Mida suurem on rakk, seda väiksemaks jääb välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Rakkude väiskuju on erinev (baktereid võib kohata nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi). Paljud üherakulised on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (kudede rakkude väliskuju ja siseehitus on kooskõlas nende talitlusega). Päristuumne rakk ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. EUKARÜOODID taimeriik loomariik seeneriik Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid
BIOLOOGIA KT Rakuõpetus Mikroskoope leiutati 17. saj. algul. Esimese mikroskoobi (liitmikroskoobi) tegid Hans ja Zacharas Janssen. Robert Hook leiutas e simese valgusmikroskoobi. (uuris korgilõike, võttis kasutusele raku mõiste.) A nton van Leeuwenhoek uuris 17. saj teisel poolel ainurakseid, baktereid. Leiutas mikroskoope. Karl Ernst von Baer avastas imetaja munaraku. (Järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust.) a) Matthias Schleiden ja b) T heodor Schwann tulid järeldusele et a) kõik taimed ja b) kõik loomorganismid on rakulise ehitusega. (hiljem sõnastasid nad, et kõik organismid on rakulise ehitusega.) Rudolf Virchof avastas, et Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Edasised uurimised sõnastasid, et rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakuteooria seisukohad: `'Kõik organismid on rakulise ehitusega.'' `'Iga uus rakk saab...
Päristuumne rakk Eukarüootne ehk päristuumsed, millel on tuum olemas Prokarüootne ehk eeltuumsed, millel puudub rakutuum Eukarüoodid saame jaotada protistideks, taime, seene ja loomariigiks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. Nii näiteks puudub rakutuum inimese erütrotsüütides. Eukarüootsed rakud jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja loomsed. Nendest mõnevõrra erinevad on veel seenerakud
RAKUD Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest Rakk on kõige väiksem elu üksus PROKARÜOODID e eeltuumsed rakud: TUUM PUUDUB, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga · Bakterid · Arhed EUKARÜOODID e päristuumsed rakud ESINEB TUUM, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks · Taimed · Loomad · Protistid · Seened Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nimetatud ka põhiaineks ehk maatriksiks).
vesi Alexander Fleming avastas antibiootikumi. MRSA – haiglabakter, bakterid, mis on vastupanuvõimelised mitme antibiootikumi suhtes Bakterid paljunevad mittesugulise pooldumise teel. (kromosoomide kahekordistumine, raku kesta kasv) Bakterid vahetavad oma geneetilist infot: Keskkonnast DNAd omastades Bakteriofaagide transport Kahe raku vahelise kontakti ajal Prokarüootid – eeltuumsed Viirused ja bakterid biotehnoloogias Geeniteraapia – haiguste ravimine DNA manipuleerimise teel Nanotehnoloogia – rakendusteadus, nanomeetrites mõõdetavate seadmete ja materjaliosakeste loomise ja neile kasutuse leidmisega Geenitehnoloogia – teadusharu, milles DNA manipuleerimisega muudetakse rakkude, organismide ja viiruste geneetilist infot Biotehnoloogia – rakendusteadus, kus elusorganisme kasutatakse põllumajanduses, teaduses või tööstuses
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse *tRNA= toob ribosoomidesse vajalikud aminohapped *Geen - DNA-molekuli lõik, mis kodeerib/määrab mingi RNA-molekuli sünteesi. *Kromosoomid koos...
Kordamisküsimused 1. Nimeta elu tunnuseid. rakuline ehitus, biomolekulide esinemine (lipiidid, sahhariidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid), aine ja energia vahetus, paljunemisvõime, arenemis ja kasvamisvõime, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, kindel eluiga mis lõppeb surmaga, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 2. Eluslooduse organiseerituse tasandid ja näited. molekulaarne rakuline organismiline populatsiooniline liigiline ökosüsteemne biosfääriline 3. Teadusliku uurimismeetodi põhietapid. 4. Milliseid anorgaanilisi aineid leidub organismides? süsinik (C) hapnik (O) vesinik (H) lämmastik (N) kaalium (K) naatrium (Na) kaltsium (Ca) magneesium (Mg) raud (Fe) vesi (H2O) 5. Selgita erinevate keemiliste elementide ( Ca; Mg; Fe; I) ülesandeid organismis. Ca- luukoe komponent, aktiveerib verehüübimist, mõjutab lihasrakkude talitlust, vahendab hormoonsignaale, tagab luukoe säilimise ja arengu Mg- osa...
