1.2. Motivatsiooni tõstmine vajaduste järgi Motivatsiooni lähtekohaks on rahuldamata vajadus. Millegi puudumine on esimene lüli inimese käitumist suunavate sündmuste ahelas. Rahuldamata tarve tekitab inimeses (füüsilise või psüühilise) pinge, mis viib teatud käitumisele selle tarbe rahuldamiseks ja sellega pinge vähendamiseks. Ameerika psühholoog Abraham Maslow, kes on vajaduspsühholoogiat põhjalikult käsitlenud, koostas vajaduste hierarhia. Selle teooria eelduste kohaselt on inimene tahtega loom, kelle vajadused sõltuvad sellest, mida ta juba omab. Kusjuures käitumist mõjutavad vaid rahuldamata vajadused. Madalamad vajadused: 1. Füsioloogilised vajadused on kaasa sündinud ning seotud meie kehaga ja selle funktsioonidega. Me tunneme nälga ja janu, väsimust ja külma, meil on vajadus tühjendada soolikaid. Need põhja-panevad vajadused peavad olema rahuldatud enne, kui kõrgemad vajadused annavad ennast tunda. 2
KORDAMINE SENKUDEKS 1.AJALUGU Tänapäeval arvatakse et meie maakeral elab vähemalt 1,5miljonit seeneliiki. Neist ca 140 000 liiki moodustavad piisavalt suuri viljakehi, et kanda nad makroseente hulka. Umbest 7000 liiki nendest on kõlblikud süüa, enam kui 3000 liiki on neist HEAD söögiseened. Katseliselt viljeletakse neist 200 liiki , 60 liiki juba majanduslikult, 10 liiki tööstuslikult. Viljeletakse ka umbes 2000 meditsiinilist seeneliiki. Surmavalt mürgiseid seeni on tänapäeval umbes 30. 2. Viljeldatavad söögiseened: Sampinjonid (kult.sampinjon, linnasampinjon, pruunid sampinjonid), Servikud (austerservik, kuningservik, kuldservk, roosaservik), Siitake, Kännuampel, Hiidvärvik, Lõuna-põldseen, Sametkõrges, Suur sirmik Kolm maailmas enimkasvatatud söögiseeneliiki: siitake, austerservik, sampinjon 3. Seente paljunemine Sugulisel paljunemisel eristatakse kolme järku: plasmogaamia, karüogaamia, meioos Vt jooniseid 4. Substraatide klassifi...
,,halb", vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Stressiga toimetulekut on võimalik õppida. Kui sul on probleeme südamega, siis alusta sellest, et õpid tunnetama oma piire -- leia endale selline stressi tase ning kuluta oma energiavarusid sellises tempos ja suunas, mis oleks kooskõlas sinu eelduste, võimete ja reaalsete võimalustega. Tähtis on säilitada oma jõuvarude tasakaal. Füüsilist ja vaimset kurnatust tuleks ennetada ning energiavarusid taastada. See ei tähenda aga, et peaks lõpetama eesmärkide seadmise, enesearendamise. Küll aga peaks hoiduma seadmast endale ülejõukäivaid eesmärke, püüdmast teha kõike kohe ja korraga
Ärikontseptsiooni määratlemine järgneb äriidee sõnastamisele. Ärikontseptsioon on oma olemuselt mõtlemisviisi kujundaja, mis aitab ettevõtjal täpsustada oma äriideed. 18. Äriplaan on äriidee edasiarendus, terviklik ja süsteemne käsitlus hinnangutes, arvudesja rahalises väljenduses. Ettevõtja eesmärk äriplaani koostamisel on teada saada, kas olemasolevas turuolukorras ja teadaolevate eelduste juures on otstarbekas äriideed ellu viia. 19. Äriplaani lisadesse on soovitatav paigutada plaani toetavad materjalid: uuringud ja analüüsid (turu-uuringud jms); · asendiplaanid, skeemid; · võtmeisikute CV`d, ametijuhendid jms; · hinnapakkumised 20. Konkurentsieelis on ettevõtte pakutava toote või teenuse omadus, mida ettevõtte konkurendid kas ei suuda pakkuda või pakuvad seda halvemal tasemel. 21
Veterinaargeneetika ja aretus 1. Loeng 1. KT. 9.märts: valikvastustega küsimused, pikemat vastust nõudvad küsimused, ristamise ülesanded, ristsõna Genoomselektsioon geenipõhine valik. *Piimalehmade arv eestis 80 000. Piimatoodang lehma kohta aastas 9000. Eesti maatõugu lehm- nudi, 2 udarasarve. *Hobuste arv eestis 10 000. Hobustega tegeevaid organisatsioone 9. *Karva värvuse faktid: kolmevärvilised kassid on reeglina emased (x kromosoomi mosaiiksus). Valged kassid siniste silmadega on kurdid. Suur kollane kass on reeglina isane. Karusloomade kasvatuses on karva värvus oluline. Kass- kõuts (m) Veis- lehm mullikas (lehmik), pull mullikas (pullik), lehm, pull, härg Hobune- mära, täkk, ruun Kodukits- sikk (m), sokk (kast.) Siga- emis, kult, orikas Lammas- utt, jäär, oinas Veterinaargeneetika- teadus, mis hõlmab loomade haigusi, toodangut ja eluvõimet. VG uurimis...
