Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
1.Füüsilise isiku õigus- ja teovõime: õigusvõime: (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. (2) Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Füüsilise isiku teovõime: (1) Füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on...
side. Naise ja mehe omavahelised suhted ei olnud abielus eriti olulised. Oli kujunenud arvamus, et naise koht on kodus, kus pidi ta kodu korras hoidma, lapsi kasvatama, toitu valmistama. Mehed olid aga enamasti väljaspool kodu. Naine oli kohustatud olema monogaamne tal tohtis olla üks suhe, oma mehega. Vastavatel kokkulepetel oli võimalik abielu lahutada, sel juhul läks naisega antud kaasavara suguseltsile tagasi ning naine läks taas oma isa eeskoste alla. Vana-Roomas oli naise positsioon Vana-Kreeka naise omaga üpris sarnane. Tüdrukuna kuulus ta isa eeskoste alla, neil polnud poliitilisi õigusi, abielluti peale murdeiga ja sellega koos mindi oma mehe eeskoste alla, naine pidi olema mehele truu. Küll aga oli Rooma naistel suuremad õigused abielu lahutamisel, peale abielu oli Rooma naisel võimalus üksi, ühestki mehest sõltumata elada. Naised ei olnud ka avalikust elust täielikult kõrvale jäetud, koos
omandiks ja kui ta tahtis talus edasi elada pidi ta mõisnikuga sõlmima rendilepingu ja põllul edasi töötama. 1. Eesti rahvaluule kogumist algatas J.Hurt. C.R.Jakobson oli rahvusliku liikumise radikaalne tegelane. Ta kritiseeris balti sakslasi ja oli vene valitsemise suhtes sõbralikum. Kriitiseeris ka lutri kirikut. Tegutses peamiselt Viljandis, kui asutas oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised. Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt
tavaliselt keelasid toota nendel kes ei kuulunud mõnda linna ühingusse. Ühingud raskendasid ka uutele linnaelanikele kodakondsuse andmist. 3. Linnad sõltusid senjooridest ehk maaomanikest, kes linna valdusi omasid. Väiksed linnad olid enamasti senjoori kindla võimu ja kaitse all. Suuremad linnad tahtsid paljud linnad enda valitseja alt pääseda ja sellepärast tunnistasid need linnad meeleldi oma kuningat nende senjoorina. Linnad olid huvitatud eeskoste alt vabanemisest kui senjoorid nõudsid liiga palju ja kõrgeid makse või rõhusid neid piirangutega. 4. Kaugkaubandus aitas arendada panku ja rahamajandus kuna palju rikkad kaupmehed spetsialiseerusid raha vahendamisele ja vahetamisele ning andsid kaupmeestele laene mille nood kaubaretke õnnestumisel suure kasumiga pankadele tagasi maksid, mis omakorda pangad õitsele viis.
mõisamoonakate tööga. (Palgatöölised, kes harisid talude krunti) · Usk ja eneseteadvus kasvas. · Talude kruntide rajamine. · Õigus talusid päriseks osta. 1866 Eestimaa ,,Uus valla seadus'' · Pani aluse eestlase poliitilisele Liivimaa · Talupojad vabanesid täielikult mõisniku eeskoste alt. tegevusele. · Kõik taluperemehed ja 1/10 maata meestest moodustasid valla täiskogu. · Andis kogemusi juhtimiseks ja · Vallatäiskogu valis kõrgemaks võimuks valla volikogu. otsustamiseks, seega oli see väga · Vallal oli oma eelarve, maksud ja koormised jagati volikogu poolt talude oluline oma riikluse tekkimisele. vahel laiali.
· Rooma perekond- famiilia- oli mehekeskne. · Perekonnapeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. (Naine, vallalised tütred, pojad koos oma naistega, poegade lapsed ja kõik muud kodakondsed kuni orjadeni välja) · Pereisal oli õigus oma pereliikmeid surma mõista, kuid sel juhul võis talle osaks saada avalikkuse hukkamõist. · Naistel puudusid roomas poliitilised õigused. · Kohtuasjades olid naised meessoost isiku hoole ja eeskoste all. · Abielu sõlmiti tavaliselt kohe tüdruku murdeea lõppedes ja ta läks üle abikaasa eestkostele. · Naise peamiseks vooruseks peeti jäägitut abielutruudust. · Naised polnud avalikust elust täielikult kõrvaldatud: · Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel- oli abikaasa kõrval aukohal ja tegi koos abikaasaga vastuvisiite. · Oli ka avalikkuses tuntud ja väga lugupeetud naisi.
