Malthuse seaduse erijuhtum; D. Gause reegli erijuhtum. Isehõrenemise seadus muundub konstantse saagi seaduseks kui taimede mass on proportsionaalne diameetri ruuduga (mitte kuubiga). Seega on õige B. 50. Õhulämmastiku fikseerija võib olla: A. Loom? B. Nematood? C. Tsüanobakter? D. Seen? E. Lehtlalind? Ainult prokarüoodid on võimelised õhulämmastikku assimileerima. Seega on õige C kuna see on loetelus ainus eeltuumne . 51. Milline järgnevatest on sünonüümipaar?’ A. Metapopulatsioon – kooslus B. genet – kloon C. biotsönoos – panmiktiline metapopulatsioon D. deem – kooslus 52. Milline loetelu sisaldab ainult selliseid elemente, mis vajalikud valdavale enamikule elusorganismidest, sõltumata nende taksonoomilisest kuuluvusest? A. Mg, K, Fe, N, P, S, Cu, Zn B. H, Na, Cl, Si, C, N, O, B C. H, C, N, O, P, I, F, U, Nb 53...
Kõik organismid koosnevad rakkudest 2. Uus rakk tekib olemasolevast 3. Raku ehitus ja talitlus on omavahel seotud. 2.Mõisted eu/prokarüoot, arhed, organell, protistid, mikromeeter, preparaat, kude, sünaps, osmoos, difusioon, aktiivne/passiivne transport, fagotsütoos, füsioloogiline lahus, geen, poorid, DNA replikatsioon. Eukarüoot – päristuumne rakk, rakkudes on rakutuum, mida ümbritseb membraan. Prokarüoot – eeltuumne rakk, rakkudes rakutuuma pole, nende pärilikkusaine asub tsütoplasma Arhed – ürgid on prokarüootsete organismide rühm, millesse kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed Organell – kindlat ülesannet täitev eraldatud ühik raku sees Protistid – eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka. Protistid on valdavalt lihtsad organismid, suurem osa neist on üherakulised. Mikromeeter – üks tuhandik millimeetrist...
Evolutsioon Sigfried Kesküla 9a Rapla Ühisgümnaasium 2015 Mõisted: Olevusvõitlus e konkurents-organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest isenditest organismidest ja eluta looduse teguritest Bioloogiline evulutsioon-liikide järkjärguline muutumine põlvkondade jooksul Kohastumused-isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär-organismide omadused, mis takistavad nende ristumis teiste organismidega Liik-rühm sarnaste tunnustega isendeid, annavad omavahel viljakaid järglasi Populatsioon-rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug,...
EVOLUTSIOON – mingi süsteemi pöördumatu areng, mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Geenide võrdlus annab suguluse: kes kellest on arenenud EV teooria ajalugu G. Cuvier – kivististe uurija (paleonoloogia rajaja) J-B de Lamark - kirjutas esimese evolutsiooniteooria (tunnistas liikide muutumist) VALED ARUSAAMAD – Täiustumistung-organismid muutuvad iseenesest järjest keerukamaks - elu jooksul omandatud muutused päranduvad (kaelkirjak) C.Darwin – teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria - Raamat ,,liikide tekkimisest - Liigid muutuvad →Liikide tekkimise põjus on →looduslik valik LV on edukamate ellu jäämine. Tuleneb isendite • muutlikkusest – iga populatsiooni indiviidid on pärilikult mitmekesised (juhuslike erinevuste näol) • olelusv...
Hook – K. E von Baer- M. Scleiden- A. Leeuwenhoek T. Schwann- R Virchow Rakuteooria 3 põhiteesi: 1)kõik taimed ja loomad on rakulise ehitusega 2)uus rakk saab alguse olemasolevast rakust (pooldub) 3)rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas (hulkraksetel elusolenditel) Rakkude uurimine: 1)valgusmikroskoobiga -binokulaarsete mikroskoopidega -stereomikroskoobiga 2)värvimise teel 3)elektromikroskoobiga Loomsed koetüübid. Näited I EPITEELKUDE – paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine puudub peaaegu -moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb teisi siseorganeid -kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjude eest II SIDEKUDE -rakud asetsevad hajusalt, palju rakuvaheainet -luukude, rasvkude, veri -ühendab elundit...
