Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon
Materjale püüdsid nad edasi anda loomutruult. Tüüpilistel barokkmaalidel on kujutatud pingeliselt hoogsad stseenid. Palju on neis ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi, zeste, taevasse tõstetud pilke. Pildid ise on rahutud ja rõhutatud on diagonaalsuunad. Tahvelmaalile eelistatakse Itaalias seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse arhitektuurilisi detaile. Seetõttu on väga raske aru saada, kus on tõelisus ja kus on maalitud detail. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Barokk kaotas piirid arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti vahel, ning püüdis neid liita ühtseks tervikuks. Ooper, kui üks tähtsamaid barokki zanre.Varane ooper oli 17. saj alguses suurte õukonnapidustuste kõegpunktina väga erandlik zanr. Toimub lavalik tegevus. Üheks suurimaks ooperi heliloojaks oli Georg Friedrich Händel. Kes sündis 1685dal aastal Sakamaal Tema loomingus on üle 40 ooperi millest tuntumad on ,,Julius Caesar" ja ,,Xerxes".
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist. Jätkus vabariikliku ja demokraat...
kohandati oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud. Neid peeti ühiskonna alamatesse kihtidesse kuuluvateks. Teatrihooaeg Roomas kestis aprillist novembrini. Esimene teatrihoone püstitati 55.a eKr. Peagi ehitati veel mitu kivihoonet. Linna kolmest teatrist oli kõige suurem Marcelluse teater, mis mahutas kuni 14 000 pealtvaatajat. Erinevalt Kreeka teatrist kasutati eesriiet, kuid ei olnud maske, mis võimaldas hästi jälgida miimikat. Eelistati kergeid komöödiaid, mille jälgimine ei nõudnud erilist mõttepingutust. Väga populaarsed olid põnevad ja tegevusrohked röövlilood. See meeldis keisritele, kes püüdsid rahva tähelepanu poliitilistest probleemidest kõrvale juhtida. Meelsasti jälgiti ka pantomiime, mida saatis flöödimäng. Lihtrahvale olid kättesaadavad miimide lihtsad ja hoogsad etendused väljakutel ning tänavatel või kõrtsides ja eramajades. Need olid lühikesed rahvalikud lood, mille tegevustik rääkis
Aristoteles tema arvates tuli riigil otsida keskteed, tuleks tugineda eeskätt keskmise jõukusega kodanikele. Hindas kõrgelt Ateena riigikorda Soloni ajal, mil rikaste eesõigusi oli piiratud, täielik demoktraatia oli aga veel välja kujunemata. 10. Võrrelge kreeka klassikalise ja hellenismiajastu a) teatrit Klassikalisele perioodile olid iseloomulikud sügavamõttelised ja kodanikke kasvatavad tragöödida. Hellenismiajastu ajal eelistati komöödiaid, kus varasem poliitiline temaatika oli asendunud argieluteemadega, kreeklased tundsid huvi pigem eraelu kui ühiskonna ja poliitika vastu. b) luulet Klassikalise perioodi ajal oli luule aineks elufilosoofia ja moraaliküsimused, hellenismiajastul pöörati aga tähelepanu pigem elegantsele stiilile. Klassikalise perioodi ajal oli luule eesmärk arutleda ühiskonna probleemide üle, hellenismiajastul aga valitsejatele meelelahutust pakkuda
Inglismaa, ka Venemaa kunstis. Arhitektuur. Ka 19. sajandi ehituskunstis kohtame minevikuihalust ja romantilist vaimu. Kiires tempos arenevad tööstus ja tehnika viis uute hoonetüüpide- tehaste, büroohoonete, raudteejaamade- ehitamiseni. Uut ühtset arhitektuuristiili aga välja ei kujunenud ja nii tuli uute ehitiste vormid laenata minevikust. Kujunes välja teatud seaduspärasus: uute kirikute arhitektuuris eelistati keskaegset romaani või gooti stiili. Teatritele, pankadele ja teistele esinduslikele hoonetele valiti sageli suurejooneline barokk. Tihti aga kasutatakse ühe ehitise juures mitmeid stiile.
