docstxt/124376075966674.txt
Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses. Näiteks inimeste keskmine ostukorvi maksumus on 150 eurot nädalas. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks mugavam kasutada, teisendatakse see arv ümber indeksi kujule. Põhimõtteliselt 150 võrdsustatakse 100-ga. Tarbijahinnaindeksiks ümb...
500,- ; Osakapital 1 800 ,- Raha 800,- Pangalaenud 400,- Varud 700,- Maksuvõlad 500,- Põhivara 1 200,- Osakapital 1 800,- Kokku 2700,- Kokku 2700,- · Aktsiakapital 300,- ; Põhivara 250,- ; Nõuded ostjatele 340,- ; Hankevõlg 210,-; Ettemakstud kulud 60,- ; Viitvõlad (palk) 120,-; Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum ? Põhivara 250,- Aktsiakapital 300.- Nõuded ostjatele 340,- Hankevõlg 210,- Ettemakstud kulud 60,- Viitvõlad (palk) 120,- Eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum 20,- Kokku 650,- Kokku 650,-
Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU 27058 PASSIVA KOKKU 27058 PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr
ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). See süsteem on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B
Tooraine ja materjal 10 280 Töötuskindlustusmakse võlg 796 Valmistoodang 30 832 Võlg töövõtjale 8 168 Masinad ja seadmed 152 670 Muu materiaalne põhivara 15 490 OMAKAPITAAL Osakapital 241000 Aruandeaasta kasum 166 000 Eelmiste perioodide jaotamata -160 813 kahjum Kohustuslik reservkapital 4 000 304 408 304408 KASUMIARUANNE Tulud kaupade müügist 1 408 998 Tulud teenuste müügist 73 371 1 482 369
21. Sajandi maailm Praegune sajand on muutunud väga palju võrreldes eelmiste sajanditega. Me rahvaarv on muutunud meeletult, poliitilisi sündmusi on juhtunud palju. Meil on muutunud tehnoloogia ,elektroonika. Halvas konspektis on olnud ka sõjalisi akte. Meie sajandil tehnoloogia ja elektroonika on muutund väga palju kui seda võrrelda eelmiste sajanditega. Meil on välja ilmunud see sajand juba nutitelefonid ,tahvelarvutid ja sülearvutid. Kui seda nüüd mõelda siis see on väga suur samm tehnoloogias ,sest näiteks eelmistel sajanditel eksisid laevadega meremehed ära ja praegusel sajandil on olemas mobiilis juba GPS mille järgi saab koju minna kui keegi inimene on ära eksinud. Üks põhjustest miks elektroonika seadmeid tehti oli sellepärast et inimesed ei peaks raiuma
(v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täita alljärgnev bilansitabel. As Meie 1. 50% AS Karu aktsiaid 250 000 2. Aktsiakapital nimiväärtuses ? 3. Eelmiste perioodide jaotamata kasum 230 000 4. Kohustuslik reservkapital 44 000 5. Maksuametile ülekandmata sotsiaalmaks 57 000 6. Ostjate tasumata arved 83 000 7. 5 aastane laen Swedpangast 300 000 8. Puitmaterjal laos 126 000 9. Raha arvelduskontol 550 000 10. Raha kassas 11 000 11
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3
21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 Lk. kokku (algsaldota) Ülesanne ...... INVENTAR Deebet Kreedit 130000 0 0 130000 PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea TTA VÕLG TÖÖVÕTJATELESOTS.M. VÕLG TULU.M. VÕLG TÖÖTUS.K.VÕLG PENS.K.VÕLG KÄIBE.M. VÕLG AKTSIAKAPITAL EELMISTE PER. JAOT. K nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 29254 19935 8448 5221 384 188 88402 470000 414587 2 3 4 195600 19935 32600 5
seast ning lisaks valima üha meelepärast õppeaine, milles samuti sooritab riigieksami. See tagab õpilastel võimaluse näidata oma teadmisi nii üldainetes kui ka neile meelepärases aines. Olen veendumusel, et preagune kolme kohustusliku eksami süsteem ei ole parim lahendus gümnaasiumihariduse omandamise kinnituseks ning igal õpilasel peaks olema võimalus valida kasvõi üks eksam omal valikul. Kasutatud kirjandus: Himma, M. (2014). Matemaatika riigieksamite tulemus jäi alla eelmiste aastate keskmisele. Vaadatud 23.09.2014 http://uudised.err.ee/v/eesti/bf9f2a49-f7d9-4b17-9c0e-c3700fae4c7c Sildnik, A. (2013). Gümnaasiumiõpilased on muutumas haridusreformide katsejänesteks. Vaadatud 23.09.2014 http://arvamusaed.ee/782-gumnaasiumiopilased-on-muutumas- haridusreformide-katsejanesteks