Nimeta rakkuteooria pealmised seisukohad? 1. Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3.Rakul on olemas kõik elu tunnused 4.Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt sellele kui paljudest rakudest nad koosnevad+näited 1. Ainuraksed 2. Hulkraksed Kuidas jaotatakse elusolendeid vastavalt selle missugusest rakkudest nad koosnevad+näide 1. Eeltuumsed ehk prokarüoodid 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid Millised on pealmised prokarüootsete ja eukarüoosete rakkude erinevused? Eeltuumsel ei ole rakkutuuma ja nende pärilikkusaine asub tsütoplasmas aga päristuumsel on rakutuum ja on ümbritsetud membraaniga. Nimeta elutunnsed. 1.Reageerivad ärritusele 5.Paljunevad 2.Koosnevad rakkudest 6.Kasvavad ja arenevad 3. Neil on püsivsisekeskkond 7
Ning kõige väiksem rakk on mükoplasma. Rakuteadus hakkas arenema, kui leiutati mikroskoop ning eriti suure hoo sai sisse rakuteadus, kui leiutati elektronmikroskoop, millega on võimalik näha ka raku organelle. Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik elus organismid on rakulise ehitusega 2. Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust, selle jagunemise teel. 3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Rakud jaotatakse laiaslaastus kaheks: 1. Prokarüoodid on eeltuumsed. Neil puudub konkreetne piiritletud rakutuum ning puuduvad ka membraansed organellid. (bakterid) 2. Eukarüoodid päris tuumsed. Neil esineb konkreetne piiritletu rakutuum ning esinevad ka membraansed organellid. (taimed, loomad, seened, protistid) Eukarüootne rakk Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan koosneb põhiliselt fofsolipiididest ja valkudest (Joonis 9). Membraani ülesanded: 1
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mü...
teiselt vanemalt. Partneri valik on tihti juhuslik. · Mutatsiooniline muutlikkus Mittesuguliselt paljunevad orgnismid kas eostega voi vegetatiivselt.Mittesugulisel paljunemisel tekkinud uus organism on tavaliselt vanemorganismi koopia.Voimalikud isenditevahelised erinevused on pohjustatud elukeskkonnast voi harvem organismis toimunud mutatsioonist. Nt: Poolduv kingloom-pooldumise teel paljunevad eeltuumsed ja mitmed ainuraksed paristuumsed. Paljud taimed-vosude ,varre ja lehetukikeste abil. Keskkonnast tingitud muutlikkus ei parandu. Moned sama liigi isendite-ja populatsioonidevahelised erinevused on pohjustatud parilikkustegurite struktuuri muutustest e mutatsioonidest. Eristatakse kolme tuupi mutatsioone:geen-,kromosoom-ja genoommutatsioonid. Geenmutatsioonid pohjustavad parilikke muutusi mingi geeni molekulaarses struktuuris,selle
> membraan (ainete valikuline liikumine); > ribosoomid (sünteesivad valke); > rõngasribosoom (1 DNA rõngas, tuumapiirkond, juhiob elutegevust); > tsütoplasma > plasmiidid (DNA rõngas, vajalikud ensüümide sünteesiks); > limakapsel (kinnitumine, liikumine) 10. EUKARÜOOTSE JA PROKARÜOOTSE RAKU VÕRDLUS Eukarüoodid päristuumsed Prokarüoodid eeltuumsed protistid, seened, taimed, loomad bakterid Tuumamembraan, tuumakesed, Tuumapiirkond, tuumakesed puuduvad, palju diploidseid lineaarseid kromosoome 1 haploidne rõngaskromosoom. Histoonid olemas Histoonid puuduvad Ribosoomid on eri tüüpi
sisekeskkonna ruumala vaheline suhe, organismidel toimub aine-, energia- ja infovahetus ümbritseva keskkonnaga rakumembraani vahendusel. Üherakulised organismid on iseloomuliku kujuga, amööbil puudub kindel kuju. Hulkraksetel sõltub kuju raku ehitus ja kuju sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimeraku kuju määrab nende jäik rakukest (kuju ei muutu väga) 3.3 Päristuumne rakk Kõik organismid jaotatakse kahte rühma- eeltuumsed e. prokarüoodid ja päristuumsed e. eukarüoodid. Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid, neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. Eukarüoodid jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Eukarüoodse rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, sisemus on täidetud tsütoplasmaga, milles on erinevaid organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, reguleerib raku elutegevust. Loomarakk..