meestel kui ka naistel. Transpordi areng andis inimestele võimaluse reisida kiiremini ja kaugemale. Suurlinnades tekkinud ideede liikumised hakkasid levima ka maale. Mood-esimene maailmasõda tõi muudatusi ka moes. Alates 1920 a. keskpaigast muutusid õrnema soo seelikud tunduvalt lühemaks. 1930 a. naiste riietusse ilmusid selleajal ka pikad püksid, sviitrid ning trikootooted. Meeste moes niipalju muutusi ei toimunud. Fraki asemel eelistati smokingut, torukübar vahetus pehme viltkübara vastu.1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad
1920. AASTATE ELU-OLU EESTI VABARIIGIS Eesti vabanes Vene võimu alt. Inimestel oli kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Eestist saigi Vabariik ja selle pealinnaks Tallinn. Kirjutati alla Venemaa rahulepingule,võeti vastu põhiseadus, valiti riigikogu, ja samuti võeti vastu riigilipuseadus ja riigipühad. Toimus raha ja pangareform. Tallinna majandus arenes, hakkasid sõitma elektrirongid, bussid ja liikumismootortrammid. Tööd alustas ka Raadio Ringhääling. Toimusid esimesed ooperid (esimese eesti ooper "Vikerlased" esietendus Estonias) ja valiti ka iluduskuningannasid. Hakkas tekkima igasuguseid ärisid, kohvikuid, töökodasid, juuksureid, kalatöötlemisettevõtteid, kondiitrivabrikuid ja palju teisi töökodasid. Ehitati ka uhkeid paviljone ja reklaamtorne, uusi maju ja ehitisi ning isegi asfalteeriti teid. Aastatal...
Tarbekunst · levis lakkehistöö · lihtsa, kuid elegantse vormiga keraamika · külmrelvad, mida kasutasid samuraid · sogunite õukonnas sõjakam, vägivaldsema sisuga kunst. (jaapani samuraid) Kirjakunst · Õpitud Hiinast · arendati luksuse suunas (värvilised paberid, kullapritsmed) · võrreldes Hiina hieroglüüfidega jaapanis levis vabam, spontaansem ja mänglevam ilukiri · eelistati kirjakunsti visuaalse ilu ühendamist kaunilisuste luuletustega, et pakkuda naudingut nii silmadele kui ka mõtetele (jaapani kirjakunst) Vastused õpiku küsimustele 4.Millises linnas asub nii üks vanemaid puitehitisi kui ka suurim puitehitis maailmas? V: Üks vanemaid puitehitisi ja ka maailma suurim puitehitis asub Nara linnas. 5.Millistes majades elasid jaapanlased?
Egiptus Niiluse jõgi annab Egiptusele omapäras, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest, iga aastased üleujutused uhuvad välja rikkalikult setteid mis tekitab viljaka pinnase ja mida Egiptlased ise kandsid mustaks maaks. Niilus on neile kõik, See andis neile vett, võimaldas põldu harida ja oli tee mis läbis kogu maa. Usuti, et selle tulvaveed pärinevad jumal Hapi põhjatust veekannust. Enamik egiptlasi tegeles põllundusega. Nad harisid Niiluse kaldaid palistavat pinnast ,mida jõgi korrapäraselt üle ujutas. Peamised põlluviljad olid oder ja nisu, neist valmisati leiba ja õlut. Talupojad kasvatasid ka aedvilha. Sibulaid läätsi, ube, kapsaid ja kurke. Puuviljadest viinamarju, datleid, viigimarju ja granaatõunu Muumiad ja püramiidid: Vanad egiptlased olid asjatundlikud balsameerijad, mis tähendas surnukeha töötlemist nii, et see ei laguneks.Nad kuivatasid surnukeha, katsid ta looduslike soola...
Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. 6. Rooma arhitektuuri süsteem Arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt, mis pani aluse kaartele, võlvidele ja kuplitele. Kaartest saab mood. võlve silindervõlve ja ristvõlve. Peamised ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon
Tootsi Lasteaed- Põhikool ROKOKOO Airiki Rebane 9.klass Tootsi 2013 Sisukord Mis on rokokoo....................................................................................... ......lk3 Rokokoo arhitektuur.................................................................................... lk3 Rokokoo maalikunst............................................................................... ......lk4 Skulptuur ja tarbekunst...............................................................................lk4 Kuulsaid rokokookunstnike ja muusikuid.................................................lk5 ROKOKOO...................................................................
