ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last ❏ Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏ Suhtlemisõiguse lõpetamise esimeseks eelduseks on see, et nõude esitajaks peab olema üks vanematest. Antud olukorral suhtlemisõiguse lõpetamist nõuab lapse ema Heli lapse isa vastu. Esimene eeldus on täidetud. ❏ Järgnevalt tuleb kontrollida, kas isik, kelle vastu nõue esitatakse ehk Raju kahjustab last. PKS § 143 lg 1 järgi suhtlemine lapsega on nii õigus, kui ka kohustus mõlemal vanemal ning seda
........................................................................7 1.1. Ökonomeetriline mudel....................................................................................................7 1.2. Töös kasutatavad andmed................................................................................................8 1.3. Esialgse regressioonimudeli hindamine...........................................................................9 1.4 Klassikalise regressioonmudeli eelduste testimine.........................................................10 1.4. Lõplik mudel..................................................................................................................12 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................14 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................16 LISAD.......................
ärritub üsna kergesti ning on pealtnäha vägagi raevukas ning hirmuäratav. Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset järeltulijat oma firmas, mis kokkuvõttes jahmatas kõiki. Samamoodi kulgeb läbi teose Ludvig Sanderi püüdlused oma raamatu väljaandmiseks. Kuigi noormehes absoluutselt kirjanikuhinge ei olnud, jagunes kavalust temas küllaga. Mees pöördus Tiit Piibelehe poole, kes siis teatava rahasumma eest talle meistritüki valmis kirjutas. Kuid loomulikult
Avastused Aatomi tuum Ernest Rutherfordi peetakse üheks tuumafüüsika rajajatest, sest just tema katsele põhinedes koostati tänapäevane aatomimudel. Rutherford võttis aluseks Thompsoni aatomimudeli, mida on võrreldud rosinakukliga positiivselt laetud aines ehk taignas paiknevad negatiivselt laetud elektronid nagu rosinad. Rutherford viis läbi katse, kus pommitas kuldlehte alfaosakestega (kahest positiivse laenguga prootonist ja kahest neutronist koosnev heeliumi tuum). Kõigi eelduste kohaselt oleks pidanud alfaosakesed kuldlehe läbima seejuures kergelt suunda muutes, kuid enamus osakesi läbis kuldlehe trajektoori muutmata, samas kui mõne osakese trajektoor muutus drastiliselt ning mõni osake isegi põrkas
rahvastiku osatähtsusega. Suure linnastumusega riigid (linnarahvastiku osa 80% ja enam). [entsyklopeedia...2012] Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (2011) maailma linnastumise uuringu kohaselt on see kestnud aastakümneid mõningate linnade puhul ka sajand. Tulevikutrendid näitavad, et aastaks 2050 elab linnades 6,3 miljardit inimest ja megalinnade arv kasvab aastaks 2025 sajani (üle 10 miljoni elanikuga linnad). Kõige kiiremini on linnastumine toimunud arenguriikides ning eelduste kohaselt kasvab linnas elavate inimeste arv nendes riikides 2,7 miljardilt täna 5,7 miljardini aastal 2050, samas kui arenenud riikides kasvab linnaelanike arv sama aja vältel 1 miljardilt 1,1 miljardini. Enda töös uurin ma lähemalt Hiina riiki ja kuidas on seda riiki mõjutanud linnastumine ja mis tagajärjed on majandusele see toonud. Hiina Rahvavabariik Hiina on Rahvavabariik, mis isesisvus 1949. aastal ja seda on juhtinud Hiina Kommunistlik Partei
Eestlaste vastuseis ja vastuväited ostu- müügisuhtlemises/tehingus Müümine on tarbijale ja tema soovide ja vajaduste rahuldamisele suunatud tegevus. Me kõik oleme müüjad, sest müümime ei tähenda ainult mingisuguste kaupade vahendamist. Peale füüsiliste kaupade müüme meie oma oskusi, oma ideid. Hea müügioskus on igasuguse ärilise edu alus. Muidugi pole mingisugust kahtlust, et edukas müük ei sõltu üksnes oma toote põhjalikus tundmises vaid ka enne igat ostu- müügi tehingut tuleb ka ette valmistada. Suurele hulgale inimestele on müümine peamiseks tööks. Müüja on inimene, kellel on võimed ja tahe teisi teenindada ja mõjutada. Mõned neist saavad sellega suurepärastelt hakkama, teised aga peavad selle nime tegema suuri pingutusi. Enamus müügiinimesi tegutseb iga päev lootusega, et äkki mõni klient ostab nende käest. Kuid pelgalt lootmisega sa müügitöös sa tehinguni ei jõua. Tegelikult lootus on kül...
