Religioon jäi tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel ning Ateenas ehitati korintose stiiis Olümpeion. Rikkalikumad stiilid levisid rohkem, kuid levis ka stiilide segu komposiitkapiteel. Olulisteks ehitisteks said lossid, turuhooned, teatrid, saunad ja raamatukogud. Ehitiste kooskõla hakati oluliseks pidama. Aleksandriasse rajati Pharose tuletorn, kunstikeskuseks kujunes Pergamoni linn, hästi säilinud on Priene linna tänavavõrk. Idealism hakkas asenduma realismiga. Eelistati kas hiiglaslikke või hoopis väga väikeseid kujusid. Tunnete väljendus oli oluline. N: Pergamoni altar, Samothrake Nike, Milose Venus, Laokooni grupp. Kuj. välja kunstiturg. VANA-KREEKA TEATER Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana.
ehitamise teooria selgemaks. Töö tegemisel lähtus autor Talviste. E, Masso. T ja Pere. R raamatustest. 2012 ÕLG- EHK ROOKATUS Tänapäeval ehitatakse roo- ja õlgkatuseid eelkõige loodusläheduse tõttu ja samadel põhjustel, miks neid materjale on ka algupäraselt kasutatud. Eelkõige tehti rookatuseid nende sriikides, kus pilliroog on kohapeal kergesti kättesaadav. Meil eelistati katuse materjalina roogu peamiselt Lääne- Eestis, vähesel määral ka põhjarannikul ning sisemaal olid valdavalt õlgkatused. Pilliroog on väga pikaealine ja vastupidav: rookatuste eluajaks on 50- 100 aastat, õlgkatustel 30- 50 aastat. Vastupidavus sõltub katuse paksusest ja muidugi materjali ja töö kvaliteedist. Nii roost kui õlest saab teha erineva kujuga katuseid, kumeraid katuse aknaid ning sujuvaid üleminekuid ühelt kõrguselt teisele (joonis 1)
Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest. Sellest hoolimata kujunes Kadrioru lossi- ja pargiansambel kõige suurejoonelisemaks ja stiilsemaks barokkrajatiseks Eestis. Pargi algne plaanilahendus säilis 19. sajandi lõpuni. 1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. Terrasside tugiseintesse projekteeriti orvad Eesti presidentide büstide tarvis.
Kool ÜLEVAADE JUHAN LIIVI ELUTEEST JA LOOMINGUST NING LUULEKOGU ,,SINUGA JA SINUTA''ANALÜÜS Uurimustöö Koostaja Klass Juhendaja Koht ja aasta SISUKORD 1. SISSEJUHATUS lk 3 2. ELULUGU 2.2 LAPSEPÕLV JA AJAKIRJANDUS lk 4 2.3 HAIGUS lk 4 2.4 NAASMINE TAGASI ÜLDSUSE ETTE lk 5 3. ÜLEVAADE LOOMINGUST lk 6 3.1 PROOSA lk 6-7 3.2 LÜÜRIKA ...
häälekandjad jäid. 1936 – viiakse läbi rahvaesindusorgani valimised. Moodustatakse Rahvuskogu, millele antakse ülesanne töötada välja III Põhiseadus. 1937 – valmib III Põhiseadus, mis hakkab kehtima 1938. 5-ks aastaks valitakse Riigivolikogu. Riiginõukogu on määratud. Riigivanem e president on rahva poolt valitud. 1939. a valitakse esimene Eesti president – K.Päts. Kokku tuleb VI riigikogu. Välispoliitika Kui 20ndatel oli eeskujuks Inglismaa, siis 30ndatel eelistati parandada suhteid Saksamaaga. 1932. a sõlmitakse NSVLga ja Saksamaaga mittekallaletungi leping. Nende sõlmimine on sel ajal levinud. Kinnitatakse oma neutraliteeti. Eesti võtab samamoodi vastu neutraliteediseaduse – ehk sõjalistes olukordades ei sekkuta ja jäädakse neutraalseks.