lisatakse kanasõnnikut ka). Põhk varustab komposti süsivesikutega põhiliste seene toitainetega · Kanasõnnik (oluline lämmastiku sisalduse tõstmiseks) -10% massist. Võib selle asemel panna ka lämmastikväetist (7% massist) · Lupja 1m3 substraadi kohta ca 3kg · Kipsi 1m3 substraadi kohta ca 10kg · Vesi Shampinjonikasvatuses on TRADITSIOONILISEKS alusmaterjaliks hobusesõnnik, mis eelduste kohaselt peaks koosnema 10% sõnnikust ja 90% põhust. Selline koostis tagab hea struktuuri ning piisava mikrobioloogilise aktiivsuse. Üksnes hobusesõnnikust ja põhust ei saa kõrge toitainesisaldusega komposti, mistõttu kasutatakse ka siin lisaaineid (kips, lubi jms). Komposti valmistamine: Koosneb kahest faasist, millest esimene toimub väljas või varjualuses ja on etapiks, kus mikrobioloogilise tegevuse tulemusena algab toormaterjali lagunemine. Selleks, et lagunemine
[http://www.google.ee/search?hl=et&q=Ida- Virumaa+majanduskeskkond+ja+perspektiivid%2C+Priit+Perens%2C+Ettev %C3%B5tete+panganduse+tegevdirektor&btnG=Google+otsing&lr=] [Ida-Virumaa majanduskeskkond ja perspektiivid, Priit Perens, Ettevõtete panganduse tegevdirektor] (22.04.08) · Tänane trend rääkida põlevkivienergeetika kahjulikkusest ja kadumisest. · Homne tegelikkus ei kao ta kuhugi, sest on siis lähiaastatel midagi, millega põlevkivi asendada? · Kõigi eelduste järgi võetakse tulevikus kasutusele kombineeritud variandid, kus on koht ka põlevkivienergeetikale. Majanduslik potentsiaal tõotab uue metropoli tekkimist... ... arengute jätkusuutlikkuse tingimuseks on elukeskkonna areng, et kinnistada olemasolevat ja tuua uut tööjõudu. Kasutatud kirjandus: INTERNET 1. http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf 2. http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=949&keel=eesti 3. http://vana.elfond.ee/alaleht.php
Negatiivsete mõtete kolmik: mina, maailm, tulevik - Õpitud abitus Diateesi ja stressi mudel 12 Depressiooni ravi Varajane kogemus (sündmused, suhted, elutingimused) ebasoodus kõrvutamine õega isa (peamine toetaja) varajane surm Ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine (järeldused iseenda, teiste inimeste ja elu/maailma kohta üldiselt.) Olen alaväärtuslik Kui ma ei tee, mida teised tahavad, tõrjutakse mind eemale Kriitilised sündmused Abielu puruneb Eelduste aktiveerumine Ma olen väärtusetu Negatiivsed automaatmõtted See kõik on minu süü ma rikkusin kõik ära Ma ei tule oma eluga toime Ma jäängi eluks ajaks üksi
keelefilosoofia 4) teadusfilosoofiaB. Praktiline filosoofia peamised sektorid: 1) poliitikafilosoofia 2) eetika/moraalifilosoofia 3) esteetika/kunstifilosoofia 4) haridusfilosoofia 3. Selgitage, mis mõttes on filosoofia kriitiline. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes1) Argimõtte, tava-arusaamade, “kivinenud arusaamade”, käibetõdede, ise- enesestmõistetavuste, eelarvamuste, “loomulikkuste” suhtes. 2) Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, (varjatud) eelduste, järelduskäikude jms suhtes. 3) Oma enese eelduste suhtes. … kriitilisuse tagajärjeks võib olla Sokrates – mõisteti Ateenlaste poolt surma Seneca – ajendati Nero poolt enesetapule Abelard – teoloogid põletasid tema teose Kolmainsusest Bruno – põletati elusalt süüdistatuna ketserluses Locke ja Hobbes – sunniti minema eksiili Hume – šoti ülikoolid ütlesid ära professorikohast Voltaire, Diderot jpt –
proovida avastada selles inimlike asjade mõttetus käigus looduskavatsus, tänu millele olendeil, kes toimivad ilma oma plaanita, saaks siiski olla looduse kindla plaani kohane ajalugu. – Me tahame näha, kas meil niisugusele ajaloole teatavat juhtlõnga leida õnnestub; ja jätta seejärel looduse hooleks niisuguse inimese sünnitamine, kes on võimeline ajalugu sellekohaselt üles tähendama.“) 10) mis on antagonism ja milline on selle osa inimeste looduslike eelduste välja arendamisel (Kanti neljas väide) Antogism on inimeste seltsimatu seltsivus ehk nende kalduvus astuda ühiskondlikesse suhetesse. Ühest küljest tahavad inimesed ühiskonnastuda, sest siis tunneb ta ennast inimesena, teisest küljest on aga inimestel suur kalduvus eralduda, sest inimene tahab kõike korraldada oma meele järgi. („Antagonismi all mõistan ma siin inimeste seltsimatut seltsivust, s.o. nende kalduvust astuda ühiskondlikesse suhetesse, milline
7.ne- ja line-omadussõna kirj. eelneva käändsõnaga kokku. Nt: meetrilaiune, mäekõrgune, rahuaegne, jõulueelne, ookeanitagune, sellenimeline, eeldustekohane, nõukogudeaegne, kõnealune, napisõnaline, eestikeelne, kuueaastane, temataoline. 7.1.Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku. Nt: nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane. 7.2.Määrsõnalise laiendi puhul võib kirjutada nii lahku kui ka kokku. Nt: tervelt aasta vanused konservid - tervelt aastavanused konservid; peaaegu minu pikkune poiss, peaaegu minupikkune poiss. 7.3.Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil. Nt: Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Atlandi-tagune, Vabadussõja-aegne, Ühispanga-sisene, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline. 7.4
