Hageni hoiatusest hoolimata otsustavad vennad siiski minna ning võtavad ka Hageni kaasa. Etzeli õues tekivad sõnelused. Hagen tapab Kriemhildi ja Etzeli poja, mille tulemusel tekib avalik vaen. Kriemhild laseb viimastena ellu jäänud Guntheri ja Hageni vangistada ning laseb venna tappa ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. Ühe olulise allikana nibelungide.pärimuse kujundamisel tuleb arvaestada muinasjuttu. Seda on eeposes selgesti tunda. Muinasjutulik on näiteks Siegfriedi üliinimlik jõud, mis laseb tal heitluse 12 hiiglase ja 700 vägilasega. Samuti ka tema maagiline haavamatus, nähtamatuks tegev võlukuub, võitlus lohega, imepärane mõõk, võidujooks ning heitlus kääbikutega. Kuid märkimisväärne on ka Brünhildi jõud, mis laseb tal heita oda, mida kolm meest vaevaga kohale tirivad. 3,,Canterbury lood" Geoffrey Chaucer Üldine proloog
Kükloobid Kreeka mütoloogias on kükloobid Taeva, Uranose ja maajumalanna Gaia pojad, tahumatud, üheainsa keset laupa asetseva silmaga hiiglased, Hephaistose sepasellid. Sagedamini on mainitud Argest, Brontest, Steropest. Võimuvõitluses sulges isa kükloobid maa sügavusse (Antiigileksikon, 1983), kuid Zeus vabastas nad pikast vangistusest. Kükloobid kindlustasid tema valitsust ja sepistasid tema jaoks piksenooli ja välke (Fink, 2000). Eeposes ,,Odüsseia" on kükloobid merede valitseja Poseidoni jõhkrad algelise eluviisiga pojad (Antiigileksikon, 1983), eraklikud koopaelanikud ühel saarel Läänes, tahumatud hiiglased, kes ei hari põlde, vaid karjatavad ainult oma loomi. Üks neist oli metsik Polyphemos, kes ei austanud jumalaid ja tappis inimesi. Teda ja tema liigikaaslasi paigutasid hilisemad autorid elama Sitsiiliasse (Fink, 2000). Hamiltoni teos "Antiikmütoloogia" (1975) jutustab Odysseuse ja Polyphemose kohtumisest
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma orjandusliku ühiskonna kirjandust u I aastatuhande algusest e.m.a. kuni 5. sajandini m.a.j. 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa kirjanduse hulgas iseäralik? Milline on rooma kirjanduse seos vanakreeka kirjandusega? Milline on rooma kirjanduse roll Euroopa kirjanduses? Vanakreeka kirjandus on Euroopas vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Rooma kirjandus arenes hiljem kreeka omast (3. saj eKr), kasutas selle kogemusi ning saavutusi ning oli kreeka kirjanduse vahendaja Euroopale ning maailmale tervikuna. 3. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Kas oskate zanriti tuua näiteid murrete kasutamise kohta? Kreeka kirjanduskeelteks said aioolia murre (arhailine keel; osaliselt Homerose eepostes; monoodilises lüürikas), ...
Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Et aga ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kandadest, jäid need kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Sellest ka väljend "Achilleuse kand" ainus nõrk koht. Agamemnon: "Iliase" tegelane, Mükeene kuningas. Ta osales sõjakäigus Trooja vastu ja tapeti pärast koju pöördumist oma naise Klytaimnestra poolt. Odysseus: (ld.k. Ulysses või Ulixes) Tegelane Homerose eeposes "Odüsseia", legendaarne kangelane Trooja sõjas. Trooja vallutati pärast 10-aastast piiramist Odysseuse kavala plaani järgi ehitatud puuhobuse abil. Defineeri e. Määratle aeg ja iseloomusta Trooja sõda (vastaspooled, tulemus) Troojalased vs. kreeklased. Kreeklaste võit. Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia".