saj keskpaik eKr* Rooma impeerium Rooma keisririigi aegsed teed on ikka veel kasutuses Iga vallutatud alaga võetakse üle uued jumalad kõige rohkem võeti üle kreeklastelt Kunsti tehti kreeklaste alusel Tehti palju koopiaid Rooma arhitektuur Ehitustehnilise uuendused Kasutusele võetakse lubimört- siduaine Saavad ehitata uusi konstruktsioone- kaared;võlvid; kuplid Kirjutasid palju traktraate Ehitusmaterjalid : tellis ja betoon Roomlased võtsid üle Kreeka sambad eelistati Korintose stiili Sambad dekoratsiooniks Kasutati poolsammast Foorumid - toredad ja sammaskäikudega väljakud (oluliste ristumisteede kohtadel tavaliselt) Avalikke hooneid- terme, basiilikaid, staadione Võidu- e triumfikaari - võidukate väejuhtide auks Keiser Augustus jättis tellistest Rooma asemele endast järele marmorist pealinna Mausoleume- tähtsatele isikutele hauakambreid Keisririigi lõpu poole tehti tähtsatele isikutele seinapilte 11.12
Zanrid olid samad, aga ilmalik laul loovutas oma domineeriva koha missale ja motetile. Ajajärku võib kirjeldada neogooti reaktsioonina vararenessanssile. Esindajad: Johannes Ockeghem, Antoin Busnois · III pk tegevusaeg 1490-1520, sel perioodil arenesid renessansslikud juured muus.s täiuseni. Lihtsad imitatsioonid ja kaanonivõtted haaravad kõiki hääli ja on kuulates kergesti jälgitavad, kompositsioonis eelistati pala selget liigendust ligilähedaselt võrdseteks osadeks, rütm lihtsustus ja lähtus põhiliselt teksti deklamatsioonist. Häälte kooskõla mängib järjest suuremat rolli ning polüfoonia pole liiga keerukas, mistõttu tekst on selgelt kuulda. Rohkem kui kunagi varem inspireerib tekst muus.list väljendust. Esindajad: Jacob Obrecht, Josquin Desprez, Heinrich Isaac · IV pk tegevusaeg 1520-1560, koolkond hakkas lagunema, hinda läks tugev isikupära,
samba ehitamise eest daaklastelt võidetud kullaga. MAALIKUNST: Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompejist. Valitses täiesti looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda keerulisi liigutusi ja inimkeha proportsioone. Kehasid modelleeriti tugevalt valguse ja varju abil. Kompositsioon on vaba ja loomulik. Suurt tähelepanu pöörati ruumilise illusiooni loomisele. Maalide motiivid on võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. KOLOSSEUM: · Mahutas umbes 50 000 pealtvaatajat · Lõbustusasutus KESKAJA KUNST VARAKRISTLIK KUNST
Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid. Kujutamine Peale jumalate ja inimeste kujude oli ka argielu skulptuure; näitlejate, vanakeste, orjade kujusid. Neid on meie päevini püsinud kahjuks väga vähe. Kujurite ainsaks aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku: Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka
Mustafiguuriline stiil u 600 eKr, kujutised värviti musta lakiga, suursugusem, mütoloogilise teemaga Punasefiguuriline stiil u 530 eKr, lakiga kaeti taust, esines ka erootilist teemat. Esimesed vaasid allkirjastati 6. saj eKr Francois' vaas üks tuntumaid mustafiguurilisi vaase, suur, hea tehnikaga, sai nime avastajalt Tanagra kujutised pisikesed põletatud (terrakota)kujud, ühe vormi järgi tehti palju eksemplare, kujutati naisi, lapsi, loomi Ehtekunst eelistati (pool)vääriskivi sardoonüksit. Gemm ehe, vahend riiete kinnitamiseks, jagunesid kameedeks (nt Livia kamee) ja intaljadeks (keerulisem valmistada) Vana-Kreeka skulptuur arh ja kl ajastul Peamised materjalid: pronks ja marmor Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad Krüselefantiintehnika skulptuurid: · Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust
soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom kõik valimised hipodroomil. Peakirik oli Hagia Sophia -usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad)
Rooma reljeefikunst on looduslähedane. Püstitati ka monumente peamiselt väejuhtide ja keistrit auks. Sageli püstitati ka ratsafiguure. Rooma malikunsti tunneme eelkõige seinamaailde põhjal, mida eriti rohkearvuliselt on leitud Pompeji väljakaevamisetel. Valitses täielik looduslähedane laad. Suurepäraselt osati edasi anda inimkeha proportsioone ja keerulisi liigutusi. Kehad on varju ja valguse abil tugevalt modelleeritud. Piltide kompositsioon on vaba ja loomulik. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Sageli on ka võetusd eeskujuks kreeka malikunstiteoseid, neid on kas otseelt kopeerides või vabalt ümber kujundades. Püstitati ka monumente, algul väejuhtidele, hiljem ka keisrite auks. Nad koosnesid alusest (pjedestaalist) ja portreebüstist või seisvast figuurist. Neist kuulsaim on Trajanuse sammas, mida spiraalina kattis reljeefiriba keisri sõjaliste võitudega. Samba ümbermõõt on 3,70 m ja kõrgus peaaegu 30 m