sajandi lõpul laienes tänapäevase Eesti aladele baltisakslaste seas populaarne seltsliikumine. 19. sajandi lõpul hakkasid baltisakslaste eeskujul ja toel tekkima ka Eestis seltsid. Seltsiliikumine andis võimaluse nii linna kui ka maa rahval aktiivselt osaleda kultuuri elus ning edenda rahvahariduse taset ja ühiskonda. Rahvusliku liikumise üks sihtidest oli rahva kultuuriharrastuste toetamine, milles oli üks suurimaid rolle Vanemuise seltsil, mis oli küll baltisakslaste eeskoste all aga siiski aitas edendada suuresti Eesti rahva vaimuelu. 1869. aastal korraldas Vanemuine selts esimese laulupeo Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. Laulupidu koondas eestlasi üle maailma ühtseks rahvaks kokku. Laulupidu kasvatas eestlaste ühtekuuluvust tunnet ning samal ajal ka pani aluse üldharivate ja isamaaliste kõnede pidamise traditsioonile. Eesti Kirjameeste Seltsi loomine aitas ärkamisajal emakeelse rahvahariduse edendamisel väga palju kaasa
ääremaale. 59. Maavaba muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud tavakoormisi, vaid teenisid sõja korral lääniisanda ratsaväes. 60. Vabatalupoeg talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu. 61. Vabadik Maata, või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenijad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 62. Sulane/teenija isikud, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. 63. Träälid e orjad.Sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 64. Mõis Maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. 65. Teokohus koormiste liik, kus iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 66. Pärisorjus talupojad olid mõisniku isiklikuks omandiks. 67
Vana-Roomas oli naiste elu pisut kergem. Kui Vana-Kreekas olid naised suurema osa elust kodus ning viibisid vljas nii vhe, kui vimalik, siis Vana- Roomas vtsid nad paljudest ritustest osa.Nad vtsid koos oma mehega klalisi vastu ning saatsid oma kaasat ka pidudel. Siiski olid naised mlemas riigis, kas isa, mehe vi muu meessoost sugulase eestkoste all ning neil ei olnud poliitilisi igusi. Vana-Roomas oli naisel vimalus oma mehest lahutada ja hiljem , vabariigi lpul hakkas suurenema ka mehe eeskoste alt vabanenud naiste hulk. Naisi peeti meeste krval ebatiuslikeks. Mehed olid nii mistuse, kui vlimuse poolest perfektsed ning selle tttu kujutati neid , erinevalt naistest, kunstis tavaliselt alasti. Tdrukud ei kinud enamasti ka koolis, neid vidi kodus petada pere enda soovil , kuid kooliharidus oli meldud Vana-Kreekas vaid poistele, Vana-Roomas mningatel harvadel juhtudel ka ttarlastele. Arvatakse, et kardeti naisi harida, sest tarkadena oleksid nad vinud meestele vastu hakata
- Voltaire · [Inglismaa kohta] Siin maal on kombeks aeg-ajalt teiste julgustamiseks mõni admiral ära tappa. - Voltaire · Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt -- ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob. - Johann Gottfried von Herder · Valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest, s.t autoriteetide eeskoste alt. - Immanuel Kant Kasutatud kirjandus · Wikipeedia.org · Miksike.ee · Annaabi.ee · Britannica.com · Google pildid Aitäh kuulamast!
enam isemajandavad suurmõisad,kõike toodeti jatarbiti ise. Olid ka kõrgelt arenenud linnad. Linnad olid rooma impeeriumis nii majandus,kultuuri ja poliitilised keskused. Rikkad kui ka suuromanikud elasid linnas. Rooma oli orjanduslik ühiskond,orjatähtsus oli veel suurem kui kreekas,orjad olid erirahvustest,orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades,sageli lasti neid ka vabaks. Tradits rooma perekond oli patrihaalne,kogu võimutäius kuulus isale,naised olid enamasti mõne mehe eeskoste all,poliitilisi õigusi neil ei olnud,naisel oli võimalik ka lahutada. Naised polnud avalikusest elust kõrvale jäetud. Avalikud mängud-roomlased armastatsid veriseid vaatemänge,gladiaatorite võitlus,keisri riigi ajal olid need populaarne suurejooneline vaatemäng,ülemkihi lõbustamiseks. Rajati palju areene e amfiteatreid nende pidamiseks. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil,nende võistluste korraldamine oli keisrite aukohus. Rooma oli vahemeremaade suurimlinn
kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid, nt autonoomia taotlemine, tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka nende toel. Eestlased maal ja linnas lootsid seltsidesse ühinedes ,,olla nagu sakslased". Seetõttuolid esimesed eestlaste seltsid ka nõus saksa kõrgkihtide hooldusega. Selline baltisakslaste eeskoste all olev selts oli näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Pärast seda lisandus nii mõnigi Eesti jaoks oluline selts, nagu näiteks Eesti Põllumeeste Selts ja Eesti Kirjameeste Selts. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869. aastal korraldatud esimene üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunesligi tuhat pillimeest ja lauljat. 1870. aastate algus oli rahvusliku liikumise kõrgajaks, mil üle kogu Eesti rajati
