamini asustatud. Tihedate metsade ja raskemini haritavate muldade tõttu tegeldi seal loomapidamise kõrval arvatavasti peamiselt alepõllundusega. Jahil ja kalapüügil võis aga sisemaa elanike elus olla suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. 3.2.LAEVKALMED Eestis teatakse laevkalmeid Saaremaal Sõrves ning Tallinna lähedal Väos. See on kalmetüüp,
Klassitsim 1. Mida tähendab ladina keelne sõna classicus? Klassitsismi kaks mõistet. Sõna classicus tähendab eeskujulikku, esmaklassilist (loe lk. 267 klassitsismi kaks mõistet). Klassikaliseks nimetatakse kunsti, mis kestab üle oma ajastu. Kitsamas mõttes ajavahemik 1750-ndatest 1830-ndateni, Viini klassikaline koolkond. 2. Missugused poliitilised sündmused mõjutasid Euroopa kultuuripilti 18.s. lõpus ja 19.s. alguses? Euroopa poliitilises elus toimusid tohutud muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist (1789 1794) ja Napoleoni sõdadest (1799 1814). ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" (1789), mis võtab kokku 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofide (Voltaire, Diderot, Rousseau) ideed, märgib sümboolselt nn. Vana Euroopa lõppu. Selles deklareeritakse seisuslikust sünnipärast tingitud eelisõiguste lõppu, uuteks väärtusteks said inimese loomupärased omadused andekus, haritus, läbilöögivõime. Viini kongress (...
AJALUGU 1. Kooli ajalugu · 5 teadmist Hugo Treffneri kohta: o 1845-1912 o Sündis Kanepis o Kolm venda, üks õde o Töötas koduõpetaja eratundide andjana o Aitas korraldada II üldlaulupidu · detsember 1883 Treffneri koolil tegutsemisluba · kool tegutses Hobuse tänaval · 1919 HTG liideti Kubermangugümnaasiumiga · alguses (kuni 1954.a) HTG poistekool · NL'i ajal nimeks A.H.Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool · 1961 avati Eesti esimene matemaatika eriklass · 1990.a taastati HTG nimi (7.-12.klass), põhikool eraldus gümnaasiumist (Tartu Kesklinna Kool) · ainult gümnaasiumiklassid ca 10 aastat · 1998.a tulekahju, õppetöö erinevates hoonetes üle Tartu, renoveeritud koolimaja avati 2002 2. Muinasaeg · Ajaloo põhietapid: o Muinasaeg ehk ürgaeg ehk esiaeg (8 milj 3000 eKr) o Vanaaeg (3000 476 eKr) o Keskaeg (5.-15.saj) o Uusaeg (16.-19.saj) ...
õpetama inglise keelt. 1937. aastal täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud uus süsteem-viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat. 9 5 KUTSEHARIDUS Vabariigi algaastail puudus kindel kutsehariduse süsteem. Vana hariduskorraldus ei andnud selles valdkonnas eeskujusid, kõik tuli otsast alata. Arvestati majanduslikke ülesandeid ja võimalusi, aga ka välismaa vastavaid kogemusi. Kutsekoolide võrgu väljaarendamine hoogustus 1924. Aastast alates, kümme aastat hiljem oli Eestis juba 50 kutsekooli. 1937. a. kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needki koolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Kehtestati
Terrakota savipõletustehnika on selle väljakujunemisest püsinud põhimõtteliselt muutumatuna tänapäevani. Eestis on parim näide terrakotast Tartu Jaani kiriku 14. sajandist pärinevad terrakotaskulptuurid. Pildil etruski terrakotaskulptuur 15 Curulis (lad. k. sella curulis) Vana-Rooma x-jalgadega ja kokkupandava konstruktsiooniga tool, millele leiab eeskujusid juba Vana-Egiptuses, Antiik-Kreekas kui etruski kultuuris. (Tänapäeval on sellist tüüpi tooli nimetatud kalamehetooliks). Curulis oli tehtud elevandiluust või vähemalt sellega kaetud, ning rikkalikult kaunistatud. Curulisest kujunes omamoodi auiste, millel võisid istuda vaid teatud kõrgemad riigijuhid ja ametimehed. Kuna pikemat aega on sellist tüüpi ilma seljatoeta toolil ebamugav istuda, siis sümboliseeris curulis ka seda, et ametimees, kellel oli õigus seda istmena kasutada,
Ramses I sündis Niiluse deltas asuvast Qantirist pärineva sõjamehe perekonnas. Tema varasemast karjäärist on vähe teada, kuid Horemhebi ajal sai temast vesiir ning seega mõjukuselt teine isik Egiptuse poliitikahierarhias. Elulõpupoole määras Horemheb Ramsese oma troonijärglaseks. Ramses rõhutas oma sihikindlat püüdu tagada poliitika ja religiooni järjepidevus ning selleks järgis ta hoolikalt kuninglikke eeskujusid ja traditsioone. Ta jätkas valitsemist põhjas asuvast ammusest pealinnast Memphisest ning käskis püstitada monumente paljudes iidsetes religioonipaikades. Juba troonile tõusmisel üsna eakas Ramses valitses vähem kui kaks aastat. (Vana Egiptuse hiilgus: lk 134-135) Tutanhamon (u 1336 u 1327 eKr) Umbes aastapäevad pärast Ehnatoni sumra tõusis troonile uus valitseja:üheksa-aastane Tutanhamon, kes oli ilmselt Ehnatoni ja ühe tema kõrvalnaise poeg. Tegelikult