isend eelistab vasak- või parempoolset muna •seejärel uuriti, millised omadused peavad olema munal, et kajakas eelistaks seda siis, kui see asetseb tema positsioonieelistusega võrreldes teisel pool •tehti katseid paljude erinevate puust munamudelitega •muudeti nii mudelite suurust, kuju, värvust kui ka mustrit •korraga muudeti ühes katseseerias vaid üht tunnust, hoides teised konstantsed. Tulemused kokkuvõttes: • sama värvi munade puhul eelistati alati 1)suuremat väiksemale 2)mustriga mune mustrita munadele • rohelisi mune eelistati pruunidele Tiitrimiseksperimentide põhitulemused: • kahest mudelist eelistati alati suuremat (isegi kui see oli tavalisest munast palju suurem) • eelistati väikeste tihedate laikudega mudeleid (isegi kui paariline oli sarnasem kajaka loomulikule munale) • ülejäänud tunnuste puhul (kuju, värv) eelistati harilikult mudeleid, mis
Oli Kesk-Minoilisel perioodil juba tunginud mandrile. Lossid olid kindlustamata, kaitsefunktsiooni polnud, ainult kuningate eluruum. Puudus keskne ruum. Ruumid rühmitusid siseõuede ümber. Mitmekorruselised. Sambad olid alt peenemad ehk ilufunktsiooniga. Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja arheoloog Evans. Kujutav kunst Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad lillede korjamine, musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud. Skultuur Suurplastikat (suuremad skulptuurid) pole leitud üldse. On pisiplastika. · Mükeene kultuur
· Jaht lõvidele rituaalne kohustus · Uus-Babüloonia · Babülon taastas iseseisvuse, hävitas assüüria · Riiki ümbritses pealinna paksude müüridega, müüridel mitu väravat, iga 50 m järel vahitorn, peavärav pühendatud jumalanna Istarile- sellest lähtus lai sirge tänav, kus peeti rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad värvilise glasuuriga tellistest eelistati sinist ja kollast. · Paabeli torn e. Marduki templi tsikuraat nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja olevat tõusnud seitsme astanguna samuti 90 m kõrgusele. · Babülon pidi alistuma pärslastele, kes ühendasid oma võimu alla kogu lähis-ida. 4.Vana-Egiptuse arhitektuur 30-34 Püramiidid: * Mastaba kivist haudehitised maa-alune hauakamber said rajada vaid ülikud * Astmikpüramiid vaarao haudehitis pidi olema uhkem ja suurem, kui teistel, aga
tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa oma turu Eesti kaupadele. 1923 muutus Eesti majanduse olukord kriitiliseks ning Eesti Pank oli sunnitud välja andma uusi laene. Maareform Vastavalt Maaseadusele riigistati mõisnike maavaldused. Loodi 56 000 asundustalu. Tekkis ulatuslik väikeomanike kiht ning palgatööliste osakaal langes. Peale maa võõrandati ka põllumajanduslik inventar ja loomad. Kerkisid uued talumajad, laudad ning rajati uusi külasid. Uus majanduspoliitika
Raudteeehitus tingis raudteeasulate tekke, nende hulgas ka hilisema Türi linna kujunemise. Viljandist Türi kaudu Tallinna Majanduse, sealjuures siseturu areng tekitas vajaduse ehitada laiarööpmelise raudtee kõrvale kitsarööpmelisi nn juurdeveoteid. Nende ehitamise eesotsas oli Juurdeveo Raudteede Selts. Valmis kitsarööpmeline raudtee Valga Pärnu koos Viljandi haruteega, ees ootamas Viljandi ühendamine Tallinnaga raudteed kaudu. Trassi valikul eelistati Järvakandile Paidet. Raudtee Paide kaudu kujunes lühemaks ja võimaldaks maakonnalinna ja selle tagamaade paremat arengut. Paide raad oli vastu. Kardeti, et rong toob linna sulisid, odava kauba tulek vähendab kaupmeeste kasusid, inimestel tekivad unehäired, vedurisuits tekitab tuberkuloosi ja vähki, vähendab lehmade piimaandi. Tänu Paide keeldumisele märgiti raudteesiht maha Türi Püha Martini kiriku lähedale Alliku mõisalt ostetud maadele
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomi on kujutatud Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljujoonistel. Alates umbes 6. aastatuhandest eKr on neoliitikumi mäl...
Kreeklastel oli küll juba V sajandil välja kujunenud elumaja arhidektuur, kuid elumaja ei olnud siis ehitusmeistrite huvi keskpunktis. Alles kasvava sotsiaalse kihistumisega ning kodaniku ninf´g linnriigi vahelise seose lõtvumisega hakkasid jõukamad inimesed hoolitsema oma maja, selle ehitamise ja välimuse eest. (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm) 6 Skulptuurid Hellenismi ajal eelistati kas hiigaslikke või siis hoopis väga väikesi kujutisi. Hellenismi ajastu kunstnike skulptuurid ja skulptuurkompositsioonid kujutasid ennekõike füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Lisaks kannatustele, võitlustele jms oli hellenistlike kunstnike töödes ning mängisid suurt rolli ka olustikulised üksikasjad ja maastikud, mille taustal põhiteemat kujutati. Eksisteeris ka paraaditsev temaatika, mida harrastati eriti just õukondades