sajandi lõpuni. 14.sajandi alguses tabasid Euroopat suured sajud. 15.sajandil jahenes kliima tunduvalt. 4. 1) sündimusest 2) suremusest 3) rahvastiku rändest 5. Põllumajanduses oli esiplaanil karjakasvatus. Peamiselt kasvatati veiseid, kuid ka sigu, lambaid ja kitsi. Hobuseid oli vähem. Ei pööratud tähelepanu tõuaretusele. Loomad olid väikest kasvu. Peamine teravili oli nisu. Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Lisaks teraviljale kasvatati mitmesuguseid köögivilju. 6. Raske ratasadraga oli võimalik maad senisest hoopis sügavamalt künda. Heinaniitmiseks ja viljakoristamiseks võeti kasutusele vikat. Hobuse vankri või adra ette rakendamisel tulid kasutusele rangid. Alates 11.sajandist hakati ka hobuste kapju rautama. 7
ETRUSKI KUNST Etruskite figuurid ja portreed on kreeka kunstiga võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Riided Rikkad moehimulised etruskid kandsid väga oskuslikult töödeldud hinnalisi ehteid: käevõrusid, kette ning preese, mis kinnitasid üle õlgade hedetud rüüd. Nende juuksed olid punutud pikkadeks patsideks. Jalanõud olid neil omapärased, näiteks püstise ninaga sandaalid. Naised kandsid koonusekujulisi peakatteid. Teadmiste allikas on etruskide skulptuurid ja freskod, mis hauakambrites säilinud. Mehe riietuse hulka kuulus peale muu ka lühike ürp, mis tõmmati selga üle pea. See ürp kattis ainult vasaku õla, parem õlg jäi aga paljaks. Ühel freskol, mis kuulub 6 sajandisse e.m.a, kannab seda kuningas. Mainitud ürp oli purpurpunast värvi ja selle veered olid tikandiga kaunistat...
liialdav, ebaloomulik, väärnähtus jms. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19. saj. vahetusel. III – muusikastiilid ja -žanrid Kuigi Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks, ei kujunenud Euroopa muusikas ühtset muusikastiili. Erinevates maades olid erinevad stiilid, sest nii Inglismaa kui Saksamaa
MÄGI. 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta? OSKAR KALLIS (1892-1918) suutis oma pastellides luua põneva ja värviküllase Kalevipoja-ainelise muinasmaailma. 9. Kuidas lahendas eesti üldsus probleeme seoses oma suuremate arhitektuuriprojektidega? Too näiteid. Eesti üldsus ei suutnud veel oluliselt arhitektuuris kaasa rääkida, seetõttu suurtemate hoonete projekteerijatena eelistati soome arhitekte. ARMAS LINDGRENI ja WIWI LÖNNI plaani järgi ehitati Estonia teater ning ELIEL SAARINEN kavandas Pauluse kiriku Tartus.
Põllumajanduslik pööre, vabanesid töökäed, mida vajati tööstuses. 2. Asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. Vanimad linnad tekkisid jõgede äärde, jõesuudmetele, kus sai põlde niisutada. Ka tänapäeval mõjutab asusutust kliimavööde, rannikupiirkond, reljeef (mägised, liiga külmad ja liiga kuumad alad väheasustatud). Esimesed linnad tekkisid seal, kus olid head transpordivõimalused ja tagamaa, kus sai toiduaineid toota. Esialgu eelistati kohti kus sai tegeleda põllumajanduses, hiljem maavarade kaevandamiseks ja töötlemiseks ning muude majandusharude arendamiseks sobilikke alasid. Kaubateede lähedus oli samuti oluline. Linnu mõjutasid ka sõjad, looduskatastroofid jms, koloniseerimise tagajärel pidi linnu mujale rajama. 3. Linnad ja maa asulad arenenud ja arengumaades. Maa- ja linnarahvastikku seostatakse majanduse arenguga, st industrialiseerimisega, kõrgelt
Prantsusmaal ja levis Saksamaale.Mujal Euroopas levis vähem. Rokokoo stiilis ruumid on kaunistatud peente väänlevate mustritega ja kergesisulike maalingutega.Mööbel oli palju kergem ja mugavam,kui baroki ajal Rokokoo stiilis ruumides võib leida väikseid, kergesti ümberpaigutavaid lauakesi, erinevate kujudega sohvasid, kummuteid ja veel palju muud.Värvidest eelistati helesinist , õrnroosat ja sidrunkollast. Rokokoo on iseloomulik Louis XV ning tema õukonnaelule.Meeste mood muutus naiselikumaks, sest rõhutas pihakohta.Parukad muutusid madalamaks, kuid neid kaunistati veel uhkemalt.Kleitide materjaliks võeti siidi õrnades pastelltoonides, ning neid kaunistasid lindid, lilled ja lehvid.Ehtedeks võeti rohkesti pärle ja kalliskive.
Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. -4- 2. Naised barokiajastul Ehkki varasemast vabamad, ei osalenud naised siiski veel avalikus elus. See-eest tõi 17.sajand kaasa uue suhtlemisvormina salongi, mis andis naistele võimaluse väljendada oma ideid ja arvamusi
Põlvpükse hakati saj. Lõpu poole kandma traksidega. Pärast Prantsuse revolutsiooni tekkis uus rühmitus Les Incroyables.Selle liikmed kandsid kuldkõrvarõngaid,sügava väljalõikega kingi,mis vaevu katsid nende varbaid ja erksavärviliste nööridega seotud põlvpüksid. Revolutsioonijärgne meeste rõivastus hakkas prantslaste edevate hilpude asemel järgima inglaste ratsaülikondade fassongi,muutus asjalikumaks. Ilu ja hügieen. Eelistati pesemisele meikimist.Tooniva alusmeigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid.Jätkuvalt usuti,et parfüüm suudab varjata kehalõhnu ja Louis XV nõudis õukondlastelt iga päev erineva parfüümi kasutamist. Sajandilõpul õppisid inimesed hindama värsket õhku ning põlgama vängeid parfüüme.Marie Antoinette oligi juba toonud moodi senisest kergemad lõhnad. Parukad. Nii mehed kui naised puuderdasid oma soenguid ohtrasti.Daamid
Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju seinapinda, siis
Majasid iseloomustas kõrge vundament, suured aknad, avarad verandad ning värvitud laudvooder ja põrand. 1936. aastal käivitati ka kodukaunistamise üritus. Kodusisustuses vahetati rohmakas talupojamööbel välja mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu. Kasutusele tulid diivanvoodid, raamatukapid jm. Moodi läksid seinavaibad, diivanipadjad ja linikud, seinu kaunistasid fotode asemel maalid. Eelistati avarust ja õhulisust, päikese- ja valguseküllust. Moodsates linnamajades oli elektrivalgustus, keskküte ja vesikäimla, ka omaette vannituba. Igapäevaseks said õmblusmasinad. 1939. aastal kasvas raadio populaarsus. Ka rõivamoes toimusid muutused. Naised hakkasid pidama dieeti, moodi läks poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud, 1930. aastatel ka pikad püksid. Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks.
surmalaagritesse saatmine. DOMINIOON- Inglismaa autonoomne liikmesriik. ISOLATSIONISM- Ameerika ei sekkunud Euroopa poliitikasse vaid oli omaette. DUCE- Itaalias kutsuti Duceks diktaator Benito Mussolinit FÜÜRER- Saksamaal kutsuti Hitlerit führeriks KOMMUNISM- Mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati töölisrahvast. SOTSIAALDEMOKRAATIA- Demokraatlik liikumine, mis kaitses töölisklassi huve. KONSERVATISM- Demokraatlik liikumine, kus ei tehtud uuendusi vaid eelistati seda, mis oli juba ajaloos läbi proovitud. pooldati vaba turgu NATSIONAALSOTSIALISM- Vägivaldne mittedemokraatlik riigikord, kus ülistati oma rahvust NEW DEAL- Ameerikas majanduslanguse ajal suur mitme aasta peale jagatud kava, mis pidi ergutama majandust ja uusi töökohti looma. RAHVARINNE- Diktatuuriohuga võitlemiseks loodud pahempoolsete erakondade liit. 2. ISIKUD Al Capone- Kurikuulus U.S.A. maffiarühmituse juht e. ristiisa
keskpunktiks. Usulised meeleolud olid tugevamad ja siiramad kui Itaalias. Kunstnike eesmärk oli inimeste hingeelu avamine, ei levinud kunstnikuisiksuste kummardamine. Tahvelmaal- seinamaalil polnud mingit tähtsust, kogu tähelepanu koondus tahvelmaalile. Õlivärvide kasutamine- maalijad kasutasid kogu 15. saj. jooksul õlivärve, mis võimaldasid saada lõpmatu arv värvivarjundeid. Madalmaades ei üritatud kasutada matemaatilisi reegleid vaid eelistati kogemuslikku katse ja vea meetodit. *Jan van Eyck- 1. suurmeistreid, maalis koos vend Hubertiga Genti altari(traditsioonilised piiblitseenid), ,,Arnolfini abielupaar" (mitmed detailid viitavad abielu pühadusele) *Rogier vad der Weyden- oli vähe huvitatud detailidest, ruumikujutusest, suurteos oli ,,Kristuse ristilt võtmine" *Hugo van der Goes- maalis suure Portinari altari *Hieronymus Bosch- inimene on tema tõlgenduses armetu ja loomalik olend, kes on määratud hukkumisele