elanikkonnast (Statistikaamet). Heaoluriikides ei esine vaesust nii suurel määral. Heaoluriigi näitena võime kasutada Soomet, kus ei eksisteerigi allpool vaesuspiiri elamist, sest riik tagab piisaval hulgal rahalist abi kõigile (Boyle, 2017). Hoolimata nendest kurbadest numbritest on Eestil suur potentsiaal tõusta kunagi heaoluriigiks, sest eeldused selleks on olemas. Eesti on võrdlemisi noor riik ning seetõttu ei ole süsteemile juured alla kasvanud, et seda raske muuta oleks. Eelduste olemasolu ei välista aga puudusi, mis Eestis esinevad. Esimese puudusena tooksin välja sotsiaalse lõhe. Kui Tallinnas ja Harjumaal on inimesed üldjuhul rohkem edule ja rahale kontsentreeritud, siis mujal linnades ja maakondades esinevad teatud erisused selle suhtes. Teenitakse vähem raha ja ei olda nii edumeelsed, kui Tallinnas. Siinkohal oleks paslik ka välja tuua regionaalne lõhe. Tallinnas ja Harjumaal teenitakse regionaalselt kõige rohkem, kui mujal teenitakse
ümberjaotust aadlilt kroonule.Rootsi riik nõudis rentnikult pool rendisummast sularahas. Talupoegade lootus ei toonud koormiste ja maksude kergendamist, kuid avaldus nende vabanemisest pärisorjusest. Reduktsiooni ajal tekkis kroonutalupoegade kategooria. Viidi ellu eestlaste kristlik hariduse programm, kus õpetati lugemist ja kirjutamist. Niisugune nähtus nagu lugemisoskuse massilisem juurutamine tähendas suure murrangu algust, uue kultuuritüübi, kirjakultuuri tärkamise esimeste eelduste loomist. (E.Öpik, lk.390) 1630 a. avati Tartus Eesti esimene gümnaasium. 1632 a. avati Tartu Ülikool. 1690 a. seati sisse vakuraamatud, kus talupoegade kohustused mõisa ees olid täpselt määratletud. Kehtestati ranged eeskirjad mõisa rentnikele, et need ei vaevaks talupoegi ülemääraste koormistega. Sammuti võisid talupojad esitada kaebusi rentnike vastu. Riigitalupojad ei olnud mõisnike pärisorjad, vaid kuulusid kuningale ning olid kuninga ja riigi
Matilde aga on kuulsusejanus noor naine. Kirjaniku loodud tegelaskujud on omamoodi koomiliselt vastandatud, iga tegelase isikupära tuleb selgesti välja nende kõnes ja käitumises, üheskoos nende kiiksudega. Situatsioonikoomika Kõige iroonilisem on teoses vast Piibelehe ostutehing kulminatsioon kujunes sellega, kui selgus, et ta tegi seda põhimõtteliselt Vestmani rahade eest. Kõigi eelduste kohaselt võinuks Vestman kogu selle loo peale hirmsasti vihastada, kuid nii see ei juhtunud. Ärimees nägi Piibelehes potentsiaalset järeltulijat oma firmas, mis kokkuvõttes jahmatas kõiki. Samamoodi kulgeb läbi teose Ludvig Sanderi püüdlused oma raamatu väljaandmiseks. Kuigi noormehes absoluutselt kirjanikuhinge ei olnud, jagunes kavalust temas küllaga. Mees pöördus Tiit Piibelehe poole, kes siis teatava rahasumma eest talle meistritüki valmis kirjutas. Kuid
Raske depressioon pühhootiliste sümptomiteta Kõik 3 põhisümptomit, lisaks vähemalt 4 lisasümptomit. Osa sümptomeid peaks olema tugevasti väljendunud. Ei suuda jätkata oma tegevust kui siis väga piiratud ulatuses. Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor. Depressiooni kognitiivne mudel (T. Beck 1967) Varajane kogemus, ebafunktsionaalsete eelduste väljakujunemine, kriitiline sündmus → eelduste aktiveerumine → negatiivsed automaatmõtted → depressiooni sümptomid → käitumuslikud, motivatsioonilised, afektiivsed, kognitiivsed, somaatilised. Õpitud abituse esialgne mudel (Seligman & Overmier 1967) Mittesõltuvad sündmused → mittekontrollitavuse ootus → puuded: motivatsioonis – harva üritab põgeneda; õppimises – juhuslikule edule ei järgne kogemuse kasutamise katset; emotsioonides – passiivne talumine
kasutades valimi andmeid. Uuritav tunnus on sõltuv tunnus ehk funtsioontunnus- Y, tegu on arvtunnusega Diskreetne- ehk faktortunnus(sõltumatu) X, sellel on k väärtust(taset). Sõltuvalt faktortunnuste X arvust eristatakse ühe-, kahe- ja kolmefaktorilist disp-analüüsi.(kui rohkem, siis mitmefaktoriline) 1)Ühefaktoriline dispersioonanalüüs- ainult üks X Nagu ka t-testide puhul, on dispersioonanalüüsi läbiviimiseks vajalik teatud eelduste täidetus: 1. uuritav tunnus on arvuline 2. uuritav tunnus on normaaljaotusega (võimalik testida) 3. uuritava tunnuse dispersioonid peavad uuritavate gruppide lõikes olema võrdsed (võimalik testida Levenega) 4. sõltumatu tunnus, mille alusel võrreldavad grupid moodustatakse, peab olema kategooriline tunnus (järjestus- või nominaaltunnus) 5. igas grupis (igal faktori tasemel) vähemalt 2 vaatlust 6
Nende uuringute abil saab analüüsida inimesi, kes on õnnetuste tagajärjel kaotanud näiteks kõnevõime. Samuti võib seda psühholoogilist meetodit kasutada kasvõi karjääri valimisel. Kui on teada, et inimene on vasakukäeline ja tal on tugev kujutlusvõime, võime uuringute põhjal eeldada, et ta on tugev ka kolmemõõtmeliste ja ruumiliste kujundite kujutamises. Selle järgi saab inimene orienteeruda enda oskuste ja eelduste põhjal laias ameti valikus. Kasutatud kirjandus 1. Interneti lehekülg http://www.hot.ee/thk13meh/ps.html (Refleksid) 2. Interneti lehekülg http://www.esal.ee/TEM/02/reflex1.pdf (Refleksid) 3. Interneti lehekülg http://www.kliinikum.ee/nk/?1,6,2 (Aju uurimine- EEG) 4. Interneti lehekülg http://www.perekool.ee/art_fulltext.php3?id=176 (Kuidas ta oskab? Vastsündinu refleksid ja rinna otsimise märgid. Artikkel) 5
