TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Siduteooria ja disaini õppetool Kodutöö nr 3 aruanne aines LAC5700 OPERATSIOONISÜSTEEMID autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Vello Kukk Tallinn 2002 Üldine suunitlus Katsetamisel osutus, et otstarbekas oli jälgida algoritmide käitumist piisavalt erinevate taktide arvude korral. Haldusstrateegiate headus tuli paremini esile, kui võrdlesin neid vaid 100, 400 ja 800 taktiste simulatsioonide korral. Valisin kriteeriumiteks peale protsessori ning ressursside kasutamise oote- ja
Tema jaoks oli oluline geomeetriliste vormide puhtus. Villa Savoye II Orgaaniline/empiiriline funktsionalism FRANK LLOYD WRIGHT, orgaanilise funktsionalismi isa, pehmemate vormide ja kõverjoonte sobitamine loodusesse; looduslikud materjalid, Hooneid projekteeriti seest väljapoole ja need tuli sulandada loodusega. Maja kose kohal. Guggenheimi kunstimuuseum.(ka dekonstruktivism) Veel arhitekte:(mine tea, äkki küsib?!?)ELIEL SAARINEN, EERO SAARINEN ja ALVAR AALTO. III Internatsionaalne stiil arhitektuur peale II MS. (Ameerikas 50.ndatel; Eestis 60., 70., 80ndatel.) Risttahukakujulised mahud, sileda krohviga pinnad, lamekatused, kaunistuste vältimine. MIES VAN DER ROHE, vähem on rohkem, suured klaasiseinad, teraskarkassid; aken on auk seinas; uudne stiil vastandus minevikule, see näitas progressi. Odav arhitektuur; elamurajoonide teke; rahuldas sotsiaalseid vajadusi. IV Postmodernism (70
Kuid see ei ole tema kott, sellel ei ole vana kleepeka jälge, ning see kott on raha täis. Karina jätab koti sinna kust ta selle leidis. Marius tuli Karinale ja lapsele järele. Kui Pärt näeb musta Ford Mondeot keeldub ta kaasa minemast, sest tema ründajad olid sõitnud samasuguse autoga. Marius viis Aapi ning Karina enda majja, mis asus järve kaldal. Ta juhatas nad väikesesse kuid hubasesse tuppa esimesel korrusel. Marius ise elas maja teisel korrusel. Majas elasid veel Eero, Helen ja Anett.. Majas oli veider süsteem. Liikumist oli väga vähe, samas puudus polnud millestki. Külmkapp ja sahver olid toitu täis. Omavaheline suhtlus ning ka suhtlus välismaailmaga oli minimaalne. Tundub nagu aeg seisaks selles majas. Maja taga puude all seisab suur suletud furgooniga veoauto, mis ei ole Karina majas viibimise ajal kordagi liikunud. Õhtuti kui Aap on magama jäänud on Karinal võimalus järve ääre käia.
oma firma, tänu millele on ta väga tark ja edukas ärimees. Mitte just VÄGA romantiline mees, samas aga ei saa väita et ta oleks olnud naise suhtes julm või hoolimatu. Tähtsal kohal on ka Tairi, kellega Jan Marilyni petab. Tairi oli pigem inetu naine, aga selle eest jällegi tark. Marilyn nimetas teda hiljem halliks hiirekeseks. Tairi oli pigem tagasihoidlik ja üritas tahaplaanile jääda. Tööd tegi korralikult ja vastu vaidlemata. Kõrvaltegelased : Nadka, Viktoria, Birgit, Reesi, Eero, Rober, Arvi jne. TEOSE PEATEGELASE MUUTUMINE HALVEMAKS VÕI PAREMAKS: Arvan, et asja ei saa nii võtta, et kas peategelane muutus paremaks või halvemaks. Pigem tegid mõlemad peategelased nii Marilyn kui ka Jan läbi suured muutused oma elus ja said kindlasti mõlemad kogemuste võrra rikkamaks. Mina ei lahterdaks nende teekonda paremaks või halvemaks saamiseks. KAS JA MIDA TAHAB AUTOR ANTUD TEOSEGA ÖELDA ? :
Kardinsein, pole kandevõimet, klaasist, modernistlikus arhitektuuris kasutatav aknatüüp, horisontaalne ehitise fassadi läbistav klaasosa 19. Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist) Orgaaniline arhitektuur on funktsionalismi vorm, mis taotleb ehitise ja maastiku ning ehitise osade omavahelist harmoonilist seost. Kõverad vormid, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Frank Lloyd Wright 20. Mida pidas Frank Lloid Wright silmas, rääkides maja ehitamisest seest väljapoole? Kõik ülejäänu tuleneb ruumide ülesannetest, kujundusest ja paigutusest. 21. Kes oli Alvar Aalto? Mis iseloomustab tema ehitisi? Milliste tänaseni eksisteerivate disainifirmadega olid Alvar Aalto ja tema abikaasa Aino Aalto tihedalt seotud? Millisest linnast Eestis võime leida A.Aalto projekteeritud hoone?
