kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole kahtlust, et kangelaslood jutustavad ammusest mükeene perioodist, sest ainult siis olid Mükeene, Trooja ja mitmed teised eepikas esile tõusvad keskused tõepoolest võimsad kindlused. Tähelepanuväärne on seegi, et eepostes on kangelaste relvad valmistatud pronksist, nagu mükeene perioodil, mitte aga rauast, nagu see oli eeposte loomise ajal. Seega pidid
kellele omistasid ka mitmeid teisi, tänapäevaks kaduma läinud eeposeid. Kreeklaste meelest oli Homeros nende parim ja kuulsaim poeet. Tänapäeval ei oska me öelda, kas Homerose nimeline poeet on kunagi ka tegelikult elanud, nagu ei või me kindlad olla selleski, kas "Iilias" ja "Odüsseia" on ühe ja sama või erinevate autorite looming. Kuid sellest hoolimata nimetatekse mõlemaid teoseid tavapäraselt Homerose eeposteks. Palju on vaieldud kangelaspärimuse ja eepika ajaloolise tõepära üle. Ühelt poolt pole kahtlust, et kangelaslood jutustavad ammusest mükeene perioodist, sest ainult siis olid Mükeene, Trooja ja mitmed teised eepikas esile tõusvad keskused tõepoolest võimsad kindlused. Tähelepanuväärne on seegi, et eepostes on kangelaste relvad valmistatud pronksist, nagu mükeene perioodil, mitte aga rauast, nagu see oli eeposte loomise ajal. Seega pidid
Romeole Mantuci linna mungaga kirja, kuid munk ei jõudnud sinna. Romeo sai teada, et Julia on "surnud", Romeo läheb hauakambrisse ja joob mürki. Paris tuleb ka hauale, Romeo tapab Parise. Julia ärkab üles, näeb sakrofaagi juures surnud Romeo ja tapab enda. Nende kahe surma tõttu tekib Capulettide ja Montecchi vahel rahu. Pilet nr 6 1. Keskaegne linnaromaan 2. Hamlet ja Claudius puudu Pilet nr 7 1. Keskaegne draama 2. Julia ja Ophelia Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub. Antiikteater, kiriku süül, kadus. Teater tekib keskajal uuel tasemel ja on esialgu mõeldud jumalateenistuste ilmestamiseks. Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi. Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli- teemalised näidendid. Üht osa nim. müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng". Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj
Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil. Ilukirjanduslikkus e kunstilisus on kujundliku keelekasutuse tulemus. Kujundlik kõne on mitmetähenduslik.
käsitluslaadiga võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide – lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 22. Milles seisneb „Noor-Eesti” liikumise uuenduslikkus?
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse,
elus.Tragöödia lõpp ei pruukinud olla õnnetu, antiiktragöödia on eelkõige lugu, mis räägib kannatustest. Komöödia - Komöödia sai alguse pilkelauludest, mida laulsid Dionysose-pühal lõbusad meestesalgad (kr k komos). Komöödia kujuneski pilkeliseks, karikeerivaks ja mõnitavaks zanriks, kus kasutati vaba keelepruuki. Komöödia koor koosnes 24 liikmest ja jagunes kaheks mõnikord omavahel vaenutsevaks poolkooriks, kes oma laule vaheldumisi ette kandsid. 36. Kuidas on arhailine eepika ja lüürika mõjutanud draama kujunemist? Mõjutused arhailisest ajast, nt Trooja sõda, Teeba müüditsükkel. 37. Millises vanakreeka tragöödias on üheks peategelaseks jumal Dionysos? Sedamööda, kuidas vanakreeka mütoloogia arenes, muutus ka Dionysos. Algselt oli ta vana habemik mees, hiljem kujutati teda ilusa noormehena. Pärastpoole arvati ta üheks Olümpose jumalatest, aga Homeros teda veel nende hulka ei arvanud
regilaule. Lüro-eepilised laulud harilikult pikemad, jutustavamad,. kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vanemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus.
