Strateegia sisaldab vastuseid paljudele küsimustele ... Kuidas ettevõtte tegevus laieneb? Kuidas ta suurendab turuosa? Kuidas ta rahuldab tarbijate vajadusi? Kuidas sisenetakse välisturgudele? Kuidas arendatakse välja vajalikud kompetentsid? Kuidas kaitstakse saavutatud konkurentsipositsiooni? Kuidas saavutatakse erinevaid finantsilisi ja strateegilisi eesmärke? Strateegia elluviimise osad Lühemate perioodide eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamine Eelarvete koostamine ja ressursside eraldamine Strateegia elluviimiseks vajaliku organisatsiooni loomine Töötajate valik ja arendamine Motiveerimise ja stimuleerimise seostamine soovitud tulemuste saavutamisega Organisatsioonikultuuri ja töökeskkonna loomine Tugisüsteemide loomine ja tegevuspoliitikate rakendamine Eestvedamise rakendamine Juhid strateegilises juhtimises ja vastutus Tippjuht Äriüksuse juht Funktsionaalsete valdkondade juhid
Plaanimine ja tegevuskava koostamine koosneb: 1. rollide ja missiooni defineerimine 2. põhitegevuste kindlaksmääramine 3. efektiivsuse kriteeriumide kindlaksmääramine 4. eesmärkide kindlaksmääramine 5. tegevusplaani koostamine: · programmi koostamine · ajakava koostamine · eelarvete koostamine · vastutuse määramine · plaani testimine 6. eesmärkide saavutamise kindlustamine 7. kommunikatsioon 8. plaani tutvustamine isikutele, keda see puudutab Avalike suhete abil on võimalik: · toetada organisatsiooni eesmärkidesaavutamist · tutvustada organisatsiooni poliitikat · laiendada organisatsiooni tuntust · muuta ettekujutust, arvamust ja käitumist
vahetult sündmuspaigas. See on eriti vajalik ootamatute või tulemusi ohustavate sündmuste korral. Seda kasutatakse ka selliste tegevuste korral, kui ei ole võimalik välja töötada ja kehtestada täpseid näitajaid või mõõtmisaluseid. Kontrollimine isikliku ülevaatuse teel on tavaliselt vajalik alumistel juhtimistasanditel, sest esmajuhid on tegevuste toimumise paigaga lähemalt seotud. Kontrollimisel erandite kaudu määratakse plaanide, normide, eelarvete jms näol eelnevalt kindlaks niihästi soovitavad tulemused kui ka saavutamise teed ja tingimused. Tavaliselt niikaua, kuni tegevus toimub kavakohaselt, ei pööra juht sellele tähelepanu. Kui aga tegevus kaldub ükskõik kus või milles ettenähtust kõrvale, annab kontrollimiskord sellest kohe märku ning juht võib hakata kohe kõrvalekalletega tegelema. Erandite kaudu kontrollimine on enam iseloomulik ülemistele juhtimistasanditele.
juuni 1992. 2) Haldusõigus – reguleerib riigi täitev-korraldavat tegevust, sõltumata riigiorganitest, kes seda teostavad. Reguleerib suhteid riigiorganite vahel, riigi valitsemisorganite ja ühiskondlike organisatsioonide vahel ning riigivalitsmeisorganite ja indiviidide vahel. Autoritaarne meetod. Põhiseadus. 3) Finantsõigus – reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise kohta, maksude sissenõudmise korda. Põhiseadus ja eelarveseadused, autoritaarne, avalik õigus. 4) Karistusõigus – suunatud võitlusele süütegude vastu. Näitab ära ka keelatud teod. 5) Kriminaalprotsessi õigus – reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. 6) Tsiviilõigus – reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest, aga ka
**Erasektor - Äriühing on aga äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik. Äriühinguteks võivad olla aktsiaselts, tulundusühistu, täis-, usaldus- ja osaühing, eesmärk kasumi teenimine. 4. Mida tähendab vastutuse hajumine ja miks seda avaliku sektoris esineb rohkem kui erasektoris? **Avalikus sektoris- vastutus hajutatakse erinevate ametkondade vahel. Avaliku sektori organisatsioonide eelarvete koormuse vähendamine, mille poole on püritud mitmete traditsiooniliste avaliku sektori teenuste osutamise delegeerimisega eraõiguslikele juriidilistele isikutele. 5. Miks on avalikud teenused bürokraatlikumad kui kommertsteenused ?- Avalikus sektoris on sügavhierarhia ja tugev kontroll. Ärisektor põhineb pooltevahelisel konkurentsil. Bürokraatia on loodud selleks, et võimalikult täpselt ja ühetaoliselt tagada reeglite ja avaliku huvide täitmine.