residents, kust valitseti Veneetsia Vabariigi üle; palees käisid koos vabariigi nõukogud ja siin peeti ka kohtuistungeid. Doodzide palee asub Püha Markuse väljaku (Piazza di San Marco) ääres. Esialgne, 9. sajandil ehitatud palee meenutas pigem kindlust kui lossi: tal oli neli esiletungivat torni ja kõrge kaitsemüür. Praeguse ilme sai palee aastatel 1309 kuni 1424. Tõenäoliselt Filippo Calendario kavandatud ehitis järgis suures osas esialgse palee eeskujusid. Ümberehituste põhjusteks olid ka korduvad põlengud (palee põles täielikult maha 976. ja 1106. aastal; 1483, 1574 ja 1577. aasta tulekahjudes hävis teatud osa ruumidest). Palee tiibfassaade (Püha Markuse sadamabasseini poolne lõunafassaad valmis 14. sajandi alguseks, ja Piazetta di San Marco poole avanev fassaad sada aastat hiljem) peetakse gooti kunsti tippnäideteks maailmas. Neile omast Veneetsia gooti stiili iseloomustavad idamaised mõjutused.
"kaifi" ja elu poolt pakkuvate mõnude erinevuse selgitamisel. Murdeea eksitustel on sageli saatuslikud tagajärjed kogu eluks. Need võivad viia elupõletamise või koguni narkomaania ja kuritegevuseni. Ohud on eriti suured nende poiste puhul, kes küpsevad teistest kiiremini. Suurem jõud seab kohustuse olla liider. Peas mõlguvad tõsised mõtted ja tahetakse sarnaneda vanemate meestega. Selline täismehe välimusega nooruk otsib sageli eeskujusid ja tuge, et oma arengupotentsiaali soodsalt ära kasutada. Kui neid ei leita, siis kuhjuvad pinged. Teostamata ja teostumatud lootused võib ta valada alkoholi, uimastitesse ja vägitegudesse. Teismeline ei kujuta endale üldjuhul piisavalt ette, kui kiiresti viivad mõnuained ja ebaeetiline käitumine inimese mandumiseni. Tihti ei teadvusta ta sedagi, et elu ei lõpe noorusega.
Skulptuuri rakendati ka ehituses. Reljeefid katsid viile fassaadide kohal, auväravaid kroonisid skulptuursed rakendid. Eriti levinud olid ühiskondlikel hoonetel, monumendialustel, võidukaartel ja muudel ehitistel reljeefsed kaunistused lippudest, odadest, kilpidest, hellebardidest ja teistest sõjariistadest, nn. trofeekimbud. Algselt pidid need sümboliseerima võidetud lahinguid ja edukaid sõjaretki. Tarbekunst Ka see kunstiharu püüdis järgida antiikseid eeskujusid. Rokokooliku kerguse ja mänglevuse vahetasid välja rangemad ja sirgemad vormid. Moodi tulid majesteetlikud lõvi või kotkapeaga lõppevad toolileenid, ümmargused toolikorjud, looma või kulli jalga kujutavad mööblijalad. Ornamendid olid taas sümmeetrilised rippuvad vanikud, lillepärjad, rosetid, urnid ja muu Pompeji seinamaalidelt ülevõetu. A. Canova
Friedrich eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid. Teine saksa romantikust maalikunstnk oli Philipp Otto Runge. Oma maalides püüab ta välja tuua üksikisiku hingeelu ja ka valgusekäsitlus on tema töödes uuelaadne. Caspar David Friedrich Philipp Otto Runge Kaks meest mõtisklevad kuu üle.1819 Peter kõnnib vee peal. 1806 MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines Theodore Gericault maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. Nimelt hukkus 1816. a-l Aafrika läänerannikul laev "Meduusa". Hukkuvalt laevalt pääses parvele umbes 140 inimest. Kui 12. päeva pärast sattus parve lähedusse juhuslikult laev "Argos", oli pääsenutest elus veel 15 inimest
või naise) poole läbi kasvatuse. Siis nad hakkavad ka ise rohkem teatud mehelikkuse või naiselikkuse rollile vastavaid tegevusi eelistama. Põhjuseks võib olla see, et mingitel põhjustel on olnud lastel eeskujudest puudus. Selleks, et laps lakkaks olemast laps, et ta püüdleks täiskasvanu maailma poole. Lapsemaailm on see, kus ei tule eriti vastuatada millegi eest. See, et ta tahaks sellest maailmast välja astuda, tal peab olema täiskasvanute maailmas mingeid eeskujusid või midagi, mille poole ta püüdleb. Kui vanemad suudavad lapses seda soovi tekitada, siis on nõus laps sellest lapselikust käitumisest lahti ütlema. Kui tal ei ole mingisuguseid eeskujusid, soove, siis ta jääbki terveks eluks natukene lapselikuks, vastutustundetuks (ehk hüsteeriliste joontega). Veel võib soosida nende joonte teket see, kui laps kasvab kaootilises, vastuolulises miljöös. Lapsel ei ole millegi järgi orienteeruda. Tal puudub pidepunkt