Vermeeri armastatuimad värvid on sinine ja kollane. Vermeeri arvuliselt väike looming (kõigest 35 meie ajani säilinud maali) on aga hiljem omandanud tohutu kuulsuse ja mõjujõu. Imetlusväärse meisterlikkusega on edasi antud rõivaste läikiv atlass ja vaipade sügavad samettoonid Gerard Terborchi (1617--1681) maalidel. Viimaseid võib ara tunda ka selle järgi, et tihti on mõni maali tegelane seljaga vaataja poole. Zanripiltides eelistati jõukuse ja heaolu näitamist. Kuigi meistrid, nagu Jan Steen (1626 1679) või Adriaen van Ostade (1610--1685) maalisid ka vaesemat rahvast ja talupoegi, siis ikka jõudehetkil, mitte kunagi tõeliselt rasket tööd tegemas. Elumõnude näitamise ülesannet teenisid ka natüürmordid. Kallid hõbenõud, kristallpeekrid, läbi paistavad klaasid või siis tumedal taustal erendavad lillekimbud, vaagnad küpse puuviljaga, mida
Kõige suurem rõhk pandi maja esindussaalidele, samal ajal jättes argiruumid tagaplaanile. Külastaja pidi saama sujuvalt liikuda ühest esindusruumist teise, mis panid ta oma rikkaliku kujunduse ja näitemängulisuse tõttu ahhetama. XIX sajandil muutusid rangele etiketile allutatud esindussalongid tagasihoidlikumaks ja intiimsemaks. Erinevalt klassitsistlikele sümmeetrilistele siseplaneeringutele eelistati historitsistlikes hoonetes tubade vaba paigutust, ilmus koridorisüsteem, vaheesikud. Sisekujundus muutus vähem lineaarseks ja mitmekesisemaks, pandi rõhku maalilisusele ning kontrastidele. Tavaline oli iga ruumi kujundamine eri stiilis. Intiimsus avaldus tubade mõõtmete vähenemises ja hämardumises, soositi raskemaid, küllastunud toone. Kui väljast katsid majade seinu vääntaimed, siis interjöörides matsid elanikud end eesriiete, sirmide ja sametlinade varju. Kui varemalt oli
(lähtudes vaimsete omaduste ja kehaliste tunnuste koospärandumise teooriast) erineval tasemel rasside segunemisel, asjasse puutuvate vaimsed võimed ei seguneks, teisisõnu kõrgema rassi tunnuseid ei suuda tekkinud madalam vorm edasi kanda. Euroopa rassimi jaoks peamiseks kuriteoks saavad seega segaabielud rasside vahel. Segarassideks peeti nii prantslasi kui juute. Naiste väiksema aju tõttu peetakse, et neil on konkurents sigimis- ja mõtlemisorganite vahel. Kui meeste puhul eelistati säästa aju (siit nt omaaegsed teooriad ,,onanismuse" eluohtlikkusest), siis naiste puhul peeti loomulikuks, et nemad hoiavad kokku mõtlemisorgani arvelt ning fertiilsuse huvides. Darwini loodusliku valiku printsiipe alusel tekkis õpetus, mida tuntakse sotsiaaldarvinismi nime all. Sotsiaaldarvinistide jaoks oli elu ka inimühiskonnas võitlus, kus kohastunum jääb ellu. Manipuleerida sai küsimusega, mida tähendaks kohastumus sotsiaalses kontekstis. Eugeenika
neoklassitsism Venemaa funktsioonita monumendid, triumfikaared, Kõrgklassitsistlikud arhitektid: Prantsusmaa võidusambad, auväravad Andrejan Zahharov (1761-1811) Inglismaa Skulptuur: eelistati marmorit, kreekapärane Carlo Rossi (1775-1849) riietus, inimkeha harmooniline ja arenenud, Andrei Voronihhin (1759-1814) ellistati alastifiguure, soliidne, range Skulptuur: Maalikunst: mütoloogilised, allegoorilised, Antonio Canova (1757-1822)
KUNSTIAJALUGU ESIAEG – 40 000 a tagasi Paleoliitikumi algust võib pidada ajaks mil tekkis kunst. 19.saj avastas arheoloog Santuola Põhja-Itaalias Altamira koopas seinamaalingud. Ei tahetud uskuda, et need pärinevad Paleoliitikumi ajast, kuna neis kasutati erinevaid värve ja oli realistlik, kuid hilisemad uued koopamaalingute (Lascaux Prantsusmaal jm) avastused andsid kinnituse, et need pärinevad siiski Paleoliitikumi ajast. Varasemast ajast on leitud ka lihtsamaid loomakujutisi. Inimesi kujutati väga harva. Ometigi on leitud Austriast Willendorfist naise kuju Venus (ehk Willendorfi Veenus). Koopamaalingutes kasutati mitmeid tehnikaid: 1) kraabiti kivisse kontuurid (piirjooned) 2) kraabitud kontuurid täideti värviga 3) pehmele seinale (nt savile) puupulgaga või sõrmega 4) mitmevärvilisi maalinguid tehti algelise pintsli või käsnaga. Värvid saadi mineraalide peenestamisel ja nende segamisel rasva või veega. Kasutati 4 värv...
Algas võitlus Madalmaade iseseisvuse eest 1572, eesotsas oli Oranje Wilhelm. Rahvas toetas vabanemist. Põhjaprovintsides(Holland) saavutati edu, lõuna jäi Hispaania alla edasi. 1581 kuulutas põhja end iseseisvaks. Renessansskunst Kunstnikud püüdsid maailma kujutada võimalikult realistlikult. Toetuti antiikkunstile ja püüti luua midagi veel hiilgavamat. Anonüümsus hüljati, taheti oma nimi ajalukku jäädvustada. Teoseid hakati signeerima. Ahitektuuris eelistati tornile kuplit, esimene selline oli Firenze toomkirik. Sellise kupli sai veel Nichelangelo projekteeritud Rooma Peetri kirik. 1) Teravkaare asemele tuli ümarkaar 2) Jämedaid piilareid asendasid antiiksed sambad 3) Ruumid kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse(palazzosid), mille keskel oli sammastega siseõu. Kuulasaimad arhitektid olid Filippo Brunelleschi ja Michelangelo.