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
tootmisvõimsuste paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine toimub pikaajaliste plaanide abil, mis kajastavad toodete ja teenuste nõudlust, vajalikke tootmisvõimsusi ja seadmete vajadust, tootmisvõimsuse paiknemist. Süsteemi kasutamise planeerimine hõlmab keskmise kestusega ja lühiajalisi plaane. Siia kuulub materjalivarude ja tööjõu vajaduse planeerimine, ostude ja toodangu (teenuste) planeerimine, eelarvete koostamine, töögraafikute koostamine. Prognoosimise aluseks võetakse oletus, et sama põhjuse-tagajärje süsteem, mis kehtis minevikus, kehtib ka tulevikus. Prognoosid on harva täiuslikud. Faktilised andmed erinevad prognoositutest. Keegi ei suuda ennustada, kuidas suur hulk tegureid mõjutab vastavat muutujat. Tulemust mõjutavad ka juhuslikud tegurid. Seega peame leppima prognoosivea olemasoluga. Objektide grupi prognoosid on täpsemad üksikobjektide prognoosidest
Sandwich paneelide otsetarne Poola tehasest. Reklamatsiooni esitamine (mõnede paneelide pinnad olid kriimustatud). Minu ülesandeks oli defektsete paneelide pildistamine mitme nurga alt ning piltide saatmine ehitusjuhile, kes Poola tehasega suhtles. Kogu praktika aja jooksul oli minu igapäevaste tööülesannete hulgas tööliste värbamine, instrueerimine ja juhendamine ning neile tööülesannete jagamine, lihtsamate eelarvete ja jooniste koostamine ja nendest kinnipidamise jälgimine, ehituspäeviku täitmine, materjali Ettevõttepraktika aruanne tarnete tagamine, tehtud tööde akteerimine, raamatupidajale tööaja arvestuse tabelite, tehtud tööde loetelu, aktide ja kuludokumentide esitamine, koosolekutel osalemine, firmasisene aruandlus ja tegevuse analüüsimine. Tööplaanid kooskõlastatakse objektipõhiselt kuu-, nädala- ja päevade lõikes. See võimaldab
tarnijate strateegia loomine Juhtimise tasemed: Strateegiline tase: ostutegevuse planeerimine ja arendamine ja juhtimine ostja-tarnija suhte arendamine, nõudluse pikaajaline prognoos, tarnijate valik, Eesmärgiks pikaajalised hankelepingud ja strateegiliste toodete hinnatase Taktikaline tase: tarnijate turu kaardistamine, päringute koostamine, pakkumiste analüüs, parima valik, läbirääkimised, ostulepingute ja eelarvete koostamine, kategooriajuhtimine Operatiivne tase- varude jälgimine ja ostuvajaduse tuvastamine, taastellimuste koostamine ja edastamine, tarnete kooskõlastamine ja jälgimine, tarne probleemide haldamine, ostuarvete õigsuse kontroll. Loeng 2 Hankeid tehakse tootmisettevõtetele tootmise tarvis materjalide ostmiseks ja kaubandusettevõtetele edasimüügiks kaupade saamiseks. Lisaks ka ettevõtete tegevuste võimaldamiseks toodete ja teenuste näol. Hooned, masinad, seadmed.
1991 NATO Rooma tippkohtumine ja PõhjaAtlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC) loomine. NACCist saab struktuur, mille kaudu saab alustada koostööd Kesk ja IdaEuroopa riikidega uuenenud poliitilises situatsioonis. Eesti on NACCi asutajaliige. 1994 jaanuar Brüsseli tippkohtumisel tutvustatakse NATO rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP), Eestile esitatakse kutse programmiga liitumiseks ning 3. veebruaril 1994 ühineb Eesti rahupartnerlusprogrammiga. 1995 jaanuar NATO käivitab PfP egiidi all Planeerimis ja Ülevaatusprotsessi (Planning and Review Process, PARP), millesse lülitub ka Eesti. 1996 Eesti alustab NATOga 16+1 läbirääkimisi liitumise ettevalmistamiseks, mis saab nimeks Intensiivne Dialoog Liitumisküsimustes (Intensified Dialogue on the Questions of Membership). 1997 mai Portugalis NATO ja partnerite välisministrite kohtumisel pannakse alus EuroAtlandi Partnerlusnõukogul...
3) raske teostada riigi makromajanduse eesmärke siis peab tagama teatud teenuste jms üldaksepteeritava taema, hinna. Kui iga omavalitsus ajab oma "rida" on see raske. 4) kui keskvalitsus on parempoolne ja kohalik omavalitsus vasakpoolne ei saa viimane end teostada. 5) dubleerimine tsentraliseerimine võib halvendada kvaliteeti. Eestis on vähe professionaale, kes suudaksid teenuseid dubleerida. 6) areng ebaühtlustub selle tulemusel ei saa eelarvete kujundamisel lähtuda sarnastest aspektidest. Selletõttu ei saa luua autonoomseid kohalikke võimusüsteeme ebavõrdne taastootmine. TSENTRALISEERITUSE/DETSENTRALI- SEERITUSE EELISED JA MIINUSED Detsentraliseerimise liigid: 1) võimu hajutamine (ruumiliselt); 2) võimu delegeerimine. Detsentraliseerimise plussid: 1) mitmekesisus võimalus võtta vastu olukorrale vastavaid otsuseid; 2) võimaldab omaalgatust uuendused juhtimispotentsiaal;