I kontrolltöö teemad 1. Majanduse mõiste ja olemus Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. 2. Alternatiivsete valikute tegemine ja ratsionaalne käitumine Ratsionaalne majanduslik käitumine *majanduselus osalejad püüavad saavutada enda jaoks suurimat kasulikkust mingite piirangute raames *Sarnaste huvidega majanduselus osalejaid nimetatakse majandussubjektideks 3. Majandussubjektid Majandussubjektid on: *majapidamised (eraisikud e tarbijad), *ettevõtted *ja riik. 4. Majanduse ringkäigu mudel 5
Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel. Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi) ja § 95 lg 3 alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud. 4. Jalgratas ja südamerabandus
Kuid kaasusest on näha, et H ei teadnud, et V oli jalgratta varastanud (omavoliliselt enda valdusse saanud). Seega H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline, sest tema ei võtnud valdust jalgrattale J-i käest ära J-i nõusolekuta ja seadusvastaselt (AÕS § 40 lg 2) ega teadnud, et V oli jalgratta varastanud (AÕS § 40 lg 4), mistõttu H-i valdus jalgrattale ei ole omavoliline ja H ei ole omavoliline valdaja J-i suhtes. Seega eeldus nr 2 ei ole täidetud. Ülejäänud eelduste kontrollimine ei ole vajalik. Lahendus: J ei saa jalgratast H-i käest välja nõuda, sest H ei ole tema suhtes omavoliline valdaja AÕS § 45 alusel. Olgu täpsustuseks märgitud, et J-il kui jalgratta valdajal ei ole küll õigus H-i käest jalgratast välja nõuda, kuid jalgratta omanikul ehk üürileandjal oleks õigus jalgratas H-i käest välja nõuda AÕS § 80 (omandikaitse hagi) ja § 95 lg 3 alusel. Kuid seda ei ole kaasuses küsitud. 4. Jalgratas ja südamerabandus
asendab täitmist või vastupidi. Vaidluse korral otsustab kohus millises leppetrahvis on pooled kokkuleppinud. 6 Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist, sellisele järeldusele jõudis Riigikohus tsiviilasjas 3- 2-1-69-08. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. (Laus & Partnerid 2012). 7 4. KÄENDUS
Nendega tegelev teooria on süllogistika. Kõik süllogismid on kehtivad järeldused, nad on loogiliselt ranged. Klassikaline näide süllogismist nimega BARBARA: Kõik inimesed on surelikud. Sokrates on inimene. Sokrates on surelik. Joone peal on järelduse eeldused ning joone all on järelduse tulem. Kõikidel süllogismidel on kaks eeldust. Tulem on see, mis eeldustest järeldub. Kui kõik inimesed on surelikud ja kui Sokrates on inimene, siis järelikult on Sokrates surelik. Antud eelduste korral ei saa me seda tulemit eitada, sattumata vastuollu juba eeldatuga. Igal süllogismil on vähemalt üks eeldus kas üldjaatav või siis üldeitav lause. Kui süllogismi üks eeldus ütleb midagi üksiku objekti kohta, teeb seda ka tulem. Kui süllogismi üks eeldus on väljendiga "mõned", on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on üldised on seda ka tulem. Kui süllogismi mõlemad eeldused on jaatavad, on seda ka tulem. Kui süllogismi mõni eeldus on eitav, on seda ka tulem
midagi meeles pidada, tuleb seda kõigepealt tähele panna.Tähelepanu virgena hoidmise teeb raskeks see, et meie psüühika laseb end kõrgelt kõrvale meelditada välisärritajaist, võistlevaist taotlusest ja probleemidest. Enamus kehva õppeedukusega koolilastel kui ka tundengitel pole probleeme õpitava aine raskusega ega ka norivate õppejõududega, palju suuremaks probleemiks on oskus oma tähelepanu suunata otstarbekalt ning keskenduda ühele asjale korraga. Võimete ja eelduste ühte 7 koondamise katse on takistatud seesmistest vastuoludest: samal ajal kui püüdlik poolus soovib võõrkeelt õppida, eelmistab laiskuse alge lobiseda, unistada, tuttavaid külastada või telekat vaadata. (Kidron 2008, 64) Katsed näitavad, et kontsentratsioonita õppides kulutame 2-3 korda rohkem aega, mõningatel juhtudel isegi kordades rohkem. Sooritati katse mõttetute silpide päheõppimises. Keskendunult õppides tuli korrata keskmiselt 9-13, konsentreerumata 89-100 korda
Lapse valmistumine lugemiseks toimub loomulikul teel tema kõikide tegevuste kaudu. See saab alguse palju varem, kui meie seda arvata oskamegi: täiskasvanu kõne kuulamine, suurte ja väikeste esemete, lindude-loomade ja muu vaatlemine ja võrdlemine teiste sama liiki asjadega ning väga palju muud on esimesteks sammudeks lugemisvalmiduse kujunemisel. Uurijad on ühisel arvamusel, et pärilikkus ja keskkond mõlemad mängivad selles väga suurt rolli. määrata keskkonda. Pärilikkusega seotud eelduste mõjutamine pole meie võimuses, kuid meil on võimalik määrata keskkonda. Kui vanalt alustada Teisest eluaastast ülespoole muutub lugemine iga aastaga raskemaks. Kui laps on viieaastane, on tal lugema õppimine kergem, kui ta oleks see kuueaastaselt. Nelja-aastaselt on see veel kergem ja kolme-aastaselt veelgi lihtsam. Kaheaastane vanus on parim aeg alustamiseks, kui soovitakse lugema õppimiseks kulutada minimaalselt aega ja energiat. Kahe- ja kolmeaastase
