kuidas neid piirati ning mida lubati. Üritan selgusele saada kui suur tähtsus oli Rooma naistel ning kas fakt,et nende õigused olid väga piiratud, vastab tõele. Roomas oli seisuslik ühiskond. Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Need olid tema naine, vallalised tütred ja pojad koos oma lastega. Isegi täiskasvanud pojad allusid oma isale. Ka kohtuasjades olid nad ühe või teise meessoost isiku hoole ja eeskoste all. Naise peamiseks vooruseks peeti abielutruudust. Rooma naistel puudus juurdepääs avalikule elule, samuti puudusid ka poliitilised õigused- ei tohtinud käia valimas ja olla ise kandidaat, puudus ka võimalus osaleda rahvakoosolekutel. Nagu märkisid ,,Rooma antiigi" autorid, ideaalset roomlaste abikaasat väljendavad sellised sõnad : vaikne ja armastav, häbelik, tagasihoidlik ja kodune. PEREKOND
● Vaeste põllumeeste ja karjuste võla tagatiseks maatükk ○ Muutusid rentnikeks ● Linnades ülekaalus käsitöölised (hinnati põlluharijatest madalamale) ● Ülemkihi moodustasid aristokraadid ○ Ka riigimehed ja vaimulikud pärit aristokraatide seast ○ Ühised pidusöögid ehk sümpoosionid ● Orjanduslik ühiskond ○ Võõrsilt sisse ostetud ● Patriarhaalne ühiskond (naistel polnud kodanikuõigusi, mehe eeskoste all) ● Abielu eesmärk soetada seaduslikke järglasi ● Antropomorfsed jumalad ○ Zeus = taeva-, tormi- ja piksejumal, jumalate valitseja ○ Hera = Zeusi abikaasa ja õde, taeva kuninganna, abielu kaitsja ○ Poseidon = Zeusi vend, merejumal ○ Hades = Zeusi vend, allmaailma ja surnute valitseja ○ Demeter = Zeusi õde, musta mulla, viljakuse ja kuldse põlluvilja jumalanna, põllutööde kaitsja
Avalikus teenistuseks nimetatakse riigi või kohaliku omavalitsese ametiasutustes. Neid finantseeritakse riigi eelarvest ja nende põhifunktsiooniks on avaliku võimu teostamine. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt loetakse avalikku võimu teostatavateks riigi ametiasutusteks (nt riigikogu kantselei, vabariigi presidendi kantselei, kohtud, valitsus asutused jne). Töötajate kategooria puhul on mõnikord ettenähtud kõrgendatud vanusemäär. 15-16 a saanud alaealine ühe vanema või eeskoste kirjalikul nõusolekul võib töötada, kui see ei ohusta tema tervist, kõlblust, ohutust või hariduse omandamist. Siin tuleb silmaspidada, et erandjuhtumil võin 13-14a alaealine ühe vanema või eestkostja j atööandja oasukoha või elukoha järgi tööinspektori kirjalikul nõusolekul ning vabariigi valitsuse poolt kinnitatud nimekirjas olevatel töödel. Tööandja ei tohi aalealist tööle võtta või rakendada tööle, mis ületab alaealise kehalisi
Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13. Kirjelda perekonda ja kasvatust Vana-Roomas. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid naine, alaealised lapsed jne. Vabariigi ajal oli pereisal võimalus ka pereliikmed surma mõista. Naised oli seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Naistel puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti pärast murdeiga. Naised võisid abielu lahutada ja teatud juhtudel isiklikku elu elada, sõltumata ühestki mehest. 14. Kirjelda Rooma linna ja linnaelamuid. Rooma linnas elas üle 1 miljoni inimese. Linna elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev. Majad olid vastavalt puust või tellistest, aeg ajalt toimusid tulekahjud, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik õigus NAISTE ROLL JA ÕIGUSED ISLAMISTLIKUS SAUDI-ARAABIAS Essee Õppejõud: Tanel Kalmet TALLINN 2015 Sissejuhatus Koraani peetakse Islami püha raamatuks. Koraan sisaldab endas palju naiste õigusi ja kohustusi, mis puudutavad perekondlike teemasi. Laialt levinud arvamusena leitakse, et tänu Koraanile paranes oluliselt Islami naiste roll võrreldes islami eelse ajaga. Paljud usuvad, et enne Islamit ei olnud naistel üldse iseseivust, sest neid võrreldi kui ...