EL on maailmas Jaapani järel teisel kohal troopilise puidu tarbimises. Euroopa Liidu puidukaubandus ülejäänud maailmaga on traditsiooniliselt defitsiidis, kuid seoses viimaste laienemistega on see vähenenud 21 miljardilt eurolt 7 miljardi euroni. (1) EL on oluline osaleja rahvusvahelises metsanduskoostöös ning suurim arengukoostöösse panustaja metsandussektoris (enam kui 600 miljonit eurot aastas Euroopa fondide, nagu Euroopa Arengufond, ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide eelarvete kaudu), andes 40% riigiabina antavast arenguabist säästva metsamajandamise valdkonnas. Lisaks sellele on EL 33% häältega kõige suurem osaleja Rahvusvahelises Troopilise Puidu Organisatsioonis.(1) ELi metsade seisukord on hea ning peegeldab sajanditepikkusi inimese ja looduse vahelisi suhteid. Enam kui 85% Euroopa metsadest majandatakse ja 50% neist on sertifitseeritud. Enam kui kaks kolmandikku Euroopa metsadest on poollooduslikud, ligi 12% metsade suhtes kohaldatakse kaitsemeetmeid
· kasumipotentsiaali (tegevuse finantsaluse) loomine ja säilitamine; kontrolliks koostama rahavoo plaani ka otsesel meetodil. C) operatiivne (efficiency) planeerimine (OP), mis tegeleb strateegiliste Lisaks kasutatakse (või peaks kasutama): (pikaajaliste) plaanide täpsustamisega keskmise- ja lühiajalisteks perioodideks · eelarvestamist, mis seisneb füüsiliste ja rahaliste eelarvete koostamises nii ning nende täitmiseks vajalike meetmete väljatöötamisega; ettevõtte kui ka allüksuste, projektide ja toodete jne lõikes, et näha ette D) finantsplaneerimine (FP), mis toimub läbivalt, paralleelselt eelnevatega. järgmiste perioodide sissetulekud, kulud ja kasum; · kalkuleerimist, mis seisneb eel- ja järelkalkulatsioonide tegemises mitte-
Üldistatuna on eelarved (riigieelarve ja kohalikud eelarved) põhiliseks vahendiks, millega avalik sektor majandusele mõju avaldab. Nende kaudu saab mõjutada sisemise kogutoodangu (SKT, inglise keeles GDP Gross Domestic Product) suurus ja struktuuri (3). Kuna riigi poolt ümberjaotatav rahvatulu osa järjest suureneb, siis mõjutab eelarvepoliitika paratamatult ka raha väärtust, maksubilanssi, majanduskasvu ja palju muud. Valitsuste ja kohalikke omavalitsusi piiravad eelarvete koostamisel seadused: Maksuseadus Maksukorralduse seadus Eelarveseadused, millega pannakse paika eelarvete struktuur Riig tulud-kulud avaldavad mõju nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikult tegevusele. Riigieelarve kulude poolel jaotatatakse osad nende majandusliku sisu järgi. Töötasu riigi teenistuses olevatele töölistele ja ametnikele. Riigi maksed (dotatsioonid, subsiidiumid jne) kodumaistele ettevõtetele ja majapidamistele ning välismaale
1. lähtume ettevõtte kui terviku loomakasvatuse üldkulude jaotusbaasist 2. lähtume osakondade ( erinevate farmide) üldkulude jaotusbaasist 3. lähtume tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtetest. 108 5.1.3.1.1.1.1 35. Kulude juhtimine ettevõttes Kulude juhtimist ettevõttes käsitletakse kui: · strateegiliste ja taktikaliste plaanide koostamist ; · eelarvete koostamine · otsustamist tegevusprotsessis · kulude kontrollimist ja analüüsi Levinuimad meetodid strateegiliste plaanide koostamiseks on modelleerimine. See on tegevus, mille eesmärgiks on mudeleid kasutades võrrelda erinevaid tegevusstsenaariume ja alternatiive. Mudeli koostamiseks valitakse olulisemad Näitajad ja võrreldakse nende käitumist erinevatel tegevuse tasemetel. Kasutatavate muutujate arv tuleb valida optimaalne
põhjaliku analüüsiga. Prognoose saab jagada ka järgmistel alustel: · Ajamõõde, prognoosi ajaline kate · Ruumiline mõõde, prognoosi geograafiline kate · Tootegrupp · Kliendigrupp · Planeeritud keskmine täpsus · Planeeritud kõrvalekalle Ülipikalt tulevikku vaatavad prognoosid alates 3 aastat(väga üldine) Pikaajalised prognoosid 1 kuni 3 aastat(aluseks müügiplaanide ja eelarvete koostamisel) Lühiajalised prognoosid nädalad, kuud või kvartalid(konkreetne, ennustab müüki, materjalitarbeid nädalate või kuude lõikes lähemate kuude jooksul). Nt palju on piima on vaja järgmiseks nädalaks. Pesupulber hakkab otsa saama, siis on õige aeg pakkuda. Prognoosimisel peab arvestama: 1. Ka hea prognoos võib sisaldada vigu 2. Prognoosimine eeldab vigade jälgimist, analüüsi ja ettenägemist 3. Peab arvestama küllalt suurt hulka määramatuid tegureid
Kulude hindamine võib osutuda väljakutseks, kuna mõned tegevused võivad kõvasti varieeruda. Kulude hindamiseks on olemas palju meetodeid. Eelarve koostamine hõlmab üksikute kulude ühendamist, ebamäärasuse puhul kulude reservi vajaduse analüüsi ja sisenevate ning väljuvate rahavoogude planeerimist. Kulude üle kontrolli loomine hõlmab aruandesüsteemide väljatöötamist. MS Project võib aidata kas alt-üles eelarvete või projekti koondeelarvete väljatöötamisel. X PROJEKTI EELARVE Teostav organisatsioon- ettevõte, mille töötajad on kõige otsemalt seotud projektitööde täitmisega. Oht- projekti jaoks ebasoodne tingimus või olukord...risk, mis aset leidmise korral avaldab projekti eesmärgile negatiivset mõju. Võimalus- projekti jaoks soodne tingimus või olukord risk, mis aset leidmise korral avaldab projekti eesmärgile positiivset mõju.