loomade siseorganite järgi. Huwawa maski taha on aga kiilkirjas kirjutatud, et sellel maski näol on näha terve sisikond. Huwawa oli koletis, kellest oli juttu Gilgameshi eeposes. Ta oli Seedrimetsa (loo hilisemas versioonis Liibanoni) valvaja, kes sai lüüa Gilgameshi ja Enkidu käest. Mask näeb välja kui ühest pikast joonest koosnev keerdunud sisikond. Selline võis tähendada revolutsiooni. Maski autor-ennustaja on nimetatud sissekirjutuses Warad-Mardukiks. 3.5. Veel huvitavaid leide Sipparist Sipparist on leitud 2250-1900 aastatest eKr pärinev nn 'kaasaskantav nipsasjakeste vabrik'. Tegu on vormiga, kuhu valati sisse
Vergilius Augustuse ajal Roomas tegutsenud mitmete silmapaistvate poeetide seas tõusis kõige enam esile Vergilius. Ta oli noorusest saadik heades suhetes Augustuse pooldajatega, ning võitnud Maecenase soosingu, veetis oma parima loominguea, Roomas või talle annetatud Lõuna- Itaalia mõisas kirjutamisele pühendudes. Vergilius oli ise kodusõjad üle elanud, hindas seetõttu kõrgelt Augustuse poolt kehtestatud siserahu ja ülistas seda ka oma loomingus. Oma peateose, eeposes “Aeneis” pühendas ta aga roomlaste legendaarsetele eelkäijatele. Roomlastel puudus seni Homerose eepikaga võrreldav kangelaseepos ja Vergilius nägi oma eesmärki selle lünga täitmises. Ta valis oma suurteose peakangelaseks Homerose eepostestki tuntud Trooja sõdalase Aenease, kes pärimuse järgi olevat pärast kodulinna hävingut Itaaliasse rännanud ja pannud siin aluse valitsejasoole kust hiljem võrsus Rooma linna rajaja Romulus
2)heldekäelisus sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga 3)vahvusta võitles vastavalt reeglitele,sangralikult ja usalt. Ta ei tapnud vastaseidvähemalt mitte ülikuid vaid võttis nad lunaraha lootuses vangi. Tiitlid: 14.Rüütlikirjandus *Rolandi laulkuulsaim prantsuse kangelaseepos, põhines taassündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PõhjaHisp frankide järelväe hävitasid. Ajaloosündmuste täpsustele pole eeposes rõhku pandud. Ristiusuliste asemel olid vaenlasteks moslemid. Eepose peakangelase Karl Suure vasalli krahv Rolandi hukkumine meeleheitlikus võitluses ülekaaluka vaenlasega on esitatud kui sõjamehe vapruse ja vasalli ustavuse musternäide. *Niebelungide laulsaksa eepos,aines on ammutatud muistsetest germaani legendidest,mille juured viivad tgsi rahvaste rändamise aega. Süzee laguneb osaliselt kokku Vanem Edda laulude sündmustikuga
semantikutele. Üks esimesi, kes on tundnud huvi slängi vastu oli Tõnu Tender. Ta on kaitsnud Tartu Ülikoolis oma magistritööd teemal ,, Eesti släng: olemus ja uurimislugu". . 1.2 Slängi mõistete piiritlemine Eric Partridge (1970 38-40) väidab, et konkreetsemad andmed slängisõnade kasutamisest tulenevad antiiksest Kreekast ja Roomast. Samuti Tõnu Tender on arvamusel, et maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirjapanekud on kasutanud slängielemente sellistes teostes kasutanud nt Homeros, Theokritos, Plautus, Horatius, Juvenalis. Mai Loog (1991: 5) aga arvab ,, Esimene Eesti slängi sõnaraamat", et sõna ,,släng" on pärit inglise allilma keelest (,,cant") ja on sajandeid vana. Sama sõna, ,,slang" kasutati ka tähenduses petmine (,,deception") ja ahel (,,chain"). Viimane viitab sõna päritolule -- nimelt hollandi keeles sõna ,,slang" tähendab ,,uss"
Lemminkäinen < lempi ‘füüsiline armastus’; vrd lemmennosto rituaal ja nimed Lemmikki, Lemmit; m ütol. olendite nimed sm lempoi ‘kurat’, ka lemmes, lemmäs, vdj lemmüs ‘deemonlik varavedaja (nagu kratt või puuk)’; seostatud tule‐sõnavaraga; Kullervo < kulta ‘kuld, kallim’; lauludes on teda peetud Kalevipojaks, st hiiuks (noorena väga tugev) 48. Too esile vähemalt kolm šamanistlikku motiivi/süžeed eeposes “Kalevala”. Väinämöinen kui teadja/šamaan, mitte mõõgakangelane Arktilise (saami) šamanismi substraat soome ja karjala pärimuses), nt Väinämöise ja Joukahaise võistlualulmine (vrd šamaanide duell) Väinämöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek “proto‐šamaani” Antero Vipuse sisse Lemminkäise retk allmaailma (seal sooritatavad ülesanded: Hiie hirve, Hiie hobuse ja Toonela luige küttimine)
Tallinna Majanduskool Ametniku osakond Maya Tingens SR 109 LOODUSLIKU KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat Juhendaja: Alissa Molotovnja Tallinn 2014 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaeetika sünni üheks oluliseks tõukejõuks oli teatud keskkonnaprobleemide esile kerkimine 1960. aastatel. Näitena võib tuua pestitsiidide kasutamise põllumajanduses, millel on kasulik mõju majanduslikus mõttes, kuid hävituslik mõju loodusele. Kuna keskkonnaprobleemide tekitajana hakati järjest enam nägema inimtegevust, sundis selline arusaam mõningaid filosoofe otsima eetikat, mis kohustaks inimesi enam loodusega arvestama. Tsitaat August Gailitilt loodusest: Armasta puud, toda kurba vaevakaske, seda uhkesti taeva poole sirutuvat kuuske, toda mändi, mille punane koo...
ja rahvale. Osa jumalaid soosivad portugallasi, teised tekitavad merel torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist.