Jõukuselt ja arengult jäid idale alla. Linnu vähe, põllumajanduslik üldilme. 14) Rooma ühiskond ja eluolu: perekond, kasvatus ja haridus - Enamus elanikke talupojad. Linn ja maapiirkond olid tihedalt seotud. Roomas ka orjanduslik üh.Orjadega võidi teha, mida taheti, kuid sageli lasti neid ka vabaks. Kogu võimutäius pereisal, pereisal õigus mõista pereliikmed ka surma mõista. Naised olid meessoost isiku eeskoste all. Pol.õigusi neil polnud ja kohtus pidi neid esindama meessoost eeskostja. 15) Rooma õigus - Rooma riik toimis seaduslikul alusel, seadused määrasid kindlaks nii riigikorra kui ka kohtupidamise. Kõik kodanikud olid seaduse kaitse all. Kõik pidid alluma seaudstele, sh keisrid. Rooma oli õigusriik. Alguse sai 12 tahvli seadustest. Pärast tuli juurde seadusi, mis võeti rahvakoosolekutel vastu. Tugineti varasema sarnase juhtumi puhul lanegtatud otsusele
nõusolekut, ilma sellis enõusolekute tahtud mitmepoolne tehing,nt leping, on hõljuvalt kehtetu, tehing on kehtetu kuni see piiratud teovõimega piiratud isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. Alla 7 aastase alaealise eets teevad tehingud tema seaduslikud esindajad, va taskuraha arvel tehtud pisitehingud, mida alaealine võib iseseisvat teha. Täiskasvanud teovõimega isikuet osavõtt tsiviilkäibets tagatakse eeskoste seadmisega. Otsustusvõimetu on teovõimeline isik, ke sajutiselt, nt joobes, ei ole võimeline õigetsi hindama, kuida tehing mõjutab tema huve. Kui isik vaimutegevuse ajutise häire mõjul tegi endale ilmselt kahjuliku tehingu, siis eeldatakse, et ta teinud tehingu otsustusvõimetuna.. Füüsiliste isikute puhul on oluline nende seos teiste õigussubjektidega, eriti sugulus ja õigus . Sugulus on, kui üks isik põlvneb teisets, st nad
Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176 saavutas Itaalia linnade liit, mida topetas ka paavst tema vägede üle võidu.XIII saj. Kaotas keisrivõim senise tähenduse
tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega. Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt
Sissejuhatus: Keskajamõiste: millal ja kelle poolt see kasutusele võeti ning kuidas seda on kritiseeritud? Keskajamõiste võtsid 14. Sajandil kasutusele humanistid. Millised sündmusi on peetud sobivaks keskaja algust ja lõppu tähistama? ALGUS 313 Milano ususallivuse edikt /täielik usuvabadus ja kristlust võrdõiguslikkus./ 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. 476 langes Lääne – Rooma keisririigi keiser 495-496 Clodovech sai kristlaseks /Frankide kuningas ja Frangi impeeriumi rajaja. 711 araablased maabusid Hispaanias LÕPP 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli 1492 Kolumbus avastab Ameerika 1494 Itaalia sõjad 1517 Lutheri deesid Wittenbergi uksel PIKK KESKAEG- Jaques Le Goff . Terve Euroopa ajalugu kuni tööstuslikupöördeni on keskaeg, mida iseloomustab suur hunnik renessanse. KESKAJA SISEMINE PERIODISEERIMINE: VARAKESKA...
o Isadust tunnistanud mees (olenemata abieluseisust) sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides Vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba o Psühholoogiline vanem Inimene, kellega lapsel on kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab(nt vanaema, tädi jne.) o Sotsiaalne vanem .
tuli vähem · Vähendati raha väärismetallisisaldust, see aga tõi hindade tõusu, üldist korralagedust majanduses. See soodustas naturaalmajandust, et nagu viljaga makstakse. See on aga üldine allakäik. 65 Mille poolest erines roomlaste eluolu kreeklaste omast? · Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäetud nagu Kreeka naised. Vabariigi lõpus vabanes osa naisi meeste eeskoste alt. Naised võtsid vastu külalisi. · Kreeklased ei söönud ennast kunagi täis, alati jäeti hulk toitu söömata, et olla sportlikus vormis. Rikkad roomlased aga õgisid täiega. Sõid peaaegu terve öö, kui said kõhu täis, oksendasid välja ja hakkasid uuesti sööma. · Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt
sünni registreerimisel, hiljem v erandkorras raseduse ajal, avaldus perekonnaseisuametile o Lapse lapsendanud vanemad o Lapsendamine Ainult alaealist üksnes lapse huvides Vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul Kelle vanemad on andnud nõusoleku, vanemaõigused ära voetud v surnud o Eeskoste Alaealisele tema kasvatamiseks, teama isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks Vaneamd surnud, kadunud, õigused ära voetud v tervis ei luba o Psühholoogiline vanem Inimene, kellega lapsel on kiindumussuhe ja kes teda kasvuperioodil kõige enam mõjutab(nt vanaema, tädi jne.) o Sotsiaalne vanem .