Kontrollitakse inimesi, finantse, tööoperatsioone ja organisatsiooni tulemuslikkust. W. Ouchi järgi: kontrollisüsteemi võib kujundada kolmel erineval viisil: 1. Turukontroll: hinnakonkurentsi ja turujaotuse põhjal koostatakse kontrollisüsteemi standardid; tavaliselt tootmis- või teenindusettevõtted, mis konkureerivad turu pärast. 2. Bürokraatik kontroll: võimu teostamiseks reeglite, protseduuride, poliitikate, tegutsemisstandardite, ametijuhendite ja eelarvete abil, et kindlustada alluvate sobilik käitumine: oleneb hierarhiast. 3. Klannikontroll ehk organisatsioonikultuurile omaste väärtuste, normide, traditsioonide, rituaalide, uskumuste ja seisukohtade järgimine: teostub indiviidi ja rühma tasandil. 50. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut
selle taset, lubatud hälbeid. Rahalised kontrollimisalused on mõeldud tegevuste ja toimingute jaoks, mis on mõõdetavad ja hinnatavad rahaga. Ajalised kontrollimisalused esindavad mingi tegevuse või toimingu ulatust, mahtu või määra kindla ajavahemiku vältel. 3. Olukorra selgitamine. Kontrollimise otsustavaim järk, kus tehakse kindlaks olukorra või asjade tegelik seis. Teabe kogumine seaduste, kavade, juhendite, eeskirjade, eelarvete, normide ja muude nõuete täitmise kohta kas aruannete, isikliku ülevaatuse, vestluse abil või muul viisil. Saadud teabe võrdlemine ja vastandamise alusel hinnangu andmine kujunenud olukorrale. Kõrvalekallete põhjuste ja tagapõhja selgitamine. Olukorra selgitamisel ollakse eeskätt huvitatud soovimatute hälvete kindlakstegemisest (vead, puudused, rikkumised). 4. Tulemuste kokkuvõtmine.
mis viiksid soovitud eesmärgini võimalikult kiiresti ja odavalt. 3. Võrkdiagrammid. Ülesannete loogilise järjekorra kontrollimine. Ülesannete ja ressursside vaheliste seoste määramine. Tarkvara kasutamine. 62 4. Meeskonna efektiivsuse suurendamine. Meeskonnaliikmetega suhtlemine, üheselt mõistetavate ja jõukohaste ülesannete määramine. 5. Ajakavade ja eelarvete koostamine. Tarkvara abil korrektsete tööplaanide koostamine. 6. Protsessi juhtimine. Meeskonnaliikmete ja tellijate informeerimine. Probleemide ilmnemisel lahenduste pakkumine. Aruanded. 7. Probleemide varajase avastamise oskuse arendamine. 8. Kriitilise tee analüüs. Töökava täiustamine ja projekti kestuse lühendamine. Kursuse üldandmed: 1. maksumus $800; 2. sisaldab WebCD ja õpikut; 3. kursuse maht 30 h; 4. tulemus 1 ACE ainepunkt või 30 PMI PDU 5. eeldused puuduvad
Normatiivne kord on indviidide endi sisse seatud ja alles selliste protsesside kaudu muutuvad nad tegutsetavateks subjektideks. Kõlbeline kord on Hegeli järgi objektiivne hea. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Mis põhimõttel peaks KOV töötama. Mis on tasandisfondid? KOV tulubaas = tulumaks + tasandusfond Riigieelarvest tehakse eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: 1) eelarvete tasandusfondi kaudu; 2) sihtotstarbeliste eraldistena. Igaaastases riigieelarves on ette nähtud toetus nõrgema tulubaasiga omavalitsustele. Eelarvete tasandusfondi eesmärk on ühtlustada kohalike omavalitsuste võimalusi avalike teenuste osutamisel. Mari Pedak, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse direktor ,,powerpoint" Haldus vs arendusorganisatsioon: Haldusorganisatsioon: stabiilne organisatsioon; täpselt formuleeritud
lühiajaliseks perpektiiviks suhteliselt jäigad ning tööjõud riikide vahel immobiilne, tekib sel juhul tööpuuduse suurenemine. Fiskaalpoliitika kasutamine on sel juhul paremuselt teine lahendus, kuna see võimaldab tööpuuduse kasvu üsna kiiresti pidurdada. Seetõttu on asümmeetriliste sokkidega toimetulekuks kontrolli säilitamine fiskaalpoliitika üle riikide jaoks olulise tähendusega. (Drud Hansen, Nielsen 1997, p. 174) Stabiilsuspakti kriteeriumid vähendavad liikmesriikide eelarvete võimet funktsioneerida majanduslanguse korral automaatsete stabiliseerijatena, süvendades sellega langust veelgi. Säilitamaks fiskaalpoliitiliste vahendite kasutamise võimalust asümeetriliste sokkide neutraliseerimisel, ületamata seejuures 3 %-lise eelarvedefitsiidi piiri, peavad riigid ülejäänud ajal tagama eelarve ülejäägi või äärmisel juhul tasakaalu. Eelarveülejäägi saavutamine võib siin tõsiseks probleemiks saada. (Timpmann 2000, lk 425)
ja rajoonide rahandusosakonnad, kokku 21 osakonda. Rahandusosakondade juhtiva kaadri kinnitamine toimus Rahandusministeeriumi poolt kooskõlastatult kohalike täitevkomiteede juhtkonnaga. Ministeeriumide ja rahandusosakondade tööd kontrollis Rahandusministeeriumi Kontrolli- ja Revisjonivalitsus, kellele allusid linnade ja rajoonide rahandusosakondade koosseisus olnud kontrolör-revidendid. Rahandusosakondade tööd eelarvete täitmisel kontrolliti kaheaastase perioodi järel. Peale Kontrolli- ja Revisjonivalitsuse kontrollisid rahandusosakondade tööd veel Rahandusministeeriumi Riigitulude Valitsus ja Maksude Valitsus. Kontrollimise tulemused vaadati läbi Rahandusministeeriumi kolleegiumi istungil koos kontrollitud ministeeriumide ja kohalike rahandusosakondade juhtidega. Rahandusministeeriumile allusid veel Riikliku Kindlustuse Valitsus koos linnade ja rajoonide kindlustusinspektuuridega
lõpeb maksumaksjat koormava kohustusega. Maksumenetluses on korduvaid tüüpmenetlusi, mis on reguleeritud märksa formaalsemalt võrreldes tavalise haldusmenetlusega. Maksumenetluses kehtib menetlusosalise kaasaaitamiskohustus, mida koormava sisuga haldusaktide andmisel tavaliselt ei tunta. Maksuõigus on finantsõiguse üks osa. Finantsõigus hõlmab lisaks maksuõigusele veel raharingluse korraldamist, riigieelarve ja kohalike eelarvete koostamist ning muude riigi tulude (lõivud, trahvid jmt.) kogumist reguleerivaid õigusnorme. Maksuõigus erineb eelarveõigusest selle poolest, et viimane on valdavalt internne õigus, mis tähendab seda, et eelarve koostamise eeskirjad ning eelarve ise reguleerivad riigiasutuste vahelisi suhteid, eelarvest ei tekisubjektiivseid õigusi ja kohustusi haldusvälistele isikutele. Maksuõiguse üldosa sätted on koondatud põhiliselt maksukorralduse seadusesse. MKS
1. Riigi ja õiguse tekkimine Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel tekkinud oli uus inimkooslus – rahvas Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja h...
