omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui majanduslikult loovam ja ideerohkem - oluliselt rikkam ja arenenum ühiskonnast, kus käsitletakse tavalisust ja kõlbelisust sünonüümidena. Infoajastul on inimestel läbi teabekanalite väga lihtne leida hulgaliselt ideaale ja eeskujusid, kellega soovitakse sarnaneda, pöörates samas enese leidmisele vähem tähelepanu ei teata, kes ollakse ja mida tahetakse, pilt endast on sageli ebaselge. Tunda end kindlalt iseendana on edu võti, selleks mittesuutelised inimesed üritavad aga tihti ekslikult leida kindlustunnet läbi sarnanemise teistega, mida nad ei saavuta. Enesekindel inimene ei tea mitte ainult oma tulevikusoove, vaid kes ta on ka hetkemomendil, hinnates ja austades end sellisena. Nii saab
Hellenismiaja tuntumateks luuletajateks olid Kallimachos ja Theokritos. Rooma ajajärgu kirjandusele iseloomulikuks jooneks oli kummardamine Kreeka mineviku ees. Valitses ideepuudus ja matkimine, puudus iseseisev kultuurilooming. Rooma perioodi tuntumaid kirjanikke on Plutarchos, Lukianos ja Longos. 7 Rooma kirjandus Kirjanduseelne periood(kuni3.s. eKr). kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Kultusehümnid, itkud, triumfi-, pilke- ja esivanemaile pühendatud laulud, algelised draamavormid, linnakroonika (annaalid), juriidilised tekstid (kaheteistkümnetahvli seadused, 451/450) ja matusekõned. Esimene nimepidi tuntud rooma kirjanik oli tsensor Appius Claudius Caecus (~ 300 eKr) ; Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk.
edasikaebamisele. Religioon. Kultuur. Kultuuri aluseks Kreeka kultuur: 1. Usk 2. Kirjandus-eeskujuks Homeros (rahvuseepose loomisel) 3. kunst 4. teater 5. filosoofia 6. teadus Roomlastele meeldis proosa, eelkõige ajalooline proosa: 1. Titus Livius ,,Linna ajalugu" 2. Tacitus (mainis ära fennid ja aestid (soomlased ja eestlased)) 3. Suetonius 4. Julius Caesar Ajalugu-propageeris muistsete roomlaste kõlbelisi väärtusi, otsiti eeskujusid erinevates valdkondades. Retoorika-kõnekunst. Kõige tuntum kõneleja oli Cicero. Usk. Jumalad olid üle võetud kreeklastelt, samas üritati kõike ühitada roomapärasega.Tähtsamad jumalad olid Jupiter, Janus, Mars, Saturnus, Vesta, Neptunus, Venus. Vanaajast keskaega ehk hiline Rooma riik. 1. Segaduste periood (180.a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid
Romantiliseks võib pidada FRANCOIS RUDE`i [fransuaa rüüd] (1784-1855) loomingut. Tema kuulsaim teos on "Sõttamineku laul" e "Marseljees". Kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. Seda gruppi on võrreldud ka kivisse raiutud lauluga. Marseljees lauluga läksid mehed 1792. aastal lahingusse ja see laul sai hiljem ka Prantsusmaa rahvushümniks. MAALIKUNST PRANTSUSMAAL Prantsuse romantiline maalikunst oli opositsioonis klassitsismiga, teatud eeskujusid leiti aga barokk-kunstist. 1819. aastal esines THEODORE GERICAULT [teodoor erikoo] (1791-1824) maaliga "Meduse`i parv", mida võib pidada uue voolu esikteoseks Prantsusmaal. Teose sisuks oli reaalne sündmus kaasajast - merehädaliste kaheteistkümnepäevane vaevlemine parvel. 3.KUNSTITEOS postimpressionism
· Germain Pilon [zer'mä(n) Pi'lo(n)] o Hauamonumentidele uue, renessansliku lahenduse andja. o Tema loodud on Herni II ja kuninganna Caterina de' Medici hauamonument Saint-Denis' kirikus Pariisi äärelinnas. o Hauamonument näitab lahkunu ilu ja väärikust. o Piloni teoseks peetakse ka marmorgruppi ,,Diana hirvega". Prantsuse renessanssmaal o Maalikunstis järgisid prantslased enamasti itaalia eeskujusid. Silmapaistvad olid prantlased siiski portreekunstis. · Jean Clouet [za(n) Kluee] ja tema poeg François o Töötasid õukonnas ja portreetasid sealseid tegelasi. Lisaks õlimaalidele, mis on realistlikud, jahedalt täpsed, aga kuivavõitu, on neilt säilinud hulgaliselt portreejoonistusi. o Henri III portree, Austria Elisabethi portree, François I hobusel, François I portree.
