· mitteseebistuvateks (steroolid, prostaglandiinid ja terpenoidid). Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel: liht-, liit- ning tsüklilisteks lipiidideks. Lihtlipiidid on (neutraal)rasvad ja vahad, liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid, tsükliliste lipiididena tuntakse tsükliliste alkoholide baasil moodustuvaid lipiide,nagu näiteks kolesteriidid. 1. Rasvapleki proov Uurisin kahte erinevat proovi, millest eelduste kohaselt üks pidi lipiide sisaldama ja teine mitte. 1 g-le tahkele ainele lisasin 0.5 ml orgaanilist lahustit atsetooni. Peale hoolikat loksutamist lasin segul settida. Seejärel tilgutasin mõlemat lahust klaaspulga abil filterbaberitele. Rasvaplekid jäid mõlemast proovist filterpaberile. 2. Emulsioonitest Valasin kahte kuiva katseklaasi 2ml 96% etanooli ja lisasin 2 ml kahte erinevat lahust, millest üks sisaldas lipiide ja teine mitte. Loksutasin mõlemat katseklaasi hoolikalt
õnnestunult. Küsitakse seoses õigluse olemuse ja toime uurimisega, milline on ühe riigi ideaalne kord ja ka milline on inimese psyche parim võimalik sisemine korrastus. Õiglased teod tulenevad inimese inimese psyche seesmisest korrastatusest, milleta inimese jaoks tõelist õnne ei saa eksistreerida. Autor annab ka ülevaate koopa-võrdlusest, seejärel iseloomustab lähemalt selle taustaks olevaid eetilisi, metafüüsilisi ja tunnetusteoreetilisi seisukohti ning pärast nende eelduste selgitamist pöördub võrdpildi enda analüüsi juurde. Küsimus, mis on õigluse olemus ja toime viib arutluseni, milline on parim võimalik poliitiline kord. Siinkohal esitab Platon oma teesi, et filosoofia ja poliitiline võim tuleb omavahel ühendada: ainult siis, kui kuningateks saavad filosoofid või kuningad filosoofideks, siis olevat võimalik õnnestunud poliitiline ühiskond. Platon mõistab ,,filo-soofia" all
· Tähtis on treenida kogu lihaskonda tasakaalustatult, arendades koos lihasjõuga antagonist- ja sünergistlihaste omavahelist funktsionaalset koordinatsiooni. · Jõutreeningu soodsad mõjud · valkude ainevahetuse intensiivistumine organismis · jõutreeningu anaboolne toime on aluseks treenituse tekkele · lihaste kõrval ka luustiku, liigeste- sidemete tugevnemine · perifeerset vereringet soodustava nn. lihaspumba efekti aktiveerimine · eelduste loomine kiirus- ja vastupidavusomaduste väljaarendamisks uuele tasemele · sportliku rühi saavutamiseks vajaliku lihastoonuse ja kerelihaste tasakaalustatud areng · subjektiivse treeningu arendava mõju tunnetamine suhteliselt kiiresti avalduva treeningefekti tõttu · oma keha valitsemise ja sisemise lihastunnetuse arenemine, liikumisrõõm, enesekindluse kasv · sobib hästi kombineerituna kiirus- , kestvus- ja mänguliste harjutustega, aga ka omaette
Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud." [1]] Ilmselt märgistavad tulevikus selle taandunud rockerite ajastu värve ja lõhnu kindlasti ka mõned tema kirkamad värsiread. Rein Veidemann: "Siig oli autoriteet. Tal oli luulenärvi. Aga selle kõrval oli tal ka sotsiaalset tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja
Positioning: the battle for your life): • THE PRODUCT ERA – nn kauba kiitmise ajajärk • THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy • POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel e eelduste loomine eristamiseks. “Nr. ühe strateegia ehk OLLA “ESSA”! • Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama – “New & Improved Fairy” • Ründetaktika: Leida uusi nišše, hõivamata maad (teadvuses!) ja täita need oma märgiga • Kommunikatsioon: Liider ei peaks kramplikult üle kinnitama oma liidristaatust, peab toimima “suurelt ja suuremeelselt”.