· on kõigi mõjupiirkonnas olevate tarbijate käsutuses vabalt saadaval; · ei kaota tarbimisel ühekorraga kogu oma väärtust; · tootmise piirkulu on äärmiselt väike. Avalike hüviste erinevused tavahüvistest: · pakkumist ei saa finantseerida müügitulust; · optimaalse mahu määrab alternatiivkulude võrdlus; · tarbijatel stiimul salata hüvise kasulikkust; · "liulaskmine" ("jänest sõitmine") teiste arvel. Avalike hüviste tootmist finantseeritakse eelarvete kaudu ümber jaotatavate maksutulude arvel. 13 Avaliku hüvise loomiseks vajalike kulutuste katmine võidakse tagada vabatahtliku kokkuleppe alusel. Nõudjad Üks (suur) Vähe Palju Pakkujad (keskmised) (väikesed) Bilateraalne Piiratud Üks (suur) Monopol monopol monopol Vähe Piiratud Bilateraalne
Firma nimeks oleks OÜ "Õunake". 4 1. MÜÜGIPLAAN, LAEKUMISTE PLAAN Eelarvestamine algab alati müügieelarvest, mis tuletatakse müügiprognoosist. Müügiprognoos on laiem kui müügieelarve, hõlmates üldiselt kogu haru potensiaalset müüki (viide 1). Müügieelarve näitab, kui palju toodet (või teenust) ja mis hinnaga kavatsetakse järgneval perioodil müüa ning ta on ühtlasi kõikide teiste lühiajaliste eelarvete aluseks. Müügieelarvet võib koostada mitut moodi isiklikul vastutusel, müügialade, toote või tootegruppide kaupa (viide 2). Enne müügieelarve koostamist tuleb kindlaks määrata turundus- ja müügieesmärgid ning nagu juba öeldud, teha müügiprognoosid. Müügiprognoosi peab juhtkond kinnitama, alles peale seda saab müügiprognoosist müügieelarve. Arutelu käigus viib juhtkond tavaliselt sisse mõned muudatused ja seega
3. UUS ESIMEES JA LÄBIRÄÄKIMISED 1988. aastal 8. septembril võttis valitsus vastu revolutsioonilise otsuse vabastati Valeri Paulman Plaanikomitee esimehe ametikohalt. Uueks Plaanikomitee esimeheks nimetati senine Majanduse Instituudi direktor Rein Otsason. Muidugi jätkas ta Majanduse Institutsiooni teaduskollektiivi juhina. Rein Otsason mõtles olukorrast, kuida saavutada nii, et Eesti oleks oma eelarvete täielik peremees: ,,Et keegi meile enam ette ei kirjuta, kas ehitame haigla, tõstame arstide palka, suurendame haiglas viibivate haigete söögiraha või teeme muud." Tõsine lahinguväli toimus 21.-23. septembril Riias Eesti, Läti, Leedu vabariiklikku isemajandamist käsitlev nõupidamine. Kõige ägedamad vaidlused puhkesid teemal õigus ise oma raharinglust reguleerida. R. Otsason tutvustas seal Majanduse Instituudis välja töötatud Eesti
Kui on mitu erinevat allikat järjest, siis on need esitatud kronoloogiliselt. Ühe lause või fakti puhul ei ole eraldi tsitaati välja toodud. Sekundaarkirjanduse puhul on viitamine ja tsiteerimine tavapärane. Tähtsamad allikad ja allikakriitika Kirikukogu protokollid Kirikukogu protokollid on olulised allikmaterjalid, sest sisaldavad rohkelt erinevat väärtuslikku taustinformatsiooni, mis käib kaasas seaduste vastuvõtmisel, aruannete, eelarvete jm kinnitamisel ja arutamisel, avades erinevaid vaatenurki, seisukohti ja teemasid või tuues esile poolehoidjaid ja vastuolijaid ning nende argumente. Samuti on protokollidesse talletatud ettekannete tekste, nt peapiiskopi ja komisjonide aruandeid ning neile järgnevaid küsimusi-arutelusid. Protokollide abil on seega võimalik tutvuda erinevate otsuste ja olukordade tagamaadega (nt 1996. aasta peapiiskopi aruandes kõneleb peapiiskop oma aruande kirjutamise keerukusest). Alates 24
täitmise aruanne on avalikud. Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras. KOV üksus esitab iga kuu eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumile rahandusministri kehtestatud korras ja tähtajal. Eelarve täitmise kinnitatud aruanne esitatakse riigiasutustele Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kohalike eelarvete koostamisel kehtivad lisaks eeltoodutele veel järgmised nõuded: - tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. Vastuvõetavate tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu; - riigilt saadud sihtotstarbelisi eraldisi võib kasutada ainult riigi poolt määratud otstarbel;
Uueks esimeheks sai kümneks järgnevaks aastaks Venemaa eestlane Aleksei Müürisepp. 1944. aasta sügisel olid suurem osa rahvakomissaridest kohalikud eestlased, aga pärast 1950. ja 1951. aasta puhastusi olid 1952. aastal Ministrite Nõukogu 26 liikmest 17 Venemaa eestlased ja 9 venelased. Ükski Eestimaa eesdane ei saanud oma kohale jääda. Eesti NSV formaalselt kõrgeim seadusandlik organ oli Ülemnõukogu, mille ülesannetesse kuulus ka seaduste väljaandmine ning eelarvete vastuvõtmine. Tegelikult oli Ülemnõukogu, “parlament”, kumrnitempel, mille tavaliselt kaks korda aastas peetavatel ja mõne päeva kestvatel istungitel automaatselt ja vastuvaidlematult kiideti võimude range kontrolli all. Kommunistliku partei poolt asetatud ühe kandidaadiga nimekirjade tõttu ei olnud valijatel mingit valikut ja poolt hääletanuid oli näiteks 1951. aasta vali- mistel 99.5%. Valimiste mõte oli lihtsalt anda nõukogude võimule formaaljuriidiline kinnitus