· stalinism kui nähtus säilis 2004 pidas 45% küsitletud venelastest Stalinit positiivseks tegelaseks ajaloos · isikuvõimu kindlustamine 1957 vanameelsete (Molotov, Malenkov) vandenõu, mille Hrustsov tõrjus endise kaitseministri G. Zhukovi abiga · KP liidri ja MN ametikoha liitmine Hrustsovi kätte d) Majandus: · Hrustsovil puudus terviklik poliitika, juhtides majandust kampaanialikult oma äranägemist mööda · eelistati rasketööstust · pideva näljaohu tõttu uudismaade massiline harimine Kasahstanis ja Ida-Siberis 1954 61 · algul oli saak hea 1956 pool riigi teraviljast, kuid ei arvestatud laomajandust, ühendusteid jm. · eriti raske oli 1963.a. ikaldus, kui kullavarude arvel tuli USAst osta 14 milj. tonni teravilja · läbi kukkus ka maisi sundkasvatuskampaania · jäiga majandusmehhanismi detsentraliseerimine 1957 loodi Rahvamajandusnõukogud kui
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
Uus publik vastandas end 18.sajandi keskel teravalt eelmise ajastu maitsele. Just siis hakati varasemat muusikastiili kutsuma baroklikuks ja see oli algselt pilkesõna. Jean-Jacques Rousseau kirjutas: "Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud." Keerukalt kaunistatud meloodiate ja pingestatud harmooniaga muusika asemel eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Uue muusikastiili õpetuslikuks aluseks saidi uudne hormooniakäsitlus, mille rajas prantsuse helilooja Jean-Philippe Rameau oma ,,Harmooniatraktaadiga" (1722). Uues stiilis instrumentaalmuusika sai alguse Itaaliast. Domenico Scarlatti (1685-1757) kirjutas 555 klavessiinisonaati. Need valmistasid ette klassikalise sonaadivormi, kogu klassikalis-romantilise ajastu tähtsaima
Romaani stiili olulised tunnused: ümarkaar, horisontaaljoon. Põhiplaanilt ikka ladinaristi kujulised. Pikihoone ja põikihoone kohal kõrgub võimas nelitistorn. Pikihoone jagatakse löövideks. Romaani kirikutest on enamik basiilikad. Basiilika- kesklöövi ülaosas on aknad. Romaani skulptuur on seotud arhitektuuriga!!!! Skulptuuri iseseisvalt ei esinegi. Mingid skulptuuri üksi tänavale panna..- no way ! Skuptuurid fassaadidele, portaalidele, --tegu RELJEEFIGa. Materjalina eelistati pronksi ja kivi. kasutati ka puud. Kivi ja puuskulptuurid värviti. Teised peale kiriku ei saanudki skulptuure tellida, seetõttu kõik religioosse sisuga. Kuna väiksed aknad, siis pime, maalid olid mõttetud.., seega skulptuurid rulz ! Usk muutus hirmutamiseks, kardeti Jumalat rohkem kui Kuradit. kunstnikud= käsitöölised. Proportsioonid polnud tähtsad. ntks pea väike, jalad ülearu pikad. MAALIKUNST Tähtsal kohal miniatuurmaal, seda kautati käsitsi kirjutatud raamatutes
Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega.1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924. aastal esitatud pargi perspektiivse planeerimise ja rahvapargi loomise kava nägi parki ette võimalikult vähe hooneid, maksimaalset tähelepanu tuli pöörata haljastuselementidele. Suuremad ümberkujundused toimusid Ülemises aias. Likvideeriti Miraazi tiik. Teedevõrk kujundati uusbaroksena, madalamale terrassile rajati purskkaev ja Roosiaed. 16. Klassitsism; vabaplaneeringulise pargi võidulepääs. Inglise maastikuaed.
Naha värvimiseks kasutati tinavalget. Laugude värvimiseks kasutati hennat ja kulmude, ripsmete värvi- miseks tarvitati sütt. Põsepuna tooniks valiti roosipunane. Inimesed pesid end üliharva, sest arvati et vesi on nahale kahjulik. Arvati, et halba lõhna saab vähendada hõõrumisega, seepärast nühiti end kuiva rätikuga. Usuti, et kui vahetada särki, siis ollakse naha mustusest ja higist vaba, sest riie imeb kõik enda sisse. 2.3 Rokokoo Sellel ajastul eelistati pesemisele meikimist. Tooniva alusmeigina kasutati endiselt tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid, põsed värviti ruuziga punaseks. Põskede jumestamisel värviga ei koonerdatud. Huulte värvid olid samuti mürgised ning värvi- toon sõltus millisesse ühiskonnaklassi kuulus kandja. Õukonnadaamid kasutasid granaatpunast, kodanlaseprouad roosat ja teised naised, kellel oli halvem maine lillat tooni. Kulmud raseeriti ja nende asemele joonistati puusüsi kasutamisel uued.