millisesse impeeriumi paika. Balti kubermangude piires ja kuni 30 versta väljapoole kubermangu piile võis liikuda vallapassiga, väljapoole Balti kubermange siirdumiseks oli vaja riiklikku passi Hoogustus väljarändamine, lootes saada paremat maad kuskilt mujalt 1866. aastal toimus vallareform * tagajärjeks omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt * valdade ühendamine * omariikluse eelduste tekkimine Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja tema abilistest ning vallakohtust. Majandus ja linnad Oluliseks sissetulekuks jäi viljatootmine ja viin Keskne majandusüksus mõis Viinatootmise tooraineks sai kartul Kasumajanduse juurutamine a) põllumajanduse areng kasumajandus, viljatootmine, viin, kartulikasvatus, uued põllukultuurid, raharendi juurutamine
miljoni võrra tõusnud. Eriti suur ja järsk tõus oli 2009.aastal, kui rahvaarv tõusis 4,2 miljonilt umbes 4,6-le. Ta on üks vähestest arenenud maadest, millel on positiivne iive. Sellegipoolest oli minevikus Iirimaal veelgi suurem rahvaarv 1841.aastal elas Iirimaal 6,5 miljonit inimest. Näljahädade ja emigratsiooni tõttu oli 1871-ks aastaks kahanenud 4-a miljonini ja ja 1926-ks aastaks 3-e miljonini. 1970-datel aastatel hakkas rahvaarv õnneks taas tõusma ja teeb seda siiamaani. Eelduste kohaselt peaks rahvaarv 2021-ks aastaks olema üle 5- e miljoni. Joonis -Iirimaa rahvastiku muutus viimase kahe sajandi jooksul Rahvastiku paiknemine Iirimaal Iirimaa rahvastiku tihedus on 67 inimest ruutkilomeetri kohta. Maailma rahvastiku tiheduse riikide järjekorras on ta 136-ndal kohal. Naaberriik Suurbritannia on aga 50-ndal kohal ja seal elab 257 inimest ruutkilomeetri kohta. Põhja-Iirimaal elab 122 inimest ruutkilomeetri kohta.
Igasugune muu ülesandepüstitus (küsimuseasetus) viitab üksnes ühele osale sellest küsimusest. B Nõude põhjendatus ehk lahenduse materiaalosa ("ekspertarvamuse stiil"). Siin tuleb kontrollida, kas X-le (või enamatele isikutele) kuulub kaasuse asjaolude põhjal nõue Y (või enamate isikute) vastu. I Lahenduskäiku tuleb alustada järgmiselt: "X-l saab olla nõue Y vastu (nt AÕS §-st 80 tulenev nõue auto väljaandmiseks)... [järgmiste eelduste olemasolul]:" Või osaline küsimusepüstitus: "Kes on auto omanik?" Seejärel tuleb järgemööda analüüsida järgmisi küsimusi: 1. Kas on täidetud selle normi kohaldamise eeldused, milles ettenähtud õiguslik tagajärg on vastuseks kaasuses püstitatud küsimusele? (Nt "võib nõuda asja väljaandmist" või "on asja omanik või saab omanikuks") 2. Kas on täidetud mõne teise normi kohaldamise eeldused, mis välistab nõude esitamise või selle rahuldamise
Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 3 Idee üleüldisest ajaloost pidades silmas maailmakodanlikku kavatsust Põhiideed: Oma artiklis tutvustab Kant kontseptsiooni üleüldisest maailmaajaloost kui inimeste vabaduse realiseerimise protsessi. Seejuures on inimese areng täiusliku riikliku korralduse poole vältimatu, looduse poolt ette nähtud. Inimkonna ajalugu on seega samm-sammuline progress inimsoo looduslike eelduste väljaarendamise poole. Progressi liikumapanevaks jõuks on inimeste antagonism, vastuseis teiste ühiskonnaliikmetega. Just kadedus, edevus, auahnus ja muud sellised moraali seisukohalt ,,halvad", kuid inimkonna ajaloo vaatevinklist hädavajalikud omadused panevad inimest liikuma arengu, oma elu ja riikliku korra täiustamise suunas. Looduse kõrgeim kavatsus on aga saavutatav vaid juhul, kui suudetakse luua
15:36 NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool põhi rõhk teenindsektoril masstarbimine heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max W...
vajadused muutuvad. Teadmised andekate iseärasustest ja vajadustest on aluseks tõhusamate haridusprogrammide väljatöötamisel. Tulemuslik on nõudmiste ja toetuse oskuslik kombineerimine ja selle kohandamine vastavalt situatsioonile. stimuleeri lapsi intellektuaalselt Loo lapsele võimalusi kogemuste saamiseks tema huvide ja annete valdkonnas Loo tingimused lomingulisteks tegevusteks. Ole tundlik lapse eelduste suhtes, oska tajuda mida ja millal teha. Taju lapse vajadusi mitmesuguste oskuste õppimise järel ja anna võimalusi nende praktiseerimiseks. Arenda endi (õpetamise)oskusi vanemana. Loo hea perekliima. Paku lapsele tõelist emotsionaalset tuge, aktsepteeri last niisugusena, nagu ta on. Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? Alasooritus on lahknevus võimete ja tulemuste vahel. Alasoorituse üheks põhjuseks peetakse ootuste ja motiveerituse erinevusi.