Sissejuhatus: rakud ja DNA, RNA Prokarüoodid on organismid, kellel puudub rakutuum, sellepärast nimetatakse neid ka eeltuumseteks. DNA on koondunud ühte raku piirkonda (nim nukleoidiks). Nt bakterid, arhebakterid. Eukarüootsed rakud on üldiselt 10 korda suuremad kui prokarüootsed rakud. Eukarüootsetes rakkudes esinevad organellid. Eukarüoodid on nt ainuraksed, taimed, seened, loomad. Raku ehituselemendid: raku elu tugineb keemilistele reaktsioonidele kõige rohkem on rakkudes vett (70-90%) mitmesugused madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, anorgaanilised ioonid. makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, DNA/RNA) Raku üldprintsiibid: kõik rakud säilitavad oma pärilikkuse informatsiooni DNA kujul lineaarse geneetilise koodina kõik rakud taastoodavad pärilikkusainet (ja selles olevat informatsiooni) matriitssünteesi abil kõik rakud transkribeerivad oma pärilikkuse informatsioo...
mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis, sest tegemist on fotosünteesivate organismidega. (3) Fütoplankton on põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, olles otseselt või kaudselt toidubaasiks kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. (2) Fütoplanktoni hulka loetakse eukarüootsed protistid kui ka mõned eeltuumsed pärisbakterid ja arhebakterid. Arvuliselt on kõige olulisemad fütoplanktoni rühmad ränivetikad, tsüanobakterid ja dinoflagellaadid. (3) 3 Fütoplankton. (6) 2.1 Veeõitsengud Veeõitseng on veemassiivis elavate planktonvetikate vohamine, mille tagajärjel vesi omandab ebaloomuliku roheka, pruuni või punaka värvuse. (2) Need on muutumas üha suuremaks keskkonnaprobleemiks. (3) See
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepäril...
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
1. Mis on bioloogia? Nimeta bioloogia teadusharusi. Bioloogia on teadus, mis uurib elusorganisme. Etoloogia(loomade käitumine), ökoloogia(ökosüsteeme uurib), tsütoloogia(rakuteadus), anatoomia(organismite uurimine), molekulaargeneetika(molekulaarselt tasandil uurib). 2. Nimeta elusorganismide riigid, iseloomusta neid lühidalt. Taimed Bakterid Protistid Seened Loomad Bakterid eeltuumsed, üherakulised, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Protistid päristuumsed, hulkraksed, autoheterotroofid, lihtsa ehitusega Taimed päristuumsed, hulkraksed, autotroofid, lihtsa ehitusega Seened päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, lihtsa ehitusega Loomad päristuumsed, hulkraksed, heterotroofid, keerulise ehitusega 3. Nimeta elutunnused. Rakuline ehitus, kõrge organisteerituse tase, aine-ja energiavahetus, sisekeskkonna stabiilsus,
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid)
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
Kude- sarnase ehituse ja elutegevusega rakkude kogum Epiteelkude- keha ja elundite pinda vooderdav kude, mis piirab keha ja organeid ning kaitseb neid väliste mõjude eest, osaleb haavade paraneminel, eritab nõresid Lihaskude- kokkutõmbevõimelistest rakkudest moodustuv kude, mille ülesandeks on liigutuste sooritamine. Vöötlihaskude- skeletilihastes, alluvad tahtele, kokkutõmme. Silelihaskude- siseelundites, ei allu tahtele. Südamelihaskude- südames, ei allu tahtele, juhib erutust. Sidekude- palju rakuvaheainet sisaldav kude, mis seob organismi ühtseks tervikuks, kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid. Rasvkude- kogb rasva, nahaalune rasvakiht, kaitseb siseelundeid, vähendab soojuskadusid, talletab varuaineid Luu- ja kõhrkude- mineraalsoolasid on rakuvaheaines palju, tugi- ja kaitsefunktsioon Veri- vedel sidekude, rakuvaheaineks on vereplasma Närvikude- närvirakkudest ehk neuronitest moodustuv kude, m...
Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Vaatamata nende kasulikkusele, leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 3 Bakterid Bakterid on prokarüootsed ehk eeltuumsed organismid- DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga ja asub tsütoplasmas tuumapiirkonnas. Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, tsentrioolod, tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Bakterirakke iseloomustavad: 1. viburid, mis aitavad liikuda; 2. karvakesed ehk piilid, raku pinnal olevad algulised karvakesed, mis on vajalikud kinnitumiseks; 3. aerosoomid ehk gaasivakuoolid, mis reguleerivad vees elavatel tsüanobakteritel raku erikaalu; 4
RAKU EHITUS R.Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
on omavahel kooskõlas (punased verelibled on kaksiknõgusad, et pindala oleks suurem, et siduda rohkem hapnikku), uurimismeetod binokulaarne- (objektide uurimine kahe silmaga), stereo- (suurte objektide uurimine), elektronmikroskoop (valguskiir asendub elektronvoogudega), mikrotoom (objektidest lõikude tegemine), luup (linnu loode), paljas silm (linnu muna rakk), mitmekesisus rakutuuma esinemise järgi: eeltuumsed (prokarüoodid, bakter), päristuumsed (eukarüoodid, loom), rakutuuma arvu järgi: ainuraksed (bakter, algloom, pärmseen), hulkraksed (loom, taim, seen), loomkoed närvikude, sidekude, lihaskude, kattekude, loomarakk - rakutuum - juhib raku elutegevust ja kannab edasi pärilikku infot kromosoomides asuva DNA abil, ehitus tuumaümbris (2-kihti, poorne), tuumaplasma (DNA, RNA, valgud, madala mol ühendid), 1 3 tuumakest ( rRNA,
Päriliku info säilitamine ja edasikandmine järglastele. 2.OSA 1.Mida saab vaadata valgus- ja mida elektronmikroskoobiga millised on suurenduse piirid? Valgusmikrosoobiga saab vaadata vaid kudesi, mis on läbipaistvad ning väga ei saa suurendada. Elekronmikroskoobiga saab uurida ka kudesi, mis ei ole läbipaistvad ja suurendada saab rohkem kui valgusmikroskoobiga. 2.Kuidas jagatakse organismid vastavalt rakulisele ehitusele kolm erinevat viisi. Prokarüoodid ehk eeltuumsed ja eukarüoodid ehk päristuumsed Üherakulised ja hulkraksed organismid Heterotroofid(loomad, seened) ja autotroofid (taimed, vetikad) 3.Milline roll on tuumal ja selles paiknevatel kromosoomidel? Rakutuum kontrollib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Kromosoomides on pärislikku ainet ehk DNA-d. 4.Millised ülesanded on rakumembraanil? Piiritleb, kontrollib toitainete sisenemist ja jääkproduktide eemaldamine 5.Tervikpilt raku funktsioneerimisest lihtsal tasemel õpik lk. 52 6
* turgori tekitamine taimerakkudes * erinevate jääkainete kogumine endasse Rakukest * raku kaitsmine, tugevuse andmine taimel tselluloosist, seenel kitiinist, + + + bakteritel valkudest ja sahhariididest Prokarüoodid e eeltuumsed Jagunevad: -bakterid (kõikjal) -arhed (ekstreemsed tingimused) nende ühiseks tunnuseks on tuuma ning üldse kõigi membraansete organellide puudumine Bakterite leidumine: -aineringe maailmas ei toimu ilma nendeta -bakterid (ja arhed) asustavad ka piirkondi, kus teiste organismide elu ei ole võimalik -bakterite olulisimaks rolliks on orgaanilise aine lagundamine -inimeses on sümbiootilisi baktereid (maos, soolestikus jne) ning teised bakterid põhjustavad haigusi