Kui tal oli elavaid meessoost sugulasi, jäi ta nende potestas'e alla, väljaarvatud juhul, kui ta oli seaduslikult vabastatud. Vastasel korral jäi ta iseseisvaks (sui iuris), oma finantsküsimuste perenaiseks, 7 H. Hattenhauer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn: Juura, Õigusteabe AS, 2007, lk 86 8 A. Staples. From Good Goddess to vestal virgins: sex and category in Roman religion. London, 1998, p 75 8 kuid oli siiski eeskoste subjektiks. Sine manu abielu puhul ei heastatud naise võõrast olemust ning ta jäi seaduslikult oma sünnipere liikmeks. Abielus sine manu esinevad esimest korda perekonnaõiguslikud suhted. Abikaasade vahel kehtib ka varalahususe süsteem. Kõik, mis on naisel enne abiellumist ning ka kõik see, mille ta abielu jooksul omandab, kuulub talle. Selles süsteemis eristatakse kahte täiendavat varalist instituuti:
Kirjandus keskaegses linnas Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis oma paljude koolide ja aastal 1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest
Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Kuulsamad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel ja C. Monteverdi. Euroopas hakkas barokk tekkima juba XVI sajandi lõpul, paistes oma tipptunnil XVII sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku kiriku ja ilmalike valitsejate eeskoste all vallutas ta kogu Euroopa ja levis kaugemalegi. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia ja osalt ka Saksamaa üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel alates 1760-70ndatest
5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn klükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega usuti, et müüre aitasid ehitada ühesilmsed kükloobid 6.mis on sümpoosion Aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 7.naise positsioon kreeka ühiskonnas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus 8.iseloomusta 3 valitsemis vormi Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; 9.Mõisted:
KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Kodutöö Immanul Kant käsitleb oma kirjutises inimeste ,,valgustatust" ehk nende võimetust langetada otsuseid ning iseseisvalt analüüsida olukorda. Valgustuse põhipunktina määratles autor inimeste väljumist nende omasüülisest alaealisusest eelkõige religiooniajastul. Põhiprobleemiks on Kant'i arvates sõltuvus teistest (riigivõimust, üldisest arvamusest, kirikuvõimust jne) ning oskuse puudumine oma mõistuse kasutamisel. Autori arvates on ühiskonnas liiga palju passiivseid liikmeid kel puudub tahtmine või huvi oma arvamuse avaldamisel, kuid kes on siiski pandud tegutsema eesmärkide täitmisel ilma, et nad seda ise teaksid. Artiklis seostab autor valgustamata inimest argsuse, rumaluse ja laiskusega, kuna ta on defineerinud ,,alaealist" kui mugavat inimest, kes on laisk mõtlemises ning kardab ise otsustada. Kant'i arvates las...
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
VIII osa on puudega laps (Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest teatamine, abistava lapse kohtlemine, tugiperekond või isik, turvakodu, eeskoste ja hoolduse korraldamine, kontakt vanematega, järelhooldus, lapsendamine, põgenik). X osa on lastekaitse seaduse rakendamine ( Lastekaitse seaduse rakendamise üksikasjade reguleerimine, lastekaitse seaduse rakendamisel tekkivate vajaduste lahendamine, käesoleva seaduse järelevalve ja käesoleva seaduse jõustumine) . Lastekaitse tööd koordineerib Sotsiaalministeerium ja vastutab Eesti Vabariigi valitsus, kes teeb ka järelvalvet
Dos - kaasavara Donatio propter nuptias – mehe poolt naisele tehtud kink Patria potestas - isavõim Liberi naturales – loomulikud lapsed Legitimatio - seadustamine Arrogatio – võõra persona sui iuris’e perekonda võtmine Adoptio – lapsendamine Emancipatio – eriline tehing, kus isa vabastab poja Peculium (perekonnas) – isad andsid oma täiskasvanud poegadele teatava vara iseseisvaks majandamiseks Tutela - eestkoste Tutela dativa – riigivõimu poolt määratud eeskoste Tutela impuberum – eeskoste alaealiste üle Cura – hooldus Cura minorum – hooldus alaealiste üle (alla 25. aastane isik) Res - asi Ius in rem - asjaõigus Dominium /proprietas/ -omandiõigus Iura in re aliena – õigus võõrale asjale Possessio - valdus Res mancipi – mantsipeeritavad asjad Res nec mancipi – mitte matsipeeritavad asjad Mancipatio – formaalne tehing In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine
2. emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, üldise silmaringi laiendamine, kutseoskuste omandamise soodustamine, eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. 3. Sooviti kindlate maa-ja rendihindade kehtestamist, teoorjuse lõpetamist, ihunuhtluse kaotamist, üheõiguslust teiste seisustega ning eesti keele tarvituselevõttu kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel 4. Vallavalitsus ja vallakohus vabanesid lõplikult mõisnikukontrolli ja eeskoste alt. Kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu, mis valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu. Vallal oli oma eelarve, valla eesotsas seisis vallavanem. 5. See oli kirjutatud lihtsas, piltlikus ja rahvapärases jutustusviisis. See pani püsiva aluse perioodiliselt ilmuvale eesti ajakirjandusele. 6. Tähistati pärisorjuse kaotamise 50.aastapäeva. Laulupidu kasvatas eestlastes rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 7
vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus õppisid ruumi ja inimkeha kujutamist ning veidi freskomaalimise põhitõdedest. Viimane omandas ta hilisema karjäääri käigus määrava tähtsuse. Kokkuleppeliselt pidi ta seal olema kolm aastat, kuid lahkus juba aastapärast. Kaasaegsete sõnul hakkasid meistri joonistused ta õpilase kõrval kahvatuma. 1490 aastal võttis Medicite perekond ta enda eeskoste alla ning enda paleesse elama. Tänu sellele pääses ta tutvuma antiikskulptuuride koguga linnavalitseja Lorenzo de' Medici aias San Marco kloostri lähedal. Aia ülevaatajaks oli Bertoldo di Giovanni, kuulsa skulptori Donatello(1386-1466) kunagine abiline, kes juhendas noori kunstnikke raidkunsti tehnilistes küsimustes. See seltskond andis tõuke Michelangelo vaimsele arengule ja seal sündisid ta esimesed skulptuurid: ,,Madonna trepil" ja ,,Kentauride lahing"
Hakati välja andma eestikeelseid ajalehti. Püsivale eestikeelsele ajakirjandusele pani aluse Johann Voldemar Jannses, kelle toimetamisel hakkas ilmuma Perno Postimees. Eestikeelse kirjasõna levik soodustas ühtse kirjakeele võidulepääsu. Eduard Ahrens koostas 1843. Aastal uue eesti keele grammatika võttes aluseks põhja-eesti keskmurde. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa seltsiliikumine. Baltisakslaste eeskoste all olev selts oli Tartus asutatud Vanemuine ja Tallinnas tegutsema hakanud Estonia. Vanemuine korraldas mitu laulupidu, 1870. Aastal alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega. 1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid
Orjad- Kreeka kui orjanduslik ühiskond orje kasutati kõikjal (põllul, käsitöökojas, koduteenijatena ja eeskätt raskematel töödel kaevandustes).Orjadesse suhtuti kui omaniku varasse, millega oma suva järgi toimida.Enim orje töötas aristokraatidele, kuid neid oli ka jõukamatel lihtkodanikel.Orjatöö võimaldas ülejäänud ühiskonnaliikmetel elada vabade täieõiguslike kodanikena (poliitika, vaimuelu). Naise positsioon: Naistel polnud kodanikuõigusi, olles meeste eeskoste all. Naised osalesid harva avalikel üritustel (v.a. usupidustused). Naise koht oli kodus korraldas majapidamist ja kasvatas lapsi, suhtlemata külalistega. Aristokraatia võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast.Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. Demokraatia rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.Tuntuim oli Ateena demokraatia
Rooma ühiskond ja seisused. Rooma ühiskond. Rooma ühiskond oli valdavalt talupoja ühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega. Ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Maavaldus pidi muu hulgas tagama ka piisava jõukuse relvastuse hankimiseks ja sõjaväeteenistuseks, mis oli roomlaste jaoks üks tähtsaimaid kohustusi riigi ees. Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati ...
Kreeka ja Rooma kultuuri erisused Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust, püüdes samal ajal jõudumööda välissuhetest kasu lõigata. Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel täitis Kreeka vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Kreeka tsivilisatsioon omakorda on otsustavalt mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ajalugu ja kultuuri. Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoe...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer TÖÖKOHA ERGONOOMIKA Referaat Õppejõud: Lia Valdek, MA Mõdriku 2018 1 MIS VÕI KES ON EESKOSTE VÕI EESKOSTJA JA MILLAL TA MÄÄRATAKSE? Eestkoste on piiratud teovõimega isiku õiguste ja huvide kaitse ning esindamine kohtu otsusega määratud seadusliku esindaja ja hooldaja ehk eestkostja poolt. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanemate hooldusõigust on piiratud/peatatud või, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.