· Pöördepunkt K-P sõdades PÄRSIA LÕPP · Impeerium püsis edasi hoolimata kaotustes · Kreeka linnriigid saadi enda võimu alla · Makedoonia Aleksandri esiletõus · Pärsia impeeriumi lõpp · Mesopotaamia kadumine ajalooareenilt TROOJA SÕDA JA HOMEROS · Trooja sõda · Müütiline konflikt linnriik Trooja ja Kreeka vahel · Levinuim dateering 1200 e.Kr(+/-100) · Täpsemad andmed puuduvad · Parim üleskirjutus Homerose eeposes ,,Ilias" · Sõja kuulsamad kangelased · Agamemnon-Mükeene kuningas · Menelaos-Sparta kuningas · Priamos-Trooja kuningas · Hektor-Trooja kuulsaim kangelane · Helena-Sparta kuninganna,Trooja printsess · Achilleus-kuulsaim kreeklaste kangelane · Odysseus-Ithaka kunigas,Trooja hobuse idee autor HOMEROS · Pime kreeka laulik 7.sajndist e.Kr · Eeposte ,,Ilias"ja ,,odüsseia autor' · Ilias-Trooja sõda · Odüsseia-Odysseuse eksirännakud
Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse
Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati? Milliseid teooriaid eksisteerib nende eeposte tekke kohta? ,,Iliase" (lugulaul Ilionist) tegevustik langeb Trooja piiramise kümnendasse aastasse ja kestab 49-50 päeva, kuid sõja põhjust ja selle käiku eeposes ei käsitleta. Eeldatakse, et muistend tervikuna ja peamised tegelased on lugejale juba tuttavad. Eepose sisuks on ainult üks episood, mille raamidesse on koondatud tohutu muistendite ainestik ja esile toodud hulk kreeka ja trooja heerosi. Eepose teema on teatavaks tehtud kohe esimeses värsis. Kokkuvõte: Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige
ja ta viidi surmariiki. Siiski lubati tal igal aastal kuus kuud maa peal päikesevalguses veeta.Rahvarohketel pidustustel tähistati kevaditi Istari ja Tammuzi püha abielu, suvesüdames aga kõlas naiste vali leinahala kauni noore jumala ennatliku surma pärast. Liibanoni seedrimets - Liibanoni seeder (Cedrus libani) on igihaljas ja kõrge (kuni 50 m) männiliste sugukonda kuuluv okaspuu. Liibanoni seedrit on mainitud juba Gilgamesi eeposes. Puud on mainitud ka Piiblis, Laul 92:12: Õige lokkab nagu palmipuu, ta kasvab kõrgeks nagu seedripuu Liibanonil. Nendest metsades saadi ka paleedesse ehituspuid ja ehitati Ammoni püha lootsik. ( lk.196) 7.raamat. 49 !!! Kaptah, Minea ja Sinuhe põgenevad Babülonist.Minea ja Sinuhe tülitsevad.Sinuhe kahetseb kõiki enda tegusid, mis ta on naise jaoks teinud.Kaptah ei mäleta, mis oli eelmisel õhtul toimunud. Kapthan väidab , et oli Mineaga eelmisel lõbutsenud
saksa raudrüütlite vastu. "Karutapjas on kajastatud veel sakslaste tulekut Läänemere aladele, liivlaste vanema Kaupo sõitu Rooma, saksa kivilosside ehitamist Ükskülasse jne. Karutapja on tegelane, kes põlvneb inimesest ja emakarust. Tema kujus on väljendatud mõtet, et et rahva ja inimkonna teenimine on kõrgeim ideaal. "Karutapja" vastandtegelaseks on reetur Kangar, kes peab silmas vaid omakasu. Eeposes on väljendatud mõtet, et äraandmine toob ka äraandjale endale halba - lõpuks jääb Kangar üksi ja tema ei taha tegemist teha suguvennad, saksa ristirüütlid ega ka preestrid. 2. I periood: Kirjutas maaeluteemalisi jutte, mis kujutasid mõisa ja küla miljööd ning võitles karskuse eest. ,,Mäetaguse vanad", ,,Vanad ja noored", ,,Käbe-Kaarli noor naine" II periood ehk Tallinna periood: Lülitus ümber linna-ainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile
Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab rahva tõekspidamisi, taunib feodaalide omavahelist vaenu ja idealiseerib õiglast valitsejat. Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus
kõrgelt välismaal. 11. ,,Kalevipoeg" rahvusmütoloogilise teosena ja tegelasena Pärast Faehlmanni surma võttis Kreutzwald endale ülesande teha teoks sõbra kavandatud eepos. Ta töötas kogu Kalevipoja läbi ning teine trükk ilmub 1862. a Kuopios. Eepose ainestiku aluseks on muistendid jm rahvaluuleline pärimus vägilasest. Aegade hämarusest pärinev nimi Kalev on esinenud harilikult omadussõnana (tähenduses tugev, jõuline). Rahvaehtsate laulude kõrval on eeposes ulatuslikult Kreutwzaldi enda rahvaluuletöötlusi ja omaloomingut regivärsi eeskujul. Rahvatraditsioonis puuduvad rahvalaulud Kalevipojast. Kreutzwaldil tuli hoolikalt vaagida ka muistendeid, sest nendes esinev vägilane tegutseb sageli mõtlematult. Kirjanduslikeks eeskujudeks oli ,,Kalevala", antiikeeposed. Probleemide ring, mida eepos haarab, on võrdlemisi ulatuslik. Kr. on suutnud anda veenva poeetilise üldistuse eesti rahvuse kujunemisest, antifeodaalsest vabadusvõitlusest ja seadnud
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
sajandil edendasid.) Kristjan Jaak Peterson (1801-1822): estofiil, Eesti kirjanik ja tõlkija, kes hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Teos "Finnische Mythologie" (1821): kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust "Mythologia Fennica" (1789); Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882): Eesti kirjanik, kes lõi Eesti rahvaluulele toetudes oma kunstmütoloogia eeposes ,,Kalevipoeg" (1857- 1861). Saksakeelsed artiklid ajakirjas "Das Inland" (1836-1863), eestikeelsed kirjutised väljaandes "Sipelgas" (1843, 1861), koostöös A. H. Neusiga kogumik "Mythische und magische Lieder der Ehsten" (1854), "Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866). 15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju.