13 900 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 27 000 Maksuvõlad Kokku 500 Lühiajalised kohustused kokku Kohustused kokku 50 100 Omakapital 150 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 300 Kohustuslik reservkapital 27 800 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) 300 Omakapital kokku 1 000 1 300 Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 43 000 25 000 2 000 4 000 2 000 2 500 500 1 000 12 000 37 000 80 000 3000 15 000 8 000 5 906 28 906 31 906 31 906 17 784 1 500 850 27 960 48 094 80 000
; ·ülekurss (aazio) - aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu.; ·oma osad või aktsiad (miinus) - ettevõtte valduses olevad (näiteks tagasiostetud) tema enda poolt eelnevalt emiteeritud aktsiad või osad; ·kohustuslik reservkapital - vastavalt äriseadustiku nõuetele moodustatud kohustuslik reservkapital; ·muud reservid - muudel eesmärkidel (näiteks selleks, et piirata vaba omakapitali hulka) moodustatud reservid; ·jaotamata kasum (kahjum) - eelmiste perioodide ja aruandeaasta akumuleeritud kasum/kahjum, mida ei ole dividendidena välja makstud ega ettevõtte poolt muul eesmärgil kasutatud (näit. aktsiakapitali või reservide suurendamiseks). Omakapitali liigitatakse seotud ja vabaks omakapitaliks. Seotud omakapitalist ei tohi teha omanikele väljamakseid v.a ettevõtte likvideerimisel, vabast omakapitalist võib teha omanikele väljamakseid. Omakapitali arvestus osaühingus ja aktsiaseltsis on põhimõtteliselt sarnane.
Pikaajalised kohustused Laenukohustused 106 349,900 Võlad ja ettemaksed 0 8,920 Kokku pikaajalised kohustused 106 358,820 Kokku kohustused 506,354 941,490 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 25,692 25,692 Registreerimata aktsiakapital 308 308 Ülekurss 3,212,841 3,212,841 Eelmiste per jaotamata kasum -1,972,428 -2,600,924 Aruandeaasta kasum (kahjum) -628,496 -334,982 Kokku omakapital 637,917 302,935 Kokku kohustused ja omakapital 1,144,271 1,244,425 Keskmine palk 837 809 orisantaalanalüüs- kasumiaruande põhjal Vertikaalanalüüs 2012 2012 2011 2012
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Algbilanss Arvelduskonto 14000 Võlad tarnijatele 32000 Nõuded ostjate vastu 46000 Tulumaksukohustus 5000 Põhivara 72000 Pikaajaline laenukohustus 18000 Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 Toimunud majandustehingute kirjendamine: Aktiva konto: arvelduskonto AS: 1. K Arvelduskonto 5000 D Tulumaksukohustus 5000
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
Ülesanne-arvestustöö Uus raamatupidaja alustas tööd alates 01.02.2011. Tema käsutuses on bilanss eelmise aruandeaasta kohta seisuga 31.12.2010. ja bilanss seisuga 31.01.2011 Firma tegeleb suveniiride müügi ja konsultatsiooniteenuste osutamisega. Firmas töötab 3 inimest, kelle töö tasustamine toimub arvestuskuule järgneva kuu neljandal tööpäeval Kasutatakse nii tüki- kui ka ametipalka. Firma ei ole käibemaksukohustuslane Firmas toimusid järgmised majandustehingud: 1.) 01.02. saadi bürootarvete arve summas 154 EUR 2.) 03.02. tasutakse arveldusarvelt 01.02. saadud bürootarvete arve 3.) 04.02.arveldusarvelt kantakse üle töötajatele jaanuarikuu töötasud 4.) 07.02. väljastatakse kliendile konsultatsiooniteenuste osutamise arve 200 EUR, milline tasutakse sularahas kassasse 5.) 09.02. väljastatakse kliendile suveniiride müügiarve 600 toodet hinnaga 15 EUR/tk 6.) 10.02. tasutakse panga kaudu riigile kogu sotsiaalmaksu ja isiku tulumaksu võlg 7...