Kunsti tekkimise põhjused: -- kusti olemuseks on mäng joonistati loomi mida sooviti jahil kätte saada -- kunsti tuletamine usundist Ürginimese usundiks oli animism, millega kaasnes maagia. Näiteks joonistati loomade kujutisi maagilistel eesmärkidel. Inimene joonistas looma, "haavas" teda ja uskus, et nii on tal ka parem jahiõnn -- bioloogiline tingitud oli lihtsal vaja joonistada ESIAJAKUNST Vanem, keskmine ja nooremkiviaeg.(Paleo-/Meso-/Neoliitikum) Loomakujukesed olid tehtud luust, mida nim. Statuettid. Kõige kuulsam naistefiguurides Willendorfi veenus vanim u 3000 eKr paekivist. Veenused kivist naisekujud Esiajainimesel oli taju ja kompositsioon väga vähe arenenud. Pildid olid kraabitud pehmele seinale sõrme või pulgaga, kontuurid täidetud värviga kasutati mineraalvärve purustatud/jahvatatud ning segatud rasva või luuüdiga. Värvid olid punane,must, kollane, valge . Värvimised tehti käsna või lihtsa pintsliga. Joonista...
Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused jäidki rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks, ega käsitlenud tõsiseid probleeme, nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus
Rooma avalikus elus, võrreldes Kreeka naistega.Rooma naised polnud avalikust elust täoiesti kõrvale jäetud. Peremees ja perenaine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmeski naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Rooma kultuur on oluliselt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka suurteoste tõlgendamise mugandatult, kuid peagi ületasid Rooma kirjanikud oma eeskujusid. Esiles tõusis Vergilius, sest roomlastel puudus seni Homerose eepikaga võrreldav kangelaseepos ja Vergilius tahtis seda parandada, ta kirjutas valmis eepose "Aeneis". Religioon oli Rooma riigivõimuga tugevalt seotud. Preestreid peeti riigiametnikeks. Roomlased võtsid omaks mitmeid uske ning vallutussõdade käigus ka paljusid idamaiseid jumalaid ja nende usulisi rituaale. Rooma esimeste keisrite valitsusajal sai alguse ristiusk, mida hiljem levitati Süürias, Kreekas ja Väike-Aasias
3. Renessanssiajastu instrumentaalmuusika ja esimesed suurteosed Renessanss Renessanssi ajastu peamised tekke põhjused: katoliku kiriku võim hakkas kõikuma, mida õõnestasid teaduse avastusedsaavutused talupoegade sagedased ülestõusud tekkis uus jõukas ühiskonnakiht kodanlus, see klass eilas linnades, kus valitses uus elukorraldus, parem elujärg. Kõik see lõi soodsa pinnase keskaja vaimu eitavale elutunnetusele. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Renessanssi iseloomustavad: kaubanduse ja manufaktuuride areng inimene sai elutelje keskpunktiks ilmaliku sisuga kunsti areng teaduse avastused uus ühiskonnakiht kodanlus eeskujuks antiikkunst
Roomalsed austasid veel loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud ja seejärgi nimetati neid nuumeniteks. Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas. Suuremosa näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Ajalugu ei saaks mäletada , kui seda pole kirja pandud. Roomalsed hakkasid oma ajalugu
taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm. ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Eestis on gooti sakraalarhitektuur tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära
esitasmiseks. Nt. ,,Väike öömuusika". 3) Viiulikontserdid 1775. aastal kirjutas järjestikku viis ja järgmisel aastal lisandus kuues viiulikontsert, mida peetakse klassitsismi perioodi instrumentaalmuusika tippteosteks. 4) Ooperid Mozart on klassikalise ooperi alusepanija. Ta kirjutas 19 ooperit, millest väljapaistvamad lõi kümnel viimasel eluaastal Viinis. Kõige enam on neis tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid, kuid tema tegelased on elulähedasemad. Muusika on väga viisirikas ja kauni meloodiaga. Enamasti on ainestik minevikust, kuid paar ooperit on ka ajast, mil ise elas. Kõiki oopereid läbib armastuse ja headuse teema. Kõige surematum on ,,Figaro pulm", mis valmis viie kuuga ja kus on rohkesti situatsioonikoomikat, põnevat ja kirevat karakterigaleriid. Üks kuulsamaid on ka ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt", kus
Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja, pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas (ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega. Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid puudutatud põhjalikult. Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide
Konkurentsi piiramiseks aga rakendas kaitsetolle Lõi tugeva sõjaväe, mis näitas jõudu 1675.aastal, purustades Fehrbellini lahingus rootslased. Pilt Friedrich Wilhelmist Pilt kopeeritud aadressilt: http://de.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Wilhelm_(Brandenbur g) Kuningas Friedrich III Krooniti 1701. aastal Königsbergis ning temast sai Preisi kuningas Friedrich I. Ta armastas luksust ning toredust ja seepärast lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. 1700. aastal asutati filosoof Gottfried Wilhelm Leibnizi eestvõttel Preisi Teaduste Akadeemia. Absolutism Preisi absolutistliku kuningavõimu loojaks sai kuningas Friedrich Wilhelm I. Juurutas marsisammu, mis jättis sügava mulje elanikele ning aitas kaasa riigi militariseerimisele. Pärast tema surma oli Preisi armee suuruse poolest 4.ndal kohal Euroopas.
Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine võib panna noored poisid käituma agressiivselt. Kõige halvem on, kui see pole ajutine nähtus, vaid nad jäävadki sellisteks. Et seda vältida, on oluline roll kodusel kasvatusel- minu arvates peaksid vanemad oma võsukestel silma peal hoidma, et nad liiga noorelt vägivaldseid filme ei vaataks, sest nad võivad nendest valesti aru saada
1. Mille poolest olid vastandlikud 'saksamaal tegutsenud ,,Bauhausi" koolkond ja saksa ekspressionism? ,,Bauhausi" koolkond oli ühiskondlikult optimistlik, ekspressionistid kujutasid pingeid ja masendusmeeleolusid. 2. Milliseid teemasid lahendasid oma maalidel saksa ekspressionistid, näiteks Otto Dix? Võikaid pilte suurlinnade elu pahupoolest 3. USA KUNST * kujutava kunsti publik oli väike * puudus kunstipoliitika ning avalik toetus kujutavale kunstile * 1913.a kunstinäitus New Yorgis pani aluse moodsa kunsti levikule USAs * maalides kujutati ilustamata linna elu * pildid olid tumedad ja sünge meeleoluga 4. MEHHIKO KUNST * Mehhikos olid poliitilise ja ühiskondliku sisuga seinamaalid * palju tellimusi saadi valitsuselt 5. Kus ja millal avati kunstikool ,,Pallas"? Kus sai Eestis õppida tarbekunsti erialasid? ,,Pallas" avati 1919.a Tartus. Tarbekunsti erialasid sai õppida peamiselt Tallinna Riiklikus Kunstitööstuskoolis. 6. Nimeta kolm ...
Saatüridraama on lõbus näitemäng, mille peategelased olid Dionysose saatjaskonda kuuluvad saatürid. Tuntuim Vana-Kreeka komöödiate autor oli Aristophanes. Tragöödiate kirjutajatest võib nimetada kolme kuulsat nime: Aischylos, Sophokles ja Euripides. Aischylose tragöödiatest eristatakse tänapäeval enim ,,Aheldatud Prometheus". Sophoklese näidenditest "Kuningas Oidipus". Vana-Kreeka teatriga võrreldes Vana-Rooma teater oma arengult palju kehvem ja kasutas kreeklaste eeskujusid ja traditsioone. Roomas hakkas teater kujunema (millal?) 3.saj eKr. Tekkis mitu uut zanri nagu näiteks atellaan, mis tähendab ühevaatuselist jämedakoelist rahvatükki; miim- naljakas akrobaatiline lühijant; pantomiim-miimika kasutamine. Kreekaga võrreldes erines Rooma teater maskide traditsiooni poolest Rooma näitlejad ei kandnud maske. Erinevalt Kreekast ehitati Rooma teatrid (kuhu?) lauskmaale. Vana- Rooma kaks tuntud näidendite autorit olid Plautus ja Terentius.
Veneriik 18 sajandil 1. Riigiasutuse reformid Peeter I ajal · Järgides Lääne-Euroopa eeskujusid, reformis Peeter I otsustavalt Vene riigiasustuste süsteemi sooviga muuta see tegukamaks. · Bojaaride Duuma kaotas tähtsuse. · 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. · 1715 kollegiumite (uued keskasutused) loomine · Aastaks 1717 oli rajatud juba kollegiumite süsteem, esialgu 12, nendejaox Peterburis spetsiaalne hoone.
normid:mehine ja eetiline. Näited: a)Jacques Louis David ,,Tapetud Marat" "Oraatiuse vanne", b)Jean Auguste Dominigue Ingres oli hea portretist ,,Nero","Thomas Chatterton" 7.Klassitsismi kõrgemad(K) ja madalamad(M) zanrid:Kajaloomaal,portree, religioosne maal, allegooriline ja mütoloogiline maal (suured kunstnikud). Mmaastikuja olustikumaal, natüürmort (madalad kunstnikud) 8.Akadeism eluvõõras, rangeid klassikalisi eeskujusid jälgiv kunstisuund; arenes välja 19. saj. Prantsusmaal klassitsismi põhjal, võeti kunstiakadeemiate õppekavadesse ning leidis pooldajaid valitsevates ringkondades.Salongikunstoli esindatud salongides, salong võõrastetuba; ruum kunstinäituste jaoks. 9.Mis on klassika ja klassikalisus L.Priimäe arvates? Klassikaline kõrgeväärtuslik; antiikmaailma puutuv. 10
lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid, homoseksuaalsus, suitsiidipiiril kõikuv depressioon. Sellega on ta avardanud rokkmuusika sõnavara ja taluvuspiire. Üks tema suurimaid iidoleid ja eeskujusid on David Bowie. Tema 40-aastasesse muusikakarjääri mahuvad ära nö ''normaalsed'' popplaulud kui ka raevukad rokklaulud. Tema plaadid ei ole aga kõik hitid olnud vaid pigem väga erinevad. Hittplaatidest võib aga välja tuua ''Transformer'', ''Coney Island Baby'', ''Songs for Drella'', ''Metal Machine Music'', ''Raven'' ja ''Berlin''. Plaadi ''Berlin'' väljaandmise hetkest alates kavatses Lou Reed albumi materjali ka lavale ette kanda. See kavatsus
mõistma, et ei tasu saavutatud kuulsusest uhkeks minna ja rumalaid tegusid tegema hakata. Tuleb jääda iseendaks, sest siis on kindel, et esindatakse ainult iseennast, mitte ei matkita kedagi teist. Spordiajaloost võib tuua mitmeid näiteid, kus üliandekad noored on kuulsuse saabudes valinud vale tee ning lõppude lõpuks hävitanud oma suure võimaluse pääseda tippude sekka. Samas leidub ka positiivseid eeskujusid sportlasi, kes on valinud õige tee ning leidnud endale pärast kuulsusrikast noorpõlve ning tipus püsimist kindla koha spordiajaloo suurkujude kõrval. Üks selline isiksus oli Heino Lipp. Ta oli Eesti tippkergejõustiklane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister kümnevõistluses ja edukas mitmel teisel võistlusalal,. Ta saavutas oma eluajal väga palju ning oleks saavutanud isegi rohkem, kui teda oleks lastud tema kõrgaastatel olümpiamängudele, kus Heino oleks olnud