5. Mis on antikehad? Viiruse vastased erilised valgud. 6. Mis on vaktsiin? Vaktsiinid on ained, mis valmistatakse põhjustavatest haigusetekitajatest. 7. Milline on bakteriraku ehitus? (vt joonis lk 23) Bakterirakku ümbritseb jäik rakukest ja rakumembraan ning osal ka limakapsel. 8. Kas bakterirakk on eeltuumne või päristuumne, mille järgi saab seda otsustada? Eeltuumne, kuna neil puudub selgelt väljakujunenud tuum. 9. Milliseid tingimusi vajavad bakterid paljunemiseks? Bakterid vajavad paljunemiseks piisavalt niiskust, soodsat temperatuuri ja toitainete olemasolu. Oluline on ka jääkainete hulk, keskkonna happelisus ja õhu hapnikusisaldus. 10. Kuidas elab bakter üle ebasobivad tingimused? Bakter moodustab spoori, mis on...
a Theodur Schwann – uuris loomarakke, leidis, et kõik loomsed organismid on rakulise ehitusega; 1839.a Rudolf Virchow – sõnastas rakutooria põhiteesi: iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel; 1858.a 5. 6. Rakku jaotatakse 1) Rakutuuma ehituse alusel: Eeltuumne – bakterid, viirused Päristuumne – taime- ja loomarakud 2) Tuumade arvu järgi rakus: Ühetuumne – epiteelkoe rakk Hulktuumne - lihasrakk 3) Raku suuruse järgi: Suured – munarakk Väikesed – bakterid 4) Rakkude hulk organismis Ainurakne – mikroobid, bakterid Hulkrakne - taimed, loomad 7. Mikrotoom on vahend preparaatide valmistamiseks...
1,31,7 miljardi aasta eest, vanemas aguaegkonnas, kui keskkond oli juba aeroobne, tekkis elusolendite uus arengutase – päristuumsed rakud. Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Tõenäoliselt tekkisid kõik organellid järkjärgult fagotsütoosi teel: üks eeltuumne rakk (vist ürg) neelas teise raku, aga ei seedinud seda ära. Tekkis rakusisene sümbioos, kokkuvõttes mutualistlik. Tõendeid: tuumal, mitokondritel ja plastiididel on kahekordne membraan (rakul endal on ühekordne). 79. Looma, taime ja seeneriik, ja kas on veel riike? (2005. a ilmunud käsitluses on päristuumseid 7 riiki, aga ilmselt on osad rühmad koos kunstlikult.) enamus liike kuulub ikkagi kolme riigi hulka – taimeriiki, loomariiki ja seeneriiki...
Samblkikud: Samblikud kui lihheniseerunud seened kuuluvad seeneriiki, mitte taimeriiki süsteemi paigutuvad mükobiondi liigi järgi. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest (ca 14 000 liiki). Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid (mõisted pro- ja eukarüoodid); Prokarüoot- eeltuumne , eukar-päristuumne EELISTAB PARTNERINA VETIKAT Vetikad on lihtsad, enamasti veega seotud päristuumsed organismid tsüaanobakterid on eeltuumsed organismid, endosümbioos (näide Geosiphon pyriforme - Nostoc kui mudelorganism endosümbioosi uurimisel), seente ja tsüanobakterite sümbionte pole õnnestunud kunstlikult tekitada küll aga toimub see looduses ühe seenliigi puhul Geosiphon pyriforme...
genoomi moodustab kas DNA või RNA puuduvad ribosoomid, mitokondrid väljaspool rakku püsib nakatusvõimelisena Bakterid; suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda puudub tuuma membraan, üks haploidne rõngaskromosoom leidub plasmiide (sisaldavad geene mida saab kasutada nn eriolukordades Eel (bakterid) ja päristuumse (ülejäänud rakk rakud) raku võrdlus eeltuumne rakk päristuumne rakk tuum tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tsütoplasmast tuumapiirkond. Ka tuumakes tuumamembraaniga, milles poorid pole. Rakk on valdavalt 1n ainevahetuseks. Rakk valdavalt 2n faasis faasis kromosoomid on 1 1n rõngaskromosoom. on palju lineaarseid kromosoome....