Lühiajalised kohutused kokku 292,600 401,240 Pikaajalised laenud, kapitalirent 0 0 Muud pikaajalised võlad 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 0 0 Aktsiakapital 462,400 462,400 Kohustuslik reservkapital 0 7,000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 0 105,000 Aruandeaasta kasum 140,000 -111,480 Omakapital kokku 602,400 462,920 PASSIVA KOKKU 895,000 864,160 PÄEVARAAMAT Jrk Kp Dok Kirjendi sisu 1 Makstud ülekandega palgavõlg 2 Arvestatud amort. masinatel ja seadmetelt 3 Materjalikulu teenustööde müügil
Suzanne Collins on sündinud 1962. aastal Ameerika Ühendriikides, praegu on ta 55 aastane. Tuntuim "Näljamängud" raamatu pärast. RAAMATUST Tegemist on raamatusarja teise osaga. Eelmise raamatu nimi oli lihtsalt "Näljamängud". Raamatus on 320 lehekülge. Raamat ilmus 2009. aastal. Raamatust on tehtud ka film. TEGEVUSTIK Tegevustik toimub 12. ringkonnas, metsas, Kapitooliumis, areenil. TEGELASED Katniss Peeta Gale Mängumeistrid Varasemad võitjad Eelmiste mängude tähistamine Ringkondade valmistumine sõjaks Uued mängud Lõksud Langemine Pilapasknäär MINU ARVAMUS Mulle see raamat väga ei meeldinud. Tundus nagu eelmise osa "copy&paste". Lõpp oli küll veidike põnevam, see lõpp alustab järgmist raamatut.
Probleemi püstitamine: Kartuli saagikuse sõltuvus suve soojusest Taustinfo kogumine: vaatasin Internetist erinevaid uuringuid ja uurisin, millest kartuli kasvamine ja viljakus üldse sõltub. Uurisin, kas on erinevaid sorte, mis annaks uuringus erinevaid tulemusi. Hüpoteesi sõnastamine: Kartuli saagikus on suurem, kui suvi on soe. Hüpoteesi kontrollimine: Uurisin eelmiste aastate kartulisaake ja aasta keskmisi temperatuure ja sademeid. Uurisin, kas suvi peaks olema soe ja kuiv või soe ja niiske. Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine: Sain teada, et mu hüpotees pidas osaliselt paika. Kartuli saagikus on kõige suurem, kui suvi on soe, kuid kui mullas on ka piisavalt niiskust. Seega järeldan et Kartuli saagiks on suurem kui suvi on soe ja niiske.
Kasumiaruanne TULUD tulud kaupade müügist 398500 tulud teenuste müügist 157350 muud tulud 38100 Tulud kokku 593950 KULUD müüdud kauba kulu 265460 bürookulu 5609 telefoni kulu 7000 tehnohoolde kulu 9364 transpordi kulu 35000 rendikulu 11897 palgakulu 50000 sots.maksu kulu 16500 töötuskindlustus kulu 150 muud kulud 870 Kulud kokku 401850 ÄRIKASUM 192100 FINANTSTULUD JA -KULUD intressitulu 9400 intressikulu 15000 Finantstulud ja kulud kokku -5600 ARUANDEPERIOODI KASUM/KAHJUM 186500 BILANSS AKTIVA arvelduskonto 177 351 kassa 500 kaubavaru ...