arengupsühholoogia põhimõisted, teooriat ning arengu kujundavaid tegureid. Sotsiaaltöötaja tegeleb inimesega kogu elukaare vältel. Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata baasiliste vajaduste juurde. Sotsiaaltöötajad peavad kõike seda teadma, see on nagu õhukesel jääl käimine, siin ei tohi eksida. 3.1 Suhtlemisoskused ja tehnikad Et õppida vastuoludega toime tulema, on kasulik ennast reflekteerida( Krips, 2011 Suhtlemisoskused aitavad saavutada eesmärke ja selle arendamisel on oluline reflektsioon:
Vargus ei ole kindlustusjuhtum, kui kindlustusvõtja ei esita kindlustusandjale viivitamatult pärast kindlustusjuhtumi toimumist kõiki kindlustusobjekti võtmeid ja pulte. Käesolevat välistust ei kohaldata, kui kindlustusobjekti võtmed ja puldid võeti ära murdvarguse või röövimise teel. Salva Kindlustuse AS-i definitsioon kindlustusjuhtumist on järgmine: Kindlustusjuhtum on õigusaktides sätestatud eelduste esinemisel kahju tekitamine. Tüüptingimustest ei lähtu mingisuguseid edasisi kitsendusi või välistusi. 7. Millal võib kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda või kahjuhüvitist vähendada ja mis alustel? Kirjeldada võlaõigusseaduse ja erinevate kindlustusseltside tüüptingimuste alusel. Kas tüüptingimused on vastuolus võlaõigusseadusega?
kõne või valmistuma raskeks eksamiks. Isiksuse seadumuste vanuselised muutused • McCrae, R. R., Martin, T., & Costa, P. T. Jr (2005). Age Trends and Age Norms for the NEO Personality Inventory–3 in Adolescents and Adults. Assessment, 12, 363-373. Kaks olulist eeldust (2) Isiksuse seadumused mõjutavad inimese elukäiku. • Inimesed, kes oma isiksuse seadumustelt on teistest meelekindlamad ja kohusetundlikumad, peaksid eelduste kohaselt ka vastavalt käituma: sellised inimesed täidavad ülesanded etteantud tähtajaks, nad jõuavad kokkusaamistele õigeks ajaks, nende töölaud ja sahtlid on piinlikus korras. Samuti peavad nad kinni tervislikest eluviisidest, mille tulemusel elavad nad kauem. • Nii võime väita, et isiksus on tõesti oluline: teades inimese isiksuse seadumusi, võime ette ennustada inimese käitumist või tema olulisi valikuid ja elusündmusi.
Vabadus – valesid seisukohti maha raputades muutud vabamaks. Mida rohkem tead, seda vabam oled. Teadmiste otsimine on inimesele omane. Oskus valikuid teha teadmistele tuginedes. Moraalne valik – valik, kus enamusel on hea olla Filosoofia - teadmiste armastus Süstemaatiline – järjepidev, sama meetodi kasutamine Dialektika – küsimuste-vastuste põhjal edasi liikumine; edasiviivate küsimuste esitamine Retoorika – sihtrühmale vastav seletamine Deduktiivne loogika – järeldus tuleneb eelduste kombinatsioonist ja nende paratamatusest. Järeldus järeldub eeldustest. Üksiku tuletamine üldisest. Induktiivne loogika – kuidas ühest asjast jõutakse teiseni. Üksikjuhtude põhjal üldistuse tegemine. Reduktsionism – keerulise probleemi tükeldamine väiksemateks probleemideks, kuni need muutuvad lahendatavateks. Seejärel asutakse lahendama algupärast suurt probleemi. Eeldame, et detailide teadmine reedab lõpuks vastuse suurele küsimusele. Sünnitame põhjus‐tagajärg ahela (vt
tegelikkusele on iseenesest kaunis keerukad ning see on oluline osa kaasaegsest haridusest. Meie tähelepanu peab olema suunatud mõistelisele kontekstile ja süsteemile, milles taolised operatsioonid on mõttekad. Peame arvestama, milline on keskkond, milliseid ressursse see pakub ja milliseid nõudmisi esitab. Oleme küll bioloogilised olendid, kuid elame sotsiokultuurilises tegelikkuses, milles meil on ligipääs erinevatele abivahenditele, mis viivad meid meid kaugele bioloogiliste eelduste poolt seatud piiridest. Intellektuaalsete ja füüsiliste eelduste osas pole me liigina viimaste kümnete tuhandete aastate jooksul mingit kvalitatiivset hüpet sooritanud. Kuid kindlasti on toimunud murrangulised muutused (tööriistad, kultuur, inimlikud toimingud organiseeritud tegevussüsteemidesse). Tööriistade all mõeldakse nii intellektuaalseid, kui ka füüsilisi ressursse. Teadmised ja oskused tulenevad ajalooliselt väljakujunenud teadmistest, milles me osaleme interaktsiooni kaudu