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seadus...
Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja....................................................................................................................... /allkiri/ /perekonnanimi/ Umborg Juhendaja............................................................................................................... /perekonnanimi/
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projekti kui infosüsteemi spetsifikatsioon 4. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 2. Pädevusalade (rollide) vaade..........
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani seisundiaruanne 2. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1
19) Mida kujutavad endast lintaknad ja kardinsein? a) Kardinsein- klaasist sein; lintaknad- vahed puuduvad, klaasid üksteise järel reas 20) Millist arhitektuuri võib nimetada „orgaaniliseks“? Kes olid tähtsamad arhitektid? Milliseid vorme eelistati? (lk 141-142, vt pilte arhitekti nime järgi internetist) a) Orgaaniline arhitektuur oli inspireeritud inimesest ja loodusest, eelistati pehmeid vorme b) Tähtsamad arhitektid: Frank Lloyd Wright, Eero Saarinen, Alvar Aalto, Le Corbusier 21) Mida pidas Frank Lloyd Wright silmas, rääkides maja ehitamisest seest väljapoole? a) Maja ehitamine seest väljaspoole- hoonete mahtude suurus ja paigutus sõltub ruumide ülesannetest 22) Kes oli Alvar Aalto? Mis iseloomustab tema ehitisi? Milliste tänaseni eksisteerivate disainifirmadega olid Alvar Aalto ja tema abikaasa Aino Aalto tihedalt seotud? Millisest linnast Eestis võime leida A.Aalto projekteeritud hoone?
Kas eksisteerib objektiivne teadmine, objektiivne tõde? Eero Ringmäe LAP22 010636 1. Valisin teemaks ülaltoodu, kuna olen sõprade-üliõpilastega mõni aeg tagasi pidanud üsna tuliseid arutelusid objektiivsuse eksistentsi või mitte-eksistentsi üle. Pean tunnistama, et ei ole lugenud mõtteteaduslikke artikleid, mis otseselt antud teemat käsitleksid
Karge meri August Gailit Tegelased: 1) Neemi Anders (Andersite peretütar) 2) peremees Peeren Anders 3) Päär Anders, (Peeren Andersi poeg) 4) Toomas Andla *eelmine pastor Aadam Fagerlund 5) reeder Toora Jookus 6) halastajaõde Eljen Karre 7) Eero Kuigu *postivedaja poeg Eerik Lamm 8) postivedaja Tehve Lamm 9) professor Amadeus Lokk 10) Epp Loona, naine Tuulteninalt, kellel on kuus vallaslast: Iisak Loona, Matt Ruhve ja Epp Loona poeg, 11) Pirre Loona, Teo Praakli ja Epp Loona poeg, 12) Matt, Toomas Andla ja Epp Loona poeg, 13) Pern, Tuiska ja Epp Loona poeg 14) pastor Joosep Lund 15) pastori tütar Kelli Lund 16) vana Lööne, pime nägija, väidetavalt nõid 17) pastoraadi teenija Meedla *Andres Oorema 18) Teo Praakel
60ndate eesti kirjandus Luulesse tuli noor põlvkond autoreid, mida hakati nimetama kassetipõlvkonnaks, sest andsid oma teoseid välja luulevihikutena, kus kolme nelja autori luulevihud olid koondatud ühte pappkarpi. Sinna kuulusid tuntumatest luuletajatest: Paul-Eerik Rummo, Viivi Levik, Hando Runnel, Jaan Kaplinski, Mats Traat. Nende luule räägib isiklikel ja üldinimlikel teemadel või loodusest ja inimese suhetest loodusega või armastusest ja tunnetest. Hando Runnel Tema esimesed luuletused rääkisid maaelust ja tööst. Oma loomingus kasutab ta ära rahvalaulu elemente. Tema looming läks sisult järjeks julgemaks. Toob välja eesti probleemid, et meid valitseb võõras ja rumal võim, julgustab eestlasi valede vastu võitlema, ikka eestlaseks jääma ja kirjeldab kui ilus on eestimaa. Tema kõige julgem kogu oli ,,Punaste õhtute purpur" See küll ilmus, aga keelati selle käsitlemine meedias. See luulekogu lõppeb luuletsükliga ,,Ilus maa", kus on k...