1. Ehitustoodang (ehitis), selle eripärad ning nende mõju ehituskorraldusele Ehitis on füüsiline substants-asi, koosneb materjalidest ja konstruktsioonidest. Kvaliteetne ehitis on mõistliku ehituskorralduse tulemus. 2. Ehituskorraldus, selle õppedistsipliini sisu ning seos teiste ehitusvaldkonna õppeainetega Eesmärgideks: anda ülevaade ehitusturust, ehitise elutsüklist, ehituse subjektidest, objektidest ja projektidest ning nendevahelistest seostest. ehituskorraldus on omanikukeskne ehitusjuhtimine on ühiskonnakeskne ehitaja peab alati arvestama sellega, mida tema tegevus toob kaasa ühiskonnale ehitaja peab alati arvestama võimalusega `toimetada' sel turu Ehitamine on majandustegevus ( ökonoomika, turundus), ehitaja on ettevõtja( juhtimine, äritegevuse alused), tuleb arvestada seaduste ja lepingutega(õiguse alused) 3. Ehitustöövõtja põhikohustused (ehitusseadus) Ehitustöövõtja on kohustatud kontrollima: 1) ehitus...
Seejärel räägitakse sama materjal teist korda üle, kuid nüüd pikemalt, rohkemate detailidega ja tihti erialaterminite abil. Esimene lahtirääkimine on mõeldud tavalisele lugejale, kellel puudub teemavastu sügavam huvi ja ka eelteadmised, et kõigist nüanssidest aru saada. Teine lahtirääkimine on mõeldud just erihuvide ja suuremate teadmistega lugejale. Topeltpüramiidi saab kasutada nt uudistes seaduste, eelarvete, majandusaruannete jms keerukate teemade kohta, mis on igale lugejale olulised, kuid millest suure osa lugejate jõud ja huvi üle ei käi. Seda tasub kasutada majandusosakonna pühiuudistes, et tekitada ka tavalise lugejale huvi nende vastu. Samuti sobib ta hästi keerukate majandusuudiste esitamiseks, mis on nii olulised, et need tuuakse lehe üldosasse. Sel juhul on loo esimene pool määratud lehe üldlugejale, teine aga vastava eriosakonna lugejale.
1982 Väär c. 1992 Õige Question 2 Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Vali üks vastus. a. Finantssolidaarsus Väär b. Ühtsete hindadega turu kehtestamine Väär c. Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine Õige Question 3 Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? Vali üks vastus. a. ÜPP finantseerimine toimub EAGGF fondi kaudu Väär b. ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu Õige c. ÜPP finantseerimine toimub Struktuurifondide kaudu Väär Question 4 Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Vali üks vastus. a. Rooma lepinguga Õige b. Pariisi lepinguga Väär c. Brüsseli lepinguga Väär Question 5 Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Vali üks vastus. a. Jagatud pädevusega Väär b. Eurooa Liidu ainupädevusega Õige c. Liikmesriikide pädevusega Väär Question 6
kindlustunne sellest, et ettevõtte aruandlus on usaldusväärne ja tõene. 7) Audiitorkontroll sõltumatu eksperdi hinnang, ettevõtte finantsarvestusele. Vandeaudiitor on välisauditi läbiviija, kes kontrollib ja hindab raamatupidamisaruannete kvaliteeti, lähtuvalt auditeerimise eeskirjast. Siseaudiitor on funktsioon, mis tegutseb organisatsiooni sees ja ta on kõike hõlmav. 8) Eelarvestamine mis tähendab majandusnäitajate prognoosimist, ing eelarvete koostamist, eelarvestamise protsessis. (Eelarve protsess viiakse läbi eelarve koostamise, info kogumise, metoodika, arvestusvalemite valimise, praktiline tegevuse, lõpptulemusena valmibki eelarve). Autiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Autiteerimisõigus on ainult audiitori kutse saanud vande audiitoril, ning audiitori ühingul. Eestis reguleerivad
ressursside sellise juhtimise, mille korral eesmärgid saavutatakse kõige efektiivsemal moel. 7. Millised on 3 juhtimistasandit? a. Tippjuhid(juhatus,juhatuse esimees, tegevdirektor, asetäitja)- firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. b. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. c. . Keskastme juhid.- Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Eeskätt spetsialistide tegevuse suunamine
3) MÕISTAB EUROOPA LIIDU ERINEVATE POLIITIKATE OLEMUST NING RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTEID. RAHANDUSE TOIMIMISE PÕHIMÕTTED • Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1. Iga eelarveaasta prognoosid koostatakse kõikide ühenduse tulude ja kulude kohta, ülejäänud tulud ja kulud kantakse kas halduseelarvesse või teadusuuringute ja investeeringute eelarvesse. 2. Kõikide eelarvete tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Agency tulud ja kulud, mis toimivad ärilisel põhimõttel, peavad olema eelarvestatud eraldi arvel. 3. Kõik tulude ja kulude prognoosid, koos tegevuskontode ja bilansiga peab esitama igal aastal eelnevalt komisjonile, nõukogule ja üldkogule ülevaatamiseks. • Euroopa Majandusühenduse asutamislepinguga (jõust. 1958) nähti ette ühenduse rahandussätete osas järgmised üldpõhimõtted: 1