ksimustes igeid otsustusi. Siit aga nhtub, et tees mitte kik pole kige jaoks klbulikud ning, et kigi head kekiku saab edendada parimalt seelbi, et iga hiskonnaliige tidab tpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta klbulik on. Platoni petuses endas ka vertikaalset jaotust, mis jagab elanikkonna iguslikult ebavrdsetesse kihtidesse vi seisustesse. Samas ei pea Platon sellega silmas mitte riigivimu poolt lalt alla sisse viidud riigikorraldust. Ta lhtub veendumusest, et inimesed oma loomupraste eelduste kohaselt jaotuvad sellistesse rhmadesse. Riigivim vib ksnes, kas aktsepteerida seda loomuprast jaotust, olles seega loomuprane. Vi seda mitte aktsepteerida ja mingil muul viisil lesehitatult olla loomuvastane. Niisiis, Platoni poliitilise petuse alusphimtteks on tees, et inimeste loomu- ehk snniprane vimete erinevus phjendab nende iguslik-poliitilist ebavrdsust. Hing Seisus Voorus mistuslik valitsejad tarkus
Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga. Oma eetika- ja poliitika-alastes arutlustes käsitleb ta aga tarkust ja hüve-teadmist inimesele saavutatavate asjadena. Kui mõistuslik hingejagu omab tarkust, siis on ta kõik, milleks tal eeldused on, parimal viisil teostanud. Kellegi loomusesse kätketud eelduste parimal viisil teostatus aga kannabki antiik-eetikas nimetust arete. Niisiis, kui mõistuslik hingejagu jõuab tarkuseni, siis on ta omandanud arete. Tarkus on siiski laiema tähendusega mõiste kui teadmine. Tarkus eeldab mitte üksnes tõeliselt oleva, vaid kõigi olevavaldkondade ning nende omavaheliste vahekordade teadmist. Võiks ütelda, et tarkus tähistab Platonil oskust ideedeteadmise alusel meeltele avatud maailma nähtusi õigesti hinnata ja nende keskel orienteeruda
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 stabiliseerus. Rinde ja Peterburi läheduse tõttu oli 1917.aastaks Eesti territooriumile paigutatud 100tuhat Vene armee sõdurit. 3.4. Eesti iseseisvumise eeldused: Selleks, et ajaloo kulg saaks viia iseseisva Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu: 1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks;
as riigile ja rahvale paremaid, kindlust, küllust ja tulevikuusku tagavaid otsuseid. Käesolevas artiklis kaardistan Eesti positsiooni jätkusuutlikk use maailmakaa rdil, tuues välja Eesti eeldused olla jätkusuutlik väikeriik eetiliselt, institutsiona alselt, sotsiaalselt, majanduslik ult ja ökoloogilisel t. Väidan, et viiest eeldusest ainult ühel on võtme- ja konventsion aalsesse arengusse murrangut toov ning epohhi loov tähendus. Loodetavasti on Eesti jätkusuutlikk use eelduste kirjeldamise st abi meie riigile oluliste otsuste ettevalmista misel ja vastuvõtmis el nii Riigikogu kui ka inimese tasandil. 1.1. Küsimus säästvuses t algab küsija eetilise loodussuht e määratlem isega Küsimusele Eesti säästvuse eeldustest vastavad erinevalt (keskkonna) ökonomist, (keskkonna) jurist, (keskkonna) insener, (padu)roheli ne, (keskkonna) psühholoog jne. Insenerile on keskkonnapr obleem - säästev arendamine - tehniline, mistõttu lahendus peitub paremates,
Esimene maailmasõdaLähiajalugu I- Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 14 stabiliseerus. Rinde ja Peterburi läheduse tõttu oli 1917.aastaks Eesti territooriumile paigutatud 100tuhat Vene armee sõdurit. 3.4. Eesti iseseisvumise eeldused: Selleks, et ajaloo kulg saaks viia iseseisva Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu: 1) Kultuurilised eeldused: kirjakeele ühtlustumine; eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik; rahva eneseteadvust kujundavate suurürituste (nt laulupeod) pidamine; seltsitegevuse aktiviseerumine jne. 2) Majanduslikud eeldused: talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks; tööstuse arengu tulemusena muutus Eesti ala Vene impeeriumi üheks arenenumaks piirkonnaks;
Sotsiaalne, füüsiline ja kognitiivne areng. 2. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste toimumise järjekorra, kiiruse ja vormi (see tähendab millise kuju võtab arenev tervik ühel või teisel ajahetkel) järgi. 3. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas. 4. Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng sünnipäraste eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. 5. Kuidas nimetavad psühholoogid inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeem ehk termin mis tähistab inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttlisi), sõnalisi ja käitumuslikke moodustisi ehk konstruktsioone, mida me arendame kogemuse (õpitu) korrastamiseks ja oma käitumise suunamiseks. Skeemide näol on tegemist
valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel tuleb kogu aeg teha valikuid, sest kõikide soovide ja vajaduste täitmiseks lihtsalt ei jätku ressursse. Kõik tehtud valikud moodustavadki suure osa meie igapäevasest majandustegevusest. Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Majanduse põhimõistete ja –seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Majandust tundev inimene teab, miks asjad just nii toimuvad, majandust