tulus äri venelastega, rikkuse allikaks oli ka lina kasvatus. 1863 passiseadus: talupojad said võimaluse reisida ja liikuda ühest kohast teise, passi said vähemalt 21-aastased talupojad, kellel olid seaduslikud kohustused täidetud. 1865 kodukariõiguse keelustamine: mõisnikul keelati mõisniku õigus karistada ilma kohtuta omi talupoegi ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 1866 vallaseadus: talurahva omavalitsus vabanes mõisniku eeskoste alt. Vallakogukonna moodustasid nüüdsest mõisa territooriumil elavad talupojad, valla piirid saadi pärandiks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, valla vanemast, tema abilistest ja valla kohtust. 19. sajandi I pool Eesti hariduselu: sätestati neljaastmeline ühtluskool: kihelkonnakool ja kreisikool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool. Talurahva arengutee algas vallakoolist, millele järgnes kihelkonnakool
-täpsustati teokoormised -vallakohus seati sisse -1805.a Kose-Uuemõisa talurahva vastuhakk III 1816.a Em. Kub ja 1819.a Lm. Kub -E. ja L. Talupojad kuulutati isiklikult vabadeks -maa jäi mõisnike omandiks, talupoeg võis seda rentida -talupoegade liikumisvabadust piirati, ei tohtinud minna linna ega teise kubermangu Talurahva koormised -mõisakoormised -riiklikud koormised -pearaha -nekrutiandmise kohustus -kogukondlikud koormised 1866. a vallareform -omavalitsuste vabastamine mõisnike eeskoste alt -vallavalitsused VAIMUELU TÜ -taasavati 1802.aastal -neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond (jagunes kaheks: ajaloo- keele- ja matemaatikaloodusteaduskonnaks) -Georg Friedrich Parrot tema lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse -õppekeel oli ladina ja saksa keeles -esialgu Balti kubermangudest tudengid, kuid järjest suurenes ka välismaalaste ja teistest Venemaa piirkondadest pärit üliõpilaste arv
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes omavahel konkureerisid 3. Iseloomusta mõne lausega järgmiste filosoofide vaateid ideaalse riigikorra küsimuses: 1)Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles
Liivis võisid alates 19a määratud rahasumma eest teenistusest vabaks osta, eestis see õigus 61a. kogukond pidi varustama nekruteid raha, teemoona, riietega.. 1874 üldine sõjaväekohustus-teenistusaeg alandati 3- 5 aastani. Kogukondlikud koormised-teede korrastamine, magasiaida/koolide ehitamine, kirikumaksud. 1866a. vallareform-1866, jäi püsima iseseisvuse kokkuvarisemiseni 1917aastani. Oluliseks tagajärjeks omavalitsse vabastamine mõisnike eeskoste alt. Riigi kontroll jäi tagasihoidlikuks. Omavalitsusele ka senised politseilised funktsioonid. Vallakogukond moodustus mõisa alal elavatest talupoegadest. Valdu ühendati. Valla omavalitsus koosnes täiskogust-päris-ja rendiperemehed, kümnendik maatameeste esindajatest., volikogust-3- 24 liiget vastavalt elanike arvule, vallavanemast-valiti taluperemeeste hulgast (politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood.
Postimees. - Peterburis- Johann Köler , keisri õuemaalija. · Aleksandrikooli komiteed- üle eesti rajati kihelkondades, pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale, kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendu SELTSILIIKUMINE. · Aitas kaasa rahvulike ideede levikule. · Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslaste ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. · VANEMUINE- baltisaksa eeskoste all olev selts; asutati Tartus 1865. ; korraldas mitu laulupidu, alates 1870 alustati harrastuslike teatrietenduste korraldamisega(Koidula teater). 1869Esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes ligi tuhat pillimeest ja lauljat. · ESTONIA- 1866. Aastal Tallinnas tegutsema hakanud selts. · Orkestriharrastus, laulukooride asutamine · EESTI PÕLLUMEESTE SELTS- 1870. Tartus.