Kokku 25 000 Materiallne põhivara Muu materiaalne põhivara 38 000 8 Omakapital Kokku 38 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 150 000 14 Immaterjaalne põhivara Kohustuslik reservkapital 5 900 11 Muu immaterjaalne põhivara 20 000 7 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 62 980 6 Kokku 20 000 Aruandeaasta kasum (kahjum) 2 000 1 Põhivara kokku 83 000 Omakapital kokku 220 880 Aktiva kokku: 313 780 Passiva kokku 313 780
, , . ( , ), . , , , . . : D Ostjatelt laekumata arved K Ostetud kaubad müügiks K Arvestatud käibemaks : 20 D Pank K Ostjatelt laekumata arved , : Realiseeritud ja realiseerima kasum valuutakursi muutustest ( ostjad, hankijad) Kasum oma materiaalse ja immateriaalse põhivara müügist ja likvideerimisest Trahvitulud Viivised ostjate arvetelt Eelmiste aastate tulu Muud äritulud , : Finantstulud tütarettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud siduettevõtete aktsiatelt ja osakutelt Finantstulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt Kasum valuutakursi muutustest Muud intressi- ja finantstulud RT I, 25.05.2012, 16 § 3, , / kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste
väljavõte on aluseks) Valida sobilik konto. D Arvelduskonto 5000 K Muud äritulud 5000 Vajuta OK ja siis uus. 2. D Arvelduskonto 3000 K Nõuded ostjatele 3000 D Ebatõenäoliselt laekuvad summad 3000 (kontraaktiva) K Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest summadest 3000 3. D Kasum 20 000 K Kohustuslik reservkapital 20 000 D Kasum 50 000 K Dividendivõlad 50 000 D Kasum 30 000 K Eelmiste perioodide jaotamata kasum 30 000 D Dividendide tulumaksukulu 13 291 K Dividendide tulumaks 13 291 4. D Eelmiste perioodide jaotamata kasum 100 000 K Aktsiakapital 100 000 5. D Müügiks ostetud kaubad 350 000 D Käibemaks 70 000 K Võlad tarnijatele 420 000 6. D Arvelduskonto 15 000 K Tulud finantsinvesteeringutelt 15 000 TULUD KOGUME ALATI KREEDITISSE! (Omakapitalis kreedit suurendab) 7. D Arvelduskonto 450 000 D Kassa 11 000
Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- aktsiaseltsis või osaühingus · Aktsia(osa)kapitali nimiväärtus, · Aazio, · Annetatud kapital, · Ümberhindluse reserv, · Reservid: kohustuslik, muu reserv, · Eelmiste perioodide kasum (kahjum) · Oma aktsiad(osa) (miinus) Omakapital TÄISÜHINGUS FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA ETTEVÕTE (tekkepõhine raamatupidamine) Osanike omakapital aruandeaasta alguses Ettevõtte omakapital aruandeaasta alguses Ümberhindluse reserv,
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat linnastumine: majandus: $1.378 trillion (2008)(majandus on edasi arenenud võrreldes eelmiste aastatega) Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus Hispaania peamised tööstusharud keemia- masina- toiduaine- autotööstus
ülesanne 8 tehingu sisu summa kassa D tegevuse alustamisek raha 1 panka 500 500 2 osteti masinaid 1500 mööbel osteti panga 3 kaudud 300 4 sõiduk panga kaudu 1200 mööbel müüdi, arve veel 5 tasumata 120 6 tasuti arve masinate eest 1500 7 mööbli arve tasuti 120 120 8 osteti masinaid 560 620 ülesanne 9 sissemaks ettevõtte 1-Apr alustamiseks 8000 8000 ...
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
17 Litsents 40 40 18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 137 137 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 110 110 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 9 9 25 Eelmiste perioodide 12 12 kahjum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2504 574 716 656 558
Muud aktsiad või väärtpaberid 29 800 4 Kokku 29 800 Kohustused kokku 897 360 Materiallne põhivara Ehitised 1 480 000 10+16 Omakapital Kokku 1 480 000 Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses 1 200 000 1 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) -243 110 Põhivara kokku 1 509 800 Aruandeaasta kasum (kahjum) 19 000 2 Omakapital kokku 975 890 Aktiva kokku: 1 873 250 Passiva kokku 1 873 250
teisele). Uuritavas piirkonnas leitakse kubemetäisid või nende mune ehk tinge. Sümptomid Sügelev kube, mille põhjuseks on see, et täid hammustavad teie nahka, püüdes imeda verd. Te võite samuti märgata oma aluspükstel tuhme vereplekke või väikeseid musti laike (täide väljaheited). Vältimine Teil pole palju võimalusi vältida nakatumist kubemetäidega peale selle, et loobute täielikult seksist. Soovitav oleks võtta ühendust eelmiste seksuaalpartneritega nende informeerimiseks nakatumisest, nii et ka nemad saaksid ravi ja vältida viiruse edasist levikut teistele. Ravi Ravitakse vastavate sampoonidega või linimentidega, mis on saadaval apteegis ilma retseptita. Partnerid peavad sama ravi üheaegselt läbi tegema. Kõik voodiriided ja pesu tuleb pesta ja triikida. See käib kõikide esemete kohta, mis on olnud kontaktis nakatunud inimesega. pildid: Kasutatud kirjandus: http://www.voodielu.ee/?p=28 http://www.gay.ee/index
18 Aktsiakapital 400 400 19 Aruandeaasta kasum 144 144 20 Laohoone 300 300 21 Müügiks ostetud kaup 60 60 22 Maa ja ehitis 100 100 23 Valmistoodang 150 150 24 Kohustuslik reservkapital 6 6 25 Eelmiste perioodide 120 120 kasum 26 Dividendivõlad omanikele 30 30 KOKKU 2400 544 706 480 670
Usundilugu Budism 2 Dharma seadmus, kohustus, õpetus. Iga inimese kohustus on alluda eelmiste elude karmale ja püüda selles ümbersünnis, kus ta hetkel on, vältida halbu tegusid. Kaheksa kodaraga ratas on budismi sümbol. Kogudus Sangha kitsamas mõistes mungakogudus, laiemas kogu budistliku ühiskonda. Kogudus jaguneb kaheks ilmikud ja mungad (ja nunnad). Ilmikud on inimesed, kes pole andnud mungavannet, kuid elavad budistlike põhimõtete järgi.