o Traditsiooniline ühiskond o Oma kasu võrreldes teiste riikidega Seaduspärad ja universaalsed põhimõtted o Abstraktne konstruktsioon Tekivad spontaanselt Hind ja kogus o Seaduspärad nagu nõudlus ja pakkumine Ekviliibrium/tasakaal Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrium) Väliste muutujate sekkumine uued trendid Disequilibrium Uus tasakaal Majandusteaduste piirangud Eelduste seos reaalusega o Empiiriline testimine o Ennustamine Normatiivsus o Võrdsus vs vabadus o Huvide harmoonia o Efektiivsus vs õiglus o Kosmopoliitiline vs rahvuslik o Rahuarmastus o Valitsuse või turu läbikukkumine? o Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia Turu roll Erinevad küsimused o Tulude jagunemine o Institutsioonid ja reziim
Kehakultuuriteaduskond Karin Irval Kaugushüppe õpetamisest noortele Õppereferaat KKSP.05.036 Kergejõustik Õppejõud: T. Torop Tartu 2008 Kaugushüppe õpetamisest noortele Kaugushüppe loomulikkus ja lihtsus teevad nagu tarbetuks rääkida metoodika erinevustest kauguahüppe õpetamisel noortele. See pole siiski nii. Muidugi peab laste ja noorte sportlikus tegevuses, silmas pidades eelduste loomist kaugushüppeks tulevikus, täit tähelepanu pühendama jooksuoskuse ja -kiiruse arendamisele, samuti võimalikult suurema hüppevõime saavutamisele. On aga teada, et hea jooksukiirus ja tugev hüppevõime ei pruugi veel kaugeltki tähendada seda, et osatakse kiirelt hoojooksult teha maksimaalse tugevusega äratõuget. Selline oskus saavutatakse alles pikaajalise sportliku tegevuse ja mängimise tulemusena lapse- ja noorukieas. Seejuures peab olema sellesse
tasu maksmise kohustuse) täitmisest. Kui töövõtjapoolset mittetäitmist võib viimase maksejõuetuse või muu asjaolu tõttu eeldada, võib omapoolse kohustuse täitmisest VÕS § 111 lõikes 4 nimetatud juhul keelduda ka ettemaksu tegemiseks kohustatud tellija. Tellija saab esitada töövõtjale ka VÕS § 108 lõikes 1 nimetatud kohustuse täitmise nõude Töövõtjapoolse lepingu mittetäitmise puhul saab tellija kasutada VÕS § 116 nimetatud eelduste täitmise korral ka töövõtulepingust taganemise õigust. kahju hüvitamise nõude. viivisenõude esitamine 32. Töövõtja õigused ja kohustused. Töövõtja töövõtulepingust tulenevaks peamiseks kohustuseks on kokkulepitud "töö" tegemine (VÕS § 635 lg 1). Kuidas kokkulepitud "töö" sisustada, sõltub konkreetsest lepinguesemest. Siin tuleb eelkõige arvestada töövõtulepingu tulemusele orienteeritust - s.t töövõtja on oma põhikohustuse täitnud siis, kui kokkulepitud
Kross ise on välja tõstnud Puskini ning Underi, kelle äratusel luuleharrastused said uut hoogu.Gümnaasiumijärgne aeg, millest ettekujutluse loovad valikkogu ,,Voog ja kolmpii"(1971) esimene tsükkel ,,Eilne mees väljas" ning mõningad ,,Söerikastaja" luuletused, on möödunud arbujate tähe all. Ühisjooni võiks leida A. Sanga ja K. Merilaasi värssidega. Eriti äratuntavad on aga B. Alveri impulsid, kelle intellektuaalne, klassikaliselt selge ning keeletaidurlik luule näib Krossi eelduste ja taotlustega enim resoneerivat. Üldinimlik vaatepunkt ning allusioonid avarasse kultuuritusta olid iseloomulikud arbujatele ka noorele Krossile. Retoorilised pöördumised ja deklaratsioonid, mis ennustvad üht tulevast thku, võiksid seevastu osutuda eeskujuseostele J. Barbaruse luulega. Noore Jaan Krossi luule tähtpunkt on sageli intellektuaalne, mingi mõtte või tõe kujutus luulevahenditega. Näiteks piiblimotiivilistes luuletustes. Tugevamate luuletuste hulka tuleks arvata
tehased sõltuvad kindlast elektrienergia varustusest. Mida rohkem on maa industrialiseeritud, seda enam energiat tarbitakse. Ülemaailmne energiatarbimine on alates 19. sajandist kasvanud 25- kordselt. Elektritarbimine industrialiseeritud maades on keskmiselt umbes kümme korda suurem kui arengumaades, kuid ka viimastes kasvab nõudlus elektri järele järgmise 15 aasta jooksul iga aasta 5%. Maailma energianõudlus kasvab 2030. aastaks eelduste kohaselt umbes 60% võrra. Näiteks nafta tarbimine on viimasel 10 aastal kasvanud 24% ning ülemaailmse nõudluse iga- aastaseks kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
IT Personalijuhtimine 33 Adapteerimisetapp Formaalselt langeb sellesse etappi ka töötaja katseaeg. Katseaja eesmärgid · a) töötaja seisukohast: ettevõtte ja ametiülesannete tundmaõppimine ; firmakultuuri ja meeskonnaga kohanemine; tööülesannete ja -tingimuste sobivuse selgumine. · b) ettevõtte seisukohast: töölepingus kokkulepitud, tööülesannete täitmiseks; vajalike eelduste olemasolu kontrollimine igapäevatöös; (kutseoskused, suhtlemisoskus, võimed, tervis) · töötaja firmakultuuri ja meeskonnaga sobivuse hindamine. IT Personalijuhtimine 34 Adapteerimisetapi tegevusplaan · Tegevusplaani olulisimad teemad: · töölevormistamine jt formaalsused · kolleegide ja töökeskkonna tutvustamine (ringkäik ettevõttes) · ettevõtte visiooni, missiooni, eesmärkide, struktuuri jne tutvustamine
üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule). Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit. 2. Mis on süllogism? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel? Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest. Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav. Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab selline strateegia, et loogika reeglitest ei saada üldse aru. Näide: Kõik kunstiteosed on valmistatud puidust. Kõigist puidust esemetest saab valmistada kella. Järelikult saab kõigist kunstiteostest valmistada kellad. 3. Mispärast teevad inimesed Wasoni valikülesande lahendamisel nii sageli vigu? Mis
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi
Mõnigi autor käsitles moraali justkui „taevast antuna“, mõistmata, et antud essees olete just Teie ülim instants, Teie oletegi moraalireegli, normi esitaja-õigustaja. Mistahes üldnormi (nt. inimõigused) arutlusvaba eeldamine on filosoofilises mõttes dogmatism. Siia vigade perekonda kuulub ka „elu pühaduse“ fetišeerimine (ilmaliku inimese jaoks on pühadus kahtlase sisuga termin). Varjatud eelduste puhul kasutatakse sageli retoorilist väljenduslaadi: „on ju nii, et...“, retoorilised küsimused, „kas siis loode ei vääri sündimist?“ jne. Sageli ei kasutanud autorid isegi mitte retoorikat, vaid deklareerisid: „Ma arvan et...“ „Ma leian et...“ – ilma põhjendusteta ei maksa selline ledimine midagi. 2.2. Printsiipide asemel näited. Filosoofiline arutelu on vaidlus
Millise teadusliku teadmise määratlemise printsiibi sõnastas Karl Popper? A) induktsiooniprintsiip B) falsifikatsiooniprintsiip C) verifikatsiooniprintsiip D) konventsionalism Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse 5 A) Eetika B) Esteetika C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilise tunnetusteooriat nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Filosoofilist õpetust väidete struktuuirst, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse A) Eetika B) Epistemoloogia C) Metafüüsika D) Loogika Kes on see mõtleja, teadolevalt esimene filoosof, kes pidas olema algeks vett? A) Thales B) Anasimandros C) Pythagoras D) Anasimenes Milline on kõige täpsem termin seisukoha nimetamiseks, mille kohaselt maailmas olen olemas ainult Mina ja mitte midagi muud? A) Idealism B) Materialism C) Dualism D) Solipsism
Mefistofelese jõud seisneb selles, et ta purustab ning hävitab mõndagi, kuid ta ei suuda hävitada põhilist – elu ennast ning see on tema jõuetus. Ta on tasakaalukas. Ei kired ega kahtlused näri tema hinge. Maailma ta ei vihka ega armasta, ta lihtsalt põlgab seda. Ta irvitab humaanse Fausti üle, kes hukutab Margareta, end tema pilgetest kostab läbi tõde, mis on valus isegi temale. See on sääraste inimeste tüüp, kes on masendatud kauasest kurjuse nägemisest ning pettunud maailma eelduste headuses. 12. Milliseid mõtteid tekitas Sinus lugejana I osa? I osa oli väga kindlasti väga mitmekesine arvamuste ning arusaamade suhtes, mis mulle väga meeldis. Kõige rohkem aga nõustusin just Mefistofelesega, kes tegelikult tõi välja maailma probleemid, ilma neid ilustamata. Faustis aga oli kindlasti seda arutlevamat poolt ning skeptilisust, mida ma leian, et enamikud inimesed on tänapäeval kaotanud. Tihti võtame me asju nii nagu need on. Ilma, et vaevuks kaevama sügavamale
Estonian Business School Juhtimise õppetool TEADUSFILOSOOFIA. POSITIVISM Referatiivne ülevaade Õppejõud Ants Kraus Tallinn 2012 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Klassikalne positivism............................................................................................ 4 2. Empiriopositivism................................................................................................... 5 3. Neopositivism......................................................................................................... 7 4. Postpositivism........................................................................................................ 9 Kokkuvõte....................................................................................
tunduda, kuigi tegemist pole kindamustriga. Näiteks: Eestis on kasutatud QR-koodiga bännerit Tallinna Merepäevade tutvustamisel, Starteri energiajoogi, Põhjakeskuse ja Tele2 reklaamides. QR-kood on loodud ühendamaks reaalset turundust digitaalmaailmaga. Koodi lugemiseks tuleb välja võtta oma uus nutitelefon ja otsida funktsiooni, mille nimi peaks olema midagi Bar Code Reader`i taolist. Avage funktsioon, suunake telefoni kaamera pildile ja pildistage. Tulemuseks peaks kõigi eelduste kohaselt ilmuma ette veebilehe aadress, mis suunab huvilise QR-koodi loonud ettevõtte valitud leheküljele. QR-kood on Jaapanis, USA's ja Euroopas juba mõned aastad kasutusel olnud järgnevateks funktsioonideks: täiendava tooteinfo jagamiseks, interaktsiooni loomiseks kliendiga, kliendi isikuandmete kogumiseks, Fun momendi tekitamiseks, kampaaniate korraldamiseks, brändi äratuntavuse kasvatamiseks, klienditeeninduse parandamiseks, konkreetsele tegevusele suunamiseks jne.