eestikeelset kirjandust. 1949. aastal keelunimekirjadest enam ei piisa, ilmuvad lubatud väliskirjanduse nimekirjad, nn klassikute eestikeelne nimekiri sisaldab 109 autorit, valdavalt möödunud sajandi lõpu kirjanikud, keda siis tõlgiti kuuekümnendate keskpaigani välja. (Loomingu Raamatukogu, mis hakkas ilmuma 1957 tõi alles tasakesi uusi tuuli). Leedulaste väliskirjanike nimekiri oli muide väga sarnane, aga mitte täpselt sama. Tegelikult eelistati klassikat ka eesti ja vene kirjanduse puhul (ikka need Vilde ja Bornhöhe, Pushkin ja Tolstoi), elasimegi rohkem möödunud sajandi vaimuilmas. Samas oli kirjanikke, keda avaldati Eesti Vabariigis, esimesel nõukogude okupatsiooni aastal, saksa okupatsiooni ajal ja pärast sõda jälle. Oskar Luts näiteks. V. stalinismijärgne nõukogude periood. GlavlitaTMi korraldusel hakati 1955. aastast alates erihoiu osakonnast välja päästma eesti autorite töid
29. Haile Selassie I Oli Etioopia keiser aastatel 19301974.Tänu tema tegevusele kuulutati Etioopia ametlikult vabariigiks. Tegi palju moderniseerivaid reforme. 30. Sisepoliitiline kriis Eestis millal, kuidas ja miks lõppes demokraatlik kord Eestis? Rahvas hakkas majandusliku olukorra halvenemises süüdistama erakondi. Valitsused vahetusid alates 1923. a sagedasti. Näiteks 1932. aastal oli võimul neli valitsust. Parteilisi huvisid eelistati riiklikele. Esile kerkis uus poliitiline jõud Vabadussõjalased(vapsid), kes toetusid rahvale ning hakkasid nõudma uuendusi riigi valitsemises. 1935. a lõpuks oli demokraatlik riigikord Eestis asendunud autoritaarse diktatuuriga, mida hakati nimetama ,,Vaikivaks ajastuks". 31. Vabadussõjalased kes olid, mida tegid, mida õpetasid? (vapsid) Uus poliitiline jõud. Vabadussõja veteranide organisatsioonide esialgne tegevus oli
pühendatud värav. Sealt algas protsessiooni (pidulik rongkäik)tänav. Peatänava ääres paiknesid kaks kõige tähtsamat ehitust: peajumal Margutile pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. Templid olid kas 3 või 7 astmelised (maagilised numbrid, sest nende arvates sai maailm alguse 3 tähtsast elemendist ning tunti 7 planeeti) PAABELI TORN VAATA LUGU ÕPIKUST LK 24 Teine tähtsaim ehitis oli üks vanaaja seitsmest maailmaimest= SEMIRANUSE RIPPAIAD (terrassidele rajatud). Värvidest eelistati sinist, kollast ning valget ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on ajalukku läinud kui hästi sõjakas rahvas ning Assurbanipal’i raamatukogu poolest. Kunstis peetakse assüürlasi tegelikult Babüloonia kunsti jäljendajateks. Lossidest on kuulsaim Sarbon II loss Horsabadis, oli rajatud 100 000 ruutmeetrisele terrassile, lossi juures kasutati ka sambaid. Säilinud on ka mõningaid reljeefe ja täisskulptuure, sarnane Egiptusele. Hästi kuulus on Sureva Ema Lõvi Minivest
hoolitsemiseks. Suremust on raskem mõjutada, Eestis kasutatakse selle muutmiseks arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine, elu hoidvate ja tervislike eluviiside propageerimine, reklaamkampaaniad. Hiinas kasutati sündimuse vähendamiseks ühe lapse poliitikat, alandati abiellumisvanust, abielluda soovijad pidid läbima arstliku kontrolli, sundaborti, steriliseerimist. Suremuse muutmiseks tapeti külades väikelapsi, eriti tüdrukuid, poisse eelistati rohkem ehk siis oli sooline ebavõrdsus. Indias teavitati inimesi raseduse hoidumise võimalustest, soovitati kasutada rasestumisvastaseid vahendeid ja vähendada laste arvu peres, avati pereplaneerimise kliinikuid, ametnikud käisid kodudes ja veensid inimesi kasutama steriliseerimist, kasutati ka sundsteriliseerimist, tekkisid lausa laagrid, elutingimuste paranemine, pereplaneerimine võeti kooli õppeprogrammi, parandati perede heaolu motiveerimise ja hariduse andmise teel, tõsteti
o Võib kanda ka tänapäeva Rootsi meeste ja naiste näide (slaid 30) · Kõige rohkem lapsi on rikastel meestel ja vaestel naistel (slaid 31) · Paarivälised suhted: o Sagedam siis, kui viljastumise võimalus maksimaalne Suguline valik · Meeldivad enam sümmeetrilisemate meeste lõhnad (geneetiliselt paika pandud vähem arengulisi häireid, pole segavaid asju, väljendub lõhnas) · Maskuliinsus, feminiinsus: o Feminiinsema näoga mehi eelistati terveks eluks partneriks, maskuliinsema näoga üheöösuhteks o Kuid kui mängu tulid oraalsed kontraseptiive, siis arvamus muutus pigem vastupidiseks · Naised, kellel on püsipartner olemas, eelistati dominantseid mehi, kui neil polnud, eelistati vähem dominantseid mehi naised eeslitavad paariväliseks suhteks maskuliinsemaid, dominantsemaid mehi · Sugulise valiku ja signaaltunnuste vahelist seost mõjutab testosteroon
Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul. Venelased toetusid väitele, et 1030a vallutas Jaroslav Tark Tartu linna ja selle ümbruse. 1061 vallutasid eestlased selle tagasi. Venelased aga ütlesid, et maa kuulub tegelikult siiski neile ja, et nemad lubasid sakslastel sinna elama asuda. Oli aga teada, et Tartul pole kuskilt sellist raha võtta.Venelased otsisisd lihtsalt põhjuseid, et saada see maa endale. Eelkõige eelistati sadamaid, aga linnad olid ka rikkad.Otsiti lihtsalt põhjuseid, nii või naa oleks siinne ala venelaste poolt varem või hiljem ära vallutatud. 22.jaanuar 1558- venelased tungisid peale, oli rohkem rüüsteretke moodi 1588 aprill algas tõsine sõjategevus Narva pommitamisega. Esialgu oli sõda Venemaa ja Ordu vahel(mitte Venem ja Eesti!) Esimesena sekkus Poola, kuna taheti vastu astuda Venemaa suurenemisele. Tartu piiskop palus appi, nende vahel ka enne sõda juba head suhted
Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on peetud skulptuuri. Kujurite ainsaks aineks oli inimene ja just inimese kujutamise juures jõuti täislikkuseni. Tähtsaimad objektid on reljeefid ja vabafiguurid. Materjalina kasutati peamiselt puud ja savi, kulda ja elevandiluud, pronksi ja marmorit. Viimast kahte eelistati eriti. Ka skulptuuris eristatakse kolme ajajärku. Arhailisel ajajärgul, mis kestis 7-5 saj e.m.a., on figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest. Tähtis on aga see, et kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure. Siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest. Kreeka kujud aga seisavad
Rindelt puhkusele lubatud sõdur saadeti külla, kus teda ootas ees külavanem vanatüdrukute nimekirjaga. Puhkus läks asja ette, sõdur klopsis kokku ka hälli, kuhu hiljem paigutati „kingitus füürerile“. 2 Ehalkäimine Ehalkäimine on olnud tüüpiline maarahva komme ja on hääbunud üldise linnastumisega. Ehal käidi enne abiellumist jüri ja mihlipäeva ahelisel ajal (s.o. 23. aprill – 29. september). Ehalemineku aeg (õhtueha) ongi andnud toimingule nimetuse. Nädalapäevadest eelistati neljapäeva ja laupäeva. Võimalik, et neljapäeva austamine (sellele viitavad veel teisedki tavad) on pärit muistsest 5-päevasest nädalast (sest eks kolmapäevagi nimetatud enne kesknädalaks). Ehalkäimine andis noortele vajalikke seksuaalseid kogemusi. Rasedust välditi tõenäoliselt menstruatsioonitsükli päevade arvestamise või katkestatud suguühtega. Vallaslastesse ei suhtunud vanad eestlased eriti taunivalt. See oli alles kristliku kiriku poolt sisse toodud
2. 3. 3. Talupoja söök ja jook Talupoegade igapäevane toit oli nisu- või rukkileib, hirsi- ja kaerapuder, hiljem ka tatrapuder, kodune juust ja pealerüüpamiseks kali või olu. Leiba soodi palju - kilogramm inimese kohta päevas oli paris tavaline, mehed soid enamgi. Puhast leiba sai vaid headel saagiaastatel. Kullalt sagedane oli aganatega segatud jahust naljaleiva pruukimine. Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse
§22 Rooma riigi algus Apenniini ps kesk- ja löunaosa asustasid itaalikud (indoeuroopahöimud), mis jagunesid keelte alusel rühmadeks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonna elas itaalikute haru latiinid. Nendest pärinesid roomalsed ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel. Itaalikud harisid pöldu ja kasvatasid karja. Kreeklaste möju oli väga suur. Nad juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatusi, töid kaasa linnriikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, aristokraatliku elulaadi. Etruskid elasid ps loodeosas Etruuria maakonnas. Nad pärinevad Väike-Aasiast (Troojas). Tegevusalad: meresöitmine, kauplemine, ehitamine, metallitöötlemine. Neil oli 12 suuremat linnriiki. Surmajärgneelu oli neile tähtis (hauakambrid). Ennustuskunsti rituaalid oli kirjas püha raamatus. Nad kohandasid kreeka tähestiku enda järgi, kuid sellest ei saada aru. Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jöe alamjooksul Latiumi ...
säilitanud riigis - Marokos. Saksmaa otsustas Prantsusmaa võimu suurenemist takistada ning Saksamaa keiser otsustas külastada Lõuna-Maroko sadamalinna Tangerit, kus teatas, et kavatseb kaitsta Saksamaa huve Marokos. 1906. aasta jaanuaris avati Hispaania väikelinnas Algecirases konverents Maroko kriisi arutamiseks. Vormiliselt anti kõigile riikidele majandussuhetes Marokoga vabadus ja võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. See tähendas Saksamaa lüüasaamist ning isolatsiooni suurenemist rahvusvahelisel areenil. 1907. aasta augustis sõlmiti Inglismaa ja Venemaa vahel leping, millega jagato mõjusfäärideks Iraan ning Venemaa loobus pretendeerimast Afganistaanile. Inglise-Vene lepinguga sai lõpliku ilme Inglismaa, Venemaa ja Prantsusmaa kolmikkokkulepe ehk Antant. Antant oli vastukaaluks Saksamaa ja tema liitlaste (Itaalia, Austria-Ungari) - keisririikide - poolt 1882. aastal loodud Kolmikliidule
Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega niinimetatud Inglise park - tegelikult oli sellise pargi idee pärit Hiinast. Niimoodi püüti jätta mulje vabast puutumatust loodusest. Rokokoo arhitektuur on suunatud interjöörile. Loobuti sammastest ja teistest rasketest
Valuvorme pole leitud -> vaske ei sulatatud Metallide kasutuselevõtu põhjused -tehnilised ja ratsionalistlikud seletused, aga varasemad vaskesemed polnud esialgsetest esemetest tugevamad, vask oli pehme, puudusid kasutusjäljed -vask oli eksootiline, haruldane -> sümboolse tähendusega, sotsiaalse staatuse näitaja (esimesed esemed olid ehted jm pisikesed esemed) -järk-järguline muutus inimeste mõttelaadis, mille tulemusena eelistati innovatsioone Hilisneoliitilsed kultuuritraditsioonid 2900 - 2400 eKr -nöörkeraamika (Ida-Euroopa) -kellpeekrite (Atlantiline ja Kesk- Euroopa) Nöörkeraamika matuse tunnused : venekirves, potikild, tulekivist nuga Kellpeekrite matuse tunnused (Amesbury vibumees) :randmekaitsmed, potikillud, vasest noad, vask pistodad Kas nendel kultuuridel on oma kindel kodumaa, kus tunnused kujunesid välja ja siis levisid, või oli tegemist ideede levikuga?