Ekspressioniste (aga ka teisi moderniste mujal totaliteersetes riikides) kiusati julmalt taga, paljud neist põgenesid üle ookeani Ameerikasse (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Totalitaarsetes riikides oli kunst vägagi olulisel kohal, kuna kuulus väga hästi toimivate propaganda vahendite hulka. Siiski ei olnud nende riikide kunst mitte kunagi vaba, vaid oli alati läbinud tsensuuri ja pidi teenima diktaatorite huve. Samuti eelistati vana ja traditsioonilist kunsti, kuna uus võis rahvale sisendada mässumeelsust. Neis riikides tegutses küll kunstnikke, kes püüdsid ka halval ajal tegeleda endale loomuomasega, kuid samuti ei saa jätta tähelepanuta fakti, et väga suur osa kunstnikest põgenes demokraatlikesse maadesse. Tundub, et 20 sajand on ainuke ajaperiood, kus maailmas toimuv mõjutab nii ekstreemselt kunsti arengut ja suundumusi. Samas aga pole ka keelatud luua niinimetatud traditsioonilist kunsti
Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi. Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur; eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Keskaegne kirik pidi olema justnagu pisike maailma mudel, milles on olemas nii hea kui halb ja milles kõigel on oma maagiline tähendus. Kuna kirikus oli palju
1. Iseloomusta keskaja inimest ja tema maailmavaadet? Keskaja inimest kummitas patt ja teda ümbritsesid pidevalt ''ilmutused''. Selle maailma ja teispoolsuse vahel ei olnud piiri. Head inimesed läksid paradiisi ja hukatusse määratud põrgusse. Usuti imedesse. Kuna keskaja inimene oli kirjaoskamatu, jäi neil üle kõike kuuldut meeles pidada (tarkused, moraalsed ja usulised õpetused jms). See omakorda tagas neile hea mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi?
Kirjutasid/joonistasid seda kasutades mitmetähenduslikke sümboleid. Sümbolistid Arthur Rimbaud, Aleksandr Blok, Friedebert Tuglas. Naturalism Kunsti- ja kirjandusvool. Sai alguse Prantsusmaal. 19.s. Naturalistid tulid tagasi argielu probleemide juurde. Naturalistide sõnastus oli detailirikas. Tegelikust ei illustreerutud. Kujutati elu mustemat poolt julmus, alatus, kuritegevus. Naturalistid arvasid, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Eelistati proosat draamale ja luulele. Lemmikzanrid olid romaan ja novell. Naturalistid Eduard Vilde, Emile Zola. Ekspressionism Sündis Esimese maailmasõja aegsel Saksamaal. Ekspressionistid seadsid esiplaanile inimese sisemaailma. Pöörati erilist tähelepanu tegusõnadele ja lühilausetele. Ekspressioniste iseloomustab traagiline elutunnetus. Kasutatakse süngeid ja võikaid kujundeid, mille allikaks on suurlinn, sõda, vaesus. Kunstis
moes oli mini. Kümnendi edenedes asendasid minit ja sadomasohhistlikke saapaid alt laienevad püksid. Moodne kostüümseelik oli mugava laiusega, kas päris sirge või alt veidi laienev. Kostüümijakkide pikkus oli väga erinev. Väga palju esines vöötatud kostüüme, kusjuures vöö oli sageli viidud puusadele. Ka kostüümide juures oli eelistatumaks kaherealine kinnis. Pluusi asemel kanti sportliku kostüümi all tihti kõrge kaelusega dzemprit. Ka kleitide juures eelistati lihtsat sportlikku joont. Kõige populaarsemaks sai lihtne ühevärviline kleit, mida kaunistasid sirged läbilõiked või tepingud. Särgilikult lihtsa tegumoega kleite kaunistasid sageli kontrastsed kandid, suured nööbid, punutud või tepitud vöö. Viimane oli enamasti vöökohast veidi allapoole viidud. Sportlik pandlaga või rõngaskinnisega vöö oli üldse praeguse moe üheks lemmikdetailiks.
Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika. Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust ja liikumishoogu. Barokk kunsti- ja muusikastiilina sündis 16. sajandi Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest (kunstis arenes barokk enim Prantsusmaal) ning Itaalia oli kõigis muusikavaldkondades Euroopale eeskujuks. Muusikastiilina võeti barokk kasutusele alles 18/19
Nn. kaupmeeste kuningriigis oli kaasaja suurim linn (Babüloonia), kus elas u 300 000 elanikku. Uus-Babülooni ümbritses oma pealinna tohutu paksude müüridega, milledes oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuritud tellistes, eelistati sinist ja kollast tooni. Leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi ja fanastilisi olendeid, samuti ornamentikat. Tähtsaimaks ehitiseks oli pea(sõja)jumal Marduki tempel e. Paabeli torn. See oli tsikuraat, mille nelinurkse aluse külg oli 90m pikk ja olevat olnud 7 astanguga 90 m kõrge. Babüloonias asusid ka Vana Maailma imeks kuulutatud Semiramise rippaiad uhked ja suured astmelised aiad, jahiplatsid jms. Sekke asukohta tänapäeval kindlaks pole tehtud
osa anumatest olid kaunistatud sisselõigatud või maalitud mustriga Väga tavaline kujutis oli neil pealuu. See sümboliseeris kuulsust, hiilgust kui ka kaotust, olenes olukorrast Kujutati ka haigusi ning hälbeid Savinõudel kujutati ka musitseerivaid ja tantsivaid inimesi Kalliskivid Asteegid hindasid väga kõrgelt igasuguseid kive ja meistrid tegid neist imepäraseid asju Eelistati särava pinnaga värvilise kive nagu nefriit ning teisi rohelisi kive aga ka türkiisi, mäekristalli ja tumepunast kivi porfüüri Nendest valmistati ehteid, anumaid, kujusid Kõige hinnalisem kivi oli nefriit, mis seostus eluandva vee ning peatoidu maisiga Äri Makse pidid maksma lihtinimesed. Juhataja pidas maksude maksmise üle arvet Erinevaid kaupu vahetati ja müüdi turuväljakutel
õigus olla ära kuulatud. ei kehti otsene oht, tehake positiivne otsus. Teavitamiskohustus- õigus teada mis menetlusi haldusorg. läbi viib. kohustus isikule teada anda teda puudutavatest õigusaktidest ja toimingutest ning menetlustest, kus isikut puudutavaid otsuseid võidakse langetada. Motiveerimiskohustus- on vajalik selleks, et adressaat mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud(riigihangete menetluses selgitatakse miks eelistati üht hankijat teisele) Selgitamiskohustus- tuleb tagada nendel inimestel kellel pole vilumust või teadmisi millegi kohta. Uurimispõhimõte- tähtsad dok. mis menetluse käigus on vaja, kogub ja otsib ta need ise välja ennistamine- menetlustähtaja uuendamine, selleks peab olema mõjuv põhjus võimalik tagant järgi esitada menetluseosalised- teovõimega isik menetlusseadustik: taotleja, adressaat, kolmas isik, omanikule tagastatavas majas, huvitatud isik, kooskõlastav haldusorgan.
1) kaitseseisukord 2) rahvasaadikute laialisaatmine 3) trükikodade tsensuur-opositsiooni sulgemine 4) riigikontroll kõikvõimalike elualade üle. Vaikiva ajastu tagajärjed- 1) Suleti maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. 2) Keelustati erakondade tegevus. 3) Koostati uus põhiseadus 4) Valitsuse kritiseerimine oli keelatud 1934 a-st algas Eesti majanduselus kiire areng. Eesti polnud euroopaga võimeline konkureerima, Hiigelettevõtted kaotati, eelistati eestimaist toorainet. Maal asutati masinaühistud põllumajandus struktuuriti ümber, Iseseisvuses ahenes Venemaa turg, Eesti majandus arenes antud perioodil tsükliliselt-majandusliku kasvu aastad vaheldusid majanduskriisidega. Komiterni vastane pakt- Rahvusvaheline kommunistlik organisatsioon. Poola koridor-maa-ala, mille kaudu poolale avanes väljapääv läänemerele. Narva diktaat- NSV Liidu dikteeritud Eestii nõukogude kokkulepe EV sõjaliseks okupeerimiseks.