Nende selge sõnastus ja meeldesööbiv värsivorm oli mõistetav väga laiale lugejaskonnale." Andres Langemets: "Arvi Siig debüteeris esimeses luulekassetis 1962, aga 1966 ilmunud "Reporter värsikaameraga" oli raamat, mis pani tema rolli ja asendi luules pikaks ajaks paika. Seal oli ajakirjanduslikku luulet mitmetel teemadel, aga silma torkasid tolleaegse tänava- ja kõrtsielu pildid. Tollal öeldi selle kohta "töölisnoorte elu". Arvi Siiast võinuks kõigi eelduste kohaselt saada biitnik, kui ta tegutsenuks teises ühiskonnas. Kadunud Arvi Siia luuletusi teadsid peast poisid ja tüdrukud, kes muidu luulet üldse ei lugenud." [1]] Ilmselt märgistavad tulevikus selle taandunud rockerite ajastu värve ja lõhnu kindlasti ka mõned tema kirkamad värsiread. Rein Veidemann: "Siig oli autoriteet. Tal oli luulenärvi. Aga selle kõrval oli tal ka sotsiaalset tundlikkust. Mis tegi temast sõjajärgse eesti luule ühe publitsistlikuma ja väljakutsuvama luuletaja
Kaks aastat hiljem võeti vastu “Avalikkude keskkoolide seadus”. Iseseisva Eesti haridusjuhid koos Eesti Õpetajate Liiduga seadsid eesmärgiks luua emakeelne ühtluskool, mis tähendas kõigi algkoolide lõpetajate õigust pääseda edasi õppima kas kesk-, täiendus- või kutsekooli. Eestis levisid järjest ulatuslikumalt tähtsad põhimõtted, nagu kooli demokraatlikkus, emakeelne õpetus, ühtluskool, kõigi laste sünnipäraste eelduste arendamine, lapse elu- ja koolikogemuse lahutamatus, kunsti-, tööõpetuse ning kehalise kasvatuse tähtsustamine ja laste omaalgatuse ning isetegevuse toetamine. 1930. aastad tõid aga kaasa koolisüsteemi diferentseerumise, mille tulemusel kannatasid oluliselt -ühtluskooli põhimõtted. Algkooli lõpetanute seas tugevnes konkurents edasiõppimise võimaluste pärast üldhariduslikus keskkoolis. Näiteks 1938. aastal sai nendest, kes soovisid keskkoolis edasi
Kohustuse rikkumise avastamise korral peab teist poolt võimalikult kiiresti teavitama, et kavatsetakse nõuda ka leppetrahvi, sest nõude esitamisega hilinemisel võib isik kaotada õiguse nõuda leppetrahvi. Seadus lubab nõuda leppetrahvilt viivist. Lähtudes võlaõigusseadusest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest. Seega võib võlausaldaja leppetrahvinõude olemasolul nõuda võlgnikult selle tasumisega viivitamisel ka viivist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et leppetrahvi lisamine lepingusse on igati mõistlik, sest see sunnib võlgnikku oma kohustusi paremini täitma ja samuti hõlbustab kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 3 KÄENDUS Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama
tegevusvabadust ning liikumisruumi. Sotsiaalpedagoogid rõhutasid kasvatuses sotsiaalseid külgi, millele traditsioonilise kooli esindajad olid vähe tähelepanu pööranud. White analüüsis ja järeldas et kasvatuses võib lapsekeskse hoiaku võtta kolmel viisil: kasvatuspsühholoogiline, kasvatusfilosoofiline või kasvatussotsioloogiline. Kasvatuspsühholoogiline lapsekasvamine, areng, isikupära arvestamine, eneseteostus ja indiviidi eelduste maksimaalne areng. Kasvatusfilosoofiline sotsiaalne interaktsioon, õpetaja aktiivne tegutseja, lapse sõltumatus. Kasvatussotsioloogiline ühiskonnas omaksvõetud reeglite õppimine. 3. J.J. Rousseau arusaam kasvatusest. Rousseau kriitika Jean Jacques Rousseau seisukohad kasvatusest, tuuakse välja kaks tähtsamat. Esimest nimetab ta lapse eneseregulatsioonil põhinevaks pildiks kasvatusest ja teist indiviidi ja ühiskonna interaktsiooni rõhutavaks arusaamaks kasvatusest. 1762
käitumises vaba tahe ehk inimene võime stiimulitest lähkumata oma käitumist üle otsustada. Jäiga determinismi sõnul ei juhtu maailmas midag juhuslikku ja enesekontroll on illusioon.Kõik on põhjustatud mingide jõudude poolt,kuigi iga kord me neid jõude ei pruugi teada.Kui me teame oma reageerimist kõikidele stiimulitele,saame ennustada oma käitumist. 12. Kriminaalse käitumise pärilikkus. Krimiaalne käitumine on resultaat bioloogiliste eelduste ja keskkonnateguritekoosmõjus. Uuringus lasteseas näitasid,et agressivne käitumine ei ole alati omandanud keskkonnateguritemõjul,vaid on olemas varajases nooruses. Isikud,kellel on järelikud eeldused kriminaalseks käitumiseks,saab mittekriminaalse käitumise teele positiivsete keskonnamõjurite abiga. 13. Kaksikute uuringud ja suguvõsa uuringud (H. Goddard). 14. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine (ajalooline kujunemine, A. Binet intelligentsuse testid).