tõstetakse makse. Võidakse hakata protesteerima valitsuste vastu ning võimule võivad pääseda radikaalsemate vaadetega poliitised parteid, kes kasutavad kohalikes valitsevaid põgenikevastaseid meeleolusid ära. Lisaks võib see ajendada oma rahvast riigist hoopis lahkuma mujale, kus on elukorraldus ja maksutase rohkem nende meele järgi. Võttes arvesse kõiki neid faktoreid, siis minu arvates on paguluskriisil positiivne mõju makroökonoomika pinnal, kus eelduste kohaselt peaks riigi majandus hakkama kasvama ning negatiivsem mõju riigi sotsiaaltoetuste osas, kus tuleb hakata toetama ka sisserändajaid ning riigi enda elanike sotsiaaltoetuste vajadused saavad seeläbi vähem kaetud ning kaasneda võib ka maksutõus. Kõige rohkem sõltub mõju sellest, et kas pagulane läheb tööle või ei ning kas pagulased suudavad kohaneda uue kodumaaga või ei. Kasutatud kirjandus: http://www.kormany.hu/en/ministry-of-foreign-affairs-and-
1. INTELLIGENTSUS Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime. 1994 kirjutasid 54 teadlast alla avaldusele, milles määratleti intelligentsuse definitsioon. Eestlane Rene Mõttus on seda intelligentsuse definitsiooni tõlkinud sedasi: ,,Intelligentsus on väga üldine vaimne oskus, mis muu hulgas hõlmab võimet arutleda, planeerida, lahendada ülesandeid, mõelda abstraktselt, aru saada keerulistest mõttekäikudest, õppida kiiresti ning õppida kogemustest. Intelligentsus ei ole üksnes raamatutarkuse omandamine, kitsas akadeemiline vilumus või oskus edukalt teste sooritada. Pigem peegeldab see laiemat ja sügavamat võimet mõista seda, mis meid ümbritseb-- asjadest arusaamist, taipamist või lahenduste väljanuputamist" ( Allik, Mõttus ja Realo 1997). 1.1. PS...
Nikolai II tagnes lubadustest ja jätkus venestamine, suurendati tsensuuri ja propagandat. 32. 1905. aasta revolutsioon Eestis. Mõisate põletamine. Revolutsiooni mahasurumine ja karistussalkade tegevus. Detsembris toimus mõisate põletamine, Balti provintsides kuulutati välja sõjaseisukord. Karistussalgad saadeti mässulisi karistama. 33. 1905. aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile. Esimeste Eesti erakondade loomine. Eesti iseseisvumise eelduste kujunemine. Vene riigiduumasse valiti 20 eesti saadikut, tegutsesid erakonnad, jätkas rahvakultuuri areng, eestikeelsed erakoolid, majanduslik areng. Vanemuine, Estonia ja ERM.
Turu komponendid: geograafiline ulatus, hinnad, kaupade hulk Turu efektid: majanduskasv, territoriaalne kasv, kõikehlmavus Riik kaitseb turu eest: traditsiooniline ühiskond, oma kasu võrreldes teiste riikidega Võrdlev staatika Tasakaal (equilibrum) Väliste muutujate sekkumine Disequilibrium Uus tasakaal Piirangud o Eelduste seos reaalsusega: Empiiriline testimine, ennustamine o Normatiivsus Võrdsus vs vabadus Huvide harmoonia Efektiivsus vs õiglus Kosmopoliitne vs rahvuslik Rahuarmastus Valitsuse või turu läbikukkumine Pareto-optimaalsus Neoklassikaline majandus ja poliitökonoomia - Turu roll - Erinevad küsimused: o Tulude jagunemine
... 6 Konflikti diagramm, ehk pilv .............................................................................................................................. 6 Pilve koostamine ........................................................................................................................................... 6 Pilvede konsolideerimine............................................................................................................................... 6 Eelduste leidmine .......................................................................................................................................... 7 Projektijuhtimise vastuolu ..................................................................................................................................... 8 Mõisted.............................................................................................................................................................. 8
Need süllogismi põhifiguurid kehtivad igas formaalses loogikas tänapäevani. Nagu näeme, etendab neid kaaluvat osa nn. keskmõiste (B) asend, milest sõltub ühtlasi kogu süllogismi figuur. Süllogismide uurimisele pühendab Aristoteles palju tähelepanu, avastades seejuures, et süllogismi väärtus ja tähendus väga suurel määral sõltub temas antud kahe eelduse laadist nin väärtustest. Seda arvestades kirjelas ta tervelt neljateist süllogismi moodust. Eelduste iseloomu muutuvus ent juhtis Aristotelese pilgu viimaste endi lähemale uurimisele, milles kujuneb tema loogika teine oluline probleemidering. 12 7. OTSUSTUSÕPETUS Igas süllogismis antus eeldused nimelt et A on B ja B on ühtlasi C on tegelikult otsustused, tulenedes kas kogemuse või teoreetilise tunnetuse teel omandatud elementidest. Otsuses teostub kahe mõiste kõige elementaarsem seostamine. Niisugune seostamine on
Pannes kokku avaldised (21,22,24,25) saame, et R N (26) F ( y ) = U I µ ir ( xi ) r r =1 i =1 implikatsioon reegli aktivatsioon eelduste täidetus IF U1 is A11 AND U2 is A21 THEN V1 is B1 agregeerimine OR IF U1 is A12 AND U2 is A22 THEN V1 is B2 Joonis 8. Järeldusalgoritmi operatsioonid ja nendele vastavad lingvistilised operaatorid. Mitme väljundiga süsteemide hägusa väljundi arvutamise eripäraks on, et operaatorit JA reegli väljundpooles ei käsitleta loogilise JA-na (mida tuleks realiseerida t-normi kaudu), vaid et iga hägus väljund F(yj)
tootmisele. Põllumajandustoodang katab suure osa riigi toiduvajadusest, kuid kogu toiduvili imporditakse. Norra kliimas kasvavad paremini söödataimed, nagu näiteks kartul, seepärast on põllumajanduse põhiharu loomakasvatus: peetakse veiseid ja lambaid, lihaloomad. Kala ja selle töötlemisjääke tarvitatakse toiduks karusloomakasvatuses. Põhiline põllumajandustoodang tuleb lõuna ja läänerannikult, kus on ka veidi soojem kliima. Majanduslike eelduste kohapealt pole Norral midagi puudu. Norra käsutuses on piisavalt kaitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajnduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise. Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud
?? Inimeste soov eesmrki saavutada on vrdeline sellega seotud tasude suurusega. See, kuidas juht oma alluvaid neb, mjutab oluliselt tema juhtimisstiili ja meetodeid. Kriitikat ongi esile kutsunud mitte niivrd McGregori teooria ise, kui erinevad tlgendused sellest. Tihti nhakse teooriat X kui negatiivset nidet ja teooriat Y kui positiivset nidet. Oma teooria tegeliku olemuse selgitamiseks toob McGregor vlja jrgmised punktid: Teooria X ja teooria Y on lihtsalt eelduste grupid, mida tuleb tegelikkuses kontrollida. Need ei ole soovitused juhtidele, millist strateegiat kasutada. Peale selle, teooriad X ja Y on intuitiivselt tuletatud ja ei baseeru empiirilistel uuringutel. Teooriad X ja Y ei eelda vastavalt autoritaarset ja demokraatlikku juhtimisstiili. Autoritaarne stiil vib tekitada ttajates vastuseisu ning vga demokraatlik juhtimine vib lppeda kaosega. Efektiivne juht peab kohandama oma kitumist konkreetse situatsiooniga ettevttes.