KUNSTI AJALUGU VanaKreeka kunst: • Oluline muudatus oli raua laialdane kasutuselevõtt põllutööriistadel ja relvade valmistamisel. • Neil oil kõrge enesehinnang nimelt, see väljendus mitmete jumalate endasarnaseks pidamises, said ka suhtumises testiness rahvastesse BARBARID • Kujunes välja orjade pidamine, orjad olid barbarid. • Hakka arenema kriitilne mõtlemine, sündisid filosoofia ja teaduste alged. • Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi...
majandustasemelt madalaimad. Kolmandat maailma iseloomustasid kolooniad, sest tol ajal oli tavaline, et esimese maailma riigid lõid kolooniaid. Juba 1970. aastal oli raske seda mõistet ülal hoida, kuna just kolmandast maailmast leiti maavarasid, mis hakkasid üha enam neisse riikidesse kapitali sisse tooma, mistõttu vaesus vähenes ja majandus kasvas. Kõige vaesemaid riike hakati kutsuma neljandaks maailmaks. Mõistet „kolmandas maailm“ peeti alandatavaks, mistõttu eelistati sõna „arengumaad“. Pärast teise ja kolmanda maailma riigikorra lagunemist tunnustati vaid esimest maailma, mis suutis ainsana jääda stabiilseks. Pärast kolooniate lagunemist oli kolmanda maailma riikidel raske ellu jääda, sest nad olid harjunud teiste riikide sõltuvusega. Nad tegelesid enamasti põllumajandusega, mistõttu oli keeruline majaduslikult areneda. Tänapäeval ei ole kohane rääkida kolmandast maailmast, kuna algselt seostati kolmandat
tähtsate inimeste kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks; religioosne temaatika jäi kunstis suhteliselt tagaplaanile. 2. Kelle tegevus tegi võimalikuks hellenismi tekke ja leviku? Makedoonia valitseja Aleksandri 3. Kes olid uute hellenistlike riikide esimesed valitsejad? Hiigelriigi jagasid omavahel väepealikud 4. Nimeta hellenismi tähtsamaid keskusi. Aleksandria, Ateena, Efesos, Pergamon 5. Milliseid ehitisi eelistati templitele? Millist stiili eelistati? Miks? Templitest olulisemaks said lossid ja muud esinduslikud ilmalikud ehitised turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel ei olnud enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Lihtsast ja rangest dooria stiilist enam hakkasid levima rikkalikumad ja toretsevamad joonia ning kornitose stiilid. Levis ka stiilide segu. 6
palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma. 15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi. 12.-14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminekuga. NÄITED Romaani skulptuurikunstist: Kohut mõistev Kristus. Viimse kohtupäeva stseen Vezelay' Madeline'i kiriku portaalil; Hingede kaalumine. Vezelay kiriku portaal; Naine ja deemon
*kommunismi ehitamise programm *piirangute tühistamine teatud valdkondades *küüditatud said koju *Stalini kuriteod mõisteti hukka Sarnanesid-Kõigis oli võimul kogu selle aja kompartei juht ja isikuvõim. Kõikjal eelistati sõjatööstust. Erinesid-Stalini aeg oli kõige vägivaldsem. Hrustsovi aega iseloomustavad kampaaniad. Breznevi ajal ühiskond stagneeris. 5.Iseloomusta Baltikumi sh Eesti territoriaalseid muudatusi pärast sõda. Uue Nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi seniseid piire. 1944.a eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast(koos Petseri linnaga)ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga. Need alad oli Eesti saanud Tartu rahuga
Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikaliigid: ooper, oratoorium, kantaat; hakkas arenema ansambli- ja orkestrimuusika · Kontsertlik muusika vajas õppinud pillimehi ja lauljaid professionaalsed muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega
Keskus Rooma (suurt osa mängis ka Veneetsia) Kunst ja kirjandus · hägunesid religiooni ja ilmaliku elu piirid. Jumalat ei peetud enam nii tähtsaks ja inimelusid nii tähtsusetuteks, kui varem. · sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige Religiooni seisukohalt . Nüüd prooviti pakkuda inimesele erakordset elamust. Eelistati kujutada tublisid ja julgeid inimesi, ka piiblist valiti selliseid tegelasi, kes oleksid meenutanud enesekindlaid, hakkajaid renessansiinimesi. · esil peamiselt Itaalia (muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust). · maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujutust, varjutamist, loomulike pooside ja mitmekesiste tunnete edasiandmist.