Kirjandusteaduslike põhiliikide järgi eksisteerib lüro-eepilisi ja lüürilisi regilaule. Lüro- eepilised laulud harilikult pikemad, jutustavamad,. kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vanemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifesteerivad kui jutustavad. 14. Ballaadikultuur ning sellega seotud mentaliteedimuutused. Uuem rahvalaul, selle tunnused Müüt eepika ballaad. Lüroeepiline. Oksitaania L-Prantsusmaal - trubaduuride kõrgkultuur, millega hakati ülistama ka inimest (mitte ainult eetikat ja religiooni), oli Euroopa kultuurikeskuseks 11-12. saj. Renessaansi ajal (13-14 saj) Itaalias, Provence... Järgnes loogiline lüürika areng sealkandis, ballaadikultuuri areng. Kultuuriuuendused (nt ballaadid) tulid äärealadele (nt Eestisse) u 300-400 aastat hiljem, nii et umbes 17. saj hakkasid ilmuma eesti lauludesse ballaadlikkus.
e. Kr.) ja -koha poolest, kogumiku koostamise aeg on teadmata. Pikimad hümnid on pühendatud Deelose ja Pytho Apollonile (jutustavad jumala sünnist ja kultuse rajamisest Delfis), Hermesele (jumaliku lapse seiklustest), Aphroditele (Aphrodite armastusest Anchise vastu), Demeterile (Persephone röövimisest ja leidmisest, Eleusise kultuse rajamisest). 32. Lüürika ja melos Lüürika (< kr lyrikos `lüüra saatel lauldav, tundeküllane') on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist eepika ja dramaatika kõrval; ka lüüriline luule. Erinevalt eepika sündmuste kujutamisel objektiivsust taotlevast jutustavast esitusest ning dramaatika tegevusel ja dialoogil rajanevast esitusest on lüürika poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika objekt on luuletaja isiksus tema sisemaailm, mõtted, elamused. Eepika- ja draamateoste mõistuslik-
Apollo : muusika ja terve mõistuse eestseisja, tõe kuulutaja inimestele seega ennustuskunsti eestseisja Venus (Aphrodite) ilu,armastuse, seksuaalsuse ja viljakuse jumalanna Diana ( Artemis) elava looduse ning eriti metsloomade kaitsja Mars ( Ares) sõjajumal Quirinus-tähtis sõja ja eriti põllutööde jumal Saturnus- ka ja eelkõige põllutööde ja viljakasvu jumal 2. Kirjasõna: Kreeka mõjud ja reaktsioon nende vastu (Cato Vanem); teater (Plautus; Terentius); varane eepika (Naevius, Ennius); luule (Catullus); Cicero; Varro. 24) Varane keisririik ehk printipaat 30 eKr 284 pKr Pop: 50milj. Reaalne võim sõltus armeest ja kuulus selle juhtidele, mistõttu senat ei suutnud enam võimu säilitada: sellest tulenes sõjaline diktatuur, mida Octavianus hakkas ainuisikuliselt omama ja sai nimeks Augustus (ülendatud). 1. Augustus 27 eKr-14 pKr: ühendas vabariigi ideed ja sõjalise diktatuuri. 27 eKr kuulutas
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid
kaotuse valust, kojuigatsusest ja mälestustest. Nende kogude luuletusi iseloomustab lihtsus, vahenditus ning sisemine pingestatus. Marie Underi luule uurija Erna Siirak on kirjutanud: "Marie Underi luulelooming kuulub XX sajandi eesti lüürilise ja lüroeepilise luule põhivara hulka. Nagu Tammsaare eesti proosas, nõnda on Under eesti luules öelnud palju inimesest inimesele." 15. Eepika olemus ja romaan ning selle liigid Eepika on kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi. Eepilises teoses on esikohal jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Sündmustega tuuakse lugejani tegelas(t)e või autori mõtete, tunnete ja elamuste kaudu. Eepilised ehk jutustavad teosed on tavaliselt kirjutatudvabas kunstilises keeles proosas. Jutustava teose kolm põhitunnust on süsee, karakterid ja miljöö.