FINANTSJUHTIMINE- JA ANALÜÜS Andres Laar Andres Laar 2008 2007 KURSUSE EESMÄRK JA SISU Kursuse eesmärk- pakkuda juhtimiseks vajalikke minimaalseid rahandusteoreetilisi teadmisi ning kogemusel põhinevaid praktilisi soovitusi. Kursus on enamasti praktilise suunaga. Finantsjuhtimise olemus ja eesmärgid Finantsjuhtimise tegevused finantsanalüüs kapitali juhtimine rahakäibe juhtimine eelarvete süsteem ja prognoosimine raha hankimine ja paigutamine investeeringute analüüs väärtusjuhtimine Andres Laar 2008 2007 Mida Te peale kursust peate oskama? Hinnata ettevõte finantsseisundit Hinnata kapitali hinda ettevõttes ja turgudel Hinnata ettevõtte äriprojekte nende tasuvuse põhjal
Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8. Eelarvestamine, mis tähendab ettevõtte eelarvete koostamist ning hõlmab kõiki protsesse ja tegevusi, mida eelarve koostamisel läbitakse. Põhiline on prognoosimine tulevikku. Audiitortegevus on majandusarvestuse haru, mis keskendub arvestusele majandusüksuse tasandil. Auditeerimisõigus on ainult kutselise audiitoril ning audiitori ühingul. Audiitortegevus lähtub ja seda kontrollitakse Eestis järgmiste dokumentide alusel: · Audiitortegevuse seadus · Audiitorkogu põhikiri · Auditeerimiseeskiri
Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1. Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2. Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. - Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.
vähenemine. Investeeringud Stabiliseerumisest tingituna on kasvanud välisinvesteeringute maht ning vähenenud intress Eesti rahaturul. Majanduspotentsiaali suurendamiseks on mõlemad tendentsid äärmiselt soodsad. Reaalinvesteeringute maht on 1993. aastal (võrreldes 1992.a.) kasvanud. Arvestamata hinnamõjusid on kasv võrreldes 1992. aastaga olnud enam kui kahekordne. Investeeringute peamised allikad olid ettevõtete omavahendid, millele järgnesid riigi- ja kohalike eelarvete vahendid ning pangalaenud. Reaalinvesteeringute allikate osas 1993. aastal ESA andmetel olulisi muudatusi võrreldes 1992. aastaga polnud - seda hoolimata laenuintressi vähenemisest. Laenude keskmine kaalutud aastaintress oli jaanuaris 33.8 ning detsembris 25.4. Positiivne oli välisinvesteeringute rohkem kui kahekordne kasv 1992. aastaga võrreldes. Välislaenud Välislaenude osa Eesti majanduse finantseerimisel kasvas võrreldes 1992. aastaga oluliselt.
Normatiivses aktis väljendamise viisi järgi: 1.Lihtsad - Näitab ära käitumise sisu ilma seda lähemalt iseloomustamata. 2.Kirjeldavad - Iseloomustab lähemalt, annab iseloomustavad tunnused. Vajalik kui võivad tekkida mitmetimõistmised. 25. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest. -Nt Finantsõigus: regul.riigiorganite tegevust rahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Karistusõigus: on suunatud võitlusele süütegude vastu, rak.karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Normid määravad ära kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida kohaldada tegusid toimepannud isikute suhtes. 26. Õigusperekonnad.- Õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
o Situatsiooni analüüs (turundusaudit, SWOT: kus me asume?), o Eesmärkide püstitamine, mida tahetakse saavutada, o Turunduse strateegia koostamine eesmärkide saavutamiseks (sihtturgude strateegia, positsioneerimine, turunduskompleks, -kulud), o Turunduskompleksi elementide strateegiate koostamine, o Tegevuskavade väljatöötamine turunduse strateegiate elluviimiseks: mida, millal, teha, kes vastutab, mis maksab? o Eelarvete koostamine (tulud, kulud, kasum), 10 o Kontrolli läbiviimise kord (aruannete põhjal). 11. Sinise ookeani strateegia. • Sinised ookeanid esindavad neid ettevõtteid, kes pole veel turule jõudnud ehk tundmatuid turge, kus ei ole konkurentsi. • Sinise ookeani ettevõtetel on erinev strateegia, mis põhineb väärtuse uuendamisel,
haldusnormidel, · pädevus, mis võimaldab tal ise hindamisi algatada, · toimiv menetlus, et oleks võimalik nimetada ametisse piisava kogemuse ja pädevusega liikmeid, · piisavad vahendid ja juurdepääs teabele oma volituste täitmiseks ning · võime suhelda avalikkusega. Need põhimõtted sõnastati juba 2012. aasta juunis avaldatud Euroopa Komisjoni teatises nr 2012/342. Kontrolli tugevdamine riikide eelarvete üle. Kui riikidele nõutakse raha, siis nõutakse midagi vastu, aga pankadele? Pannakse panga kapitali, nulltakse aktsiakapital või pannakse maksumaksja raha kapitali, riik muutub omanikuks, ühel hetkel riik väljub, müüb aktsiad maha ja pank on asju ajanud nii, et riik saaks laenu kätte. Antakse laenu ka, maksumaksja kindlus, et laen ka tagasi makstakse. Euroopas 6 tuhat panka, 30 võetud kontrolli alla, 225miljardit