tehnoloogia siiski Roomas kõrgemalt arenenud, ehitised oli võimsamad, suurejoonelisemad. Rajati teid, nt. 4. sajandil eKr ehitati sõjaliselt tähtis maantee Roomast lõunasse - Via Appia ja sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased
Muusika Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 1750-1820. Üldine kunstiline huvi klassitsismi vastu tuli Pompei varemete avastamisega 1748. aastal, mis pani kirjanikud, maalikunstnikud ja skulporid jäljendama Kreeka ja Rooma eeskujusid. Heliloojad olid raskemas olukorras, keegi ei teadnud, kuidas Kreeka või Rooma muusika tegelikult kõlada võis ja seepärast ei olnud võimalik ka seda järgida. Selle asemel püüdsid nad klassitsismi kujutada piinliku vormitäitmise ja ekstravagantsetest liialdustest hoidumisega. Romantism muusikas on umbes 1820–1880 valitsenud suund, see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu
Eeskuju on otstarbekas leida põhjanaabrite näidete põhjal, mis puudutavad peamiselt kohalike omavalitsuste tähtsuse suurendamist. Oluline ei ole reformide läbiviimisel vaid materiaalne kindlustatus, vaid demokraatliku süsteemi ühtne toimimine. Kasutatud kirjandus Bouckaert, G. (2009) “Public Sector Reform in Central and Eastern Europe”, Halduskultuur, 2009, vol 10, 94-106. Mäeltsemees, S. (2009) “Haldusreformi eeskujusid leiab naabrite juurest” Maaleht, 11. Juuni Kättesaadav: http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/haldusreformi- eeskujusid-leiab-naabrite-juurest.d?id=23970397 Peters G. B., Pierre J., Randma-Liiv T. (2011) ”Global Financial Crisis, Public Administration and Governance: Do New Problems Require New Solutions” Public Organization 8 review, vol 11, 13-27. Kättesaadav: http://www
3. teatraalne stiil, mis oli kõige uudsem ja julgem. Rõhutatult tundeline, mis kujunes varases ooperis, ent võeti üle ka kirikumuusikas. Juba hilisrenessansi heliloojad pidasid oluliseks väljendada muusikas ja tekstis erinevaid hingeseisundeid, eriti valu, kannatust, igatsust. Harmooniavallas oli 17. sajandi suurimaks eeskujuks Claudio Monteverdi. Ooperi sünd. Ooperizanri sünd 1600 aasta paiku mõjutas oluliselt kogu järgneva sajandi muusikat. Ooperil on mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia 2. keskaja kiriku missa e. liturgiline draama piibliaineliste jutustustega, kus kõnelused väljendusid muusikaga 3. muusikaliste stseenide ja pantomiimiga renessansiaegsed koolinäidendid ja õukonnaetendused, eriti sajandilõpu Firenzes, kus kasutati toretsevaid kostüüme ja dekoratsioone, samuti lavatehnikat. Hiljem barokile iseloomulikke tüüpstseene , nagu jumalate laskumine lavale, tulevärgid jms.
4-aastaselt hakkas Mozart klaverit mängima, 5. eluaastast andis ta esimese kontserti. Lapsepõlv möödus reisides mööda Euroopat ja kõrgeimates seltskondades esinedes.Viini klassikutest oli Mozart kõige itaaliapärasem. Mozarti loomingus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Tema tähtsaim vaimulik teos ,,Reekviem" jäi surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas; muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni"
Tikitud saanitekk oli kirikusse sõitjail põlvede peal. (Mandel, Vaab) Lääne-Eestis kaunistati tikandiga peamiselt tanusid, särke, põllesid, kindaid. 20.saj algul hakati Läänemaa põhjaosas kaunistama tikandiga ka seelikuid ja vaipu. Erilise tikandiga kaunistati neid Lihula ümbruses: punastele seelikutele tikiti kogukaid roosimotiive. Vaibad kirjati lillekimpudega, mis paigutati sümmeetriliselt vaiba nurkadesse ja keskele. Lillekimbud matkisid looduslikke eeskujusid, kuid olid üsnagi primitiivsed. Tikiti madal-, mähk-, vars- ja sämppistetega. Kihnu tikandite seas on rohkesti motiive, mis oma iseloomult kuuluvad Põhja-Eesti lillkirja ja tanude juurde. Kihnu tikandeis võeti kasutusele ka ahelpiste. Tanutikandeis domineerib punane värv. (Kivilo, lk 9) KASUTATUD KIRJANDUS Kivilo, L.1992. Lilltikand. Tallinn, Valgus Mandel, L; Vaab, H. 2009. Lihula lilltikand ja meistrid. Lihula Rahvaülikool