Eesti kirjandus 1960ndatel 1960ndatel tuli kirjandusse noor põlvkond luuletajaid, keda nimetati ka kassetipõlvkonnaks nad andsid välja 3 või 4 kaupa luulevihikuid, mis olid pandud pappümbrisesse. Seda nimetati luulekassetiks. Nende looming oli isiklikum, avameelsem, julgem. Kirjutati loodusest, armastusest, isiklikest muredest ja probleemidest ning kritiseeriti valetamist. Sinna põlvkonda kuuluvad mitmed kuulsad luuletajad: Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Mats Traat ja Jaan Kaplinski. Tollest ajast muutus kirjandus suures osas allegooriliseks, et rääkida teemadel ,millest otse ei tohtinud midagi öelda. Põhiline oli, et suur teeb väikesele liiga ega lase tal rahus olla ja kuidas inimese individuaalsus maha surutakse ning pettuste, valede ja vägivallaga valitsetakse. Hando Runnel Kirjutas juba nõukogude ajal isamaalist luulet ja paljud ärkamisaegsed laulud on tehtud tema tekstidele. Ta on pärit Järvamaalt. ...
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern...........................................................................................................6 Kesk-sajandi pööre...............................................................................................................7 Charles Eames ...................................................................................................................10 George N...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Projektiplaani lõpuaruanne 3. iseseisev töö õppeaines "Infosüsteemi projekti juhtimine" Autor: Eero Ringmäe 010636IAPM Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2006 Sisukord 1. Projektist.......................................................................................................................... 3 1.1.1 Projekti üldine taust............................................................................................ 3 1.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Referaat teemal nr 19: Tööstusdisaini-inseneri tasustamine toote kasumilt LAV3740 Insenerieetika autor: Eero Ringmäe 010636LAP juhendaja: Boris Gordon Tallinn 2002 Inseneridest ja eetikast Majandusinimesed väidavad inimühiskonna ühe fundamentaalprobleemi olevat järgmise: 'meie vajadused on piiramatud, ressursid me kasutuses aga piiratud'. Alatasa on vaja otsustada, kus on optimum? Millistel tingimustel saavad meie põhilised vajadused rahuldatud piisavalt vähese hulga ressurssidega? Millised
saj ja Hamenlinna kindlus (romaani losstüüp) 13.-18.saj Arhitektuur: H Gesellius Thalbergi maja Helsingis (1897–1898) 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljon kindlustusühingu "Pohjola" maja Helsingis (1899–1901) arstide maja Helsingis (1900–1901) arhitektide ateljee-elamu Hvitträsk (1901–1903) Soome Rahvusmuuseum Helsingis (1902–1910) Lutheri vabriku töölissöökla-rahvamaja Tallinnas Vana-Lõuna tänaval (1905) Viiburi raudteejaam (1904–1913) Eero Saarinen General Motorsi tehnikakeskus, mida on kutsutud ka "Tööstuslikuks Versaille'ks". TWA terminal John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Kresge-auditoorium Belli laboratoorium Holmdelis New Jerseys Yale'i Ülikooli jäähokihall Ingalls Rink CBSi peakontor New Yorgis USA saatkonnahooned Oslos ja Londonis.
"Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" Mees, Peremees, Põis (Ugala) 2003 "Kevade" Lesta (Ugala) 2003 "Minu pere ja muud loomad" Gerry Durell (Ugala) 2003 "Ullike ootamatuste saarelt" Ingel (Ugala) 2003 "Niskamäe kired" Antti (Ugala) 2003 "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) 2003 "Tabamata ime" Advokaat Kurg (diplomilavastus) 2001 "Musketärid kakskümmend aastat hiljem"- Vikont de Bragelonne (Linnateater) 2001 "Seitse venda" Eero (diplomilavastus) 2001 "Bastien ja Bastienne" Kammerteener (diplomilavastus) 2001 "Kolmekrossiooper"- Filch (Linnateater) 1999 "Hamlet"- Laertes (Linnateater) 1999 "Buratino" Buratino (diplomilavastus) 2000 LAVASTUSED "Tabamata ime" lavastaja assistent "Bastien ja Bastienne" lavastaja "Koturnijad ehk Kui nalja ei saa, siis meie ei mängi" lavastaja assistent "Terrorism" lavastaja FILMIROLLID (ka telerollid)
mingiks perioodiks, kus on kirjas, mis teemad ja inimesed saates kajastatud saavad. 1. nädal 2. nädal 3. nädal 1. lõik Intervjuu Putini endise Intervjuu Saksamaa nõunikuga välisministri Mr. ... Steinmeieriga 1. lõigu teemaline Erkki Bahovski Kolonelleitnant Eero intervjuu välispoliitika nõuniku ütluste kohta Rebo Steinmeieri ... eksperdiga intervjuu ja olemata jäänud poliitilise avalduse kohta 2. lõik Venemaa kohalikud Soome ... valimised parlamendivalimised 3
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Korvpalli harjutusvara "100 harjutust" Iseseisev töö Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2
Ühesõnaga jõudsin ikka välja selleni, mis mulle enam huvi pakkus.” (Lisa 2.1) Mõned mujal elavad vilistlased kirjutavad, et nad tahavad maailma näha. Et soovi täita, tehakse tööd ja reisitakse edasi. Riivo Rets (Lisa 2.25), kes on lõpetanud 2000. aastal, kirjutab: “Olen ringi reisinud (pool Austraaliat) ja juhutööotsi teinud (loomafarmis, puuvillatehases ja viljahoidlas).” Riivo tahab viisa kehtivuse aja jooksul kogu mandrile tiiru peale teha. Ka Eero Keldo (Lisa 2.33) kirjutab, et tahab muude põhjuste kõrval maailma näha. Mitmed vilistlased on läinud välismaale seetõttu, et sõber läks, üks aga kinnitab, et läks armastuse pärast. Agnes Parv (Lisa 2.19) aga kirjutab, et Soomes sai kergemini lasteaiakoha. 8 Liisi Lainevee (Lisa.2.22) Soomest kirjutab, et läks natukeseks ajaks, kuna õde kutsus, aga
ongi nende suurim pluss. 10 Kasutatud materjalid: Internet: www.wikpedia.com www.tuumaenergia.ee www.miksike.ee www.google.ee/images www.yahoo.com/images http://www.insc.anl.gov http://www.insc.anl.gov/pwrmaps/map/world_map.php http://www.google.ee/search? hl=et&q=tuumaenergia+kasutamine&btnG=Google+otsing&lr= Paju, Venda. Pilk teaduse- ja tehnikamaailma. Koolibrii 2005. Paloheimo, Eero. Tuleviku Euroopa. ILO Kirjastus 2004. 11
pärast. Paadi järgmine reisija oli vanake Nänu Vare, kes jättis rannale maha enda pere ja paati võttis kaasa enda nuku Maie. Ta oli paadis ainus rõõmsameelne inimene, kes oli ülimalt rõõmus pääsemise üle. Paadis oli ka Anni Maide, kelle mees, Eduard Maide, oli kangelasena võideldes surnud. Eluajal töölt koju tulles võttis ta viina ja rääkis poegadele põnevaid lugusid. Ühel korral avastas poeg Eero viinapudeli tühjana ja pani sinna vett, et isa jooks seda viina pähe ja siiski jutte räägiks. Paraku sai isa aru, sai vihaseks ning hakkas lapsi rihmaga nüpeldama. Anni Maide oli naine, kes oli harjunud teistele ettekirjutusi tegema. Tema kohta tavatseti öelda, et päike tõuseb sealt ilmakaarest kust Anni ütleb. Anni pojad Mihkel ja Joonas rajasid eduka ja raha sissetoova äri erinevate kaupade müümise näol.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines "Andmebaaside projekteerimine" Kaabel-TV teenusepakkuja infosüsteem Teostajad: Pärtel Lias (010617) Martti Remmelgas (010635) Eero Ringmäe (010636) Õpperühm: LAP41 ja LAP42 e-mail: [email protected] Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2003 Autorideklaratsioon Kinnitame, et käesolev projekt on meie iseseisva töö tulemus ning selle põhjal ei ole enne arvestust taotletud. Eero Ringmäe............................................