20)histoloogiateadusharu, mis uurib kudesid. 21)homöostaasorganismi talituse tegulatsiooniga kindlustatakse stabiilne sisekeskkond. 22)ökosüsteem ...moodustavad elukooslused + eluta loodus. Selle moodustavad üisel territooriumil omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos looduse eluta osaga. NIMETA 1.eluslooduse riigid 1) Loomad 2) Taimed 3)seened(samblikud) 4)protistid (14 = päristuumsed e eukarüoodid) 5)bakterid(bakterid on eeltuumsed e. prokorüoodid) (protistid & bakteridainuraksed, vetikad, aegloomad) 2.biomolekulidena einevad ained1)sahhariided e.suhkrud. 2)lipiidid e. valgud. 3)mekleiinihapped (DNA, RNA) 3.Ainurakseid/hulkrakseid organismeAinuraksed:BAKTERID, PROTISTID(algloomad,üherakulised,vetikad), SEENED(pärmseened). Hulkraksed:LOOMAD, TAIMED, SEENED(kübarseen),PROTISTID(punavetikad) 4.Loomapopulatsioone/taimepopulatsioone NT.kõik oravad rkv'e Tammikus 5.Põhilised koetüübid inimese organismis
RAKUÕPETUS MÕISTED: 1. TSÜTOLOOGIA teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust 2. MÜKOPLASMA kõige väiksem rakk 3. PROKARIOODID organismid, kes on eeltuumsed, neil puudub piiritletud rakutuum ja membraansed organellid 4. EUKARIOODID päristuumsed, esineb piiritletud rakutuum ja membraansed organellid (nt taimed, loomad, seened, protistid) 5. RAKUMEMBRAAN kõik rakud on sellega ümbritsetud, kahekihiline, koosneb põhiliselt valkudest ja fosforlipiididest. 6. PASSIIVNE TRANSPORT rakk ei kuluta energiat ainete transportimisel 7. AKTIIVNE TRANSPORT vajab alati lisaenergiat 8
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse
Bakterite ehitus Bakterid on üherakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid, mis paljunevad pooldumisel. Arhed ehk ürgbakterid on rakutuumata ja rakutuumaga rakkude vahepealsed. Elavad äärmuslikes keskkonna tingimustes. Ekstermofiilid kuumavee allikad ja ülissoolased järved. Anton van Leeuwenhoeki avastas bakterid 17 sajandil. Robert Koch avastas haigusi põhjustavaid baktereid(1843 1910). L.Pastewr avastas käärimise. Bakterite ehitus 1) Piilid
Sisukord Sissejuhatus Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid enamasti halba ei tee, sest nad on omad. Omad bakterid võivad muutuda ohtlikuks vaid, siis kui nad satuvad suures koguses sinna kus nad olla ei tohiks. Inimese nahal ja seedekulglas on vähemalt 400 liiki baktereid. Kõiki pole üles leitud kuna nad ei taha söötme peal kasvada.Võib-olla on neid umbes 700. Oluline on see et kõik bakterid on omad ja vajalikud. Enamik inimese
Kuna mõned mikroobid seovad lämmastikku, mängivad nad olulist rolli lämmastikuringes. Leidub ka patogeenseid mikroobe, kes elavad ja paljunevad (parasiteerides) teistes organismides. Mikroobide poolt põhjustatud haiguste tagajärjel sureb igal aastal miljoneid inimesi ja loomi. 3 2. BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 19751978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem
RNA- polümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiid.Siin lisaks teistele lämmastikalustele ka U-uratsiil. Tähtsus päriliku info eraldaja, realiseerib info e. valmistab valgud.3 tüüp RNA-sid . mRNA- informatsiooni oma; tRNA-transpordi (toob AH ribosoomi); rRNA-ribosoomi RNA moodustab ribosoomi enda ,on valgusünteesi toimumise keskkonnaks. 3)Erinvate rakkude ehitus,organellid, nende ül.Taimeraku ja seeneraku iseärasused. Rakud jagunevad prokarüootsed e. eeltuumsed (bakterid); eukarüootsed e päristuumsed(looma,taime,seene).*Tsütoplasmavõrgustik- tsütoplasmat läbiv membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem.Ül transport,seotud ainevahetuslike protsessidega.*Tuum-koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid.Ül-toimub ainete liikumine tuuma sisemusse ja sealt välja, reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Rakumembraan-koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest,lipiidid moodustavad 2 kihti