Hundid | Kotkas | Siil Muu Iru ämm | Lennuk | Tarkuseraamat *Linda on tegelane eeposest "Kalevipoeg". Ta oli Kalevipoja ema ja Kalevi naine. *Kalev on tegelane Eesti rahvuseeposest "Kalevipoeg". Kalev oli Kalevipoja isa ning Linda abikaasa. Legend räägib, et Kalev olla maetud Toompeale, kuhu Linda ta tõi. Toompea olevat Kalevi hauaküngas. *Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" väidetakse, et kohati on teda tuntud ka nimega Sohni. Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast
Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Piibli tähtsus: 1) eestlastele sai võimalikuks esimest korda Kristuse sisuline mõistmine 2) eestlastest sai rahvas, kes tunnistab ennast kirstlastena 3) Piibel andis tõuke ja võimaluse eestikeelse kirjanduse tekkeks · Kalevipoeg on eesti rahvaluulest tuntud müütiline kangelane. Eeposes "Kalevipoeg" Eesti rahvapärimus sisaldab hulgaliselt muistendeid Kalevipoja-nimelisest vägimehest. Hiiglase tegudega on seletatud järvede, küngaste, allikate ja kivide päritolu: orud võisid olla Kalevipoja künnivaod, piklikud linnamäed tema magamisasemed, rändrahnud tema lingukivid. Analoogilised muistendid on tuntud paljude rahvaste juures, Eestis on lähedase iseloomuga muistendeid Vanapaganast. Saaremaal kandis hiiumuistendite peategelane Suure Tõllu, Hiiumaal Leigeri nime.
Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti
valedeks. PROOSAZANRID EEPOS ! EEPOS on kirjanduslik suurvorm, mis on enamasti kirjutatud värsivormis. Eeposel on tavaliselt üks peategelane, sageli üleloomulike võimetega kangelane, kelle tegevusest võib sõltuda kogu tema rahva saatus. Eepostes on lahinguid, ning pikki ja vaevarikkaid teekondi. Tegevus toimub suurel maa-alal. ! ! *Eepos on ülev zanr- ei tegeleta arhiste asjade, elu pisiseikadega - kangelane saadab korda vaid suuri tegusid. Eeposes elatakse suurte ideaalide nimel. ! ! *Kangelane ei muutu sündmuste käigus - algusest peale valmis ja terviklik. ! ! *Temas pole ka lõhet sisemise ja välise vahel - ta on täpselt see, nagu väljapoole näib olevat. ! ! *Tema enda arvamus langeb kokku sellega, mida temast arvab ümbritsev ühiskond. ! ! ! *Eepose kangelases pole küsitavusi ega üllatusi. ! ! *Eepose maailm tegeleb algustega - eepos võibki alata maailma loomisega. !
dooria dialekt, mida kõneldi suuremal osal Peloponnesose ps, Kreetal, mõnel Egeuse mere saarel ning ka paljudes kreeklaste kolooniatest Põhja-Aafrikas, Sitsiilias ja Lõuna-Itaalia rannikul; koori osa tavaliselt dooria dialektis. atika dialekt Atika maakonnas, mille keskuseks oli Ateena; Aioolia Homerose eeposed aioolia-joonia segamurre; monoodilises lüürikas Archilochos, Solon, Sappho, Alkaios jt Joonia Homerose eeposed; didaktilises e õpetlikus eeposes - Hesiodos; Herodotose ,,Historia" , monoodiline lüürika Anakreon Atika proosakirjanduses, komöödia Dooria koorilüürika, koori osa tragöödias 4. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? Juba II aastatuhande esimesel poolel oli Kreetal rikkalik materiaalne kultuur, kõrgesti arenenud kunst ja kirjaoskus. Lineaar kiri A, mille põhjal kreeklased lõid lineaarkirja B (desifreeritu)
Teda kujutleti pimeda raugana. Kui ,,Ilias" vestab Ilioni ehk Trooja all peetud lahingutest, siis ,,Odüsseia" pajatab nupuka Odysseuse, Trooja sõja kangelase eksirännakutest koduteel. Kahe suurteose tegevus toimub umbes 1200. aastal eKr, mil Väike-Aasia looderannikul paiknes õitsev Troojamaa, mille pealinnal oli kaks nime: Ilion ja Trooja. Seetõttu kannabki Homerose eepos pealkirja ,,Ilias" lugu Ilionist ehk Troojast. Troojalased olid ahhailaste (kreeklaste) sugulasrahvas. Eeposes kõnelevad kreeklased ja troojalased ühte keelt ja neil on ühised jumalad. Nende relvad olid valmistatud pronksist, sest rauda veel ei tuntud. Sõja kahe sugulasrahva vahel ajendas noore Trooja printsi Parise ja ilusa Sparta kuninganna Helena armulugu, mida soosis armastusjumalanna Aphrodite. Saatuslik sündmuste areng, mis viib pika Trooja sõjani ja selle paljude järellugudeni, algas suurest pulmapeost: merejumal Nereuse tütar, hõbejalgne Thetis anti naiseks surelikule
Õhtusöögil Kriemhildi ässitusel puhkeb tüli, burgundlased tapetakse. Viimasena piinatakse Hagenit, et teada saada, kus on aare. Hukatakse ka Kriemhild. Esimene trükk 1757 a. R Wagneri tetraloogia "Niebelungide sõrmus." (Mihkel lisas: " Individuaalselt kangelaste esile toomine. Peategelane Siegfried oli kui ülim mees, kes on paljudele iidoliks, kuid ka tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." 4. Rüütlikirjandus, rüütliromaan 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks ja rüütlitel kujunes oma elulaad. Ristisõdades tutvusid rüütlid idamaade peenema kultuuriga, tekkis rüütli- ehk kurtuaasne kirjandus. Sai alguse Lõ-Pr luulevormis trubaduuride lauludega. Rüütliromaan sai alguse Põ- Pr linnades. Truväärid olid haritud linlased, kes olid aadliku teenistuses