Sõjaväelaste Regionaalsed MV, "Noored Läbi Euroopa" seeriavõistluse finaaletapp, Tabasalu duatlon). Eesti Meistrivõistlused triatlonis toimusid Pühajärvel ja duatlonis Tabasalus. ETL karikasarjas peeti 7- etapilises seeriavõistluses arvestust 10 vanusekategoorias. Karikavõitjateks tulid: Tess Grossmann, Tõnis Rist, Kerti Kesküla, Sander Eilo, Kätlin Tõnning, Sander Ligi, Annika Juhanson, Pirmin Tamm, Kadri Sõggel, Robert Pallas, Anneli Ratassepp, Eero Raudsepp, Anu Taveter, Priit Ailt, Andres Kübar, Mart Haruoja ja Tõnu Odamus. 2003.a. rahvusvahelisest võistlushooajast kokkuvõtteid tehes väärib enim imetlust Marko Albert'I läbimurre maailma triatlonieliiti. Kui 2002.a kogus Marko MK etappidel keskmiselt 100 punkti, siis 2003.a. viie õnnestunud MK etapiga sai punktilisa keskmiselt 200 punkti etapiga ja jõudis maailma jooksvas edetabelis 63.-le kohale. Kordaläinuks võib pidada ka Euroopa MV 11
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma
eksponeeriti zürii poolt, teine väljend ametlikus kunstis REALISM PRANTSUSMAAL 19.saj teine veerand Kunstnikud: John Constable, T.Rousseau, J.F.Millet, H.Daumier, G.Courbet, E.Manet tegelik, ilustamata, Prantsuse revolutsioon, Barbizoni koolkond: loodusest värvitoonid, kompositsioon, Pariisi maalikunstnikud REALISM VÄLJASPOOL PRANTSUSMAAD. FOTO SÜND kunstnikud: Adolph von Menzel (Rauavalutehas, 1875) Ilja Repin, Vassili Surikov, Anders Zorn, Eero Järnefelt skulptorid: Constantin Meunier, Amandus Adamson(hülgekütt pakri saarel) Fotograafid: August Matthias Hagen (Tartu ülikooli kliinikum ja raamatukogu, 1832) Nicéphore Niépce (Vaade aknast Le Gras’is, 1826) peredvižnikud- Vene. tegutsenud Rändnäituste Ühingu liikmed, prop. Vene realist. Kunsti, V.pero Dagerrotüüpia on esimene laiemalt levinud fotomenetlus, mida esitleti 1839. aastal IMPRESSIONISM 1860
raamatukogunduse biograafilise andmebaasi koostamist o 2005. aasta lõpul otsustas ülikool ehitada raamatukogule lähemate aastate jooksul uue maja. · 2006 o Mais kuulutati välja raamatukogu uue hoone arhitektuurse ideelahenduse konkurss. Laekus 10 tööd. 21. juulil selgusid võitjad. Parimaks tunnistati võistlustöö "Ajupuu", mille autoriteks on arhitektuuribüroost Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ja sisearhitekt Hannelore Pihlak. Võitjatega sõlmis ülikool lepingu hoone projekteerimiseks. Projekteerimine algas oktoobris. o Infoosakonna juurde sisustati väike koolitusruum infootsingu õppuste ja muude ürituste läbiviimiseks. o Seoses Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS kasutuselevõtuga TTÜ-s kanti ETIS-esse üle TTÜ töötajate varasemaid publikatsioonikirjeid ja
Sindi Gümnaasium Tori Sõjameeste Mälestuskirik Kodu-uurimistöö Autor: Geidy Jõgiste 10a. Klass Juhendaja: Lembit Roosimäe Sindi 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 Kiriku taastamise eesmärk..........................................................................................................5 Mälestusplaadid .........................................................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 .............................................................................................................................
ajalehega varjata püüdnud. Autor kirjutab täpselt ajastule kohaselt, kuna kasutab vabalt kõiki kõneväljendeid ning kohati isegi ebatsensuurseid roppsõnu. Vääriskirjanduse alla ma seda raamatut ei liigitaks, pigem mõnusaks lugemiseks. TEOSE TEGELASKOND Raamatus keskendutakse Jani ja Marilyni suhetele, mis on ka teose läbivaks teemaks. Kuid on ka kõrvaltegelasi nagu näiteks Marilyni sõbrannad Nadka ja Viktoria, Jani sugulased Birgit ja Eero ning nende pisipoeg Bruno ja tütar Brigitta ning lihtsalt peretuttavad Robert ja Annika. Lisaks neile tegelastele ilmuvad äkitselt välja ka Marilyni sugulased, kes on vaid raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab
välja autori kreedo kunstniku ja inimesena. (Raamat "Võsa, aas ja mägi", teema: Kunst, 2014) Teine Jüri Arraku raamat ,,Panga-Rehe jutud" on mõeldud lugemiseks lastele, see kirjeldab üksikus maakohas suvepuhkusel olnud Arraku unenägusi. (Jüri Arrak Panga-Rehe jutud (1975), 2010) Jüri Arrakust kirjutatud raamatud on ,,Jüri Arrak estampgraafikuna" autor Jõri Hain, ,,Jüri Arrak. Maalid", autor on Eero Epner ning ,,Jüri Arrak" Randes Kunstimuuseumi poolt. (Jüri Arrak, 2014) 9 4. Jüri Arrak ja kunsti põhiprobleem Jüri Arrak on oma kirjutistes palju rääkinud kunstnikust ja tema rollist ümbritsevas keskkonnas. Oma intervjuus kirjutab ta: ,,Ajavaimu saab ette kujutada voolava jõena, ja kui olla piisake, veepiisake teiste hulgas, siis tõesti ei näe midagi muud kui naaberpiisakesi, aga
Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses kõrbelinn, eksaksete vormidega majade, tühjade väljade ning ulguva tuule tallermaa. Karpmajad on justkui puhtad vormid, milles puudub elu. Ka tegelased on karpidena visandatud, nad esindavad kindlaid tüüpe, nad ei arene, vaid on ühekorraga loodud. ("Nii tundis Eero oma ümbrust ennekõike kui liikuvate figuuridega küllastatud maastikku.") (Unt, 1979, lk. 309) Uuslinna elanikud on iseenesesse süüvinud ning kontaktikartlikud, sest väliskeskkond on nende jaoks vaenulik (opositsiooni "sees/väljas" rõhutamine kursiivis, kusjuures viimasele on antud üheselt negatiivne hinnang) (Ibid., lk. 310). Väliskeskkond seisab barrikaadina inimeste vahel, teeb sõpruse, isegi armastuse võimatuks ning mõttetuks.