olevat temal ja kõigil teistel. Loomupärane loogika ütleb, et RÄÄKIMINE on üksnes ebaoluline toimus, mis on rangelt seotud suhtlemise, mitte aga kujutluste sõnastamisega. RÄÄKIMINE või keele kasutamine peab eeldatavasti ainult "väljendama" seda, mis on olemuslikult juba sõnastatud mittekeeleliselt. SÕNASTAMINE on mõtteks või mõtlemiseks nimetatud iseseisev toimus, mille kohta arvatakse, et suuresti see ei sõltu üksikute keelte loomusest. Keeltel on grammatikad, mis eelduste kohaselt on ainult kokkuleppelise ja ühiskondliku õigsuse normid, kuid arvatakse, et keele kasutamist ei juhi niivõrd need, vaid õige, mõistuspärane või arukas MÕTLEMINE. Selle vaateviisi järgi ei sõltu MÕTE grammatikast, vaid loogika- või mõistuseseadustest, mis eeldatavalt peavad olema ühised universumi kõikidele vaatlejatele- kirjeldamaks universumi looogilist põhiprintsiipi, mille võivad sõltumatult "leida" kõik arukad vaatlejad,
1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum 3) Mitmes riigis on Eestil välisesindused? Milleks on riigile diplomaatilis esindusi vaja?4p Eestil on välisesindusi 69-s riigis. Diplomaatilisi esindusi on vaja, et esindada oma
meie riigipea antud allkiri 1992. aasta juunis Rio de Janeiros. Säästev Eesti 21 ehk Eesti agenda 21 (lühendatult SE 21) on Eesti jätkusuutliku arengu riiklik strateegia kuni 2030. aastani ning ei ole suunatud mitte üksnes keskkonnakaitselistele ja ökoloogilistele aspektidele, vaid on kogu Eesti ühiskonnaelu haarav arengukava. Esimene samm Eesti jätkusuutliku arengustrateegia kujundamisel on olulisemate eelduste ja kontekstifaktorite väljatoomine, millest meie lähikümnendite areng sõltub. Kindlasti on üheks eesmärgiks ka kultuuriruumi elujõulisus. Kaasaja teaduspõhine arusaam ei vaatle rahvust kui bioloogilist, ühisest geneetilisest juurest arenenud hõimlust, vaid kui ühisel kultuuril, ühisel ajalootunnetusel ja keelel põhinevat kultuurilist kooslust. Rahvuse säilimiseks «läbi aegade» on vajalikud ennekõike kultuurilised mehhanismid, mis
enda tegevust ja arengut ise Kasvatuse reguleerida. Enesemääratlemise ehk - Eneseregulatsiooniga taotluseks eelduste loomine Mida enam inimene oma aktualiseerimise läbi pürgib kaasneva vabaduse inimese suutlikkusele subjektile käitumist inimene oma arengu tingimustes on indiviidil
1.Uuritakse kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. 2. Longituudne – katseisikuid uuritakse nende sünnist surmani Ristlõike – katseisikud erinevas vanuses ja uuritakse, mis on neile ühine, setud nende vanusega ja mis on erinev seotud konkreetse isikuga. Kaksikute – ühe munaraku kakikud, kes on mingil põhjusel sattunud kasvama erinevasse keskkonda.Mis on sarnane geneetikaga, erinev kasvatusega. 3.Kasvamise all mõeldakse üldjuhul füüsilist arengut. Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning võib olla nii füüsiline kui vaimne. 4.Eostumisperiood – 2 nädalat alates viljastumisest, esimesel nädalal saab algsest rakust juba 100-rakuline kogum, perioodi lõpuks kinnitub sügoot emaka limakestale Embrüonaalperiood – 3.kuni 8. Nädala lõpuni, kujuneb kesknärvisüsteem, süda ja kehaosad(käed, jalad, silmad kõrvad). Looteperiood – alates 9.nädalast kuni sünnini, olemas kõik organid ja kehaosad...
A ¬A Küllaldase aluse seadus "Ükski väide ei saa olla tõene ega väär ilma küllaldase aluseta, põhjuseta." (Galina Vuks, Traditsiooniline formaalne loogika, Tartu, 1999, lk 30) Ülal esitatud arutlus A1 eksib just küllaldase aluse seaduse vastu. Arutluse rekonstrueerimine ja hindamine Arutluse hindamine seisneb järgnevas: 1) Otsustamine, kas selle eeldused on tõesed. 2) Otsustamine, kas selle järeldus on tõene 3) Otsustamine, kas eelduste ja järelduste vahelised seosed on loogiliselt kehtivad. (A2) E1: Rooma keiser Marcus Aurelius oli naine E2: Kõik Rooma keisrid olid mehed J: Rooma keiser Marcus Aurelius ei olnud naine. Seda arutlust hinnates osutame järgmisele: 1) Eeldused: E1 on väär; E2 on tõene 2) Järeldus: on tõene 3) Seosed: vasturääkivus E1 ja J vahel. Et me aga saaksime mingis tekstis olevat argumentatsiooni hinnata, tuleb ta eelnevalt rekonstrueerida
Jääb üle loota, et see uus inimesekäsitlus ei dehumaniseeri inimest ega võta temalt seda, mis teda ilmselt kõigist teistest elusolenditest eristab usku sellesse, et inimene võib muutuda, vaimselt kasvada, tõusta kõrgemale talle ette antud «oludest» ning teha valikuid, mida ei pea kahetsema ei tema ise ega ta järeltulijad. Viimases lõigus, ütleb Jaan Lahe, et kõik inimesed pole võrdsed oma võimaluste ning eelduste poolest. Aga kelle või mille ees inimesed peavad võrdsed olema ? Ja miks nad peaksidki olema? Elu ei pea koosnema ju ainult mugavustest,vaid elu on püüe millegi poole, oma unistustele lähemale, igal ühel meil on oma eesmärk. Kui kõigile antakse ühine stardijoon, oleks see küll huvitav, aga teostamatu tänapäevases inimühiskonnas. Kõigile ei saa anda ühist stardijoont või vabu valikuid, siis lendaks kõik upikusse. Aga kõik peab olema tasakaalus.