Rooma eraõigus II LOENG „Euroopa õiguse ajalugu“, argo kirjastus- 1905.aastast saavad naised Tartu ülikoolis juristiks õppida.-Jevgeni Bassek lasi nad õppima juurat.(juudid naised, sest nad olid targad, kuna lastega tegeletakse) Bassek suri ära, aga meile tuli balti sakslane Karl Seeler, kes elas Riias. Oli õppinud Tartu Ülikoolis. Ta pidas saksa keeles loenguid. Oli õppinud Berliinis. David Grimm-balti-sakslane. Berliinis õppinud mees. Teda asendati ajaloorektoriga, kes oli ühtlasi ta vend. Kui Grimm midagi ütles, siis nii ka tehti. Grimmile võlgneme tänu juurahariduse autoriteedi eest, enne Grimmi, seda olemas ei olenud. Grimm oli Rooma eraõiguse professor. Grimm oli autoriteet ja pani kogu sellele asjale aluse. Vello Salu „Targad ülikoolid oskavad teha tarku erandeid, rumalad ei oska“ Uluots tõmbas Rooma Eraõiguse õpetamisest tagasi, sest ei näinud enam vajadust. David Grimmile otsiti õpilaseks ERST Ein. Õpilasi ...
-12. sajandil. Aadlikud elasid kindlustatud mõisates. Kõrgkeskajal kinnistus seni liikuv maavaldus ühele suguvõsa liinile. Kõrgkeskaegne aadel hakkab üha enam põhinema rangelt sünnipäral. saavad juba karolingide ajal päritavateks (dux, markkrahv, krahv). Olid suured ja võimsad perekonnad kui ka väiksemad, vähemtähtsad, lokaalsed. Kujunes läänipüramiid: kuningas-vürstid-rüütlid-talupojad. Vasalliteet: Võimu- ja alluvussuhe kahe inimese vahel. Vasall, astudes senjööri eeskoste alla, annab talle truudusvande ja tõotab teda kõiges aidata, kaitsta teda vaenlase eest, täita ta käske ja kanda talle usaldatud teenistust. Senjöör omaltpoolt kohustus kaitsma vasalli, hoolitsema tema eest eba lubanud vasalli solvata. Vastastikuse tõotuste ja lubaduste vahetamisega võis kaasneda lääni annetamine, mille eest vasall pidi kandma rüütli- või mõnd muud teenistust. Läänistamine seisnes tavaliselt lääni kinkimises. See
Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed, kooliõpetajad ja kogukonna ametimehed. Alates 1819.a said talupojad ennast ka vabaks osta. Kogukondlikud koormised: teede korrastamine, magasiaida ja kooli ehitamine vallas, kirikumaksud. 1866. aasta vallareform Omavalitsusreformi olulisemaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse (vallavalitsuse ja vallakohtu) vabastamine mõisnike eeskoste alt. Valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu (kuulus 3-24 liiget). Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti paluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas omakorda vallavalitsuse. Vallal oli ka oma eelarve (maksud jagati talude peale laiali seda kasutati vallamaja, koolide, teede, sildade korrashoiuks jne). Majandus ja linnad Mõisamajandus
Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Gladiaatorite võitlused-verised vaatemängud
sõjateenistus kergeratsaväelasena, nad pidid oma maad ise harima , neile ei kuulunud sõltuvaid talupoegi, kõige rohkem oli neid ordu alal. Vabatalupojad need, kes olid end adratalupoja koormistest raha eestlahti ostnud , neid leidus kõige enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus
Perekond ja naiste positsioon: Perekond oli patriarhaalne, kogu võim kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti kõik ülejäänud kodakondsed , kaasa arvatud orjad. Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa , abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu , mis tüdruku jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga , tähistas minekut isa käe alt abikaasa eestkoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale. Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel koguni iseseisvalt , ühestki mehest sõltumatult elada. Peremees ja perenaine võtsis koos astu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite.
Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. Religioon Roomas Roomlaste religioon ja kombed sarnasesid kreeklaste ja etruskide omadega. Rooma jumalad samastati Kreeka omadega
Kuna kreekat ümbritses meri, siis nad olid head meresõitjad ja selletõttu ka kaubandus hästi arenenud. 4. Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust, leidke sarnasused ja erisused. Erinevused Sarnasused Spartas valitses aristokraatlik Naistel puudusid kord, kuid Ateena oli kodanikuõigused, nad olid demokraatlik riik mõne mehe eeskoste all. Ateenas hinnati välissuhted, Kodanikud said olla vaid see tegi kaubanduse osas mehed, kes olid põlisasukad Ateena rikkamas, kuid Sparta Peeti rahvakoosolekuid, kus oli teistele kultuuridele said osaleda vaid kodanikud suletud- kauplemine ja kus langetati otsuseid välismaailmaga ja reisid Oluline oli poiste sõjaline välismaale keelatud
· Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. · Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. · Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). 3. Naise positsioon. Abielu ja perekond. a. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: · Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. · Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) · Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. b. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: · Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. · Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. · U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku.
kreeklased) ning avalikel mängudel. · "Kõnelevad tööriistad" ori kuulus peremehele (puudus vara ja vabadus), kes võis teda isegi tappa. · Orjanduslik ühiskond ülemkihi (a,b) heaolu sõltus orjade tööst. 2. Perekond ja naiste positsioon a. Patriarhaalne perekond (ld. k. familia): · Mehe piiramatu võim peres (naine, lapsed, pojanaine jt). · Kodanikuõigusteta naised olid mehe eeskoste all (nt kohtus). · Tüdrukud abiellusid pärast murdeiga. · Abielunaise tähtsaim voorus oli truudus. b. Naiste positsioon võrreldes Kreekaga: · Naistel oli rohkem vabadust võis abielu lahutada ja suhtles külalistega koos mehega. · Võis vabaneda mehe eeskostest sõlmides abielu ja käsutades vara. c. Toidulaud: · Vaestel leib ja jahupuder, kala, puu- ja juurvili. · Rikastel külluslikud lihatoidud, joogiks lahjendatud vein.
Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt). Keskajal hakkasid euroopa rahvused ja riigid kujunema, hakkas kujunema euroopalik tsivilisatsioon ja kultuur. Keskaega piiritletakse territoriaalselt alaks, kus religiooniks on katoliiklus ja valitsevaks võimuks on feodalism. Samuti peetakse keskaega ajaks, kus valitses kristluse ideoloogia/religioon. Keskaega jagatakse kolmeks perioodiks: Varakeskaeg (Euroopa oli suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud,
Neid oli veidi vähem, kui adratalupoegi. Nemad pidid maksma kümnist ja hinnust). 4. Kõrgeim kiht talupoegade seas olid maavabad. Nendel oli antud oma maa valdmaiseks läänikiri . Koormisi polnud neile määratud. Neil endast sõltuvaid talupoegi olnud, seega nad siiski polnud läänimehed. Neid oli kõige vähem. Kõigil polnud talu, olid olemas ka sulased ja teenijad. Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka
Keskaja lõpuks peetakse · Türklaste Konstantinoopoli vallutamist 1453. aastal. Samal aastal lakkas olemast Ida- Rooma ehk Bütsantsi keisririik · Kolumbuse Ameerika avastamist 1492. Aastal. Eurooplastele avanes uus maailm ja algasid ulatuslikud koloniaalvallutused · Usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal, mil lõppes Lääne- Euroopa senine usuline ühtsus katoliku kiriku ja Rooma paavsti võimu ning eeskoste all. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajalooperiood. Varakeskaeg- 5. -10. saj/4 76-1000. Euroopa oli vaene ja poliitiliselt killustatud, kuid sellel perioodil kujunesid välja hilisematelegi perioodidele omased joones, nagu talupoegade sõltuvus rüütlilisuses maavaldajatest ja katoliku kiriku phendav roll Lääne-Euroopas. 1. 5.-9. Sajand- domineeris bütsants, kujunes Frangi riik, katoliiklus 2. 9.-11. Sajand- kriisiaeg (araablaste ja viikingite rünnakud) Kõrgkeskaeg- 11.-13