Kõige olulisem on oma töötajaid tunda ja teada, mida nad vajavad ja mida mitte. Viiendaks tuleks noorel juhil ise hakkata end täiendama, võttes koolitusi või minna seda eriala õppima kui see pakkub talle üldse huvi. Ei ole mõtet tegeleda selle ametiga kui tegelikult ei pakku see talle huvi. Sellega ta rikub vaid ise oma töötajate tahtmist teha tööd. Juht peaks ka end ise muutma, kuna käesoleva kohviku juhataja juhtimisstiil on käskiv juhtimistiiil. Käesoleva kohviku juht võiks eelduste kohaselt kasutada selgitavat juhtimisstiili, ehk siis juht määrab eesmärgid ja kaasab ka oma kohviku töötajad otsustusprotsessidesse, kuid juhti ülesanneteks jäävad siiski otsuste vastu võtmine ja kohviku reeglite kehtestamine. Juht võik järgida: Fayoli 14 juhtimispõhimõtet 1. Otstarbekas tööjaotus 2. Võim ja vastutus 3. Distsipliin 4. Käsuliini ühtsus Mainori Kõrgkool Maie Kiik Jõhvi Õppekeskus 5
Siinkohal mainiksin ära, et küsitlus koosnes ainult küsimustest. Vastajatel vastuste variante ees ei olnud. Nagu eeldasin, teadsid peaaegu kõik küsitletud, kes on Gordon Ramsay. Neljandas ja viiendas küsimuses esines eksimusi rohkem. Eeldasin, et täiskasvanud teavad temast natukene rohkem kuid küsitlusest see selgelt ei eristu. Küsitlusest selgus, et kõik vanusegrupid teadsid õigeid ja valesid vastuseid suhteliselt võrdselt. Samas võib minu valede eelduste põhjuseks olla ka liiga väike küsitletute arv. Kokkuvõte Kuna Gordon Ramsay kohta kirjandus Eestis peaaegu et puudub, siis uurisin erinevaid allikaid internetist. Leitud informatsioon tuli tõlkida inglise keelest eesti keelde. Üheks minu loovtöö eesmärgiks oli Gordon Ramsayst rohkem teada saada. Esimese püstitatud eesmärgi tulemuseks võiksin lugeda seda, et tean temast nüüd palju rohkem. Olles eelnevalt tema austaja, sain siiski teada enda jaoks uut ja põnevat infot
suundumus. Umbes 40% maailma rahvastikust elab täna demokraatlikes riikides. Samas tuleb tõdeda, et viimasel kümnendil pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud. Araabia maailmas on jätkuvalt ülekaalus monarhiad ja diktatuurid, demokraatia pole suutnud end kindlustada kõikides NL järglasriikides, ebastabiilsus püsib Ladina-Ameerikas. Uue demokratiseerumiselaine saabumise lähiajal teeb küsitavaks vajalike eelduste puudumine regioonides, kus siiani valitseb diktatuur. Kesk-Aasias, Sahara-Aafrikas ja Araabia maades on autoritaarsusel pikad traditsioonid, reeglina neis riikides on elatustase madal ning sagedasti tuleb ette etnilist ja religiooset vägivalda. Seega kujuneb lähimate aastakümnete tõenäoseks põhitrendiks demokraatia kindlustumine, mitte aga levimine. Seda perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse kui ülemineku- ehk
omandada (näiteks puhastusteenust osutav ettevõte kasutas või oleks saanud kasutada oma tööjõudu ja võimekust ülesöeldud lepingu objekti asemel teise tellija objektil ning sai/oleks saanud sealt tulu). Kuigi võib tunduda, et selline seaduse regulatsioon tagab tellija õiguste piisava kaitse, ei pruugi see tegelikult nii olla. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et vaidluse korral peab tasu suurust tõendama töövõtja, kuid tasunõuet vähendavate eelduste täitmist ja vähendamise ulatust peab tõendama tellija. Praktikas ei ole sageli tellijatel võimalust tõendada töö tegemisega seotud kulusid. Seda, kas ja millises ulatuses oleks töövõtja oma tööjõudu saanud kasutada mõnel muul objektil, on tellijal kui töövõtja äritegevuse suhtes kõrvalisel isikul peaaegu võimatu tõendada. Seega praktilisest aspektist on tõendamiskoormis vaidluste korral jagatud selliselt, et tellija väited
Kinnisvaraõigus I 1010 Anton Makarjev, GE-3 Töö õigusaktidega. Testküsimused Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) ja maareformi seaduse (MRS) kohta. Leidke õigusaktist vastused ja märkige lisaks vastusele ka millisest aktist vastuse leidsite ja millisest §`st (olemasolul ka lõikest ja punktist). 1. Milline maa kuulub erastamisele? Erastamisele kuulub maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. § 20.(1) MRS 2. Kes on omandireformi kohustatud subjektid? Omandireformi kohustatud subjektid on riik ja teised isikud, kes on seaduse järgi kohustatud omandireformi õigustatud subjektidele vara tagastama või kompenseerima või vara tasu eest või tasuta üle andma. § 5.(1) ORAS 3. Kellele võib õigustatud subjekt maa tagastamise nõudeõiguse l...