Paljud orjad tegid hoolsalt tööd ning kogusid varandust, et ennast hiljem vabaks osta. Neist said vabakslastud. Enamasti mõjukad ja rikkad inimesed, mõned tõusid isegi keisrite usaldusalusteks. · Perekonnas kuulus, aga võim perepeale. Naine, lapsed, alaealised tütred ja täiskasvanud pojad koos kaasadega pidid alluma perepea võimule. Pereisal oli õigus pereliikmeid surma mõista. · Naised olid isa, abikaasa või mõne meesugulase eeskoste all. Poliitilised õigused neil puudusid. · Abielu tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskostele (tavaliselt sõlmiti murdeeas) · Naisel oli võimalus ka sõltumatult ise elada, kuid seda erandjuhtudel. Need naised võisid oma vara ise jagada ja sõlmida abielu oma soovide kohaselt. Rooma ehituskunst · kivist teed ja sillad · veejuhtmed ehk akveduktid, mis varustasid linna veega · kanalisatsioon · põrandaalused kütmise süsteemid
Kohe kui ori vabaks lasti sai ta automaatselt Rooma kodakontsuse ja paljudest orjadest said väga rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond Rooma perekond oli mehekeskne ja see tähendas, et perepeale kuulus piiramatu võim kõigi pereliikmete üle. Isegi abielus pojad pidid isale alluma, Põhimõtteliselt võis isa isegi oma pereliikme surma mõista. Naistel puudusid poliitilised õigused ja ka kohtuasjades esinesid nad mehe eeskoste all. See tähendas, et naisel abielu tähendas isa eeskoste alt üleminekut oma abikaasa eeskoste alla. Võrreldes Kreekaga suhtuti Roomas naistesse rohkem vabamalt ja nad polnud avalikus elus täiesti kõrvale tõrjutud. Ka lastekasvatamine ja õpetamine toimus pereisa kaudu. Hiljem hakkasid roomlased ka suuremat tähelepanu pöörama laste vaimsele harimisele ja saatsid nad näiteks Kreekasse mõne kuulsa filosoofi juurde õppima. Kalender Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Lõplikult korraldas kalendri ümber
tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seisustega eesti keele kasutuselevõtmist kohtutes ja ametiasutustes · Selle tulemustel mõisteti Adam Peterson aastaks vangi Uus vallaseadus · uus vallaseadus 1866. a- sellega vabanes vallavalitus ja vallakohus mõisniku kontrolli ja eeskoste alt · kõik taluperemehed ja kümnendik maatameestest moodustasid valla täiskogu · kõigeim võim- vallavolikogu · valla eesotsas-vallavanem · vallseadus pani aluse poliitikale Johann Voldemar Jannsen · 1819-1890 · pärit Vändrast · oma leht- 1857 ,,Perno Postimees" · tahtis, et kõik, mida eestlane saavutada soovib, tuleks rahumeelselt · kolis tartusse ja 1864. a rajas ,,Eesti Postimehe" · Jannseni perekonnalgatustel loodi 1865 ,,Vanemuine"
6.Aristrokraadid ehk suursugust päritolu suurmaaomanikud. Nende põlde harisid orjad ja sõltlased. Nii riigimehed kui ka vaimuinimesed pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Kuna neil oli rohkem aega ennast harida, pärineb peaaegu kogu kreeka kirjasõna nende sulest. Neil olid ühised pidusöögid ehk sümpoosionid, oma sõpruskonnaga. Igaüks proovis olla parim. 7.Ühiskond Kreekas oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe eeskoste all. Käisid enamasti vaid usupidustustel. Naise koht oli kodus ja arvati, et mida vähem ta sealt ära käib, seda parem. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Naiselt nõuti monogaamisust. 8. Spartas peeti riigi huvisid üksikisiku huvidest olulisemaks. Spartiaatidel oli väga range sõjaline kasvatussüsteem. Spartas oli võim geruusia käes. Ateena oli aga demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule, kõik kodanikud olid seaduse eest võrdsed ja aristokraatial
Kuidas nim.ennast Skandinaavia rahvad? Kuidas nim. Neid slaavlased ja lääneeurooplased? V:Ise nim. Viikingiteks, Slaavlased-nim. Varjaagideks, läneeuroopa nim.- normannideks. Mida tead skandinaavlaste muinasusundist? Millised jumalad ? V: Jumalatele toodi ohvreid,usuti et lahingus langenud sõdalased lähevad püha paikka Valhallasse. Loomulikult surnuna läksid surnuteriiki,kus valitses nälg ja kurbus. Odin-inimeste isa, sõdalaste, kaupmeeste kaitsja.Valdas tarkuse ja nõiduse kunste.Thor-piksejumal. Kuidas lahendas Prantsuse kuningas probleemi ründavate normannidega? V:Prantsuse kuningas andis normannidele lääniks poolsaare Põhja- Prantsusmaal.Nirmannid rajasid sinna enda kuningriigi-Normandia. Kuidas on varjaagidega seotud Vana-Vene riigi ajalugu? V:Mitmed varjaagid olid Kiievi ja Novgorodi vürstid. Kaugemad punktid, kuhu skandinaavlased jõudsid? V: Island,Gröönimaa lõunarannik,Põhja-Ameerika rannik Miks peetakse Ameerika avastajaks Colum...