*Euroopa tutvus rafineerituma elustiiliga. *Idamaadest võeti üle peente kangaste valmistamisoskus, klaaspeeglid, diivanid *Moodi läksid pöetud habemed,vannis käimine ja türgi saun 4.Keisri ja paavsti vastasseis Kõige olulisem ja mõjukam toonaste paavstide hulgas oli paavst Gregorius VII(10731085). Ta oli kindlalt veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle ja pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Otsene tüli paavstil keisriga puhkes kuna mõlemad nõudsid endale õigust piiskoppe ametisse nimetada. See on tuntud investuuritüli nime all. Keiser käsitles piiskoppe oma vasallidena, paavst aga vaimulikena. Keisri positsiooni nõrgestamiseks õhutas paavst Saksamaa vasalle mässule vabastades nad truudusvandest keisri vastu. Seetõttu pidi keiser Heinrich IV (10561106) paavstilt poliitilistel kaalutlustel 1077
ahistamine) 3) Kohtleb last julmalt · Vanemate ja laste vahel kehtib vastastikune ülalpidamiskohustus · Lapsendamine (kohtuotsusega): lapsendada saab kuni 18-aastani, lapsendaja peab olema 25-aastane. Tingimused: teovõimeline, ei tohi olla vanemlikke õigusi ära võetud, kui 2 inimest soovivad lapsendada 1 last, peavad olema abielus, kehtib lapsendamise saladus, alates 10-aastasest vajalik lapse nõusolek · Eeskoste: eeskostja määratakse kohtuotsusega ja tema ülesandeks on lapse kasvatamine ja tema huvide kaitsmine kuni 18-aastaseks saamiseni. · Perekonnaseisuaktid: 1) sünniakt (1 kuu) 2) surmaakt ( 3 päeva jooksul) 3) abielu akt (1 kuu mõtlemisaega) 4) abielulahutus ( 1 kuu) Pärimisõigus · Pärimine on isiku surma puhul tema vara üleminek teisele isikule või isikutele. · Pärand on pärandaja vara · Pärida on võimalik kolmel viisil:
Valitsejad kandsid kahte tiitlit: Saksa kuningas ja Rooma keiser. Kuni 12. saj keskpaigani olid Püha Rooma keisrid Euroopa võimsaimad valitsejad. Riik oli hästi tsentraliseeritud, stabiilne. Paavst oli keisri käpa all ning paavst valiti tavaliselt keisri poolt. Olukord hakkas muutuma 11. saj keskpaiku olukord muutus. Paavstid hakkasid vaidlustama keisrite legitiimsust. Murrangu alguseks võib pidada Cluny-liikumist, mis seadis programmiks vaimuliku võimu vabastamise ilmaliku eeskoste all. Võideldi tsölibaadi eest ja simoonia vastu. 1059 muudeti paavstide määramise kord, valida sai nüüdsest kiriklik kolleegium. Seega kadus paavsti valimise juhuslikkus. 1054 toimus kristliku kiriku lõhenemine ida- ja läänekirikuks. Vaidluse põhjuseks oli püha vaimu lähtumine (idakirik uskus et isast, läänekirik isast ja pojast). Paavsti võimu asus tugevdama Gregorius VII (1073 – 1085). Paavsti võim ei sõltunud enam ilmalikust võimust ning
-täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused 22. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj algul oli põhiline majandusüksus mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine, sest viljahinnad olid kõrged. Peamine sissetulekuallikas oli teraviljast põletatud viin. Hakati ehitama mõisahääbereid, parke, abihooneid. Hakati võtma võlgu, püüdes tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude arvelt ning talupoegade koormiste tõstmisega
Sissejuhatus Järgnevas referaadis saate lugeda kuidas toimus reformatsioon Saksamaal, millised rahvusliikumised ja usurahud seal aste leidsid. Referaat räägib veel Kalvinismist ja selle kujunemist Sveitsis. Veel saate sealt lugeda reformatsiooni Inglismaal ja selle levikut Põhja-Euroopas. Saate ka teadmisi vastureformatsiooni eeldustest ja pähjustest, ning Martin Lutheri õpetusest, tema nähemusest kirikusse ja kõike sellega kaasnevat. Lisaks veel miks oli Hispaania vastureformatsiooni kants. Ja lõpetuseks reformatsiooni ja selleaegast elu Eestis nii inimeste kui ka kiriku tegelate seas. Reforatsioon oli16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31.oktoobriga 1517. Reforma...