võimekad luuletajad, kes püüdsid rahvast aktiviseerida, sisendada optimismi ning kujundada patriotismi. Looduslüürika kõrval ongi nende loomingus kunstiliselt kaalukamad patriootilised muistset vabadusaega idealiseerivad ning selle kaudu kaasaja püüdlusi ja tulevikku suunatud ideid väljendavad luuletused. Rahvusliku liikumise ajal jõudis lõpule eesti kirjanduse tekkeprotsess ning algas ilukirjanduse kõigi põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika hoogne edenemine. Rahvusromantilises kirjanduses tõusis domineerivale kohale lüürika, seda eelkõige L. Koidula sügavalt isikupärase ja romantilise luuleloomingu tõttu. Teiste põhiliikidega võrreldes oli lüürika tunduvalt romantilisem. Noore rahvuse eneseteostust ja tulevikulootust väljendasid Koidula, M. Veske, A. Reinvald, J. Kunder, J. Bergmann sügavatundelistes ja pateetilistes värssides. 25. Erinevad esteetilised voolud vanemas kirjanduses
Pariis. (loe lisaks maailmakirjanduse õpikust lk 165-167) Paistab silma erilise stiili poolest. Ei kuulu mittemingisugustsse romaanizanritesse. Sellest on tehtud eraldi romaanitüüp. Kirjutab väga värvikalt ja tihti loodusest. Põhiline on grotesk. Võimuiha on välja naerdud. Teose piirjooned on rahvaraamatust, mis olid tol ajal mingid rahvajutud, mis ringlesid, autoreid ei tea. Tähtsamad olid pratsusmaalt ja saksamaalt. Hiiglaste lood. Itaalia renessansi rüütliteemaline eepika. Luigi Pulci oli kõige lähedasem rüütlieepostele. Bahtin tegi pingutusi, et näidata Rabelais'i rööd loomulikuna. Seob seda edasi karnevali kujunditega, rõhutab, et karnevali küigus pööratakse ametlik elu peapeale. Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline. Itaallane Balthassore Castiglione "Õukondlane" (1528) esseistlik teos, annab
valitsejatena Härjakultus - härg, poliitilise võimu sümbol, esineb ikonograafias; härg samuti pühaloom või ohvriloom, kellega tehti rituaale (näiteks härjavõitlus) Võimalik, et tegemist on matriarhaalse tsivilisatsiooniga Kreeka religiooni periood Kreekas puudus pühakiri ja preesterkonna tekstid ning seega teadmine usundist tuleb järgnevate poeetide loomingust: Homerose ,,Iilias" ja ,,Odüsseia" Hosiodose ,,Theogonia" Kirjutasid ~700 a eKr; nende eepika määras Kreeklaste usku Tegemist on panhelleenliku luulega. Luules võib fantaseerida, naeruvääristada jumalaid jms seega ei pruugi olla 100% tõesed. Ka teatris naeruvääristati jumalaid, tihtipeale olid etendused ropus. Konkreetsetes kultuskohtades võisid austamiskombed erineda: Jumalaid pidi õigesti austama ohvreid tooma Jumalad karistasid inimesi väära käitumise korral Linnriikide elanikud olid religioossed grupid vastutasid kollektiivselt usukommete täitmise eest,
Talvet, J. Tõrjumatu äär. Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest. Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt. 1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. 2) Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal. (Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). 3) Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles) 4) Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos) 5) Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama. Rahvaluule. (Keskaja hispaania luule)