(ÜVJP) ja Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö Tugev liitlassuhe USA-ga Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 2. Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum, mis omakorda seab samuti ka alameesmärgid: Toimiv EL siseturg Eesti majanduse usaldusväärsus Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 3. Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes, mille alameesmärkideks on: Konsulaarkaitse asukohamaades
levikuga maailma keeltes; nt kuivõrd sagedane on maailma keeltes kategooria KLUSIIV markeerimine spetsiaalsete grammatiliste vormidega. 25) Empiiriline meetod uurimismaterjaliks on tegelikud suhtlussituatsioonid, mille lindistusi analüüsitakse kõnelejate endi tegevuse põhjal. 26) Induktsioon arutlus, mis viib empiirilistest eeldustest empiirilistele järeldustele. St järeldatakse midagi sellist, mida eelduste sisus pole, kuid mis on tõenäoline või eeldustele tuginev. Ehk induktsioon liikumine üksikult üldisele; näitest üldistus. 27) Deduktsioon loogiline arutlus, mis viib eeldustelt järeldusele. Selle erinevus induktsioonist: ei saa järeldada seda, mis eeldustest loogiliselt ei järeldu.
jäägid on omavahel statistiliselt sõltumatud. 5. Majanduspraktikas esinevad kõrvalekaldumised regressioonanalüüsi põhieeldustest. Kõrvalekalded regressioonianalüüsi põhieeldustest. Kõige olulisemaks neist on mudeli korrektsuse eeldus. Mudeli korrektsus sõltub ühelt poolt analüüsi tegija majanduslikteoreetilisest ettevalmistusest ja teadmistest ning teiselt poolt mudeli koostises vajalike arvandmete kättesaadavusest. Arvandmeid iseloomustab eelduste (2-5) olulisemateks kõrvalekaldumisteks on: 1)multikollineaarsus (sõltumatud muutujad on omavahelises sõltuvuses) 2)multikollineaarsese ja sõltumatute muutujate mitteküllaldase varieeruvuse mõju ökonomeetria mudeli parameetrite hinnangule. Ökon. analüüsis eeldatakse, et arvandmed on korrektsed. Arvandmete representatiivsus tähendab seda, et vaatlustulemuste arv on küllaltki suur ja isel. modelleeritavat probleemi. reg.jääke
Teooria kritiseerib ühekülgseid eesmärke ja tootmisnäitajate üldistamist juhtimises. Käesolev referaat on jaotatud kolmeks peatükiks, mis võtavad kokku Piirangute teooria kontseptsiooni ja rakendamise eripärad. Esimene peatükk annab ülevaate Piirangute teooria üldisest kontseptsioonist ning selle erinevatest käsitlustest. Teine peatükk keskendub teooria rakendamisele andes ülevaate selle üldisest käsitlusest ning liikudes edasi täpsemalt selle rakendamise eelduste juurde. Rakenduse peatüki all on olulisel kohal alapeatükid rakendamise protsesside, võimalike kasude ja võimalike ohtude kohta. Kolmas peatükk toob mõned Piirangute teooria rakendamise näited Eestist ning räägib veidi täpsemalt rakendamise protsessist erinevates ettevõtetes. Käesolev referaat on ülevaatlik ning selle eesmärgiks on selgitada Piirangute teooria kontspetisooni põhilisi väärtuseid, käsitlusi ning rakendust.
(75c-d; 76d). Niisiis tahab Platon oma anamnesis`e-õpetusega ütelda, et inimene omab oma tunnetusvõimes sünni- ehk loomupäraseid eeldusi niisuguste filosoofiliste, või üldisemalt, teoreetiliste tõdede mõistmiseks, mis vastavad tema teadmise-mõistele. Ilma selle eelduseta ei oleks teoreetilise teadmise olemasolu tema järgi võimalik ja sellise teadmise faktiline olemasolu inimkultuuris tuleks tunnistada seletamatuks. Nende eelduste abil on aga Platoni õpetuse kohaselt inimesel ilma meelteandmetele toetumata võimalik puhta mõistustunnetuse kaudu jõuda maailma olemus- struktuuri teadmiseni. Selles mõttes oli Platoni epistemoloogia optimistlik. Ta pidas maailma olemus-struktuuri põhimõtteliselt ratsionaalselt transparentseks. Nende olemuste mõistmiseni on küll raske jõuda, kuid kui neid kord mõistetakse, siis eksimusvabas mõistuslikus kaemuses. Tänapäevased
( )= ( ) ( )= ( ) = = ( ) 19. Eksponentjaotuse rakendused a. Sündmuste vaheline aeg lihtsa sündmuste voo korral b. Patarei ja lambipirni eluiga c. Tulude jaotus absoluutselt reguleerimata ühiskonnas d. I järku protsesside juures dy/dt = aeg 20. Tuletada 2 sündmuse vahelise aja jaotus lihtsa sündmuste voo korral Toimugu meil sündmused lihtsa sündmuste voo eelduste kohaselt. Olgu ( ) sündmuste voo intensiivsus ja X sündmuste arv lõigul [t;t+τ]. T – kahe sündmuse vaheline aeg. Leiame juhusliku suuruse T jaotusfunktsiooni P(X=k) ( ) = . A – vahemikus (t;t+τ) toimub vähemalt 1 sündmus. Ā – vahemikus (t;t+τ) toimub 0 sündmust. 1 = P(A) + P(Ā) = P(T≤τ) + P(T>τ) = P(T≤τ) + P(X=0) = P(T≤τ) + e-ντ => F(τ) = P(T≤τ) = 1 – e-ντ. f(τ) = F’(τ) = νe-ντ, kui τ 0; 0, kui τ<0