Hamlet 1. Ülesanne 1. Ophelia oli noor ja üsna naiivne tütarlaps. Ophelia pidas oluliseks võrdselt oma perekonda ja armastatut. Ophelia oli väga kogenematu eriti armuasjades. Ta kuulas hoolega oma venna ja isa nõu ning usaldas neid täielikult. Tänu oma noorusele ja kogenematusele ei olnud Ophelia eriti iseseisev ning tänu oma isa, venna ja ka Hamleti kaotusele, ei olnud tal enam kindlaid eeskujusid ning lisandunud süütunne juhtunu pärast, võisid olla põhjused tema hulluks minemise taga. 2. Hamleti kõige olulistemaks väärtusteks olid ausus, sõnakuulelikus ja oma sõna pidamine. Enamus näidendist juhindus Hamlet oma tegudes ustavusest oma isale, kelle surm oli Hamlet mõtte ja tunde maailma kõvasti raputanud. Terve näidendi jooksul pidi Hamlet langetama raskeid otsuseid, kõrvutades alati kättemaksu iha isa ees ja inimlikku
Ajalugu keskaeg pt. 30-38 7.klass Mõisted manufaktuur - käsitööettevõte kus töötasid palgatöölised monarhia – valitsemisvorm, kus riiki juhib ainuvalitseja (kuningas) ja võim on päritav pank - asutus mis kogub, hoiustab ja laenab välja suuri raasummasid intress – rahasumma, mida tuleb võlgnikul laenajale laenamise eest tasuda renessanss – levis inimest väärtustav ellusuhtumine ja eeskujusid otsiti antiikkultuurist humanism – inimest väärtustav maailmavaade sultanaat - sultaniriik karavell – portugalaste poolt tehtud ookenisõiduks sobiv laev konkistadoor – hispaania ja portugali seiklejad kes aitasid koloniseerida ameerikat koloonia – väljaspool emamaad paiknev asundus uus maailm - ameerika maiad – indiaanlaste hõim yucatani poolsaarel inkad – indiaanlaste hõim peruus asteegid – indiaanlaste hõim mehhiko kiltmaal indiaanlane – põlisameeriklane
Ilmaliku muusika võidukäik. Hakati edukalt esitama väljaspool kirikut, muusika jõudis avalikele kontserdilavadele. Hakati looma tellimise peale. Homofoonilise muusika võidukäik. Loodi palju suurteoseid, instrumentaalmuusika ülekaal. Said -duur ja -moll helilaad valitsevaks. Meloodiat toetav bassihääl ehk basso continuo. Eesmärk oli teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega. Dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne. 6) Kust, millal ja miks sai alguse ooper? Tal oli palju eeskujusid: vanakreeka tragöödia, liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Ooperi idee sündis Firenze Cameratas kultuurist huvitatud haritlaste ringis.Itaalia on ooperi sünnimaa. (esimene terviklik ooper- Claudio Monteverdi `'Orpheus'' 1607) 7) Barokkooperi lavastamise probleemid tänapäeval? Millised on lahendused? Kastraatlauljaid pole, lahenduseks oleks see, et heli võimendatakse tehislikult või siis
ühesugune. Ainus oluline erinevus oli alasti keha kujutamises. Saksamaal oli see lubatud ja mõnikord isegi erootilise varjundiga, aga Nõukogude kunstis oli alasti keha peaaegu tabu. 6. Nõukogude arhitektuuri peamiseks eeskujuks sai 10. sajandi klassitsism ja eklektika, kuid neile lisati paraadilikust ning mõned hooned kavandati lausa hiiglaslikena. Mõned metroojaamad meenutavad barokk-kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade arhitektuurist. Tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sobivat natsidele. Samasuguseid ideaale oli ka nõukogude arhitektidel ning mõned ehitusprojektid olid hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid. 7. Kunstikool "Pallas" Tartus ja Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool Tallinnas. 8. "Pallase" kooli juhtisid Mägi, Triik ja Vabbe, kellest eriti viimane oli kokku
paljusõnalised jutustused ning vihjed. Kõige abstraktsemat ekspressionismi viljeles Gerhard Richter, kes kombineeris fotokunsti mahuliste pintslitõmmetega. Itaalia kunstnikest on neoekspressinistideks nimetatud S.Chia, M.Paladino, E. Cucchi ja F. Clemente. Kõik nad esindavad avalikult elektilisust, otsestest minevikunsti tsitaatidest või jäljendustest kubisevat figuratiivset maalikunsti. Chia armastas kasutada antiikplastikat ja Michelangelo ja Picasso eeskujusid. Chia piltides on esiplaanile nihutatud kohmakad, pisut deformeerunud figuurid, mis mõjuvad pisut gigantidena. Chia arvates on kunst isiklik ja subjektiivne identiteedi otsimine. 1980. aastate New Yorgi koolkonda ilmus ka mitu kohalikku neoekspressionisti, kellest kõige kuulsamad on Schnabel ja Salle. New Yorgis levis ka spontaansemat ekspressionistlikku tüüpi kunsti. Borofsky soovis vabaneda `jahedast' kunstist, tema sooviks oli väljendada ka iseenda tundeid
Rooma kirjanduse arengujärgud Rooma kirjandus algusest peale kirjanduslik, kuna lähtus kreeka eeskujudest. Kirjandus jaotatakse etappidesse vastavalt kirjandusliku ladina keele arenguga. Vanim ajajärk: kuni kreeka eeskujusid järgiva kirjanduse tekkimiseni Roomas. Esimene nimepidi tuntud kirjanik Caecus. Rahvaloomingu ajajärk. Arhailine ajajärk: Andronicusest kuni Cicero kirjandusliku tegevuse alguseni. Kreeka eeskujude ülevõtmine. Kuldne ajajärk: Cicero aeg proosa kõrgaeg; Augustuse aeg luule kõrgaeg. Rooma kirjanduse õitseng, ,,kuldne ajajärk" rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastul. Hõbedane ajajärk: epigoonlus kirjanduses. Hiline impeeriumi ajajärk: areneb kristlik kirjandus.