Olümpiasse kui ka oma linna. Kreeka kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule. Võitudest tulenev kuulsus aitas edukaid sportlasi edaspidi ka riigielus läbi lüüa. Lüürika Nagu spordivõistlused, nii kuulus ka luule ettekandmine ja võistulaulmine paljude pidustuste kavva. Juba mäletamatutest aegades alates kanti ette kangelaslaule. Kuid aja jooksul said eepika kõrval populaarseks ka lühemad luulevormid. Nagu kangelaseeposi, nii esitati neidki flöödi või keelpilli saatel. Luule ehk lüürika tähendaski algselt lüürika saatel ettekantavat luulet, kuid muutus järk-järgult kogu luuležanrit tähistavaks üldmõisteks. Enamik lüürilisi poeete pärines aristokraatide hulgast. Luules andsid nad edasi peamiselt oma tundeid, mõtteid ja tõekspidamisi. Ühelt poolt ilmneb lüürikas poeetide
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
6) Keskaja kangelaseeposed. Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel
kirjanduslikel ja stilistilistel eesmärkidel). Rafineeritud keelele ja stiilile suunatud ülimalt erudeeritud kirjandust esitas. Theokritos kirjutas samuti lühivorme, aga mões mõttes rahvalikumaid. Kõige tuntumad olid nö pildikesed eidyllionid, mis küllalt sageli olid karjaseelust. Kirjeldasid ilusaid stseene nt lamburiarmastusest. idüll. Apollonios oli mõna aega ka rmtkogu ülem. Tema ei armastanud lühivorme, vaid püüdis taastada kreeka eepika traditsioone. Ainsa meieni säilinud hellenistliku eepose autor. Rääkis sõidust kuldvillakumaale. Suht lähedal Kallimachose müt luulele. Samuti stilistiliselt rafineeritud ja vanu osaliselt ununenud müüdiversioone kunstiliselt kombineeriv ja nendega eputav. Seega selget pol ega ük-likku sõnumit nendes teostes eiolnud. Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast). Klas ja arh per kirjandusel alati mingi sügav pol jms eesmärk. Filosoofia ja teadus
Kangelaseepose mõiste. ,,Rolandi laul" Keskaja kangelaslaul oli algselt lühem jutt või laul, milles rahvas talletas mälestusi ajaloosündmustest ning suurematest kangelastest. Edasi kandusid need suuliselt. Neid kogusid, töötlesid ja esitasid zonglöörid, spiilmanid ja huglaarid mis tõlkes tähendavad "mängumeest". Zanri nimetus chanson de geste (kangelasteo laul) on pärit Prantsusmaalt, kus sedalaadi eepika kõige varem levis. Vanim ja kuulsaim vanaprantsuse kangelaslugu on "Rolandi laul". Vanim käsikiri pärineb XII sajandist. Sündmustiku aluseks ajalooline fakt: Karl Suure sõjakäik Hispaaniasse mauride vastu.. Kui ta sealt tagasi pöördus, ründasid baskid tema järelväge ja hävitasid selle. Eeposes on sellest episoodist tehtud maailmaajalooline lahing kristlaste ja muhameedlaste vahel. Eepos kajastab
Looming: · Analüüsimine ja üldistamine. Tarapita üks oluline mõjuallikas asus Lääne- Prantsusmaal kirjaniku H. Barbusse asutatud rahvusvaheline rühm ,, Clarte,, Inimesed: · Johannes Barbarus · J. Semper · F. Tuglas · M.Under Teosed: · ,,Iseseisvus ja meie,, · ,,Noorsoo kriis,, 2) Ilukirjanduse põhiliigid ja zanrid, poeetilised kujundid. Ilukijandus e. belletristika 1)Luule e. lüürika (sonetid, oodid, pastoraalid) 2)Proosa e. eepika (teosed millel on sisu: novellid, romaanid, eeposed) 3)Näitekirjandus e. dramaatika. (põhizanrid on komöödia, tragöödia ja draama. Kuuldemängud, sketsid e. koomilise sisuga lühinäitemängud, libretto e. ooperi sisu- alustekst) Kõnekujundid · Epiteet-lauseid kaunistav omadussõna ( Maa on maksa karvaline) · Võrdlus (Mustad silmad,siia-sinna, hüpplesid kui kirbupaar. M.Under) · Metafoor e. troob- ühendab erinevaid nähtusi, sarnasuse alusel. Ülekantud
korra tantsu ta ümber. Elutants oma sammude ja pöörete, tulekute, olekute ja minekute ammendamatu hulgaga on Mats Traadi romaanis siiski ennekõike tõsine tegevus. Siin käib töö vilja, see on leiva pärast. Mats Traadi teemaks on maa ja tema harija, töö ja inimene läbi aegade. 4 Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