16. Meos 1996, 104 12 Võiks öelda, et tõestus on selline argumentatsioon, mida üldjuhul keegi ei vaidlusta. Et vaid matemaatikas ja loogikas võib kohata selliseid argumentatsioone, ütlemegi, et ainult seal saab rääkida millegi tõestamisest. Hoopis teine lugu on ülejäänud teaduste ja ka igapäevaste arutlustega. Siin ei valitse enam üksmeelt selle suhtes, millised eeldused (argumendid) on enesestmõistetavad, ning mõnede eelduste varjatut kasutamine võib tekitada arusaamatusi. 13 Kokkuvõte Loodan, et töö täitis oma eesmärgi, tutvustada argumenteerimist ja peamist selle ümber. Sihilikult jätsin ma argumenteerimise veenmiskunstis ja argumenteerimise loogikas kõrvutamata, et panna lugejad rohkem antud teema üle mõtlema ja arutlema. Taotlen sellega seda, et minu arvates, kui jätta näiteks kirjalikes töödes nii öelda mingi
Maailma suurimad lihatootjad on Uus-Meremaa, Austraalia ja Euroopa Liidu maad. Võrreldes lihaga on kala osakaal umbes 6%. Toiduainete tööstuse ülikiire kasv jäi ajavahemikku 1950 1984. Nendel aastatel suurenes maailma viljatoodang peaaegu 300%. Võrreldes eelmainitud kõrgperioodiga on toiduainetööstuse kasvutempo tunduvalt aeglustunud ning ei suuda enam sammu pidada maakera rahvaarvu kasvuga. Ka kalapüük ei näita enam kasvumärke, vaid on tunduvalt vähenenud ja väheneb kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Põhjuseks on kalavarude vähenemine, mis omakorda on tingitud kalade elu- ja kudemispaikade hävinemise tagajärjel. Kehtestatakse järjest uusi kvoote ja piiranguid, et kaitsta olemasolevaid kalavarusid ja mitmeid kalaliike (eriti vääriskalad). Siit oleks väljapääs ainult suuremate investeeringute tegemises kalakasvatusse ning tunduvalt rangemaid meetmeid röövpüüdjate korralekutsumisel. Inimese põhjustatud probleemid
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilide...
Minu tulevane elukutse Elukutse valik on ühe noore ja kogenematu inimese jaoks üks olulisemaid otsuseid, mis tuleb teha ideaal plaanis enne kooli lõppu või enne eksamite valikut. Küsite, et miks enne eksamite valikuid? See just seetõttu, et mõni eriala vajab kooli sisseastumiseks just seda eksamit mida te ei teinud. Sellest hetkest võivad paljud oma unistuste plaanid maha matta. Leian, et on oluline teada oma tulevast suunda vähemalt peaks olema ettekujutus kes millises töö keskkonnas ennast ette kujutab. Ette planeerimine on kindalasti üheks edu saladuseks. Teades eesmärke, kuhu poole püüelda saavutame me vähemalt üle poole rohkem kui need kes juhindusid hetke emotsioonidest. Seda mitte ainult eriala valikut tehes vaid ka edasises elus, pühendumine oma erialale aitab meil seada ennast õigele lainele ja tänu sellele suudame olla konkurentsi võimelised omal alal. Muidugi kehtib see ainult nende inimeste ja va...
Lastekirjanduse töö 1.Riim-sarnasekõlaliste sõnade kunstikasvatuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla.Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine(vt instrumentatsioon), värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonde loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi värsis jagunevad riimid alg-,lõpp-ja siseriimideks. Riimi lihtsaim ja arhailisim vorm on algriim(sõna algushääliku(te) kordus), mis jaguneb omakorda alliteratsiooniks(korduvad konsonandid) ning assonantsiks(korduvad vokaalid). Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aita...
Max Weberi ,,Võimu ja religiooni sotsioloogiast" (legitiimsusest ja domineerimisest) Lk 87 115 Max Weberi jutustus legitiimsusest ja domineerimisest arutleb võimu teostamisest inimsuhete erinevatel tasanditel. Weber toob välja eeldused, mida läheb tarvis domineerivas suhtes ja näitab punkthaaval, kuidas nende eelduste alusel näevad välja suhted, kus üks isik on võimupositsioonil ja teine allub. 1.Legitiimsus ja kasu Alustuseks seletab Weber, et domineerimine ei tähenda ainult ühe inimese kontrolli teise üle, vaid sellega käib kaasas veel terve rida nüansse. Esiteks on domineerimise juures alati olemas teatud hulgal kuulekustahet, seejuures pole oluline, kas inimene allub vabatahtlikult või pelgalt harjumusest. Veel lisab Weber, et majanduslik kasu pole tavaliselt domineerimise
selle rahva kodanikuõigusi ehk lühidalt -- kollaboratsioon on koostöö anastajaga. Kollaboratsioonis saab eristada 3 olulisemat tasandit -- siin järgnevad need tähtsuse alanemise järjekorras: 1. Poliitiline kollaboratsioon -- sel tasandil on oluline vaenuliku võõrreziimi kollaborandi tegevuse tagajärgede suur ühiskondlik ulatus ning poliitiline ja/või majanduslik tähendus -- kollaboratsiooni ühiskondlik-poliitiliste eelduste, raamistiku loomine ja/või tagamine; so õieti poliitilise kuritegevuse üks vorme (riigireetmine); väljundeiks nt rahvamajanduse koormamine, kodaniku- ja inimõiguste laialdane rikkumine, massiivne ajupesu (füüsiline+vaimne surve kihutustöö, hirmuõhustiku, kuulekuse, väärõpetuste ja valede sisendamisega) vms kollaboratsiooni/teo/tegevuse toime panemine anastaja huvides. 2. Majanduslik kollaboratsioon -- vaenuliku võõrreziimi vabatahtlik kindlustamine
programmide kaudu. Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus Kutsekoda loodi 2001. aasta augustis jätkamaks Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt 1997. aastal alustatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomist. Kutsekoja tegevuse eesmärkideks on ühtse ja korrastatud kutsekvalifikatsioonisüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine ning Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine. (1) Kutsekoolid ja kutseõppevõimalused Eestis Õppeasutused Eestis on üle 50 õppeasutuse, kustkohast on võimalik saada erinevat liiki kutseharidust. Alltoodud on 53 kooli mis pakuvad kutseharidust. Neist 31 on riigikutseasutused, 3 munitsipaalkutseõppeasutused, 11 erakutseõppeasutused ja 8 kutseõpet pakkuvad rakenduskõrgkoolid. 1. G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 2. H. Elleri nim. Tartu Muusikakool 3. Haapsalu Kutsehariduskeskus 4. Hiiumaa Ametikool 5
Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) o Regionaalne stabiilsus ja koostöö; ulatuslik kahepoolne koostöö o Tugev liitlassuhe USA-ga o Rahvusvaheliste kriiside ennetamine ning kriisireguleerimine, osalemine kriisilahendamisoperatsioonides o Uute ohtude (terrorism, massihävitusrelvade levik, ohud küberruumist jne) tõkestamine 5.2 Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum. Alameesmärgid: o Toimiv EL siseturg o Eesti majanduse usaldusväärsus o Tõhus rahvusvaheline investeeringute kaitse süsteem o Soodus keskkond rahvusvaheliste kaubandus-majandussuhete arendamiseks 5.3 Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes Alameesmärgid: o Konsulaarkaitse asukohamaades o Kodanike õiguste edendamine (reisimis-, töötamis-, viibimis- jne)
mõtlemine.iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. · 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted · 12-> formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. Sotsiaalne areng: Erik H. Erikson · Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu · Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama õppinud, siis hakkab nende toel ja vastavalt arengule
Tegelik lugeja toetub: Lugemismudelile Isiklikule elukogemusele Tõlgenduskogukonnale Oma põlvkonna ootushorisondile – jumalad, allegooria Tõlgenduslik kogukond Sõbrad ja lähedased, kellega teost arutada saab Põlvkondlik ootushorisont Ühe põlvkonna lugejate poolt jagatud ootuste ja eelduste kogum, kriteeriumide hulk, mille järgi lugejad hindavad kirjandusteost mingil perioodil Tekstilüngad Tekstisisesed lüngad, seotud lugeja kujutlusvõimega Taevas on sinine nagu apelsin Avatud ja suletud teosed Avatud teos: jätab lugejale suure mõttevabaduse Suletud teos: Autor suunab lugejat Passiivne ja aktiivne
Filosoofia II? 7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine algab reeglina kahtluse ja kriitikaga. Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes: 1. Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused, loomulikkused. 2. Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste, järelduskäikude jms suhtes 3. Oma enese eelduste suhtes. Filosoofia argumenteerib Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused. Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse
Erinevate uuringute ja arvamuste põhjal on välja toodud ettevõtja iseloomuomadused. Põhilised iseloomuomadused on näiteks vaimne võimekus, saavutusvajadus ja teotahe, sõltumatus, hea suhtlemisoskus, enesekindlus koos otsustusvõimega, eesmärkide seadmise oskus, valmisolek riskida ning kindlasti oskus tegutseda ebakindluse tingimustes. Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et ei ole olemas kindlat isikuomaduste ja eelduste kooslust, mis teeks inimese ettevõtlikuks ja edukaks. Oma sobivust ettevõtjaks saab hinnata testiga, mis määravad, kas inimesel on olemas vastavad isikuomadused või eeldused. Ma leian, et kes vähegi tahab, sellel kindlasti tasub ettevõtlusega proovida. Kui ei proovi, siis ei saa kunagi teada, kuidas oleks olnud. Enda kindlustunde tagamiseks on enamasti võimalus tegelda lisaks palgatööle ka oma äriga. Vastavalt tulemusele saab vaadata ja otsustada, mida edasi
iseloomulik egotsentriline hk enesekeskne mõtlemine.Areneb välja kiiresti sõnavara. 7-12a konkreetsete operatsioonide periood laps hakkab aru saama asjade pööratavusest.Sel perioodil lähevad lõplikult paika aja ja ruumi mõsisrted 12-> - formaalsete operatsioonide periood, kus kujuneb lõplikult välja loogiline mõtlemine, abstraktsetest mõistetest saadakse aru, selle perioodi juurde käib süllogistlik mõtlemine ehk eelduste järgi järelduse tegemine. 8. Sotsiaalne areng E.Erikson (iga etapi nii positiivne kui ka negatiivne läbimine) Usaldus või usaldamatus sünnist kuni aastaseks saamiseni, esiteks peab laps omandama arusaama, et ta võib ümbritsevat maailma usaldada.kui kõik vajadused on rahuldatud ja vanemad hellitavad, siis tunneb ta maailma turvalisena, vastupidi siis hirmu Autonoomia või kahtlemine ja häbi aastad 1-3, kui laps on oma vanemaid usaldama
Ainuõiguste rikkumine esineb, kui kolmas isik kasutab - Kaubandustegevuse käigus ning - Kaupade ja teenuste puhul Kui põhieeldused tuvastatud peab olema vähemalt 1 suhteline keeldumisalus: - Topeltidentsus - Äravahetamise tõenäosus - Lahjendamine Kaubandustegevuse käigus - C-206/01 Arsenal Football Club kaasus Kaupade ja teenuste puhul - C-17/06 Céline kaasus p. 20-23 Aga siiski peab olema ka kaubamärgi omaniku erihuvi kahjustamine (mitte ainult eelduste täitmine)!!! - Sai alguse C-2/00 Hölterhoff kaasusest p. 16 - Vt ka C-48/05 Adam Opel kaasus p. 21-25 - Vt ka C-487/07 L´Oréal v Bellure kaasus 3
Mis asi see on, mida nimetatakse teaduseks? Alan Chalmers Võttis kaua aega, kuni jõudsin selle raamatu lugemiseni. Lükkasin seda pidevalt edasi, samal ajal otsides erinevaid vabandusi iseendale. Kui ühel päeval sellega siiski alustasin, üllatusin väga positiivselt. See raamat ei olnud midagi nii hull, kui enne kartnud olin. Mida rohkem ma seda lugesin ja mida lõpu poole jõudsin, seda keerulisemaks see ikkagi muutus. Raamat nõudis järjepidevat keskendumist, seal oli tohutul hulgal erinevaid teooriad, teadlaste seisukohti, nende ümberlükkamisi, siis jälle nende kaitsmist jne. Mingil hetkel ajas segadusse küll. Sellest kõigest hoolimata püüan nüüd kuidagi raamatu lühidalt kokku võtta, tuues välja enda jaoks meeldejäävamad seisukohad. Juba raamatu alguses defineeritakse ära teaduse mõiste, kasutades J.J.Davies'i raamatut ,,Teaduslikust meetodist". Niisiis ,,Teadus on faktidele püs...