Viimasena mainitud viisid läbi usupidustusi, ohverdamisi ja tegelesid ka ennustuskunstiga. Lisaks sellele oli roomlaste preestril riigi tasandil tähtis osa, milleks oli riigiametniku roll. Kreekas jäi preestrite amet aga pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr
otseselt eeskuju antiikkunstist Vana Kreekas ja Vana Roomas seda peeti ideaaliks. Lähtus renessaansiaja antiigiharrastusest Avaldus Euroopa maade arhitektuuris, maalis, skulptuuris, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas Klassitsism 18. sajandi teisel poolel tõusis Euroopas taas huvi antiigi vastu. Valgustusaja mõtlejad olid veendunud, et on olemas mõistuspärased loodusseadused ning nendel põhineb maailmakord. Mõistuse seadusi järgiva eluviisi eeskujusid leiti antiikajast. 18. sajandi viimasel kolmandikul tekkis antiikajavaimustuse mõjul kunstistiil, mida nimetatakse klassitsismiks. Seda nimetust kasutatakse peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas. Inglismaal ja Prantsusmaal, kus antiiki jäljendav kunst barokk-klassitsism oli valitsev ka 17. sajandil, tuntakse seda stiili neoklassItsismina. Klassitsism tekkis vastukaaluks rokokoostiili fantaasiaküllusele, kujunes välja Roomas aastail 1760-1770 ning levis Euroopas 1830-ndate aastateni
muusikat, kuna Mozarti muusikas leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liiga keeruline. Mozart suri 1791. aastal salapärasesse haigusesse ja ta maeti ühishauda. Tal jäi lõpetamata Reekviem, mille tellis keegi tundmatu. Mozarti loomindus oli vaimuliku muusikat üsna vähe. Enamike vaimulike teoseid kirjutas ta olles peapiiskopi õukonnas. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Oma elu jooksul ta kirjutas 41 sümfooniat. 1778. sai esimese
Kas oskad põhimõtteliselt vahet teha merovingide ja karolingide miniatuuride vahel? Merovingid: Miniatuurmaal (raamatukunst);) Initsiaal (kujundatud esimene täht leheküljel...Eeskuju saadi barbarite kunstist ja mütoloogiast kaunistati aga piibleid jms. Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Karolingide ajal on raamatus hoopis looduslähedasemaid kujutised. 28. Milliseid eeskujusid järgis Karl Suur kultuuris (filosoofia, kujutav kunst jne)? 29. Nimeta karolingide ajal ehitatud ainuke säilinud ehitis? Missugust büts. aegset ehitist see meenutab?
Pank asutus, mis kogub, hoiustab ja lenab välja suuri rahasummasid. Intress rahasumma, mida tuleb laenu saajal laenajale laenamise eest tasuda. Arvestatakse protsendina esialgsest laenusummast. Humanism inimest väärtustav maailmavaade, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Renessanss prantsuse keeles taassünd. Hiliskeskaegses Itaalias alguse saanud murrang Euroopa vaimuelus ja kultuuris. Levis humanistlik ellusuhtumine ja eeskujusid hakati otsima antiikkultuurist. Euroopa keskaja lõppu ja varauusaega nimetati sageli renessanssiajajärguks. Monarhia valitsemisvorm, kus riigi eesotsas seisab eluaegse ja tavaliselt ka päritava võimuga ainuvalitseja. ISIKUD: Johan Gutenberg sakslane, kes leiutas 1440'ndal aastal trükikunsti, kuigi see oli varem tuntud ka Hiinas, siis Gutenberg seda tõenäoliselt ei teadnud . Erasmus Roterdamist saksa humanist, kes uuris piiblit ja jõudis järeldusele, et katoliku
Itaalias, 1929 ja 1939 Soomes ning 1935 Taanis. 1919-27. Eesti NSV teeneline kusntitegelane (1945-50 ja a-st 1961); Eesti NSV rahvakunstnik (1964). Erootika ja kangelasekultus inspirireerisid Anton Starkopfi varaseid joonistusi.Avastanud kujunemistee alguses juugendi piiril erootilisuse kui sajandivahetusel esile kerkinud loomisprotsessi kivitaja,jrgneb ta selle tmbele aastakmneteks,edasi ka realistina.Loomingu algjrgust 1911-1913 prineb tal palju joonistusi,mille primitivi smi ja aistilisuse eeskujusid saab otsida nii Peterburist,Mnchenist kui Pariisist.Tantsija vi lembestseenis akti keha,millel enamasti puudub sisejoonis,mjub peaaegu amorfselt,ltvades poosides on omaprane meeleline kutsuvus:"Tantsija","Leda luigega".Erootika ja liikumise hendamiseks vis tuget anda ka Ludvig Kirchneri graafika.Tants on Starkopfil aastaid psiv lemmikmotiiv.Tants kui kogu kehaga tunde vljaelamise vimalus hendas rgset instinkti ja eneseunustust.Starkopfi joonistusel "Kolm
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 27 varaklassitsism 1770-1800 28 kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir see on eriti Vana- Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamised Itaalias Pompejis ja Herculaneumis. Antiikkunsti ja...