8. Eepostes hinnatakse kõrgeid eetilisi väärtusi sõprust, ausust, arukust, ustavust jne. Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded võitlusiha, patriotism, armastus, viha. Ta saadab oma teekonnal korda rohkeid kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused saatusele või vaenlasele allajäämine, surm. Eepose elukujutust iseloomustab avarus, monumentaalsus, tõstetud tundetoon. Sagedane on üleloomulik element, kõik on eeposes suurem ja võimsam kui elus. Esinevad rohked kordused, kasut püsimotiive, -epiteete, perifraase ( ümberütlusi ), algriimi ( alliteratsioon, assonants ), värsimõõtudest antiikset heksameetrit, vanaprantsuse aleksandriini, blank- ( riimita värss, harilikult viiejalaline jamb ) ja regivärssi. Jutustamistoon on rahulik ja aeglane, sõnastus arhailine ja lihtne või pidulik. Eeposed on tekkeloolt kahesugused: 1) rahvaeeposed tekkelt varasemad, anonüümsed,
-13. sajandi rüütliromaan samas taaselustas vanade müütide fantaasia ja seikluse). Need müüdid pole aga enam nii toored ja arhailised nagu Edda-aegsed. · Kangelaste individuaalsuse esiletoomine nagu ,,Rolandi laulus". · Nibelungide allakäik algab peale Siegfriedi surma, kes kandis endas nende rahva moraalset terviklikkust. · Autor toob peaprobleemiks ühe rahva (antud juhul burgundide) allakäiguks moraalse puudulikkuse. Saksa eeposes on niisiis võrreldes prantslaste ja hispaanlaste omaga enesekriitilisust ja rahva kõlbluse üle juurdlevat vaimu. · Kõige traagilisem ja süngem Euroopa kangelaslauludest. Ka kõige mahukamaid teoseid oma zanris. · Laul kasutab tollastele rüütliromaanidele sarnaselt paarisriime. 3 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini
8. Millised murded kujunesid Antiik-Kreekas kirjanduskeelteks? Tooge zanriti näiteid murrete kasutamise kohta. Kreeka keel arvutatakse murreteks, kirjanduskeelteks kujunesid 4 dialekti: · aioolia murre eeposed · dooria murre koorilüürika · joonia murre eeposed, proosa · atika murre proosa 1 Nendes murretes kirjutati ilukirjanduslikke tekste. Eeposes kasutati aioolia ja joonia murret, dooria murre esines koorilüürikas, proosakeelteks olid atika ja vähem ka joonia murre. Need murded aga muutusid olid kõnekeelest kaugel. 4. sajandil eKr tekkis kreeklaste ühiskeel koinee (hellenismi ajal, mõjutatud atika ja joonia murdest). 9. Kuidas on Kreeta-Mükeene ajajärk mõjutanud kreeka kirjanduse kujunemist? ~1900 eKr jõudsid esimesed kreeka hõimud Kreetale. Nad kohandasid kohalikku kirja lõid lineaarkirja B
Heksameeter daktüliline värss. Loojaks joonia aoidid. Kohustuslik eepilisele luulele. Daktülilises heksameetris on iga värsijala esimene silp pikk ja moodustab tõusu (arsis); languse (thesis) moodustavad kaks lühikest silpi või üks pikk. Nt Lucretiuse poeem ,,Asjade olemusest". Mis on ,,Homerose küsimus" (volfaanid ja unitaarid)? Kirjelda eeposeid Ilias ja Odüsseia Ilkar: See on Trooja linna teine nimi. Oletatavasti leidis eeposes kujutatud sõda aset 13. või 12.saj ema, aga põhjus oli ilmselt majanduslikku laadi. Tegevustik toimub piiramise 10. aastal ja kestab 49-50 päeva. Raamat algab tüliga Agamemnoni ja Achilleuse vahel. Eepose sisuks on üks episood, mis algab Achilleuse vihaga ja kangelase sõjast loobumisega ning lõpeb troojalaste kõige silmapaistvama kangelase Hektori matustega. Kõigest sellest räägitakse 15 700 värsis, mis on liigendatud 24 lauluks. Eepos loodud u. 8 saj. e
suurt jumalat. Hilisemal ajal Istar templiprostitutsioon. ISTARI preestrinnasid oli võimalik osta, astuda seksuaalvahekorda, et tuleks viljakus, et põllud vilja kannaks, et kariloomi sünniks rohkem. Maa ja vesi on tähtsad niisutuspõllundus, vesi võis olla ka hävitav jõud. Apsu magevesi Tiamat maailm loodi tema kehasse, soolane vesi Allilmas kus on surnud, on ka ürgookean Veeuputus Gilgamesi eeposes 3 at. alguses e.m.a tulid semiidi hõimud ehk akadlased? Kujunes välja esimene suur üle mesopotaamialine suurriik Sargon I - Akadi suurriigi looja Esimene Hiina impeeerium 3.at. e.m.a. Qin 221-207 eKr Sumer langes Akadi võimu alla. Akadlased oli semiidi rahvas, sumerite kohta ei teata siiamaani. Vetejumal Ea jäi oma nimega alles Juba sumeri ajal nimetati jumalaid planeetide nimedega: Päike Samas Kuu Sin Jupiter- Marduk Saturn Ninurta Merkuur Nabu Veenus Istar Marss- Nergal
Neid lugusid võib pidada omalaadseks rahvakirjanduseks. Kangelaseeposed väga armastatud olid veel lugulaulud ehk eeposed mitmesuguste kangelaste imelistest vägitegudest. Pikka aega pärandati neid põlvest põlve suuliselt. Kangelaseepose peategelane oli sageli õilis ja oma senjöörile jäägitult ustav rüütel, kes ei kõhelnud hetkegi, kui tekkis vajadus oma elu isanda ja ristiusu eest ohvriks tuua, kangelasel tuli võidelda uskumatutega või hirmsate koletistega ja nii mõneski eeposes leidsid ta nendes võitlustes kuulsusrikka lõpu. Kangelaseeposte seal oli üks kuulsamaid ,, Rolandi laul ,, See jutusta Karl Suure ustavast vasallist krahv Rolandist, kes sõjaretke ajal Hispaaniasse pidi oma väesalgaga võitlema suure hulga islamiusuliste araablaste vastu. Raskest olukorrast hoolimata pidas Roland häbiväärseks pasunahüüdega Karli appi kustuda. Ta astus ebavõrsesse võitlusse ja langes kangelasena.