Bakterid ... on üherakulised organismid, mis tihtipeale jäävad peale pooldumist omavahel seotuks ning moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid on eeltuumsed e. Prokarüoodid. Bakterid Kohastuvad kiiresti muutuvate keskkonnatingimustega. Ehitus: 1. Bakteriraku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid 2. Puudub membraanidega piiritletud rakutuum, seda asendab tuumapiirkond 3. Bakter on ümbritsetud ühe või kahe rakumembraaniga, mis koosneb valkudest ja lipiididest 4. Väljapoole membraani jääb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest koosnev kest, mis täidab
Bakterid ja viirused · Bakteri ehitus: ribosoomid, nukleoid, rakusein, membraan, piilid, viburid, 1 rõngas DNA · Kõik bakterid on üherakulised · Bakterid on eeltuumsed(pole välja kujunenud tuuma) ja tuumaaine DNA paikneb rakus vabalt · DNA asukoha piirkond- nukleoidpiirkond · Bakteril on 1 rõngaskromosoom · Kogu geenitehnoloogia käib läbi bakterite ensüümide · Bakteritel membraansed siseorganellid puuduvad, aga ribosoome(toodavad valke) on palju · Bakterit ennast ümbritseb membraan. Osadel ka kaks membraani. Sellele vastavalt jagatakse Gram posit./negat. · Peal on rakukest(kihn). Osadel kaetud limaga(kõige peal limakapsel, mis hoiab niiskust) · On baktereid, kellel on viburid · Piilid(bakteri raku väljakasvud, millega kinnituvad üksteise või substraadi külge) · Bakterite seest võib leida plasmiide(väikesed rõngas abikromosoomid). Võib olla 0 või mitmeid. Neid tekib vastavalt v...
ebasobivate elutingimuste üleelamiseks ja ei ole paljunemisotstarbeline. tsentraalvakuool--taimerakus esinev suur vakuool, mis moodustub pisemate vakuoolide liitumisel. turgor--raku siserõhk (mis on tingitud osmoosist). viljakeha--osale seeneliikidele iseloomulik hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad eosed. Plasmiidid Plastiidid on taimele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-, kromo- ja kloroplastideks. Seened on eeltuumsed päristuumnsed heterotroofsed organismid. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldatavatest toksiinidest. o Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku, b) seenerakku, c) taimerakku, d) bakterirakku. o Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks, b) lipiidide sünteesiks, c) sahhariidide sünteesiks, d) ATP sünteesiks. o Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed, b) loomad, c) seened, d) bakterid.
niiskumisest. Lehtpuu hallitab läbi ja seda polegi võimalik puhastada ega taastada. Okaspuit aga hallitab enamasti 1–2 mm sügavuselt ning selle saab taas kasutuskõlblikuks, kui hallitus pealt maha hööveldada. Muide, rõivaid, mis hallitama läinud, ei saa enam täielikult puhtaks. Võib proovida keemiliselt puhastada, kuid kui see ei aita, on õigem need ära visata. 3. Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid kui ka arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975–1978 hakati arhesid eraldi rühmana käsitlema. Algul peeti neid vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumsete organismide vahel. Hiljem näidati, et nad on
Raku Teooria: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest. 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas ● Eeltuumsed ehk prokarüoodid - rakud, millel ei ole rakutuuma ning mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas (bakterid [arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid] ning on ainuraksed), paljunevad pooldudes või pungudes ● Päristuumsed ehk eukarüoodid - rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas (protistid, taimed, seened ja loomad) Esimesena võttis mõiste “rakk” kasutusele Inglise füüsik Robert Hooke 17. Saj
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduse teguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valiku...