Kõige esimeseks Eesti Vabariigi välispoliitiliseks saavutuseks võib vast lugeda 1921. aastal liitumist esimese rahvusvahelise organisatsiooniga Rahvasteliiduga. Tänapäevase Eesti välispoliitikal on viis peaeesmärki ning nende alla kuuluvad ka alameesmärgid. Eesti välispoliitika peaeesmärgid on: julgeoleku kindlustatud ja jagamatud, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennetatavus; Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum; Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes; Eesti mõjukus ja hea maine ning demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Nendest võib järeldada, et Eesti soovib laiendada on julgeolekuruumi ja arendada partnerlussuhteid üle kogu maailma. Võib ka arvata, et Eesti tuleb suurepäraselt toime kõigi oma välispoliitiliste
Keskkonna ja geneetika mõju iseloomule ja võimetele Küsimus, kas iseloomu määrab geneetika või keskkond, on üks kõige tähtsamatest küsimustest psühholoogias. On kaks teooriat: 1. Iseloom ja võimed on täielikult päritavad ja inimesel on sündides iseloom ja võimed, mis kasvamise käigus nähtavamale tulevad 2. Keskkond määrab kõik, inimene on sündides nagu tühi leht On tähtis mõista, et perekondades varieerub geneetiline päritavus. Näiteks ühe pere lastel võib tänu vanemate kasvatusele kujuneda välja kerge neurootilisus. Kuid see ei tähenda, et lapsed oleksid nagu üksteise kloonid. Iga laps pärib umbes 50% oma vanema geenidest. Kuid kui pere üks laps võib saada isalt rohkem ja emalt vähem, on tema iseloom erinev teisest, kes sai võibolla emalt rohkem ja isalt vähem geene. Samas kui üht last võib mõjutada rohkem kekskond ning teist last geneetiline päritavus. Seetõttu ei saa oodata, et laste võimed, iseloom ja käitumine täpselt...
· Mõlemad pooled püüdsid vastase nõrgestamiseks aidata kaasa rahvaste vabadusliikumisele (näiteks sakslased õhutasid poolakate iseseisvusliikumist, Antant omakorda tsehhide vabadusvõitlust Austria-Ungari ülemvõimust vabanemiseks). · Sõda kurnas välja nii Venemaa, kui ka Saksamaa; kahe suurvõimu nõrgenemine andis eestlastele (aga ka poolakatele, soomlastele, lätlastele, leedulastele ja teistele) võimaluse iseseisvuse eelduste realiseerimiseks ja Eesti Vabariigi tekkeks. 1917.aastal toimus Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena ühendati kogu Eesti ala esmakordselt üheks adminastriivüksuseks Eestimaa kubermanguks. Tekkinud rahvuskubermangule anti Eesti rahvuslike jõudude nõudel 1917. aastal 30. märtsil piiratud autonoomia. Tekkis rahva pool valitud Maanõukogu ehk Maapäev. Eestimaa kubermangude komissaariks määras Ajutine Valitsus Tallinna tolleaegne linnapea Jaan Poska.