ARVESTUS T Küsimustele vastata kirjalikult. Salvetada faili kujul: Nimi.Perenimi_matrnumber_arvestus Saada emaili-le: [email protected] STUS TÖÖ a kirjalikult. atrnumber_arvestustöö.xlsx TTÜ TÖÖTAJATE KAHETASEMELINE VALIDEERIMINE Lehel TTÜ on ülikooli teaduskondade nimekiri ja tabel, kus igale tead kabinetinumbritega ja telefoninumbritega. Looge kahetasemeline valideerimine, kus kasutaja saab esimesena v vaid aktiivse teaduskonna töötajate vahel (Mis funktsiooni kasutate? kasutades tema kabinetinumber ja neljandasse samamoodi telefonin NB! Andke kõik õiged nimed ÜLESANDE TEINE OSA - ANDMETE IMPORTIMINE Variandinumbri arvutamiseks sisestage oma tudengikood töölehele M kõrvalt "Töötaja otsing". Otsige teie variandile vastavat õppetooli nim halva vormindusega. Kopeerige sealt tabelist välja vaid õppetooli töö Special->Values käsku, et saadud tulemused oleks tavalise vormindu vormindusega tabel kustutage. Tehke sama oma variandi...
Üks kool üks osakond üks nimi üks kursus PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 ...
Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Iseseisev töö aines 'Infosüsteemide projekteerimine': Kino infosüsteemi strateegilise arenduse dokumentatsioon Teostajad: Indrek Kempi (001546) Pärtel Lias (010617) Eero Ringmäe (010636) Õpperühmad: LAP51 ja LAP 52 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2003 Autorideklaratsioon:
ning paigutan need lisadesse. Seejärel vaatan ma põhjalikult üle kogu teksti, et katsuda loogiline struktuur paika saada. See ei ole lugemise ajal just eriti hea, kuigi kuulata on mõnus. Kui aega ja jõudu jätkub, peaks lugema lisaks ka Usklike Instituudi1 loen- gumaterjalidest. Kuigi seal on formaalselt tegemist sootuks teistpidise asja- ga, on tegelikult vist siiski mõlemal juhul lihtsalt juttu filosoofidest ajas. Lehtede all on veel kommentaare. Need on pärit kas Eero Loonelt endalt, minult või veel kusagilt. Üldiselt olen katsunud hoida erinevad kommentee- rijad lahus: 1 EELK või mis iganes ta ka oli. . . Elmar Salumaa oli nagu autor. 5 6 SISUKORD M — minu isiklik arvamus, EL — Eero Loone oma. Tulevik Kui kogu tekst korralikult läbi töötada, võiks sellest olla nii-mõnelegi kasu.
Hoonetel olid lihtsad klaasseinad. Esmalt levisid need pilvelõhkujad USA-s ja peale II maailmasõda sõjas tekkinud purustuste asemel Euroopas. Kogu maailmas levis karpmajade ehitus, kuid muutus peagi üksluiseks. Uue lahendusena hakkas funktsionalist Frank Lloid Wright hoonet ja ümbrust sulandama erikuju ehitistega, luues nn. orgaanilise stiili, kus ta kasutab tihti kõveraid jooni ja pindu. Eredaim hoone on Guggenheimi muuseum New Yorgis. Veel orgaanilise stiili rakendajaid: soomlased Eero Saarinen ja Alvar Aalto ja sveitslane Le Corbusier. Abstraktne ekspressionism USA-s 2. maailmasõja ajal oli Euroopas täielik kunsti seisak ja paljud kunstnikud rändasid Ameerikasse. New York saab uueks kunstikeskuseks. USA-s: Action- painting. Jackson Pollock oli ameerika abstraktsionismi tuntuim esindaja, kelle maalid olid kaetud juhuslike värvinirede ja pritsmetega, aga ka laikudega, kus ta töötleb maali igast küljest ja ebaharilike vahenditega
Okupatsiooniaegne trükitsensuur Eestis. Jüri Anti andmeil (Postimees, 30. jaanuar 1999, l. 6): 5. septembril 1939 andis peaminister Kaarel Eenpalu ministritele Ants Oidermaale, Karl Selterile ja Nikolai Viitakule salajase korralduse, milles teatas, et sise- ja välispoliitilise teabe edastamist hakkab reglementeerima tsensuur. Ajalehed võisid sõjast ja välispoliitikast edastada ainult ETA vahendatud sõnumeid, kusjuures ETA direktor pidi siseinfo kooskõlastama Riikliku Propaganda Talitusega, välisinfo aga välisministeeriumiga, RPT ja välisministeerium pidid omakorda info kooskõlastama sõjavägede staabiga. I Vastastikuse abistamise pakt N.Liidu ja Eesti Vabariigi vahel sõlmiti 28. septembril 1939. 11. oktoobril 1939 keelati Sisekaitseülema otsusega Sofias ilmuva venekeelse ajalehe Nasha Gazeta toomine Eestisse põhjendusel, et selles halvustatakse olukorda meile sõbralikus naaberriigis. Eestis leitud 11. ja 25. se...