Millist paradigmat selline väide esindab? Konfliktiparadigma. Milline järgmistest väidetest kinnitab kõige paremini lingvistilise relatiivsuse hüpoteesi? Sama mõtte tõlkimine ühest keelest teise on tihti väga keeruline. Mis v.ö selle põhjuseks, et vaesemate ühiskonnakihtide esindajad sooritavad kõige rohkem kuritegusid? Vaestel pole muud võimalust elatusvahendite hankimiseks kui kuritegevus. Vaeste piirkondades üles kasvavatel noortel on rohkem kuritegelikke eeskujusid. (Ehk nii a kui c võivad olla õiged) Mobiilsustabel: Millist mobiilsuse tüüpi kujutab tabel? Põlvkondade vahelist. Kas tabeli järgi toimub strukturaalne mobiilsus? Jah. Kas domineerib ülenev või alanev mobiilsus? Ülenev. Milline on selle tabeli järgi isa ja lapse sotsiaalse positsiooni vaheline korrelatsioon? Pigem positiivne. Millist sotsioloogilist lähenemisviisi esindab lause: ,,Ebavõrdsuse tase riigis on riigi majandusliku arenguga seotud mittelineaarselt." Makrosotsioloogilist.
ajast. Hiinlased sarnanesid pisut egiptlastele, just selle poolest, et neile mõlemale oli kombeks hauakambrite seintel on rohkesti ilmekaid stseene, mis kujutavad nende kaugete aegade elu ja kombeid. Hiina kunstnikud ei hinnanud nurgelisi vorme, vaid eelistasid kumeraid jooni. Kui hiina kunstnik pidi kujutama perutavat hobust, siis tundub, nagu oleks ta selle kokku sobitanud mitmetest ümmargustest vormidest. Hiinlased pidasid kunsti vahendiks, millega saab inimestele meenutada vooruslikkuse eeskujusid mineviku kuldsetest aegadest. Hiina kunstnikud olid omandanud oskuse kujutada liikumist, nimelt olid pildil lained, inimeste riided ja juuksed lehvisid tuule käes jne. Budism mõjutas hiina kunsti mitte ainult kunstnikele uute ülesannete esitamise kaudu. See tõi kaasa täiesti uuelaadse lähenemise maalikunstile- kunstnike saavutuste au sees pidamise, mida ei tuntud ei vanas Kreekas ega Euroopas kuni renessansini. Hiinlased olid esimesed, kes ei pidanud piltide tegemist alandavaks
arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur. Veel rohkem kui 15. ja 16. saj. peeti antiiki 18. saj
kelle kaudu kunstnik vaatles inimest transtsendentaalselt positsioonilt. Teoseid: ,,Sissesõidutee" (1910), ,,Vestlused surmast" (1920). EMIL NOLDE (1867-1956) Maalis religioossetel teemadel, samuti natüürmorte ning primitiivselt ja kirglikult müstilisi maastikke. Teoseid: ,,Prohvet" (1912), ,,Ärritatud inimesed" (1913). EGON SCHIELE (1890-1918) Ekspressionismi juhtfiguuriks Austrias oli skandaalne kunstnik Egon Schiele. Schiele ammutas väga palju eeskujusid Gustav Klimti kunstist (mõlemad Viini Sessiooni grupis). Samas on ta oma väljenduselt palju jõulisem ja karmim. Schiele lemmikmotiiviks on inimene, keda ta kujutas tihti väga provokatiivsetes stseenides, figuurid on sageli nälginud ja sünged. Schiele suutis kokku viia erootika ja surma allegooriad. Tema joon on sageli väga minimalistlik ja jõuline, eriti joonistustes. Teoseid: ,,Surm ja neitsi" (1916), ,,Perekond" (1918), ,,Embus" (1917).
KLASSITSISM Üldiseloomustus Klassitsism on kunstistiil (ka stiil kirjanduses ja muusikas), mis järgib antiikkunsti eeskujusid. Klassitsismi olemus ongi antiikaja jäljendamine (antiigi mõjusid oli ka renessansis). Klassitsistlik kunst rõhutab lihtsust, selgust, harmooniat, tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. Kunstis valitses klassitsism umbes aastatel 1770-1830. Klassitsistlik kunst jaguneb: 1) varaklassitsism 1770-1800 2) kõrgklassitsism 1800-1830. Selle kohta on ka sõna ampiir – see on eriti Vana-Rooma eeskujudest lähtunud kunstisuund eeskätt sisekujunduses, arhitektuuris, tarbekunstis. Levis eriti Napoleoni-aegsel Prantsusmaal ja Venemaal ampiirstiil Ajalooline taust 18. sajandil täienesid teadmised antiikkultuurist. 18. sajandi keskel toimusid väljakaevamis...