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
Seetõttu said vabaksalstutest enamasti rikkad ja mõjukad inimesed 17. Võrdle naiste ühiskondlikku positsiooni Kreekas ja Roomas. KREEKA ROOMA Polnud kodanikuõigusi Naised olid seaduse silmis Olid õiguslikult mõne enamasti isa, abikaasa või meestsoost esindaja eestkoste mõne meessugulase eeskoste all all Käisid ainult usupidustustel Poliitilised õigused puudusid Kreeklaste meelest oli naiste Kohtus pidi esindama mees neid koht kodus- mida vähem väljas Isa valis tütrele abikaasa käid, seda parem Võisid abielu lahutada Abielu eesmärk oli soetada Teatud juhtudel said ka
kõik sunnitud ristimise vastu võtma. 1217. korraldasid ugalased koos sakslastega ühise sõjakäigu venemaale, teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakslast ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid linnust kaitsvad ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Peale otepää juures saadud võitu oldi väge täis ja plaaniti minna Riiat ründama Sakala vanema Lembitu eeskoste all. 1217.21.september-sakslaste, liivlaste ja latgalide vägi, eestlased jäid alla ning mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi (Lembitu ja Kaupo) 1219. Taani kuningas Valdemar II sekkus, tahtis eestis kindlalt kanda kinnitada. Lasi Tallinnas ehitada kivilinnuse, ristiusustada ning organiseerida maa-haldus. Algas Taani ja saksa preestrite vahel eestlaste hinfede pärast omalaadne võistlus, mis pidi määrama, kust hakkab kulgema Taani ja Riia kiriku valduste piir. 1220
üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile. Ehitusplokkide hulka, millega luuakse mehelik universum, kuuluvad kindlasti ambitsioon, võitluslikkus ja konkurents. Taolisse kooslusesse, mida iseloomustab agressiivne karakteristika, kuhu mehepoeg(loomulikult vastava päritoluga) sündis, oli keskne eesmärk transformeerida maimukesest hilisem sõjamees. Rääkides militaarpedagoogikast, ei saa üle ega ümber Sparta linnriigist. Riigi eeskoste all kasvatati tulevane kodanik range militaarse drilli korras, mis algas 5 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94 6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159 7 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 89 8 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 96 9 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture
Hollywoody lavastajana oli ta mitte just lemmik oma näitlejate ja kaasmeeskonna seas, mees kes oli mõne jaoks liiga konservatiivne ja teistele jälle liiga jäme. Beowning on haruldane lind, keda nii harva uuritud. Tema filmid on täis groteskset talneti. Tema kinnisideed nii väljapeetvalt esitletud ja tema aeg mõjub praegu meie maailmast nii lahus olevana. Poisina oli ta tagaaias showmees, teismelisena liitus tsirkusega, tegi lavatööd ja lõpuks jõudis filmini D.W Griffiti eeskoste all harva vaadates tagasi oma juurtele Louisvilles. Kuskil selle tee peal Browning võttis omale nimeks Tod, mis on surm saksa keeles või siis trikk ja rebane vanas inglise keeles ja hülgas oma vana nime Charles Albert. Kui ta oma lavastaja krajääriga kaugele jõudis ja teda oli märgatud, tundis Tod vähe huvi oma vana kodu vastu. Ta isegi ei läinud tagasi, et osaleda pereliikmete matustel ( sealhulgas ta ema ). Isoleeritud vanaduses oli ta semu oma koertega ja väga väheste inimestega.
Kui rex-ide perioodil oli naine õigusteta isik, siis vabariigi ajal hakkas naine saama järjest enam õigusi ning naise staatust hakati reguleerima seadusega. Naisel oli võrdväärne õigus laste lugupidamisele perekonnapeaga. Naisel oli õigus pärida ning hilisemalt sai ta ka abielu ajal säilitada oma varanduse nii, et abikaasa sai seda kasutada tema nõusolekul. Naisel oli ka õigus vormistada oma testament ning hilisemal ajal sai ta valida, kelle eeskoste alla ta soovib elada. Ühtlasi oli äärmiselt oluline seaduse arenedes naise õigus uuesti abielluda ning omal algatusel lahutada. Siiski oodati naiselt kõrgemat moraalset käitumist, mistõttu näeme, et karistused, mis kaasnesid naise moraalivaba käitumisega olid tunduvalt rangemad. Naise keskne roll Rooma ühiskonnas oli eelkõige olla ema ja abikaasa. Võrdluses Vana-Kreeka ühiskonnaga oli Rooma naine paremas seisus, kuna võttis vastu külalisi koos abikaasaga ning sai teha vastuvisiite