Mitte-teri täiendavad kogus epigrammiline ,,Väike Eesti luule ajalugu" ja ,,Sümpoosion Rroosi Selaviste juures", kus antakse viimase sümboolne menüü ja rida kõlavaid luuleteri.(Aspel,1989) Teose eessõnas on olemas Rroosi kirjanduslooline sugupuu. Marcel Duchamp tõi Rose Sélavy kuju ja nime esimest korda avalikkuse ette 1917. aastal. Nimi on paragramm prantsusekeelsetest fraasidest ,,c'est la vie" ja ,,arroser la vie"(Krull,1996). Rroosi on eriline, tema eeskoste all hakkasid igapäevased esemed nagu riidenagid, labidad, jalgrattad, turukorvid ja suhkrutoosid elama kunstiesemetena fantastilist iseelu. (Aspel,1989) Rroosi Selaviste nime all sai temast Stockholmi pagulaseestlanna, kes mõnikord räägib võõrast keelt nagu pagulasele paratamatu. Ta elab diskreetselt ilma silmnähtava tuluta teistele või iseendale ja kõneleb veelgi diskreetsemalt, kuid ühe ausa eesmärgiga: mõelda oma keelega rangemalt,
ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv. Ning ilma mõjuva põhjuseta ei või isikule nimeks anda üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi. Surnult sündinud lapsele nime panemine ei ole kohustuslik. Juhul, kui vanemad ei jõua eesnime andmisel kokkuleppele, teeb otsuse eeskoste amet (nimede hulgast, mille üle vanematel vaidlus käis). Perekonnaseaduse alusel antakse lapsele ka perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Tavaliselt on see kas ema või isa perekonnanimi. Vastavalt nimeseadusele antakse lapsele ema perekonnanimi siis, kui lapse ei ole kindlaks tehtud või kui ema on abielus mehega, kes ei ole nimetatud last eostanud. Lapsele ei või anda perekonnanimeks vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Leidlapse ees- ja
" Siit tulenevalt: 1) KOV on kohalik valitsemine 2) pole vahet KOV-i ja riigi valitsemise ülesannete vahel 3) KOV on seega kohalik valitsus ehk teostab valitsemise ülesandeid mitte üksikute eriseaduste alusel, vaid seetõttu, et ta on see asutus, kelle võimkonda endastmõistetavalt kuuluvad kohapealse valitsemise ülesanded. 4) KOV-dele on kindlustatud iseseisvus nende võimkonda kuuluvate asjade otsustamisel nad on vabastatud keskvalitsuse eeskoste alt. Seega KOV on riigihaldus (riikliku KOV-i teooria) 1934: EV PS-i muutmise seadusega võeti maaomavalitsustelt nende õigusliku eksistentsi alus ehk [Maakondade ajutise valitsemise seadusega maaomavalitsused kaotatigi ning üleminekuajaks jäeti püsima ajutised maavalitsused kui Kohtu- ja Siseministeeriumile alluvad riiklikud kohaorganid seniste maaomavalitsuste ülesannete ja õigustega ja nende koosseisus]
· Purustas 955.a. Euroopat rüüstanud ungarlaste väe. · Allutas Saksa feodaalid oma võimule. · Sekkus paavsti kaitseks tema tülisse Itaalia feodaalidega. · Lasi paavstil end keisriks kroonida. · Püha Rooma riik oli tolle aja tugevaim (Saksamaa ning Põhja- ja Kesk- Itaalia). b. Paavstide mõju ja autoriteedi kasv: · Paavst Gregorius VII (11.saj. lõpul) seadis ülesandeks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt. · Investituuritüli (õigus piiskoppe ametisse nimetada) Gregorius VII ja keiser Heinrich IV vahel lõppes paavsti võiduga ja keiser pidi paavstilt andeks paluma. · Konfliktid jätkusid kasvades veristeks sõdadeks. · Linnade toetusel ja keisrite vasalle mässule õhutades olid paavstid edukamad. · XIII saj. kaotas keisrivõim senise tähenduse Itaalia vabanes keisrivõimust ja Saksamaal taastus killustatus.