Kui ta on 23, kohtab ta Laurat, kellesse silmapilkselt armub. Petrarca elab erinevate võimukandjate õukondades ja pühendub antiigile. Teda võetakse kõikjal hästi vastu. Külastuste käigus uurib ta välismaistes raamatukogudes antiikkirjanduse tekste. Kirjutas eepose „Aafrika“, mis räägib Itaalia hiilgusest. Selle eepose eest määratletakse teda kui poeeti, mis on talle kui antiigi fanaatikule suur au. Ta unistab Itaalia ühinemisest ja kirjutab sellest ka eeposes. Kaudselt uurib ka Dante Alighierit. Sureb 70-aastasena vanadusse. Tänu Francesco Petrarcale on alles jäänud Cicero kõned, mille ta oma antiigi uurimise käigus avastas. Ta hindas Vergiliust ja Cicerot eriti kõrgelt. Tegeles ka ise sarnaste žanridega. Kirjutas teose „Kirjad“, kus ta kirjutas oma mõtteid antiigi suurkujudele ja käsitles kaasaja probleeme. Ta eelistas kirjutada ladina keelt erinevalt Dante Alighierist. Kirjutas ka „Läkitused“, kus ta rääkis ajalookangelastest.
Väidetavalt oli H ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis). Esimest korda uuemal ajal pöörduti antiigi poole renessansi ajastul ( 1416. sajandil; Shakespeare, Boccaccio; võeti üle maailmavaadehumaansus, harmooniline areng). Teine kord klassitsismi ajal (17.18. saj; võeti üle vormiline pool) "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris
Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega. "Eddas" on laulud jagatud kaheks: 1). mütoloogilised loomislaulud 2). kangelaslaulud, mida on kaks korda rohkem kui esimesi. Jumalad on inimlike nõrkustega, pole surematud
nad neid julmal viisil 1223. Rebisid välja südame ja sõid selle ära. Et saada tugevaks kristlaste vastu. Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda. Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes. Vanade keelevormide kaudu saab rekonstrueerida keele muutumist ajaloo jooksul. Kirjanduslikust tähtsuses peame vaatlema teda muu tollase euroopa kontekstis. Tol ajal oli
Romantism kaldus pigem eneselunastuse idee poole inimene saab omaenda tahte ja pingutuse varal oma puudulikkusest üle saada. Kunsti puhul tähtsustas klassitsism joont, romantism värvi. Realism Realism seostub jutustuse ja narratiivi, romaanizanriga. Realistlikust poeesiast ei räägita. Klassikalises lääne kirjanduses valitses stiilide eristamise dogma: kõrge, keskmine ja madal stiil. Süvitsi vääris käsitlemist vaid kõrgklasside elu (nagu eeposes sõdurite või kuningate elu), lihtrahva elu kujutamine oli madal zanr, mis sobis komöödiale. Alles 18. sajandi keskel ja 19. sajandil sai lihtinimene tõsise kujutamise objektiks, stiilide range jaotuslik hierarhia lagunes. Realistliku kirjanduse algusajaks loetakse 1830. aastat, mil ilmus Stendhali romaan ,,Punane ja must". Prantsuse revolutsioonita poleks saanud inimese sotsiaalsete küsimuste väärtustamine toimuda. See pani erinevad ühiskonnakihid liikuma, see ei vaibunud ka
kasvanud ja seda kujundanud. On ka sellised lood, kus Pangu teeb muna katki ja sealt tulevad munavalge, mis on kergem ja millest saab taevas, munakollane on aga raskem, sellest saab maa. Koortest kuu ja päike. Veel üks lugu, kus Pangu on surelik. Pärast munast väljatulekut ta laguneb ja maailm tekib ta kehast. Tema täidest saavad musta peaga inimesed. Kujutelm, et inimene on ürgolendi või maa parasiit. Läänemere-Soome loomislood (Kalevala?): India kosmoloogia mõju selles eeposes. Alguses vesi. Jumalanna satub vette. Siis tuleb lind ja teeb pesa jumalanna põlvele, haudub, mille tagajärjel läheb j. põlv kuumaks ja ta raputab seda, munad kukuvad maha ja sellest tekib kõik. Väga sarnane Purusa looga, samuti mõnede germaani mütoloogia lugudega. Karjala juttudes alguses meessoost olend. Germaani lugudes tavaliselt alguses muna pole. Noorem Edda: Kõigepealt loojast endast, Odinist. Talle antakse ka muid nimesid, 12 nime. Monoteistlik, ainujumala sarnane