miljonid surnud 2. peale sõda patsifism, igatsus parema maailma järele ja uue inimlikkuse järele. Teemad suurlinn negatiivsed teemad: hullumeelsus, enesetapud, haigused, surm, allakäik, maailmalõpp koledad ja hirmsad sisuelemendid sokk ja provokatsioon kaasaegse kultuuri kriitikana. Hirmus tegelikkus valetatakse mitte nii hulluks selle vastu protesteeriti. Vormid Alguses eelistati lüürikat, peale sõda draamat. Romaane eriti palju ei ole. Eepilised lühivormid, neid oli. Lüürika Darstellungsmittel Reihungsstil der Lyrik (ridadestiil): Simultaansus. Gleichzeitigkeit der nicht zusammengehörigen, in der raschen Folge wechselnder Bilder. Üks rida on üks tähenduslik üksus, kas lause või omaette tähendusega lauseosa. Need pildid ei pruugi sisuliselt kokku kuuluda. Nt Alfred Lichtenstein Die Dämmerung
1)Majandus tugines kaubandusele, kaasnes majanduslik tõus (Vahemere ääres Veneetsia jne) 2)Hakati koguma rikkusi, tekkis pangandus 3)Rikkad kodanikud olid harjunud ise oma jõu abil läbi lööma 4)Rikkad toetasid kunstnikke ja luuletajaid, pidasid teenistuses arste, advokaate; tekkis uus haritlaskond, kes ei jaganud keskaegset ellusuhtumist 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? Iseloomulikud jooned olid ilmalikkus ja humanism *Tornile eelistati kuplit, esimene ehitati 15. saj I poolel Firenze toomkirikule (läbimõõt 42 m) *Teravkaar asendus ümarkaarega *Ruumid kaeti lamedast puust laega või silindervõlviga *Suurenes ilmalike ehitiste osatähtsus *Hakati ehitama avaraid, laiade treppidega ruudukujulisi losse, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud siseõu Kunstis võeti kasutusele: *Perspektiiv kolmemõõtmeline kujutlusviis *maaliti võimalikult realistlikult
1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vana vara arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku. Termini tõi kasutusele Fr.R Kreutzwald 1861. a, laialdaselt tõi kasutusele Jakob Hurt. Rahvamälestised käsitlusele tõi Jakob Hurt 1870.aastatel; käsitles rahvaluulet osana ajaloost. Folkloor termini tõi käsitlusele William John Thoms 1846. aastal; Eestis kasutusel alguses toorlaenuna. ingl k. folklore = folk + lore Rahvaluule folkloori tõlge. Termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878. aastal artiklis ,,Sõnakene luuldest". Laiemalt defineeris Mathhias Johann. 2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Uuema folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus. Tänapäeval võib ta olla ka kirjalik, läbi netiavaruste, ajalehtede, ajakirjade, graffiti kaudu leviv. 3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluul...
Vabanenud koha hõivas rütmiblues ja selle hilisem vorm rock'n'roll. 13. COOL, HARD BOP (viiekümnendad) Neli-viis aastat peale oma plahvatuslikku ilmumist muutus bebop taltsamaks. Tema lärm akusele m õjus vastukaaluks neljaküm nendate aastate lõpuks esilekerkinud nn. "cool" jazz (ingl. k cool- jahe). See oli jällegi suund, kus valged muusikud üsna tublisti kaasa rääkisid. Ideaaliks sai õhuline koloriit. Puhkpillide kõrge registri asemel eelistati keskmist, mahedamat, tuhmi kõla taotlevat. Vibraatot kasutati vähem. Eelistati pille, mis juba oma loomult olid pehmetoonilised: baritnonsaksofon, metsasarv, flööt (madalas registris), oboed vibrafon. Harmooniasse toodi polütonaalsuse ja atonaalsuse elemente. Loobuti ka hoogsalt edasirühkivast rütmist. Ideaaliks sai hoopis tagasihoitud, põhirütmist justkui mahajääv pulss. Esmakordselt ilmusid intellektuaalsed
Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep, Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid. Skulptuur ja maalikunst Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine "vaeste piibel". Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid "lugeda". Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Teati, et näiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