selle, et mehed olid otsustajad, vastutajad ja uuenduste elluviijad erinevatel elualadel. Ehk siis meestemaailma kuulusid poliitika, kaubandus ja üldine riigi juhtimine. Samuti on meeste "mängumaaks" sõjad, seda nii minevikus, kui ka tänapäeval. Naised aga olid põhiliselt kodused ja nende ülesanneteks oli järglaste ilmaletoomine ning nende ja kodu eest hoolitsemine. Tänapäeva naiste põhjendamatu alahindamine on alguse saanud eelmiste sajandite vältel kujunenud tõekspidamistes. Kuigi osad naised on saanud hea hariduse ja on vähemalt sama võimekad või veel võimekamad kui suur osa mehi, ei ole naistel alati nii palju võimalusi karjääri loomiseks ja eneseteostuseks. Isegi siis kui mõni naine on sama kõrgel ametikohal kui mees, siis ei peeta teda tihti mehega võrdseks ega ei tasustata samaväärselt. Üldreeglina peetakse mehi juhtivamaks pooleks. Meestele ongi juhtimine loomuomasem kui naistele
Passiva Lühiajalised kohustused Lühiajaline pangalaen 3000 Lühiajaline laen omanikult 196646 Kokku 199646 Võlad ja ettemaksed Võlad Eesti tarnijatele 7494 Kokku 7494 Kohustused kokku 207140 Omakapital Kohustuslik reservkapital 4000 Aruande aasta kasum 27916 aktsiakapital 40000 Eelmiste perioodide jaot.kasum 276229 Kokku 348145 Passiva kokku 555285 Kasumiaruanne Müügitulu Maksuvaba müügitulu 43036 Kaupade müük EL 158060 Teenuse Müük EL 98098 Ümardused müügil 2 Kokku 299196
otsekohe rikkalikumat toidulauda või koormiste vähenemist kaasa ei toonud. Oli tõsiasi, et mõisnik talupoegi enam müüa ei saanud, ja 1830ndatest aastatest alates võis talupoeg ka linna kolida. Eneseteadvust lisas seegi, et vabakslaskmisega kaasnes perekonna- ehk priinimede panek. Kuna nimepanijad olid mõisnikud, siis omandasid eestlased palju saksapäraseid perekonnanimesid, mis alles 1930ndatel eestistati. Priikslaskmise tagajärjel arenes edasi juba eelmiste talurahvaseadustega alguse saanud kogukondlik omavalitsus. Ametisse astusid esimesed kogukonna (valla) ametimehed, kelle juhtimisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutiksvõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla ja temast sõltuvaks. Näiteks vajasid valla üldkoosoleku otsused mõisniku kinnitust. Oliver Keerig
kaunid ehted ja mõtted mind kalistavad. Vanad ehted mälestusi toovad, täht ladvas jõuluid nüüd ootab. MATI: Tore, et jälle on jõulud! MAIA: Minu meelest ka. Jõulud võiksid olla kasvõi ükskord kuus. MATI: Ei või! Mõtle nüüd ise. Siis tuleks ju sellest päris igapäevane asi. Ja see poleks enam mingi eriline sündmus. MAIA: Seda vist küll...Kuid tihedamini võiks ikkagi olla ja küllap linnud ja loomad arvavad ka seda. MATI: Siin ongi see eelmise aasta viljavihk, täpselt nagu eelmiste jõulute aegu. Küll linnud oskavad siia tulla. MAIA: Kindlasti oskavad. Küllap nad juba ootavadki seal metsatukas. MATI: Lähma siis juba! Nii pääsevad nemadki kiiremini oma jõulurooga maitsma. MAIA: Oota väheke. Raputan natuke seda viljavihku, et kui hiired siia satuvad, saavad nemadki oma osa. (lapsed lahkuvad) (tulevad linnud) VARBLANE: Kuule sõber, millest sina tunned jõulusid? LEEVIKE: Sellest viljavihust muidugi, mis meid seal tuttava puu peal ootab. VARBLANE: Ja ongi
Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad Kohustised Omakapital Lühiajalised kohustised Seotud omakapital Pikaajalised kohustised Aktsia või osakapital Reservid Vaba omakapital Aruandeaasta kasum Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine
sissemakse osakapitali. Kuni sissemakse täieliku tasumiseni: * ei või osakapitali suurendada ega vähendada, * ei või teha osanikele ühtegi väljamakset. Osanik, kes pole oma sissemakset täielikult tasunud, vastutab osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui kohustusi ei ole võimalik täita osaühingu enda arvelt. Väljamaksete tegemine aktsionäridele (1) Aktsiaselts võib teha aktsionäridele väljamakseid ainult puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist. Aktsionärile makstakse osa kasumist (dividend) vastavalt tema aktsiate nimiväärtusele või arvestuslikule väärtusele. Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendi maksmise kord nähakse ette põhikirjas või üldkoosoleku otsusega. Põhikirjaga võib aktsiaseltsi juhatusele anda õiguse teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist
................................................................................. 11 Kokkuvõte....................................................................................................................... 12 Kasutatud allikad.............................................................................................................13 Lisad................................................................................................................................14 1. Lisa 1. Eelmiste aastate õpilastööde kokkuvõte.......................................................14 2. Lisa 2. Edasised uurimisküsimused......................................................................... 15 3 SISSEJUHATUS Valisin referaadi eesmärgiteemaks igapäevases arvutitegevuses enimkasutatavate võimalike formaatide hulgast tekstiformaatide lühitutvustuse.
Dokumendi Jrk nimi ja nr Kuupäev Tehingu majanduslik sisu number ALGSALDO 1. kasumi jaotamise ettepanek 2. dividendide tulumaksu kulu 3. kassa väljaminek 4. kassa sissetulek 5. 5-Jan pangalaenu laekumine 6. arveldusarve väljaminek 7. pangaintressi laekumine 8. tarnijate kreeditkäive 9. Soetati kaubik 10. ostjate laekumata arved 11. ebatõenäoliselt laekuvad arved 12. laekumised ostjatelt 13. töötasu arvestus palgalehe alusel 14. aruandvate isikute arvestus 15. materiaalse p/v kulumi arvestus 16. mošše mahakandmine 17. tooraine ja materjali kulu 18. valmistoodangu arvele võtmine 19. valmistoodangu müügi...
Shakira jne. Ta viljeleb selliseid stiile nagu Electro-House, Hip-House, Electro hop ja Funky house. "One Love" on tema hetkel viimane album, sellel löövad kaasa veel Kelly Rowland, Akon jt. Albumilt on avaldatud 5 singlit ja palju neist on käinud ära ka mitmete edetabelite tipus. Parimateks plaadilt võiks kindlasti pidada avalugu "When Love Takes Over" ft. Kelly Rowland ning koos Kid Cudi-ga salvestatud "Memories". Võrreldes eelmiste albumitega on see saavutanud suurema edukuse ja pälvinud rohkem auhindu. Nimelt on album nomineeritud kolmele Grammile.Pea iga laulu sõnum on seotud armastusega ja seda ütleb juba ära ka pealkiri. Minu nägemuse läbi on selle plaadi põhiline mõte see, et tõelist armastust on iga inimese jaoks elus vaid üks kord ning sellest ei tohi lahti lasta. Kõige rohkem rõhutavad seda lood "When love takes over" ja "One love". Siiski rohkem leiab sellelt plaaadilt klubimuusikat kui armastuslaule.