Taimede, loomade ja inimestega koos elavad bakterid takistavad organismil kahjulike bakterite kinnitumist kudedele aitavad kaasa seedimisele ja toitainete imendumisele sünteesivad vitamiine inimese soolestikku mikrofloorasse kuuluvad bakterid (streptococcus thermophilus ; lactobacillus acidophilus) Seenerakk Rakukest koosneb kitiinist ; plastiidi puuduvad Tunnused: Eukarüoot ehk päristuumne Prokarüoot ehk eeltuumne Heterotroofid – ise ie sünteesi vaid kasutab teiste orgaanilist ainet sapotroof – toituvad surnud orgaanilisest ainest biotroof – toituvad elusast orgaanilist ainet Hüüfid ehk seeneniidid on (sõltuvalt liigist) kokkupakitud seeneniidistikuks Mütseeli ehk seeneniidistik Üherakuline seen ntks pärmiseen Hulkrakne seen nt punane kärbseseen (hüüfides esinevad vaheseinad) Seente mitmekesisus...
Genoom pikk kaheahelaline DNA, milles üle 80 geeni Kapsiid ikosaeedriline, ümbritsetud glükovalke sisaldava geeniga Rõuged Sümptomid- ülekeha villid, paljud jäid pimedaks Esimene viirus millel hakati kasutama vaktsiini Kaheahelalist DNAd sisaldav DNA ei replitseeru mitte rakutuumas, vaid tsütoplasmas 2.3Bakterite levik ja paljunemine Geneetika Bakter Prokarüood e eeltuumne Puudub tuum ja membraaniga ümbritsetud organellid Eritingimustes kohastunud erinevad bakterid Paljunevad mittesugulisel teel Omavad karvakesi ehk piile- edasiliikumiseks või kinnitumiseks Moodustavad endosspoore Toituvad osmooselt Jagatakse ehituse järgi: Kerabakterid e kokid-nt streptokokk Pulkbakterid e patsillid-nt tuberkuloos Spiraalsed bakterid e spirillid...
Rakukest - Kaitse ja toestus - Peamiselt tselluloosist Vakuool - Vee reservuaar - Hoiab raku siserõhku Plastiidid - Leukoplastiidid (varuaine säilitamine) - Kloroplastid (fotosünteesi funktsioon) - Kromoplastid (värvilised, taluvad madalamaid temperatuure kui roheline, ül:nt tolmeldajate ligimeelitamine) BAKTERIRAKK Bakter on eeltuumne , paljunevad pooldudes. Rakukest, membraan, tsütoplasma, ribosoom, plasmiid, vibur, pärilikkusaine(nukleoid). Jätked - kinnitumiseks Kapsel - Kaitse, et vastu seista loomse organismi kaitsemehhanismidele Spoorid - moodustavad osad bakterid ebasoodsates tingimustes Ribosoomid - varustavad rakku energiaga Bakterite kuju: - kerakujulised - kokid - pulgakujulised - patsillid - spiraalikujulised - spirillid Bakterite toitumine: - toituvad valmis orgaanilisest ainest...
Janssenid valmistasid esimese mikroskoobi Leeuvenhoek- uuris esimesena baktereid Schwann- leidis, et loomorganismid on rakulise ehitusega Schleiden-leidis, et kõik taimed on rakulise ehitusega Baer- uuris imetajate munarakke 2.Eeltuumsed ja päristuumsed: Tunnus eeltuumne rakk e. päristuumne rakk prokarüoot e. eukarüoot Membraaniga ümbritsetud tuum - + Membraansed organellid (mitokonder, Golgi - + kompleks,lüsosoom, tsentrosoom,tsütoplasmavõrgustik, tsütoskelett, kloroplast...
Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
GMO 80% loodud GMO-dest on herbitsiidele vastu pidamiseks 90% kasvatatud maisist Ht ja/või Bt 95% suhkrupeedist Ht Muundatud taimed võivad pärilikkusainet edasi anda nii liigi sees kui ka eri liikide vahel. GMO-dega võivad kaasneda keskkonna-, tervise- ning sotsiaalmajanduslikud riskid. Rakk Kõige väiksem isetoimiv elusorganismi ehituslik ja talituslik osa. Rakk võib olla päristuumne (looma, taime, seene rakud) või eeltuumne (bakter). Päristuumne rakk sisaldab tuuma, tsütoplasmat ja selles leiduvaid organelle. Organism võib olla ainurakne, hulkrakne või koloniaalne. Hulkraksete organismide rakud on spetsialiseerunud täitmaks erinevaid ülesandeid, sarnased rakud moodustavad koe. Rakkude suurus muutub elu jooksul. Inimese organismis on ~200 erinevat tüüpi rakku. Kõige kiiremini uuenevad naha, vere ja mao epiteelkoe rakud. Paljud rakud peale diferentseerumist enam ei jagune....
Milles seisneb bakterite tähtsus looduses? 11. Kuidas inimesed kasutavad baktereid? 12. Kuidas vältida toiduainete riknemist? 13. Kuidas jaotatakse inimese kehas elavaid baktereid, nende tähtsus. 14. Millised on viiruste ja bakteritega nakatumise viisid, too näiteid viirustest ja bakteritest. 15. Millised on organismi loomulikud kaitsesüsteemid? 16. Milles seisneb vaktsineerimine? 17. Milles seisneb antibiootikumide mõju? 18. Selgita mõisted: eeltuumne rakk, päristuumne rakk, viirus, siirutaja, spoor, aeroob, anaeroob, heterotroof, autotroof, saproob, parasiit, mügarbakter, vaktsiin, antikeha, antibiootikum, steriilimine, pastöörimine, toksiin. Õpik lk. 17 - 31 VIIRUSED, BAKTERID 1. Nimeta 4 tunnust, mis tõestavad, et viirused pole organismid. ................. ................ ............... ...
o valgusüntees Mõisted tsütoplasma, tsütosool, prokarüootne ja eukarüootne rakk. Tsütoplasma - kõik, mis jääb rakumembraanist sissepoole va tuum Tsütosool - tsütoplasma vedel osa Prokarüootne rakk - bakterite rakk. Eeltuumne rakk. Eukarüootne rakk - taime, looma, seene ja protistide rakk. Päristuumne rakk. 4. Raku tuuma koostis, tähtsus, mõisted: Tuuma koostis: Tuumaümbris o Tuuma ümbritseb kahekordne membraan, mida nimetatakse tuumaümbriseks. Karüoplasma o Kromatiinaine DNA seotud valkudega o ensüümid ja nukleoproteiinid. Tuumake - tuumas paiknev kehake, kus toimub rRNA süntees ja ribosoomi allüksuste moodustumine...
Ribosüüm - ribonukleiinhape, millel on katalüütilised (reaktsiooni kiirust mõjutavad) omadused. Ribosüümid on ensüümid, mis aga ei koosne polüpeptiididest (valkudest), nagu enamik ensüüme, vaid polünukleotiididest. Lihtsamalt öeldes ensüüm, mis ei ole valguline, aga koosneb RNA ahelatest. 24. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne , millel puudub rakutuum. päristuumne rakk eeltuumne rakk tuum Tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tuumapiirkond. Ka tuumakest pole. tsütoplasmast tuumamembraaniga, milles...
Taimerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, plastiidid( kloroplastid- rohelised, kromoplastid-punased, kollane,oranz, leukoplastid-värvusetud), vakuool (sisaldab varu- ja jääkaineid) Loomarakud ümbritseb ainult rakumembraan, ei suuda ise endale toitu valmistada. Seenerakud ümbritseb rakumembraan ja rakukest, vakuool. 1. Prokarüootsete ja eukarüootsete rakkude peamised erinevused. Eukarüootne ehk päristuumne, millel on tuum olemas. Prokarüootne ehk eeltuumne , millel puudub rakutuum. päristuumne rakk eeltuumne rakk tuum Tuuma pole, selle asemel on Tuum eraldatud tuumapiirkond. Ka tuumakest tsütoplasmast pole. tuumamembraaniga, milles poorid...