Tõnu Tannbergi vaatluse all on ÜK(b)P Keskkommitee Eesti büroo osast Eesti NSV sovetiseerimisel aastail 1944-1947. Hästi seletab lahti, et miks loodi selline büroo, kes seda juhtisid ja kust pärinesid. Büroo põhiülessandeks oli kaasa aidata nõukogulikuvõimuaparaadi töölerakendamisele ning selleks vajalike inimeste leidmine ja ametisse seadmine, sotsialistliku majandusmudeli juurutamine, maareformi läbiviimine ja eelduste loomine põllumajanduse kollektiviseerimiseks, sammuti suurtööstuse edendamine, vastupanuliikumise mahasurumine ning ühiskonna „puhastamine vaenulikest elementidest“, uute liiduvabariikide vaimuelu korrastamine, liiduvabariikide juhtkondade kontrollimine ja keskusele informatsiooni edastamine. Olev Liivik vaatleb Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja juhtivtöötajaid, kui palju oli neist NSVL eestlased ja põliseestlased, milline oli nende eestikeele oskus. Hästi on välja toodud aastate
sõnakehv, ohvriterohke, omadussõnad lahku: hirmus palav, paras eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune, pool- jt: ehtnaiselik, puhtisiklik, paljude sajandite pikkune, kõigi eelduste lihtlabane. kohane. -ohtu, -võitu, -verd kokku: poisikeseohtu, vanavõitu, valgetverd. -karva, -värvi omastavaga kokku: taevakarva, samblavärvi; osastavast lahku: punast värvi. Ne- ja line-liiteline omadussõna Mitmesõnaline lahku: Lydia Koidula kokku: meetrilaiune, jõulueelne, aegne, Esimese maailmasõja aegne, eeldustekohane, linnadevaheline, persona non grata lähedane. kuueaastane, eestikeelne,
________ 62. Milliseid kolme arenguastet saab eristada laste keele omandamise käigus (Eggen ja Kauchak, 2007)? ___________ 63. Milliseid tsükleid eristavad kognitiivse neuroloogia alased uuringud (Fischer ja Rose, 1999) arenguliste muutustena? ____________________ 64. Milliseid astmeid eristavad Fischer ja Rose (1999) kognitiivse neuroloogia positsioonidelt kognitiivses arengus? _____________ 65. Kognitiivse psühholoogia positsioonidelt toimub lapse sünnipäraste eelduste areng vaimseks võimekuseks _____________ mõjul välistele ärritajatele reageerimisena. 66. Abstraktse (formaalse) mõtlemise saavutamisel ühes või teises eluvaldkonnas (1) ei tähenda, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud 67. (2) tahendab, et madalamad mõtlemisvormid oleksid sellega seoses kadunud Sotsiaalne areng 68. Millise kolme mõjuteguri vastastikuse toimena käsitlevad psühholoogid tavaliselt õpilase isiksuse arengut
poliitilise õpetusega? mõistus ei loo, vaid avastab. On olemas kõrgemad ja madalamad ideed, millest kõrgeim on hüvesuse-idee. tõeline teadmine saab olla ainult ideede-maailma kohta. (meeltega tajutav on koopia). Inimene peab tegema midagi loomupärast, sünnipärase eeldusega. Seega poliitikaga peaksid tegelema need, kellel domineerib mõistuslik hingejagu. Pretensioon võimule on õigustatud eelduste olemasolul. Korruptsiooni vältimiseks ei tohi olla eraomandit ega peret. Objektiivsed ja sõltumatud inimestest. Ideed= tegelikkus. Peab lähtuma ideedest. Kui teadmine ideedest olemas, siis saab nö. Poliitikaga tegeleda (minu arvates oleks ikka vaja kogemust :P) 7. Mille põhjal kritiseerib Aristoteles Platoni ideedeõpetust? Aristoteles leidis, et peab arvestama ka neid sünnipäraseid asju inimeste
mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemasolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on Kompositsiooni viga- ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes.
• Inimeste vajadused • Ressursid: esimene samm vajaduste rahuldamiseks • Nappus • Majanduslik mõtlemine • Piirprintsiibist lähtuv mõtteviis • Otsused mida teevad ettevõtted • Tootmisvõimaluste kõver • Turumajanduse põhilised majandusotsused • Majandusteaduse kaks haru: makro- ja mikroökonoomika Mis on majandus? • Majandus, s.o. ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki • Süsteem toimib majandusteaduse seaduspärasuste alusel • Üldtunnustatud majandusteooria definitsiooni veel ei ole • Laiemas kontekstis räägitakse – Majandusarengu seaduspärasustest ja mõjuritest; – Piiratud ressursside kasutamisest vahetusprotsesside korraldamisel; – Vahetusprotsessidega seotud tegevusliikidest; – Ühiskondlikest hüvedest.. Miks on majandusteadus tähtis?
Sellisest valitsemisfunktsioonide jaotusest peaksid tema hinnangul olema eelkõige huvitatud alamad seisused, sest vaid intellektuaalne eliit saab suuremale osale ühiskonnast osutada, mis on neile õnnelikkuse saavutamiseks vajalik. Järelikult peaksid alamad seisused olema huvitatud võimu monopoliseerimisest intellektuaalse eliidi kätte. Nagu sellestki, et oleks välistatud nende endi sekkumine poliitilise võimu teostamisse, sest see saaks vastavate intellektuaalsete eelduste puudumise tõttu olla üksnes ebakompetentne ning seega tuua nende õnnelikkuse- püüdlusele vaid kahju. On tõepoolest tõesti täiesti võimalik, et inimene oma teadmatuse tõttu toob endale oma tegevusega kahju. Ja samuti on võimalik, et sedalaadi kahju jääks olemata, kui keegi targem valvaks antud inimese järele ja ei lubaks talle tegevusi ja ettevõtmisi, mis võiksid talle kahju teha. Ometigi ei pea kaasaegne vabadusekäsitlus õigustatavaks niisugust heategevust vastu
ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏ Nõude esitajaks on üks lapse vanematest ❏ Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last ❏ Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏ Suhtlemisõiguse lõpetamise esimeseks eelduseks on see, et nõude esitajaks peab olema üks vanematest. Antud olukorral suhtlemisõiguse lõpetamist nõuab lapse ema Heli lapse isa vastu. Esimene eeldus on täidetud. ❏ Järgnevalt tuleb kontrollida, kas isik, kelle vastu nõue esitatakse ehk Raju kahjustab last. PKS § 143 lg 1 järgi suhtlemine lapsega on nii õigus, kui ka kohustus mõlemal vanemal ning seda
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 5. peatükk LÄHTEÜLESANNE Selles peatükis tutvustatakse projekti lähteülesande olemust ja eesmärke. Samuti saate teada, kuidas lähteülesanne koostatakse ja missugune on selle struktuur. Oleme läbinud strateegilise planeerimise faasi. Programmi/projekti kavand on koostatud ja finantseerimine tagatud. Alanud on projekti teostamine, mis algab käivitamise etapist. Juhul kui projekti teostamiseks ei piisa kasusaava organisatsiooni teadmistest ja oskustest, tuleb teostaja leida väljastpoolt. Selleks on vajalik lähteülesande täpsustamine. Lähteülesanne on dokument, milles on esitatud täielik kirjeldus projekti eesmärkidest, oodatavatest väljunditest, tingimustest ja ressurssidest. Lähteülesanne on projekti lepingulisele teostajale kohustuslikuks alusdokumendiks. Lähteülesande otstarve Lähteülesanne on vajalik eelkõige siis, kui projekti teostab kolma...