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige korraspärases süsteemis, kus konstruktsioon on seostatud sammastega. Need vaated määrasidki kindlaks rooma arhitektuuri alused, mis püsisid veel mitmeid sajandeid. Skulptuuris nagu ka muudel kunstialadel toimus hilise vabariigi ajastul erinevate traditsioonide ja stiilide segunemine
Funktsionalism- arhitektuuris ehitise funktsioone rõhutav suund ehituskunstis, eitab rahvuslikke traditsioone. Galerii- algselt lossiehituses mitmeid ruume ühendav pidulik käik, mille üks külg on kujundatud tiheda akendereaga. Grotesk- põimitud taim-, loom- jm ornament, mis tekkis renessansi ajal, jäljendades Vana-Rooma ehitiste varemeis (mida rahvas nimetas grottideks) avastatud eeskujusid. Grott- tehislik võlvkoobas, kus oli sageli vee-element, samuti vabakujulisi funktsionaalseid figuure ja/või taim- ning loomornamentikat. Historitsism- ajalooliste stiilielementide mehaaniliselt kopeeriv rakendamine uusaegsetel ehitistel. Juugendstiil-19. saj lõpul ja 20. saj algul Euroopa kunstis (eriti arhitektuuris, tarbekunstis ja sisekujunduses) levinud dekoratiivseid taimemotiive rakendav stiil. Kaskaad- vesitrepp, joastik, astmeliselt langev tehislik veejuga või veevärav.
ohvrilooma sisikonna järgi), sibüllid-ennustajad,koduõpe-hariti poisse ja tüdrukuid. 14.Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused ja erinevused. Rooma ja Kreeka kultuuri sarnasused, erinevused- Paljudes asjades võtsid roomlased õppust Kreeka, eriti hellenismiperioodi ehituskunstist, kuid küündisid peagi eelkäijatest kõrgemale. Teatrietenduste valdkonnas olid tugevad kreeka mõjud, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Roomlased hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panama kreeklaste eeskujul III saj e.Kr.
11. klass JAAPANI KUNST Referaat Juhendaja 2008 Sissejuhatus Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspe...
Kus laine tasa käis. Talveöö on täis sügavat rahu, kuid inimsüdame igatsused, mis on kätketud sesse luuletusse, ei rahuldu sellega. Ja tuhandeks aastaks jääb voogude kohale kaeblema laul: Oh vaikne vesi on sügav ja vaikne igatsus suur- ja igavene rahu, küll see võib olla suur! (,,Kesk sügavat Venemaa metsa") Kriitikud on sellele Haava noorusluule kõige komplitseeritumale kujundile otseseid eeskujusid otsides vihjanud Heine lüürikale. Kuid mitte Heine lootoslilledes aed Gangese kaldal ega tema palmipuust unistav põhjamänd ei ole andnud tõuget luuletuse ,,Kesk sügavat Venemaa metsa" loomiseks, vaid hoopis Haava tookordses töökohas, Peterburi diakonissiasutuse haiglas nähtud inimlikud kannatused ja viletsus. ,,Lained" ja ,,Ristilained". Luuletuskogu ,,Lained" (1906), mis tähistab uut etappi Haava loomingus, on kirjutatud sajandi alguse
ühtaegu nii uuendusmeelsed kui ka konservatiivsed. Konfutsius on tegelnud põhjalikult muistse aja küsimustega. Tema peamine huviala oli vanad pärimused ja riitused. Ta ei ole koostanud oma teoseid, on aga püüdnud vanu allikaid õigesti edasi anda. Temale omistatud "Vestlused ja kõnelused ? / "Vesteid ja vestlusi? "Lunyu? ilmusid mõnikümmend aastat pärast tema surma ja need on hea allikas tema elu ja tegevusega tutvumiseks. Ta otsis eeskujusid möödunud aegadest, et luua ühiskondlikku harmooniat ja rahvasõbralikku valitsust. Ta leidis muistsetest tekstidest eetika ja moraali põhimõtteid, mis rõhutasid inimesi ühendavate suhete keerukust ja pidasid ülimaks vooruseks üldisele hüvangule suunatud üksikisiku kohusetunnet. Konfutsius võttis eeskuju vääriva käitumise ja täiusliku riigivalitsemise musternäidisteks Xia, Shangi ja Zhou dünastia ning veel kaugema mineviku jumalikud ja pooljumalikud tegelased
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