3. Rooma kirjanduse kuldne ajajärk- 1 saj eKr, jagunes kaheks: Cicero aeg- rooma proosa õitseaeg (81-43 eKr) ja Augustuse aeg rooma luule õitseng (43 eKr 14). 4. Rooma kirjanduse hõbedane ajajärk epigoonlus kirjanduses, kuni keiser Traianuse surmani 1.saj pKr (14 117pKr); 5. Hilise keisririigi ajajärk enamjaolt kristlik kirjandus 2.-5.saj (117 - 476). 2. Homerose eeposed "Ilias" räägib Trooja sõja puhkemisloo, käigu ja lõppemise, mis pole aga loogilises järjekorras. Eeposes 24 laulu, 15700 värssi ning räägib sõja 10ndast Trooja piiramise aastast. Eepose tegevus umber 50 päeva: Achilleuse viha kuni Hectori tapmine. Tehasse tagasivaateid sõjakäigule, põhjustest ei räägita, sest H arvestas, et tollased kuulajad teadsid vanu müüte sõja algusest Sisu: Zeus ei tohi last saada imekauni nümfi Thetisega. Zeus paneb Thetise mehele pulmapidu kuninglik. Kutsutakse kõik, va tülijumalanna Eris. Too solvus ja otsustas kätte maksta. Viskab kuldse õuna
Kuna Akka isa En-Mebaragesi oli kahtlemata ajalooline tegelane, kes valitses 27. sajandil eKr, on suhteliselt tõenäoline, et ka Gilgameš ja Akka olid reaalsed ajaloolised isikud. Nendevaheline konflikt on esitatud küllaltki realistlikus lühieeposes "Gilgameš ja Akka", kus Gilgameš oma linna Kiši võimu alt vabastab. Hiljem kujunes Gilgamešist sumerite ja babüloonlaste müütiline kangelane, kelle seiklustest räägitakse mitmes eeposes ja müüdis. GEOMEETRIA - Geomeetria on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega. Geomeetria peamisteks uurimisobjektideks on kujundid. GALLIA – Gallia on roomlaste antud nimetus gallide (keltide) asualale. Gallia Cisalpina Põhja-Itaalias: roomlaste seisukohalt "siinpool Alpe asetsev" Gallia Transalpina enam-vähem tänapäeva Prantsusmaa territooriumil: roomlaste seisukohalt "sealpool Alpe asetsev" Gallia Cisalpina alistasid roomlased 2
Hypermestra pandi tõotuse murdmise eest vangi, kuid teised danaiidid pidid minema allmaailma. Seal hakkasid nad karistuseks vedama vett aukudega anumatesse. 3. Homerose „Odüsseia“ „Odüsseia“ on Odysseuse lugu teest Troojast koju. Kuna kreeklaste käitumine Troojas vihastas jumalad välja, saatsid nad kreeklastele tormi. Enamus Agamemnoni laevu hukkus, väejuht ise pääses koju, Menelaos ja Helena sattusid Egiptusesse, ja Odysseuse kodutee kestis 10 aastat. Eeposes on kolm liini: Olümpos, Odysseuse teekond ja kodune elu. Kodus arvab Penelope, et ta mees on kadunud ja tänu sellele on tal palju kosilasi, kes kõik tahavad saada kodusaare Ithaka valitsejaks. Odysseuse poeg on valitsemiseks veel liiga noor ja teda ei võta veel keegi tõsiselt. Penelope hoiab kosilasi eemal ettekäändega, et ta koob äiale surilina, kuid tegelikult arutab päeval kootu öösel üles. Jumalad, välja
Keegi ei suutnud seda, a kerjus suutis. Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
autonoomia (nt Kreeka linnriigid Väike-Aasias). IV VANA-KREEKA POLISTE SÜSTEEM, HELLENISM JA ROOMA IMPEERIUM 1. Kalssikaline Kreeka poliste süsteem 11 III aastatuhandest eKr – 1200 eKr Kreeta-Mükeene ajajärk (Minose). 12 sajandil toimus doorlaste (üks kreeka hõimudest) sissetung. 12 sajandil eKr toimus Trooja sõda, mida kirjeldatakse Homerose eeposes Ilias. Vahepeal nn pime ajajärk – kultuur käis alla. 8 sajandil eKr algas taas tõus ning kujunes välja klassikaline Antiik-Kreeka. Kreeka koosnes sõltumatutest linnriikidest, polistest, mis olid omavahel tihedalt seotud kultuuri ja kaubanduse kaudu – kujunes välja see, mida Inglise koolkond nimetab rahvusvaheliseks ühiskonnaks. Kreeka polised (osa demokraatlikud, osa aristokraatlikud, puhuti valitsesid türannid) olid vabadele kodanikele kuuluvad korporatsioonid, vaba