Vähemalt 21-aastased talupojad, kes olid kõik oma seaduslikud kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, õigus taotleda 3 kuuks 3 aastaks omale pass, võis elada igas impeeriumi linnas või paigas. Balti kubermangu piires ja -30 versta ka väljaspool. Talupojad suundusid Venemaale maad saama. Suur väljarändamine. 5. Millised muutused talurahva olukorras tõi kaasa 1866.a. vallareform? Kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt, valla täiskokku kuulusid kõik päris- ja rendiperemehed, vallavanem valiti taluperemeeste hulgast, vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse. 6. Millised erinevad kuuldused maa saamise kohta levisid talupoegade hulgas ja miks? a. Lõuna-Venemaal pakuti maad b. Need, kes kreeka kirikusse üle lähevad, neile antakse maad või vabastatakse mõisateost Talupojad soovisid ülekõige saada omale isiklikku maad. Eesti majandus ja linnad 19. saj 7
Kogu Vietnam kommunistide kätte Tagajärg: Vietnami naaberriigid Kambodža ja Laos kommunistide mõju alla. Miks Ameeriklased kaotasid? USA-l puudusid puudusid suuremad liitlased ja kardeti Hiina sekkumist, Põhja-Vietnamil on suur arvuline ülekaal. 5. Kuuba raketikriis, 1962. aasta sügisel NSV Liidu ja USA vahel valitsenud pingeline vastasseis, mille põhjustas NSV Liidu tuumarakettide Kuubale paigutamine. Eesmärgiks vabastada Kuuba Ameerika eeskoste alt. Seda peetakse Külma sõja kõige ohtlikumaks, sest sellega kaasnes oht, et asi võib viia tuumasõjani. 1962 alustas NL raketitarneid. Keskmaaraketid tegevusraadiusega 2000- 5000km. nim ka eurorakettideks. Ühest Euroopa otsast teise. NL paigaldas Kuubale, sest Ameerika türki. 22. oktoobril kuulutas USA välja Kariibimereblokaadi, et takistada NSV Liidul uute sõjavahendite toimetamist Kuubale ning sellepärast kutsuvad venelased seda Kariibi kriisiks
asemikuks Gregorius Suur- tegeles lisaks usuasjadele ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega; juhtis Rooma linna kindlustamist; korraldas roomlaste suhteid langobardidega; rajas kloostreid; korraldas liturgiat; avaldas teoloogilisi kirjutiti; pani alguse Gregoriuse koraalile; tea autoriteet ultaus isegi Inglismaale Gregorius VII- oli veendunud, et vaimulik võim on ilmalikest valitsejatest üle; pidas oma pühaks kohustuseks vabastada paavstivõim keisrite eeskoste alt; õhutas Saksamaa vasalle mässule Innocentius III- tema ajal viidi ellu Greogorius VII ajal sõnastatud põhimõtted; sai sekkuda riikide siseasjadesse; oli alaealise Saksa-Rooma keisri eestkostja; kuulutas välja IV ristisõja; täpsustas ristiusu seisukohti; täiustas kiriku korraldust; tema valitsusaeg oli keskaegse paavstivõimu kõrghetk 9. Kiriku korraldus - paavst, piiskopid, peapiiskopid, preestrid. Kloostrid ja mungad. Olulisimad kloostriordud.(ptk 12)
täitnud ja kindlustanud oma lähisugulastele ülalpidamise. · Passi sai taodelda 3kuuks 3 aastaks · Passi olemas oluga võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna või paika · Väljaspoole Balti Kubermangust reisimiseks oli vaja taodelda riiklikku passi. · Soodustas väljarändamist Venemaale, sest loodeti leida paremat elu ja seal oli vaba maad. 1866. aasta vallareform: · Kogukonna vabastamine mõisnike eeskoste alt. · Vallakogukonna moodustasid sellest reformist alates mõisa territooriumil elavad talupojad. · Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast ja tema abilsest ning vallakohtust. Tähtsaim ametnik oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. · ? Omavalitsuse raames saadud kogemused olid oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Muutused mõisamajanduses 19.sajandil:
Rikastel aristokraatidel oli enamasti palju aega et tegeleda enese arendamisega ja mõtete avaldamisega, seepärast on ka enamik kirjasõnast mida teame pärit neilt. Aristokraatide vahel tekkisid sõpruskonnad, kes konkureerisid rahaliselt, sõjaliselt ja riigiasjades.Rikastel olid tagsihoidlikud kuid väärtuslike asjadega sisustatud kodud. Abielude eesmärk oli luua poliitilisi sidemeid. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel ei olnud õigusi.Naine siirdus isa käe alt mehe eeskoste alla. Lihtrahva elus olid mehed ja naised rohkem koos. Vaesemad naised ja tüdrukud puutusid ringi liikudes rohkem kokku sookaaslaste ja vastassoo esindajatega.. mehe sõna maksis. Ei kantud uhkeid riideid. Kitoon- põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud võõga kokku tõmmatud. 2) Kreeklaste usk. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. Kreeklased uskusid et maailma valitsevad jumalad, ning et inimeste käekäik sõltub nende läbisaamisest jumalatega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