ETTEVÕTLUS / EKSAM 1.Ettevõtja on... ...füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning see on talle püsivaks tegevuseks. 2.Frantsiis on... ...leping frantsiisiandja ja frantsiisiõtja vahel ...õigus kasutada kellegi 3.Äriidee on idee, mille realiseerimine (ellu rakendamine) võimaldab teenida idee autorile ...raha ...kasumit ...kuulsust ...uusi väärtusi 4.Ettevõtte missioon on... ...visioon tema tulevikust ...tema roll tarbija seisukohalt ...oma eesmärkide saavutamine 5.Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab ...turu uuringuid ...toote kujundamist ...müügi toetamist ...hinnapoliitikat ...turunduskanalite valikut ...tootmise korraldamist ...finantsarvestust ...müüki ...varustamist 6.Aktsiaseltsi juhtivateks organiteks on ...üldkoosolek ...nõukogu ...juhatus 7.Eestis registreeritud aktsiaseltsi juhatuse esimees peab olema... ...füüsiline isik ...juriidiline isik ...vähemalt 30 aastane ...Eesti Vabariigi kodanik...
kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Donato Bramante, Vignola, Giacomo della Porta, Carlo Maderno, Gianloren- zo Bernini Michelangelo võttis töö üle kui ehitus juba käis. Ta ei eemal- danud eelmiste arhitektide töid, vaid võttis nendelt kõik mida pidas heaks ning muutis neid. Michelangelo kavandatud on kiriku kurikuulus kuppel. Üks tema töödest basiilikas on ka skulptuur La Pietà. Michelangelo suri enne basiilika valmimist. Rooma katoliku kirik emakirik. Mahutab üle 60 000 inimese. Kirik on pühendatud esimesele Rooma piiskopile püha Peetrusele, kes väidete põhjal on ka antud kiriku alla maetud. Basiilika katakombidesse on maetud
Arutlus: Kreeka klassikaline periood ja Hellenism - sarnasused ja erinevused Kreeka klassikaline periood kestis 5.-4. sajandil ekr ja hellenismiperiood oli oma hiilguses 4.-1. sajandil ekr. Nees on kaks väga erinevat ajajärku, aga samas leiab ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutu...
On olemas ka mõned teaduslikud ajakirjad, mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei ole järgmistel põlvkondadel võimalust õppida ja vaadata eelmiste sajandite kirjandust. Kuid samas on sellel ka positiivseid külgi. Näiteks panevad inimesed enda lood üles interneti leheküljele "Wattpad", täiesti tavalised jutud ja nii paljud autorid on just tänu sellele leheküljele saanud enda raamatuid lõpuks välja anda. Kirjandusel on võime panna meid lugedes tundma erinevaid tundeid. Klassikaline romaan loob meile tõeluse, mida me usaldame ning tänu sellele saame elada kirjanduse tegelaste elu
kunstipärase vormi jne. Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel. Tekkisid kaaristud. Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud. Skulptuuris kujutati loomulikke defekte. Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus. Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel tasapinna, tuues reljeefi maalilisuse. Seinamaalid, tahvelmaalid ja põrandamosaiigid (oskuslikud- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varju mäng). Arenenud kullasepakunst- klaasi, pronksi ja keraamika alal. 1
võrrelda enda eluga või millesse põgeneda, teaduskirjandus hoiustab erinevat infot, luule seevastu on täis erinevaid tundeid, mida autor soovib lugejani viia. Kirjanduse üheks olemuseks ongi kirjakunst ehk raamatukirjandus. Raamat kui eseme teostus on üks klassikalisemaid raamatukultuuri vorme. Raamatu autor on soovinud lugejateni tuua enda mõtteid ja kogemusi. Raamat kui ese on väga mugav. Nendesse on talletatud eelmiste põlvede erinevaid tekste ning need on hea võimalus edasi anda teadmisi tulevastele põlvedele. See on odavam võimalus kui igasugune tehnoloogia, mis pakuks ligipääsu samale infole, suuremad eliitkoolid ja jõukamad inimesed saaksid lubada endale õpikutest ja raamatutest loobumist, samas kui väiksemad koolid ja vähem jõukamad inimesed seda lubada ei saa. Raamat ei vaja ka erinevalt tehnikast elektrit, see on alati kasutatav.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