ajal ka tappa. Keisririigi ajal aga omavoliline tapmine keelati. Sageli lasti orje ka vabaks. Mõned orjad teenisid niivõrd hästi, et olid suutelised end vabaks osta, osad aga vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest. Vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriahaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid kõik pereliikmed. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Naise tähtsamaiks vooruseks loeti truudust abikaasale. Naisel oli võimalus abielu ka lahutada ja mõnedel juhtudel ka iseseisvalt ühestki mehest sõltumatult elu elada. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Arvatavasti võeti see komme etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde
piiranguid lapseeas. Jaapanlaste helle suhtumist lastesse täheldasid juba esimesed vene uurijad. Lastesse suhtutakse nii leebelt, et tundub, nagu kasvataksid lapsed ennast ise. Jaapanis on loodus ja inimesed tihedalt kokku põimunud, aastasadade vältel on nad teineteisega kohanenud ja vastastikku kustumatu jälje jätnud. ( Sealsamas 1992: 81) Jaapani perekonnas on lapsed hoolitsuse keskpunktis. Lapsi ei kasvatata keeldude ja käskudega, vaid eeskoste najal. Jaapani emad tegelevad lastega pidevalt ja lapsi ei karistata. Keelamise asemel õpetatakse neid mõtlema selle üle, kuidas teised nende teguviisi suhtuvad. Laitust taunimisväärsete tegude eest jagatakse kaudsel viisil. Algusest peale sisendatatkse lastele, et kui nad teevad midagi sobimatut, satuvad nad naerualuseks. Laste kasvatamine on jaapani perekondades alati suunatud sellise isiksuse kujundamisele, kes vastab grupi nõudmistele. Kasvatuse peamine ülesanne on õpetada
kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
ja eeskätt raskematel töödel – kaevandustes). Sõjavangid, barbaritelt ostetud või võlglased. Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida. Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel. Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon. Abielu ja perekond. Patriarhaalne e. meestekeskne ühiskond: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused) Naise koht oli kodus – korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Abielu eesmärk oli saada seaduslikke järglasi ja sõlmida poliitilisi sidemeid: Vastastikkused tunded ei mänginud rolli. Abielukokkulepe oli tulevase äia ja peigmehe vahel. U. 30 a. mees võttis abikaasaks murdeeast väljunud tüdruku. Abielusuhted jäid pinnapealseks, kuna mees oli sageli kodust väljas.
Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta
Ei pea ülal pidama: · Kui teise abikaasa käitumine on vääritu · Kui abielu kehtis lühikest aega · Kui teine pool on uuesti abiellunud. Abielu lõpeb lahutuse või surmaga. Lahutajaks on kohus või perekonnaseisuamet. Perekond Kunstliku viljastamise doonoril ei ole õigus enda tunnistamist isaks ega ka lapse ja ema isiku kindlaks tegemist. Põlvnemist isast võib kohtus tuvastada. Lapse eesnimi pannakse kokkuleppel ja kui kokkuleppele ei jõuta, siis paneb lapse eeskoste asutus. Nimi peab olema kooskõlas hea tavaga. Lubatud on kas 1 topeltnimi või 3 üksikut nime. Vanema õiguste ära võtmine: · kui ta on alkohoolik ja ei täida oma kohustusi. · Kuritarvitab vanema õigusi. · Kohtleb last julmalt. Vanemate ja laste vahel kehtib samuti ülalpidamiskohustus. Lapsendamine käib kohtuotsusega. Lapsendaja peab olema üldjuhul 25 aastane ja lapsendatav alla 18 aastane. Kui laps on 10
Eestkostja peab andma iga aasta aru eestkoste asutusele kas eestkostetava vara on ikke säilinud samas või paremas olukorras. Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse. Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 31.Isikunime andmine lapsele: Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne sidekriipsuga eraldatud nimi, nimi ei tohi olla pikem kui 30 tähekohta
õnnemänge mängida. Kell üheksa lõppes aga see kõik. Lapsed pandi magama, kardinad lasti alla, teenijad ja mängukaaslased lahkusid ruumidest. Magati kuni järmise päeva varahommikuni. Noore printsi lähikondlased Tollele ajale kohaselt olid prinstil omad kaaslased ja lähikondlased. Eriti tihedalt oma õpigrupist puutus Henry kokku nõoga Henry Courteneyga. Teine poiss, kes oli alati Henry seltsis, oli tema paaz William Compton. Kuningas võttis Comptoni oma eeskoste alla, kui too oli alles kümne aastane ja ta määrati Henry teenistusse. Comptonist sai printsi eluaegne sõber, ent kõige lähedasemaks ja ustavamaks sõbraks sai talle hoopis teine kaaslane- Charles Brandon. Brandon toodi seitsmeaastase orvuna kuningakotta prints Arthuri seltsiliseks. Temast kasvas tugev poiss, kellega sai harjutada erinevaid võitlusi. Brandoni nimi oli kõrgelt hinnatud kuna just Charles Brandoni vanaisa oli Henry Tudori lipukandja Bosworthi lahingus
31.08.11 MIS ON FILOSOOFIA? Phileo armastame kreeka keeles Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saad...
Kordamisküsimused 1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub (möödanik õigus, erinevate õiguskordade kujunemise protsess, minevikus kehtinud normid, arusaamad väärtustest, õigustegelikkus). See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Erinevate õiguslike kontseptsioonide ja protseduuride areng (miks ja kuidas). Õigussotsioloogia, -dogmaatika ja -filosoofia ühisosa. Õiguslikke institutsioone vaadeldakse kui reeglite, osalejate ja sümbolite kompleksi, vastasikuses suhtes ühiskonnaga, et seda muuta, kohandada, takistada või soosida mõnda arengut. Sellest arusaamast lähtudes on analüüsitud üksikuid aspekte statistiliste meetoditega (nt. Kohtuskäijad jmõigusprotsessis osalejad, protsesside sisu ja tulemused). ...