1) asjaajaja peab olema ajanud võõrast asja. 2) asjaajajal peab olema tahe. 3) asjaajamiseks puudub õigustus või kohustus. Lisaks nendele peab esinema ka vähemalt 1 3-st alternatiivsest eeldusest, et tegemist saaks olla õigustatud KAA-ga. 1) soodustatu kiidab asja heaks. 2) soodustatul on huvi ja tegelik või eeldatav tahe asjaajamise vastu. 3) asjaajamine on oluline avalikes huvides. 1 samm kaasuse lahendamisel: õigustatud KAA eelduste kontroll. RK on leidnud, et kui isik tarbib kommteenuseid ilma lepinguta, kuj see teenuse pakkuja poolt selle isiku käsundita asjaajamist (3-2- 1-25-08). Nt ka jur isiku de facto juhatuse liikme tegutsemine (3-2-1-181-15). Nt A maja põleb ja B hakkab sealt asju välja tassima – samuti ÕKAA. MÕKAA eeldused: esinevad 3 obligatoorset eeldust, aga mitte ühtegi alternatiivset eeldust. Nt A värvib aeda ja värv jääb üle. Vaatab, et naabri auto on kole ja värvib üle
- 1980. aastatel. Arenes tänu kommunikatsiooniteooria, küberneetika, arvutitehnoloogia ja moodsa neuroteaduse arengule ja saavutustele. Üldteoreetilises mõttes toetub kognitiivne psühholoogia Hermann von Helmholtz`i ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast. Maailam kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste põhjal järelduste ja üldistuste tegemist. Kognitiivpsühholoogia on eksperimentide andmetele toetuv õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muudab, säilitab ja kasutab informatsiooni (võrreldav arvuti tarkvaraprogrammide tööga). Taju-, tähelepanu-, kujutlus-, mälu-, mõtlemis-, otsustamis- ning liigutusprotsessid viiakse ellu mitmetasandilise infotöötluse poolt, mis kodeerib objektiivse maailma kohta käivat teavet
seevastu järeldused. Aru teeb mõtlemise süsteemseks ja rangeks, mõistuse väljenduseks on aga sünteetiline tunnetus. Sotsiaalseks muutub mõtlemine keele abil. 1.5 Mõiste 6 Mõiste kaudu tehakse asju kindlaks, üldistades tema tunnuseid. Otsused koosnevad mõistetest. Otsuse põhiosaks on subject ja tema omadus. Järeldus tehakse otsuste- eelduste seostamise ja neist järelduse tuletamise vormis. Näiteks: Kõik umbrohud on taimed Kõik naadid on umbrohud Kõik naadid on taimed On neli loogika seadust, millele toetub loogiline mõtlemine: 1) samasuse seadus 2) vasturääkivuse seadus 3) välistatud kolmanda seadus 4) küllaldase aluse seadus Seoses keeleliste vahenditega uurib loogika mõtlemist. Keel, mida inimesed kasutavad
olevasse sabasse. Niiviisi kogunevad osakesed suuremalt jaolt Maa ekvaatori tasandil olevasse plasmakihti, kus kogu magnetosfääri saba osakeste tihedus on suurim. Kõik virmalisi tekitavad osakesed ei ole siiski pärit Päikeselt. Atmosfääri ülaosast hüppab pidevalt veidi osakesi magnetosfääri. Seal segunevad nad Päikeselt pärit osakestega, siirduvad vähehaaval magnetosfääri sabasse ja tekitavad soodsate eelduste korral virmalisi. Magnetosfääri sabas, eriti plasmakihis, esineb tugevaid elektrivälju. Nende ja magnetväljade koostoimel hakkab sabasse kogunenud plasmapilv aegapidi kulgema Maa suunas. Ühtaegu osakeste pilve edasiliikumisega magnetosfääris jätkub ka nende liikumine piki magnetvälja jõujooni. Kui osake saabub sobivasse magnetosfäärialasse, hakkab ta piki jõujoont liikuma nii kiiresti, et tungib ionosfääri. Seda nähtust kutsutakse osakeste sajuks ehk pretsipitatsiooniks
põhjatu sügav, üüratu kauge ne- ja line-omadussõna kirjutatakse eelneva käändsõnaga kokku meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, eeldustekohane, kõnealune, linnadevaheline, laupäevaõhtune, suurejooneline, temataoline, sellenimeline, kaheaastane · Kui ne- või line-omadussõna juurde kuuluval sõnal on käändsõnaline täiend, kirjutatakse sõnad lahku nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, paljude sajandite pikkune, suurte linnade vaheline, kõigi eelduste kohane Nimi, tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa liidetakse ne- või line-omadussõnaga sidekriipsu abil Kreutzwaldi-aegne, Tartu-lähedane, Vabadussõja- aegne, show-maiguline, T-kujuline, NATO-väline, lik-liiteline, sse-lõpuline · Mitmesõnaline limi või tsitaatväljend kirjutatakse ne- või line-omadussõnast lahku Friedrich Reinhold Kreutzwaldi aegne, Monaco Vürstiriigi kohane, Kristjan Raua nimeline, perpetuum mobile taoline, persona non grata lähedane
Töötaja ja tööandja suhted muutuvad kui suurendada töötajate kaasatust. Elukestev õppimine ja paindlikkuse suurenemine organisatsiooni innovatsiooni ja konkurentsi võimet ning suurendada tõhusust. 9. Millistest põhimõtetest lähtub inimesekeskne juhtimine? Inimesekeskne juhtimine on suunatud töötajate käitumise muutmisele ning kujundamisele. Töötaja võtmepositsioon eesmärgi saavutamiseks. Töötaja teadlik kaasamine tegevusse. Töötaja võimete ja eelduste arvestamine. Töötajate vajaduste ühitamine organisatsiooni edu tagamiseks. Selleks et saavutada püstitatud eesmärk kuna võtme positsioonil on inimene 10. Mis on ja millised tegurid mõjutavad organisatsioonikliima kujunemist? 1)Organisatsiooni kultuur, ajalugu, juhtimine, strateegia, struktuur ja valis keskkond. 2)Töökeskkonna juhtimine ja kompetentsi suunamine. 3)Töökeskkonna kliima 4)Töötajate motiveeritus 5)Töösooritus 11. Millised on tulemusjuhtimisega kaasnevad probleemid?