esitletakse teiste põlisrahvaste hooajanäitusi. Galerii kogudes on oma loominguga esindatud: Ivanov Aleksandr (mari kunstnik), Dõrin Juri (erza kunstnik), Mikushev Pasha (komi), Rjabov Pjotr (erza), Kostabi Kalev-Mark, Lauritsa Piitre, Toom Malev, Kalve Toomas, Margna Epp, Kiisson Lembit, Kuusing Mati ja Toomas, Riitsaar Evar, Riitsaar Raili, Gulk Albert, Navitrolla, Jürise Erki, Kalde Ove ja Kalde Kalli, Puhvel Tuuli, Ijavoinen Eero, Kahusk Salme, Kahusk Päivi, Kahusk Maali, Kauksi Ülle. Algselt oli hoone Ivan Kalju maja. Ivan Kalju peres oli veel naine Kati ja nende kuus last Anna, Maria, Alli, Sonja, Olli ning Alli poeg Mihkel. 1933. aastal ehitati majale teine korrus. Ivan asutas majja kaupluse. Müügil oli kõik vajalik majapidamiskaup, enamasti rauakaubad. 1940. aastal kauplus natsionaliseeriti, pererahvas tunnistati kulakuks, poeg Mihkel tapeti ning 1949. aastal osa perest küüditati. 1945
tahuks oli ka see, et Nõukogude Liidu autotööstus oli tugevasti unifitseeritud. · Tartu autoremonditehase spetsialiteediks sai ajapikku eriotstarbeliste furgoonautode, näiteks leivaautode, tootmine. Tehas ägas aga seitsmekümnendatest saati stagnatsiooni käes. Kaheksakümnendate toodangu baasmudel, furgoonauto TA-3760 oli igakülgselt aegunud asi. · Et selle välimust värskendada, tehti koostööd Tallinna kunstikombinaadiga ARS, mille noortele disaineritele Eero Jürgensonile ja Eerik Ollele vastav ülesanne anti. Tegu oli esimese korraga, kui TA-de välisilme kujustamisse kaasati professionaalsed disainerid. · Milliseid autosid Eestis nõukaajal veel joonistati? Kõigi näidete üles loetlemine läheks pehmelt öeldes pikale, seega järgnevalt vaid mõni näide. · 1964. aastal alustati sellessamas Tallinna autoremonditehases vormelite ehitamise kõrval kartide valmistamist. Jällegi terves Nõukogude Liidus esimesena
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62 Juhendaja: Ants Torim Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem
Koostanud: Marko-Eero Kruus Kasutatud kirjandus: google.com ; bio.edu.ee Palumetsad Palumetsad on kuivad ja valgusrikkad männikud. Neid leidub parasniisketel kuni ajutiselt liigniisketel liivastel lubjavaestel muldadel. Palumetsade nimetus on tulnud iseloomuliku taime paluka ehk pohla leviku järgi. Palumetsad moodustavad umbes 9,3 % riigi metsadest ja levivad peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähem Kirde-, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Oma valgusküllasuse ja kuivuse tõttu on palumetsad kõige eelistatumad puhkemetsad. Sügisel meelitab sinna inimesi seenerohkus. Puurindes on kõige rohkem harilikku mändi, kasvab ka harilikku kuuske ja arukaske. Puhmarinne on lausaline ja koosneb pohlast, harilikust mustikast, kanarbikust. Rohurinne on kidur, liigivaene. Hajusalt kasvavad seal harilik jänesekapsas, palu-härghein, leseleht, kilpjalg, kõrrelised (võnk-kastevars, lamba-aruhein, jäneskastik, karvane piiphein). Samblarinne on aga pidev ...