· 1789 nimetati Boccherini Preisi kuninga Friedrich Wilhelm II õukonnadirigendiks. · Boccherini eraelu saatsid õnnetused: ta elas üle oma hispaania patrooni, kaks naist ja kaks tütart ning suri peaaegu vaesuses. Siiski jäi temast järele kaks poega. · Boccherini on kirjutanud 125 keelpillikvartetti, 95 keelpillikvintetti ja 16 keelpillisekstetti, 16 sümfooniat ja palju kammermuusikat. · Suur osa tema kammermuusikast järgib Joseph Haydni eeskujusid, kuid Boccherinit on vahel nimetatud Haydni stiili parandajaks keelpillikvartettides, sest ta tõi alati tsello esiplaanile, samas kui Haydn jättis tsellole saatepilli rolli. · Boccherini oli virtuoosne tsellist, kes suutis tsellol originaalkõrguses esitada viiulirepertuaari. Selle oskuse oli ta omandanud kontserditurneedel puuduvaid viiuldajaid asendades ja seda oskust demonstreeris ta sageli. See oskus tõi talle kaasaegsete seas palju kuulsust.
Vanaduses elas Milanos ja Veneetsias. Kirjutas värssteose "Africa", u 300 sonetti,kantsooni,ballaadi ja madrigali. Novell- lõbus lühijutt, algatajaks peetakse Boccacciot Geoffrey Chaucer oli inglise kirjanik. Kirjutas Inglismaa esimese värssnovellide kogu, 14. Sajand. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Teoses kritiseerib inglise ühiskonna paljude kihtide esindajaid. Marguerite de Navarre oli prantsuse silmapaistvaim novellist. Kirjutas Heptameroni. Arutleb armastusest. Annab värvika pildi tollasest õukonnaelust. Erasmus Rotterdamist kritiseeris julgelt katoliku kiriku rikutust ja ülemääraseid rituaale. Jäi varakult orvuks, sai alghariduse augustiinlaste kloostris. Õppis seal tundma klassikalist kultuuri. Seejärel õppis usuteadust, kirjutas ladina keeles nagu enamus humaniste
välja ka põhjuse, miks eurooplaseks püüdlevail eestlastel pole see õnnestunud. Tema sõnul üritame järgida punkt punkti järel iga Lääne ideaalide ettekirjutust, kuid kuna "ei olda kinni seal päriselt üheski punktis ei paktis", polevat see nõnda võimalik. "Vabadus, võrdsus, vendlus - just seal / vastu taevast kõik lendas." ("Saada eurooplaseks") Tulnud kommunistlikust elukorraldusest, ihkame saada demokraatia musternäiteks. Runnel arvab, et ei Idast ega Läänest me eeskujusid ei leia ja tuleb talitada iseenda südametunnistuse järgi. Hando Runnel, "luuletaja / loomuldasa, / elukutselt / eestlane" ("Luuletaja") on Eesti patrioot, kes võitles okupeeritud isamaa eest võimsamate relvadega - sõnadega. Praegugi ei ole ta endale võetud kohustusest loobunud, lihtsalt vaenlased on uued. Tema eesmärk polegi nii kättesaamatu ja võimatu, nagu tihtipeale unistused on, vaid täidetav ükskõik millal, ükskõik kus: "Ei taha mina
Ühendriikides ning on kohati säilinud tänini. Hipid olid enamasti kodanliku tarbimisühiskonna ideaalides pettunud noorsoo stiihilisest protestiliikumisest osavõtjad, pärit peamiselt kodanlikest või väikekodanlikest perekondadest. Hipide väidetavalt tähtsaimaks eelkäijaks on Beat Generation. Sellele iseloomulik mässulisus ja aktiivne protest asendusid hipidel konfliktituse, vägivallatuse ja armastuse kultusega. Eeskujusid otsiti idamaisest (zen-budism, hinduism) ja varakristlikust müstikast, sukelduti oma sisemaailma, narkootikumide abil püüti saavutada erilist õndsusseisundit. Ühiskonnast lahku löönud hipid moodustasid kolooniaid, mille liikmed hülgasid üldtunnustatud eluviisi, käitumisnormid ja rõivastuse. Nad propageerisid lihtsust, siirust ja loomulikkust ning täielikku seksuaalset vabadust. Katsetati ka nn. psühhedeelilise (narkootikumide põhjustatud
Nende kaunistamine väiksematelt majadelt laenatud dekoratiivdetailidega andis üpris veidraid tulemusi. Näiteks meenutavad mõned Moskva metroojaamad isegi barokk.kunsti oma ülekuhjatud toredusega. Saksa natsionaalsotsialistlik arhitektuur jäi peamiselt kavanditeks, mille autoritest kuulsaim oli ALBERT SPEER. Saksa arhitektuur oli suurejoonelisem ja paraadlikum, tihti ka massiivsem ja süngem. Natsionaalsotsialistlik arhitektuur otsis eeskujusid Vana-Idamaade (Egiptuse ja Mesopotaamia) arhitektuurist. Tuhandeid aatsaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sõbivat natside, kes kavandasid oma tuhandeaastast riiki ning mõningas ehitusprojektid olid neil natsidel omadega hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valgus kunsti efektid. Üks kõmulisemaid filmiajaloo
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