Noored armunud: eruditast laenati, ilma nendeta ei saanud olla täisväärtuslikku süzeed. Armunute rolli peeti tõsiseks. Need rollid ei nõudnud nii suurt teatraalsust kui teised. Omamoodi oma ajastu ideaaliks naiseideaal kui niisugune. Staatilisus. Põhiline, et oleksid noored nägusad näitlejad, elegantselt riietatud ja meigitud enese eksponeerimine. Mehe nimi võis olla nt: Flavio, Leandro, Horatio. Naise nimi: Angelica, Aurelia, Isabella jne. Tavaliselt vanemate eeskoste all. Naine võis olla vahel noor lesk. Del arte puhul oli tegelaste hulgas kurtisaane haruharva, enamasti ikka korralik tütarlaps. Maske ei kandnud, riietatud elegantselt kindel riietus puudus. Teenijanna: Tugev naine, kaval, terava keelega, lõdva käitumisega. Ninakas, peremehega sõneles, zestikuleeris, pidi olema hea akrobaat. Tavaliselt aitas oma perenaise armuseiklustele kaasa, sealjuures ei unustanud ennast. Talle võisid külge lüüa mitte peremehed, aga vanamehed ja zannid
sotsiaalpoliitikas privilegeeritud positsiooni. • Sarnaselt arenenud turuühiskondadele pikenes nooruse aeg ning järsud piirid vanuserühmade vahel ähmastusid, süvenes noorte individualiseerumine. Enamuse Kesk- ja Ida-Euroopas maades domineeriv liberalistlik ideoloogia rõhutas individualismi ühiskondlikku rolli ning osundas, et sõltumata vanusest võib kõigi inimeste ettevõtlikkus leevendada nende kõiki sotsiaalseid probleeme. • Noori ei nähtud enam riigi eeskoste vajajatena, see mida nad vajasid olid võrdsed võimalused. Teiseks oluliseks muutuseks oli endiste ametlike noorte massiorganisatsioonide kadumine. Arvukate uute noorteorganisatsioonide kandepind avaliku diskursuse või poliitika seisukohalt oli liiga väike. Noorsoouuringute infrastruktuure tabasid tagasilöögid: mõned institutsioonid suleti (Bulgaaria), teised jäid heldetest finantseeringutest ilma (Rumeenia). Institutsioonidel tuli hakata uusi rahaallikaid otsima ning paljud nagu Vene
Eestkostja ja eestkostetava vahelised tehingud on keeltaud v.a. et eestkostja võib kinkida eestkostetavale vara. Eestkoste lõppeb, kui isik on saanud täisealiseks või kui vanemlikud õigused taastatakse, kui laps lapsendatakse, kui asi lõppeb surmaga. Eestkostja ei saa olla: *alaealine *piiratud teovõimega inimene *vanema õigused ära võetud *eestkostja õigused ära võetud * Hooldus seatakse täiselise isiku üle, kes vajab natuke hooldamist ja aitamist. Hooldaja määratakse eeskoste asutuse poolt. Hooldatav peab olema nõus, et see inimene hakkab talle hooldajaks. Hooldaja ei ole seaduslik esindaja. Hooldus lõppeb, kui lõppeb vajadus hooldamise järgi. 29.Isikunime andmine lapsele. Isikunime muutmise võimalused ja kord. Nime tuleb valida: igal ühel on meil oma isikunimi (ees- ja perekonnanimi); kirjapilt peab vastama Eesti õigekirjutuse reeglitele. Eesnimi võib koosneda max 3 eraldiseisvat nime või kahekordne
saabub nende mõlema esinemisel. Ja/ning · Alternatiivne kaks või enam, õigusliku tagajärje saamiseks piisab juba ühe esinemisest. Või 2. Dispositsioon · Lihtne · Keeruline · Alternatiivne 3. Sanktsioon · Lihtne · Keeruline · Alternatiivne §61 Elatis lapsele (1)Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eeskoste asutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eeskoste asutus nõude esitanud. Alternatiivne hüpotees. Alternatiivne dispositsioon. Isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Alternatiivne hüptees. Lihtne dispositsioon. Asjaõigusseadus §167
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