ning pakub suurt tulu riskiinvestoritele. Baltimaade kinnisvaraturu taastumine võtab Newseci sõnul aega, kuna kõigi kolme riigi majandused on tasakaalust väljas. Kinnisvaratehingute kogumaht langes Eestis 2007. aasta 275 miljonilt eurolt 2008. aastal 90 miljoni euroni. Lätis vähenes kogumaht 2007. aasta 350 miljonilt eurolt 2008. aastal 50 miljoni euroni. Kahanevad rendihinnad ja kasvavad kapitalisatsioonimäärad Äripindade kapitalisatsioonimäär kasvas 2008. aastal kiiresti ning eelduste kohaselt jätkub kasv ka tänavu. Äripindade rendihinnad langevad nii Tallinnas kui Riias, samas kui Vilniuses prognoositakse stabiilsemaid hindu. Kaubanduspindade pakkumise kasv Kaubanduspindade turg on lähiaastatel keerulises seisus praeguse majandusolukorra ning varasema kiire kaubanduspindade juurdekasvu tõttu. Aastatel 2009-2010 Baltimaade pealinnades rendihinnad langevad. 2009. aasta esimeseks pooleks ennustatakse kaubanduspindade kapitalisatsioonimäära
alus. Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet? Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga Tänapäeva ühiskond kihiühiskond heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1) Alamkiht on töötud, ei tule endaga toime väike osa eliidist, uinunud vajadused. Keskklass rahuldab kuuluvuse vajadust · Madalama arenutaseme ja väikese sissetulekuga inimestel püsivad esiplaanil ainelised huvid (esmaste vajaduste rahuldamine). Sissetuleku kasvades ja vaimsete eelduste avardudes laieneb intellektuaalsete huvide ring. (füsioloogilised vajadused, turvalisuse vajadused) RIIK JA MAJANDUS · Turumajandus toimib võimalikult suure kasumi saamise nimel. Olukordades, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist, peab riik majandusse sekkuma · Reguleerima kaupade hindu (mõjutab aktsiiside käibemaksuga), kvaliteeti ja kvantiteeti · Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist
tavaliselt mingi teise tunnetustegevuse koosseisu lülitatuna. Suulise kõne areng on aluseks sisekõne tekkele, sisekõne on oluline kirjualiku kõne(lugemine, kirjutamine) arengus. Keel on vahend, mida kasutatakse kõnelemisel ja verbaalses tunnetustegevuses ja kõnevõime on ainult inimesele omane psüühika omadus, selle talituslik alus on psühhofüsioloogiline süsteem, mis korraldab keelevahendite kasutamist. ¤ Kõnevõime kujunemise eeldused, Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine(bioloogiliselt ei ole inimese kõnevõime päritav, küll on aga inimesel bioloogilised eeldused kõnelema õppida). Need eeldused on järgmised: normaalselt arenenud kesknärvisüsteem, kahjustamata meeleorganid ja perifeersed kõneorganid. Puudulik areng või ükskõik missuguse nim lüli kahjustus põhjustab kõnepuude(arengupuude või omandatud). Kõnevõime tasandid: 1.retseptiivne tasand-kõnet tajutakse osaliselt, ilmseb lapsel esimese eluaasta lõpul
lähtuvaks, on lihtne tuletada - küll isikliku ja sotsiaalse konteksti mõjutusest teadlik olles , et arheoloogiateadlased on need, kes teevad arheoloogiat (kaevavad, õpetavad, kirjutavad artikleid ja monograafiaid st. arheoloogid). (On aga hoopis iseseisva essee teema, kas arheoloogiat üleüldse võiks teaduseks nimetada, sest paljude teadusteooriate alusel humanitaaria ja sotsiaalia teaduse hulka ei kuulu.) Üldiste arheoloogiaringkonnas kehtivate teoreetiliste eelduste ja seaduste põhjal hinnates, ei saa M. Remmeli raamatut teaduslikuks nimetada, sest ta ei vasta lihtsalt etteantud normaalteaduse ja paradigma nõuetele. Juba näitena on nimetatud juhud aja ja ruumi piiri eiramisest ning selgema ja lahtiseletatud metoodika puudumisest. Silma torkab kohati puudulik viitamissüsteem, mis eriti ilmneb ,,Eesti esiajaloost" pärinevates tsitaatides lehekülgedel 18-26. Siinkohal ehk pisut paradoksaalsena tuleks mainida ka M. Remmeli
Kulud kokku 44436 44436 44436 44436 44436 44436 Lõppjääk 131312 134236 166520 215164 309328 423392 50 Alje Nohrin “Ettevõtluse alused” 3.4. Kasumiaruanne Kasumi-kahjumi läve arvutus (soovitavalt erinevate eelduste korral). Nimetus Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Tulud majutusest 26 360 32 360 46 720 63 080 118 600 138 500 Tulud üürist 10 000 15 000 30 000 30 000 20 000 20 000 Tulud kokku 36 360 47 360 76 720 93 080 138 600 158 500 Ruumide rent 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000 6 000
• homogeensed ressursid, usalduslikud sidemed Sildkapital - avatud/nõrgad sidemed • võimalus uue informatisooni ligipääsule • konkurentsieelise loomine turuvahetuses Väljundid: võimalused grupi liikmetele vs piirangud teistele(grupisolidaarsus); konformsus vs innovatiivsus(sotsiaalne kontroll); kohustused vs individuaalne vabadus(sotsiaalsed suhted) Pierre Bourdieu Habitus - konkreetsele persoonile iseloomulik käitumisnormide kogum, eelduste, kalduvuste ja harjumuste raamistik. Habitus omandatakse algselt koduse kasvatuse ja hariduse kaudu, millel on väga suur mõju inimese edasisele kujunemisele. Hoiakute süsteem näitab olemise viisi, eelhäälestatust, tendentsi, kalduvust käituda teatud viisil teatud tegevusväljal. • struktuurid, millele on iseloomulik tekitada ja korrastada inimtegevust ning mis võimaldab sotsiaalsele kogemusele tuginedes improvisatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