feodaalse maaomaniku asemel vabrikant, ärimees ja pankur, st kodanlased. Nüüdsest oli sotsiaalse väärikuse ja poliitilise võrdõiguslikkuse pandiks raha. Realistliku romaani tegelased on sageli keerulise hingeeluga, nende teod ja mõtted võivad olla vastuolulised. Realistlik romaan kujutab nn tavalist inimest ühiskonnas, sotsiaalsete probleemide keskel, tähelepanu all on inimsuhted psühholoogilises plaanis. Tegelase elutee kujuneb enamasti selliseks, nagu ta ise oma tahte ja eelduste kohaselt seda suudab kujundada. Traditsioonilises realistlikus teoses toimub jutustamine kolmandas isikus, kõiketeadja autori vaatepunktist. Enda varjujätmiseks kasutab autor dialoogivormi, laseb tegelastel endil oma olemust avada. 2 Realistlik romaan püüab võimalikult täielikult jäljendada meie tegelikku maailma, seal leidub rohkelt detaile ja kirjeldusi
Eelarvejoon ÜKK ei näita, missugune hüviste kogus on optimaalne, s.o tagab maksimaalse rahulolu. Leidmaks vastust, peame teadma hüviste hindu ja tarbija kasutuses olevat rahasummat. Tarbija eealrvekitsenduse võrrand: x · px + y · py = M, Kus x hüvise X kogus, y - hüvise Y kogus Px hüvise X hind, py hüvise Y hind M rahasumma, mille tarbija kulutab eelduste kohaselt. Eelarvekitsenduse abil võib näidata hüvise Y kogust y, mida tarbija võib osta, kui ta ostab hüvist X koguses x: Selle funktsiooni graafikut nimetatakse eelarvejooneks. Kõikide hüviste kogumite korral, mis asuvad eelarvejoonel, kulutab tarbija ära kogu oma sissetuleku. Eelarvejoone tõus määratakse hüviste hinnasuhtega (-p x/py) ja ta näitab, kui suurest hulgast Y-st tuleb loobuda, et saada juurde veel üks ühik hüvist X.
suurkuju. Ta elas vanakreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale Ei tohiks tähelepanuta jätta, et filosoofiat võrdsustas Platon teadusega. Oma dialoogis "Theaitetos" lausub ta: "...geomeetria või mõni teine filosoofia..." (E. Grauberg, K. Kivinurk "Maailm, tõde, vabadus"; Tallinn "Valgus 1991; lk 4). Samuti kasutas ta matemaatikast kui reaalteadusest võetud absurdini viimise meetodit oma idealismi käsitluses: eelduste ümberlükkamise meetodiga tõestas ta, et meelte abil tunnetatavad asjad on vastuolulised ning muutlikud. Sellele vastandina tõelisel olemisel ei saa aga olla vasturääkivaid omadusi. "Platonfilosoof on lahutamatu Platonmatemaatikust" (Valentin Asmus "Platon"; Tallinn "Eesti raamat" 1971). Platon pidas matemaatilisi objekte muutumatuteks nagu ideidki ja Akadeemia uste kohale lasi ta kirjutada sõnad: "Ärgu astugu siia sisse keegi, kes ei tunne geomeetriat"). IDEEDE - ÕPETUS
ajal õiges kohas). Hangete planeerimine tähendab seda, et töötaja oskab määrata tellitavate kaupade sortimenti ja kogusid. Oskab määrata kaupade müügilt puudumise ja liigsete kaubavarude tekkimise põhjuseid. 8. Kaubavarude analüüs ja optimeerimine Vastus puudub! 9. Majandusliku efektiivsuse näitajad Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab erandlikult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Majanduse arengut mõjutab see, kuidas erinevad majandussubjektid oma valikuid tehes vastavad kolmele põhiküsimusele: 1. milliseid kaupu ja teenuseid toota? 2. kuidas neid kaupu ja teenuseid toota? 3
vajadustele; projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Sihtrühmad tuleb kaasata projekti planeerimise protsessi ja arutada koos läbi probleemid ja eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus. Eesmärgid peavad olema reaalselt saavutatavad. Projekti toimumise keskkonna analüüs; majanduslikud, seadusandlikud, keskkonna-alased, sotsiaalsed ja finantsilised aspektid. Pidev projekti eelduste ja riskide analüüs ja hindamine (vajadusel tegevuse ümber hindamine, muutmine). Jätkusuutlikkus. Projekti mõju peab jätkuma ka peale projekti lõppemist. Jätkusuutlikkust aitavad kindlustada poliitiline toetus, juhtimisalane suutlikkus jne. Projekti etapid. Käivitamine – kavandamine – läbiviimine – lõpetamine. PROJEKTI KÄIVITAMINE Tuleb leida vastused järgmistele küsimustele: 1. Missugune on probleem, mida tahetakse lahendada? 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