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid.
24.Milles seisneb seente tähtsus looduses ja inimese elus? 25.Milliste tunnuste poolest erineb eeltuumne organism päristuumsest rakust? 26. Mis tähtsus on bakteritel looduses? 27.Kuidas inimene kasutab baktereid? 1. tsütoloogia- rakuteadus, uurib rakkude ehitust ja talitust 2. ainurakne- koosneb ainult ühest rakust, on väga väiksed, palja silmaga ei näe 3. hulkrakne- on vähem kui ainurakseid, koosnevad paljudest rakkudest, on suuremad 4. prokarüoot- e. Eeltuumsed. Nende hulka kuuluvad bakterid, puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure 5. eukarüoot- e. Päristuumsed. Jaotatakse protistideks, taime-, seene- ja loomariigiks. Iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine 6. karüoplasma- tuumasisene plasma, sisaldab DNAd, valke, RNAd ja madalmolekulaarseid ühendeid 7
EVOLUTSIOON 1. Mis on evolutsioon? Maa elusa looduse ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvunemise kaudu nimetatakse bioloogiliseksevolutsiooniks. Evolutsiooni liikumapanevaks jõuks on looduslik valik. 2. Mis on olelusvõitlus, selle vormid, nende iseloomustus, näiteid taimede ja loomade kohta. Olelusvõitlus on organismide vaheline võitlus elu tingimuste pärast või toidu üle Liigisisene: omavahel võitlevad sama liigi isendid näit: kalad, linnud, erinevate liikide vaheline omavahel võitlevad erinevad liigi isendid näit: hunt ja ilves, rebased ja mägrad võitlus eluta looduseteguritega näit: väga külm talv, metsapõlengus kiiremad ja tugevamad loomad suudavad põgened. Taimed: võilill, päevalill- palju seemneid ainult üksikutest kasvab taimi Loomadel: kalad, linnud, haug 3. Kirjelda looduslikku valikut (põhjused, toimumine, tulemused) Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad...
Bioloogia kontrolltööks kordamine 1. Mõisted Organism- elusolend. Elav terviklik rakuline süsteem. Jaotatakse: ainuraksed ja hulkraksed. Jotatakse2: prokarüoodid ehk eeltuumsed (bakterid) ja eukarüoodid ehk päristuumsed Populatsioon- Rühm mingeid liiki isendeid/ühte liiki isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ja saavad paljunemisvõimelisi järglasi. (ahvenad kuremaa järves) Kohastumine (adapteerumine) ja kohastumus- Kohastumine on organismi elutegevuses ja ehituses toimuvad pöördumatud muutused mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks. Kohastumise tulemuseks on kohastumus ehk tunnus, aitab paremini
Meditsiinis nt seeneteraapia, antibiootikumid. Toiduainetööstustes nt vitamiinid, maitseandjad. Põllumajanduses nt söödalisand, parandab huumuskihi omadusi. Tööstus nt paberitööstuses mürgise kõrvalsaaduse neutraliseerimiseks. Patuliin on m ükotoksiin ehk hallitusseente sekundaarne ainevahetusprodukt, mis võib kahjustada inimese tervist. 9. Bakterid, bakteriraku ehitus, sh plasmiid, nukleoid. Spoor ja selle moodustamine. Bakterid on eeltuumsed ehk prokarüoodid, mis paljunevad pooldumisel. PLASMIID- iseseisvad rõngasmolekulid, mis determineerivad mitmesuguseid raku omadusi. DNA jupike. NUKLEOID-Prokarüootse raku sisepiirkond, kuhu on koondunud DNA. Kui keskkonnatingimused muutuvad ebasoodsaks, moodustab osa baktereid spoore. Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