laialdasemaks suhtlemiseks meie rahvaste vahel. Soovin kõigile Narva inimestele edasi anda oma siiramad soovid meie jätkuvaks koostööks. Tänan teid. Analüüs Kõne ülesehitus on korralik: esmalt mainib suursaadik, kellele see kõne valmistatud on. Seejärel ütleb lühidalt, kuidas talle Narva meeldib. Siis hakkab ta kirjeldama, millest ta räägib ja esitab definitsiooni(d). Ta põhjendab üldiselt, miks eelistati teabepunkt luua just Narva linna. Suursaadik on väga laiameelne, aga pisut üldine. Sõnavara pole ka midagi erilist, aga hea on see, et ta toob välja pisut Narva ajalugu ja vaatab sellele positiivselt. USA Suursaadik Joseph DeThomas märkab kindlasti Eesti suurust ja tunneb pisutki riigi poliitilist ja rahalist seisu, kuid siiski usub, et Ühendriikidega on Eestimaa võimeline suurepäraseid suhteid looma. Mina hindaksin oma poolt seda kõne suhteliselt keskmiselt
elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn
Ühtlasi võttis ta kursi maailmarevolutsioonile. Ta käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks tegi ta panuse suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele. Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932- 1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kunst on järelmaailmale avaldanud kindlasti väga suurt mõju. Vaatamata sellele, et Rooma oli väga edukas riik eriti sõjaliselt, võeti suuresti eeskuju kreeka kunstnikelt. Positiivne omadus on sellel siiski: paljud kreeka kunstiteoste originaalid on hävinud sõdade tõttu, ning just tänu roomlaste kopeerimisele ja kollektsioneerimisele saame aimu kreeka kunstnike meistriteostest ning ka kultuurist. Kreeka arhitektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas juba Tirynsist tuntud megaroni. Ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, millest üks kaunemaid liike oli marmor. Kivide sidumisel kasutati mördi asemel metallist klambreid. Kreeka templiarhitektuur on hämmastavalt loogiline ja üksikasjalik. Terviku ning detailide vahel valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehiti...
Rehemaja sajandite jooksul kujunenud funktsioon teisenes seoses rehepeksumasinate laia levikuga. Uued rajatud hooned jäid aga väliskujult suures osas endiseks. Rehetuba asendus karjaköögiga ja rehealune laudaga. Traditsioonilise kelpkatuse asemele tuli viilkatus. 1920. aastatel tuli moodi naistel poisipea ja põlvini ulatuv lühike kleit. Kõik naiselikud kumerused kadusid moest, korsett lükati kõrvale, kleit kukkus sirgelt kitsale puusale. Eelistati mugavust. Lühikese poisipea või lainelise soenguga naine kandis väikest, pea ümber liibuvat äärega või ääreta cloche kübarat, mis hoidis oma lummuses naisi peaaegu 1920. aastate lõpuni. Moodne naine käis öölokaalides, tantsis tsarlstoni, tõmbas sigarette ja sõitis, osalt meeste pahameeleks, autoga. Moes oli kanda siidsukki ja lühikest kleiti, mille pikkus jõudis 1927. aastaks põlvini. Naine võis ajaloos esmakordselt lubada endale rõivastust, mis paljastas jalad
Muusika ajalugu Muusika algus: Leviidid kutselised templimuusikud (naissoost) Kultuspillid pillid, mis olid jumalatega seotud. Lüüra Apolloni pill Heterofoonia juhuslik mitmehäälsus. Burdoon meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid). Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel.
Tekkisid kunstiturud, kujukeste, medalite ja muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine. SKULPTUUR Kujutati füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Olulist rolli mängis tavaelu kujutamine. Kunstnikud kujutasid täiuslikku ideaali Õukondades esines paraaditsev temaatika, kus kujutatai peeni ja maiseid Aphroditesid ja Apolloneid, kes kaunistasid altareid ja templeid. Eelistati kas hiiglaslikke või väga väikesi kujutisi. Võidujumal Nike marmorkuju Surev gallialane. Pergamoni altari friis Laokooni grupp Milose Venus MAALIKUNST Maalid olid tehtud peamiselt vahavärvidega ning freskod. Säilinud ei ole peaaegu mitte midagi. Ettekujutuse nendest saab rooma koopiate, enamasti Pompeiist ja selle lähedalt leitud freskode ja mosaiikide põhjal. Pompeiist leitud seinamaalidelt võib leida peaaegu
Rokokoo Võrumaa Kutsehariduskeskus Väimela 2013 Rokokoo 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil Püsis umbes poolsada aastat Kasvas välja barokist Kerge ja mänglev Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias Rokokoo interjöör Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth l...
Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Tähtsamad heliloojad sel ajal olid Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Kunsti puhul aga eelistati mütoloogilist ja ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad, kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Romantism Romantism tuli 1820-1830 klassitsismi asemele, olles uus kunsti suund ja sotsiaal-poliitiline ideoloogia. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