tunnetusprotsessid, vajadused, kogemused, harrastused, väärtushinnangud jm) ja keskkonnast, kus inimene viibib. Erik Eriksoni teooria järgi arenevad inimese tunnusjooned välja viiendaks eluaastaks. Olulised inimese töö ja ametiga seotud tunnused: • Kontrollkese (kes kontrollib inimese vaimset elu) • Autoritaarsus • Enesest lugupidamine • Enesekontroll • Riskivalmidus Organisatsioonikultuur Organisatsioonikultuur on selle liikmete hulgas levinud eelduste, arvamuste, väärtushinnangute ja käitumisnormide kogum; tõekspidamised ja arvamused sellest milline on organisatsioon ja kuidas peaksid selle liikmed toimima; kujundab mängureeglid, vahendab formaalse juhtumise ja kontrollimise vajadust. Jaguneb kaheks: Osaliselt tajutav/nähtav: väljendab käitumiskultuuris, tunnustamises, edutamises, riietuses, töövahendites, ruumide kujundamises jne
..............................................................................................10 SISSEJUHATUS Antud teema sai valitud autori enda töökogemuse tõttu dementsete patsientidega üldhaigla õendusabi osakonnas. Töö autor märkas, et osakonna personali, dementsusega patsiendi ja patsiendi omaste vahel tekib sageli suhtlusprobleeme, arusaamatusi, vääritimõistmisi ja konflikte. Dementsusega võivad 50%-75%-l haigestunutest kaasneda käitumis- ja isiksuse muutus. Eestis peaks eelduste kohaselt olema vähemalt 10 000 dementsussündroomiga ja 7000 Alzheimeri tõve põdevat patsienti, aga riiklik statistikasüsteem seda ei peegelda. Seega ei saa tervishoiujuhid planeerida, et lähitulevikus, demograafilise situatsiooni nihkumisel vanemaealiste ülekaalu suunas kasvab sellest haigusgrupist tulenev haiguskoormus ühiskonnale. Korrektse diagnoosi ja praegu võimaliku ravini ja arstliku nõustamiseni jõuab
jõuda. Teatud eas, kui noorel tekivad liidrid väljaspool kodu, võib just noorsootöötaja olla eeskujuks ja noort mõjutada. (Rootsmann, 2007) Noorsootöö on mingil määral noorte inimõiguste tagaja. Kuid vaid üks osa sellest. 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis 3 Kaasaegse noorsootöö määratlustes on esikohal noorte isiksuse, individuaalsuse toetamine, eneseteostuseks keskkonna ja/või eelduste loomine. Mõistagi on aga noorsootöö valdkonnal lisaks ka üldisem, ühiskonna toimimist ja jätkusuutlikkust puudutav väärtus. Noorsootööle asetatavaid ootusi sõnastatakse riigi tasandil erinevates suunisdokumentides, Eesti puhul nt noorsootöö strateegias: „Noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena. Noorsootöö taotleb noorte kaasatust ühiskonnakorralduses, innustab noori võtma vastutust ja
3.11.2009 Tauno Õunapuu 2009 Õppejõud Tauno Õunapuu Haridus Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskond teadusmagister, MSc, 1994, "Õpiprogrammidesse sobiva automaatse teoreemitõestaja konstrueerimine" Tegevus Mainori Kõrgkoolis teoreetilise informaatika dotsent arendus- ja finantsprorektor AS Erahariduskeskus, juhatuse liige Peamised uurimis- ja arendusvaldkonnad MK õppeinfosüsteemi arendusprojekt õppemetoodikad ja e-kõrgkool haridusfilosoofia Kasutatud allikmaterjalid Cryan, D., Shatil, S., Mayblin, B. (2003) Juhatus loogikasse. Tallinn: Koge. Lau J., Chan J. OpenCourseWare on critical thinking, logic, and creativity [http://philosophy.hku....
· Kvalitatiivse uuringu juurde kuulub tõlgenduslik, naturalistlik lähenemine maailmale. See tähendab, et kvalitatiivsetes uuringutes uuritakse nähtusi nende loomulikus keskkonnas ning püütakse ilminguid mõtestada või tõlgendada nende tähenduste kaudu, mida inimesed meile annavad. 2.1 Kvalitatiivsete uuringute teoreetilised lähtekohad Ehkki kvalitatiivsete uuringute sildiga on tähistatud mitmeid lähenemisviise, mis oma teoreetiliste eelduste ja rõhuasetuste poolest suuresti erinevad, võib nende teoreetilised lähtekohad siiski paigutada kolme suurde rühma. Esiteks on nad kvalitatiivsete uuringute lähtekohtadena välja toonud sümbolilise interaktsionismi ja fenomenoloogia traditsioonid, mis on seotud huviga subjektiivsete tähenduste vastu, mida inimesed erinevatele ilmingutele omistavad. Teiseks nimetavad autorid etnometodoloogiat ja konstruktivismi, kus rõhutatakse inimeste igapäevaseid
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale võ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