asendunud teisega C <-> T. 3. Transversioon - harvemini puriini asendus pürimidiiniga C < -> G või A <-> T. 32. Molekulaargeneetika ülesanne Molekulaargeneetika uurib eluavaldusi molekulide tasandil. 35. Ristsiire Protsess mille käigus toimub kromosoomide põimumine, jaotatakse võrdses koguses pärilikkusainet. 36. Mutatsioon ja polümorfism Mutatsioonid on DNA struktuuri muutused. Polümorfism on kui mutatsiooni sagedus organismis tõuseb üle 1%. 37. Eeltuumsed ja päristuumsed organismid Eeltuumsed – puudub tuum ja DNA on lahtiselt Päristuumsed – rakutuum ja DNA asub rakutuumas 38. Interfaas Interfaas on päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. 39. X0, XY ja ZW soomääramine. X0- kaht tüüpi spermid: raud X -kromosoomiga ja rakud X kromosoomita X0 ja XY- emane homogameetne: kõik munarakud sisaldavad X-kromosoome XY- kaht tüüpi spermid X ja Y
Eeltuumsed Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk. Neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure kui eukarüootidel. Prokarüoodid on jagatud kahte domeeni: bakterid ja arhead. Enamik prokarüoote on ainuraksed, kuid leidub ka hulkrakseid organisme. bakterid, nende olemus, paljunemine ja ehitus.- on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega, esineb aga ka teisi mooduseid. Sobiva temperatuuri juures, milleks enamiku bakterite jaoks on umbes 37° C, võib pooldumine toimuda iga 20 minuti järel. Kuigi enamik baktereid paljuneb pooldumise teel, on mõnedel täheldatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus näitab, kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua ae...
Mitokonder, avastati 1884, rohkem aktiivselt tegutsevates rakkudes. AINULT eukarüootsetes rakkudes. (lihas ja maksarakkudes) Ovaalsed ja kahekordse membraaniga, sisemine suurem kui välimine. Mitokondri harjakesed = kristad Sisekeskkond poolvedel, kutsutakse maatriksiks. Tal on oma DNA, RNA ja ribosoomid. Pooldub ja paljuneb rakust sõltumata. Mitokonder paljuneb rakust sõltumata 0.2-5 mikromeetrit Mitokondrite teke on seotud endosümbioosi hüpotees. Arvatakse, et alguses olid esimesed eeltuumsed DNA-ga ja aja jooksul sõi üks rakk teise ära. Mitokondri ülesandeks raku varustamine energiaga ja selleks läheb vaja hapnikku ja glükoosi = raku hingamine. Mitokonder loomarakus energia tootmine. Kloroplastid kahekordse membraansüsteemiga, kehtib endosüsteemihüpotees. Paljuneb iseseisvalt, oma DNA, RNA ja ribosoomid (rakust sõltumata) ja 2 membraani. Membraan teisiti pakitud moodustades lamelle ehk tülakoide. Lamellikogumikud = graanid, vahelülideks ja tülakoidid
Seened ja bakterid on üks osa meie ökosüsteemist. Me võime neid leida praktiliselt kõikjalt - mullast, veest, taimedest, loomadest (ka inimeste nahalt ja siseorganitest) või ka vanaema moosipurgist. Maailmas arvatakse olevat 1,5 miljonit erinevat seeneliiki, millest teadus on seni kirjeldanud ainult ligikaudu 70 000 liiki. Eestis on kirjeldatud umbes 4500 liiki. See üürimustöö annab ülevaate killukesest bakterite ja hallituseente kujust ehitusest ja mõjust inimesele. Bakterid on eeltuumsed (prokarüootsed) organismid, sest neil puudub rakutuum. Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. Bakterid on nii väiksed ,et neid näeb ainult mikroskoobi all. Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 m = 0,1 mm). Bakterirakk on ehituselt lihtsam eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Kuigi bakterirakud on keerukama ehitusega kui viirused, on nad siiski väga lihtsad. Nende ehitus
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