Kuigi see loob võistlejatele võrdsemad tingimused, pidurdub see siiski teatud määral paadi arengut. Lühike sõudmise ajaloo kronoloogia on esitatud tabelis 1.1, kus on arvesse võetud ka eestlaste parimad saavutused läbi aegade. 8 Tabel 1.1 Sõudmise ajalugu kronoloogias Aasta Kirjeldus 2500 e. Kr Pikkade aerudega sõudmine Vanas-Egiptuses 70. e. Kr Esimesed võidusõidud kirjeldatuna eeposes „Aenis“ 1715 Esimesed sõudevõistlused paadimeestele Thamesi jõel 1793 Etoni kooli ametlikud sõudevõistlused 1820 Esimesed puitkronsteinid paadil 1829 Oxfordi ja Cambridge kaheksapaatide võistlus 1830 Esimesed metallkronsteinid paadil 1839 Henley regatt 1842 Esimene võistlus Venemaal 1844 Esimene spoonkattega sõudepaat 1857 Tuli kasutusele libisev pink
Allilmas valitseb allilma valitseja jumal Nergal , kes on ühtlasi tõve jumal ja tema valitsejanna Ereškigal allilmaemand. Maailm loodi .-Kõige kuulsamaks sai Babüloonia maailmaloomise müüt, mis on meile teada Babüloonia maailmaloomise eeposest mis on tuntud pealkirja all Enuma eliš.Kõik oli algses faasis. Tegemist on sumeri pärimuse babüloonia keskse ja akkadi keelse mugavndusega.Lugu sellest kuidas peajumal kehtestab korra võites kaose jõude. Peajumal on selles eeposes Marduk babüloonia (hüm talle ).teda on ka nimetatud ka Marduk kui jumalate Enlil. Enlil oli sumerite kõrgem jumalus.Algses versioonis võis olla Enlil see isik. Algsed jõud, vesised Aps-magevesi-Enkidu koda,,isane Tiamat-soolane vesi,emane, merelise koletisena.,kala või sisalik,merelohe.võis olla ka lõvi .Aps ja tiamat on paar -neile sündis palju jumalaid sündis Anu-taevajumalad ja tal sündis Ea- inimeste jumal.Härisid Tiamati kõhtu ja nad otsustasid maha tappa nad. Ea tappis Apsu
“Kalevipoeg” koosneb alguslauludest “Soovituseks” ja “Sissejuhatuseks” + 20 lugu, kogumahuga 19 047 värssi. Alglaulud. I ja II lugu – Kalevip. vanematest ja sünnist. III-XX- tegevustiku areng (ema otsimine, tegutsemine põllumehe ja riigijuhina, võitlus sortside ja sarvikuga, laudade toomine, retk maailma otsa, võitlus vaenlastega, sarviku aheldamine) XX loo lõpp: mõõk raiub jalad → pannakse põrgu väravavahiks. Eeposes palju kõrvalepisoode. K. on keeruline karakter. Vastuolulised on ta tundeelu, tugevad ja positiivsed jooned, kuid ka nõrkused; hiidvägilane, 53 kuid ka primitiivne; talupoeglik taibukus, kuid rohmakad teod. See on põhitoonilt eleegiline teos. Priiuse ja rahva vabadusvõitluse toonitamine + eetilised probleemid: emaarmastus, kättemaks, ausus, õigus. Rahvuseepose tähtsus on kasvanud aastatega
kui ma (vestlen...)...?“ õpetaja käitumise aspektidele (kaasa arvatud keelekasutus distsiplineerimisel). Näiteks üks Sõna „mentor“ pärineb Homerose „Odüs- tegur, mis võib ebatõhusas distsiplineerimises oma rolli mängida, on õpetaja sage küsivas seiast“. Selles Vana-Kreeka eeposes usalda- vormis keelekasutus juhtimiskontekstis: „Kas sa hõigud...?“; „Sa ei peaks hõikuma, eks?“; „Miks takse Mentorile (Odüsseuse pikaaegsele us- Odüsseus ja mina... sa jutustad?“; „Kas sa oled oma pingist väljas...?“ „Kas sa võid palun tahvli poole vaadata?“; „Kas
Ladina keeles tähendab see ka veel «peaaegu». Le Daim (ka le Dain), Olivier -- õige nimega Olivier Neoker, astus Louis XI teenistusse 1469. aasta ümber, tõusis habemeajajast kuninga mõjukaks nõuandjaks ja soosikuks. Poodi a. 1484. Lk. 144 Hobbes, Thomas (1588--1679) -- Inglise riigimees ning materialistlik filosoof. Lk. 147 ...Astolfo elavast pronksist jubeda hipogreifi seljas. -- Itaalia kirjaniku Lodovico Ariosto (1474--1533) eeposes «Raevunud Orlando» sooritab rüütel Astolfo hipogreifil (tiibadega hobune) sõite kuule, paradiisi ja põrgusse. Lk. 150 Paulus Diaconus (740--801) -- lombardia ajaloolane. Lk. 151 Saint-Hilaire (surn. 367) -- pühakuks tunnistatud Poitiers' piiskop. 504 2 9 9 Saint-Martin (surn. umb. 396--400) -- Tours'i piiskop, eelmise õpilane. Lk. 152 Averroes (araabia keeles Ibn Ruzd) -- araabia arst ning filosoof, Aristotelese kommenteerija (surn. 1198). Guillaume de Paris (surn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