Lauludes üritati teineteisele ära teha tegu oli vaidluste ja üksteise aasimisega, lihtsalt läbi laulu. Kui kingiti raha, vaadati ikka, kumma omaksed peale jäävad neiu või peigmehe omad. Pulm oli noorpaari elu kõige tähtsam sündmus. Üleminek ühest elust teise. Kui juhtus, et mõni leskmees uue naise võttis, oli see pigem vajaduse pärast, uhkeid pulmi rohkem ei peetud. Lesknaised aga kahjuks leskedeks jäidki. Sille Eero Kasutatud materjal: Õunapuu, P. (2003). Eesti pulm. Tänapäev. Lk 9-34
Koonga Põhikool Kerli Suija 8. klass Uurimistöö MIHKLI LAAT Aile Ailt Koonga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................................................................................3 MIHKLI LAAT 1989 2012 ............................................................................4 1. Mihkli laat 1989 1999 .....................................................................4 2. Mihkli laat 2000 2007 .....................................................................5 3. Mihkli laat 2008 2012 .....................................................................7 KOKKUVÕTE .............................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS ..........................................................................10 LISAD Lisa 1 ................
ainult Timo kaudu, siis nüüd on pigem suuremad rahvahulgad, kes käivad meelt avaldamas ja saavutavad eesmärgi erinevalt Timost. "Sügisball" M. Unt 1) Kus ja millal? 1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on see-eest statistika-huviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest
ainult Timo kaudu, siis nüüd on pigem suuremad rahvahulgad, kes käivad meelt avaldamas ja saavutavad eesmärgi erinevalt Timost. "Sügisball" M. Unt 1) Kus ja millal? 1970. aastatel Tallinna, Mustamäe linnaosas. 2) Tegelased Eero on luuletaja, kes ei teadnud, kellele või millele ta luuletas. Eero on üksik mees, kes otsib teiste heakskiitu ning armastust. Maurer on tark abielumehest arhitekt, kes tahab tagada ühiskonna heaolu. August Kask on juuksur, kes ei salli lapsi, kuid on seeeest statistikahuviline ning tähelepanelik. Laura on üksikema, kes tahab oma pojale vaid parimat. Ta veedab oma vaba aega kodus televiisori ees. Peeter on Laura väike poeg, kes tegeleb erinevate katsetustega ja uurib maailma. Theo on sveitser, kes kirjutab raamatut meeste ja naiste erievustest
579 873 Angerma Meelis Tallinn 03:34:52 M21 1231 1215 Anier Aivo Ida-Viru 04:07:12 M21 1222 1108 Anikin Sergei Tallinn 04:06:39 M21 1947 2548 Annist Ardo Tallinn 04:49:07 M21 462 2724 Antanavicius HenrikasLeedu 03:28:37 M21 1839 1643 Anton Lauri Tartu 04:40:52 M21 351 243 Anton Tair Pärnu 03:20:51 M21 886 2215 Antons Eero Pärnu 03:50:41 M21 2332 2163 Areda Tarmo Tartu 05:37:29 M21 849 994 Armonavicius RicardasLeedu 03:48:42 M21 1714 2789 Arumeel Ansi Tallinn 04:32:08 M21 409 667 Asi Antti Tartu 03:25:12 M21 1503 2683 Asur Veikko Valga 04:20:33 M21 459 559 Aule Krister Viljandi 03:28:30 M21 5 26 Austa Caspar Tartu 02:44:20 M21
Koluvere linnus Koluvere loss ehk endine Koluvere piiskopilinnus asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Koluvere külas Risti-Virtsu maantee ääres. Tänapäeval on võimalik rentida erinevaid saale ja sauna, tegutseb ka restoran. 2017. aasta juuni seisuga on linnuse seisukord Muinsuskaitseameti hinnangul „rahuldav“.5 7 Koluvere linnuse kunagine asendiplaan. Allikas: ? 6 Koluvere linnus tänapäeval. Foto: Eero Kangor 2017 Linnus rajati aastatel 1234-1238, kuna tollase stiftifoogti Lode pojad ei soovinud uue määhärra (Saare-Lääne piiskop Heinrich I) võimule alluda. 13. sajandi teisel poolel puhkes uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus.
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Uusima aja õppetool Kaisa Kamenik USA tuumaajastu diplomaatia ja Kuuba kriis Referaat Juhendaja: Prof. Eero Medijainen Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…….3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus………………………………….………….…..…4-6 2. John F. Kennedy administratsioon………………………………………....……..…7-8 3. Kuuba kriis……………………………………………………...……..……………9-11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