Saksamaa ühendamise suur tehnoloog. Domineeris keiser Wilhelm I üle. Keisri ja riigikantsleri võim ja vastasseis (Bismarck VS Willhelm II) Liidunõukogu (Bundesrat) – seadusandlus ja järelvalve, Preisil veto; Preisimaa ja Saksamaa riikide liidus olevad riigid. Ei õnnestu Preisimaal Baieri nurkasurumine, Parlament (Reichstag) – otsese poliitilise võimuta, õigus seaduseelnõusid tagasi lükata; seadused ei tule parlamendist. Bismarcki võit nende eelarvete suuruse üle. Otsus, et eelarvet saab iga 3 aasta tagant arutada ja kinnitada. See muudab parlamendi ägedaks diskussiooni pidamise kohaks, kuid ei tugevda tema kui poliitilise institutsiooni rolli. Samas oma olemasolu on positiivne saksamaa poliitilisel arengule, algab poliitilise parteisüsteemi väljakujunemine, veelahkmeks kujuneb eelkõige Bismarcki isik. Keiserliku Saksamaa parteiline süsteem Bismarck haridusreform, mis kukkus läbi
Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle „tõlkimine“ organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll
4)andmed riigieelarvest toetust saanud fondide ja sihtkapitalide tulude ja kulude kohta 5)ülevaade riigiettevõtete majandustegevuse kohta 6)andmed riigi poolt võetud laenude ja laenugarantiide kohta. 7)täiendavad selgitused rahandusministrilt 8)andmed riigivõla kohta. 51. Millised on erinevad eelarve koostamise meetodid? Nende eelised ja puudused. Eestis toimub riigieelarve koostamine nn. statistilise meetodi alusel st. et iga järgneva aasta riigieelarve koostatakse möödunud aastate eelarvete baasil. Statistilise meetodi vastandiks on nullmeetod s.o. igal aastal koostatakse eelarve sõltumatult eelmistest aastatest. Statistilise meetodi puudused: eelarved kasvavad, sest iga järgnev eelarve on eelmise jätk natuke suuremas mahus; jätkueelarve võimaldab jätkata mittevajalikke tegevusi; valitsused kulutavad aasta- aastalt rohkem raha. Nullbaasi puhul ei pöörata tähelepanu sellele, palju kulutati eelmisel või üleeelmisel aastal.
Peaassamblee resolutsiooniga nr 48/96 Puuetega inimeste võimaluste ühtlustamise kohta. 1.3 Kitsaskohad seoses laste üldise heaolu tagamisega Laste üldist heaolu on võimalik suurendada ning lastele suunatuid teenuseid arendada, kui lapsed ja nendega seonduvad küsimused on (eelarve)poliitilised prioriteedid ning neile pööratakse eelarve koostamise protsessis erilist tähelepanu. Eestis ei hinnata enne riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvete vastuvõtmist detailselt nende potentsiaalset mõju lastele. Eelarvepoliitika ja teiste riiklike poliitikate väljatöötamisel ja kujundamisel, nagu ka õigusaktide koostamisel ja muutmisel on vaja enne vastava eelarve, poliitika või õigusakti vastuvõtmist analüüsida ja kaaluda põhjalikult selle potentsiaalset mõju lastele (child impact analysis). Selline tegevus on vajalik ja Komitee poolt ulatuslikult soovitatud, et uute
· KÜTE JA VENTILATSIOON · VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON · ELEKTRIPAIGALDIS s.h. AUTOMAATIKA JA NÕRKVOOLUSEADMED · TOOTMISTEHNOLOOGIA · EHITUSMAKSUMUS · KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID SELETUSKIRI A) EHITISELE TERVIKUNA B) EHITUSELE EHITISE ELEMENTIDE JA TÖÖLIIKIDE KAUPA ( SPETSIFIKATSIOONID ). MÄÄRAB ÄRA TELLIJA KVALITEEDINÕUDED MATERJALIDELE JA TÖÖDELE 32 SPETSIFIKATSIOONIDE, TÖÖMAHTUDE LOENDITE JA EELARVETE LIIGENDAMISEL KASUTADA ÜHTSET EESTI EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESKIRJA PROJEKTEERIJA LÄHTUB TELLIJA POOLT KOOSTATUD PROJEKTEERIMISÜLESANDEST ( KONSULTATSIOONILEPINGU LISA ) PROJEKTEERIMISÜLESANDE KOOSSEISU NÄIDIS : · EHITISE NIMETUS JA ASUKOHT · PROJEKTEERIMISFIRMA · PROJEKTEERIMISJÄRGUD JA TÖÖETTEVÕTU SKEEM · EHITUSJÄRGUD · EHITUSE FUNKTSIOONID, KORRUSTE, SEKTSIOONIDE JA KORTERITE ARV · ELAMUSSE TULEVATE ETTEVÕTETE OTSTARVE, VÕIMSUS JNE
sissetulekute ja pikaajaliste plaanide kavandamist nii, et oleks tagatud elamise materiaalne pool, võimalik koguda vajalikke säästusid ja teha investeeringuid. Pere majandamise põhimõtete väljakujunemisel omab suurt rolli kasvuperekonna majandamise mudel. Kuidas suhtuti perekonnas rahasse (näiteks kas raha oli vahend millegi saavutamiseks-omamiseks või väärtus omaette). Pere majandamises on tähtis raha kasutamise oskus, eelarvete loomine, peaksid võimalikud olema ka tagavararahadeks, et häda juhul oleks võtta. Enamikul lastest on kindel teadmine, mida ta tahab oma rahaga teha. Tavaliselt soovitakse endale midagi väga erilist ja seetõttu ollakse tühja-tähja peale kulutamisega kitsid. 9.2. Kuidas peret edukalt majandada? Enne pere eelarve loomist on kasulik määratleda hetkeolukord. Milline on pere nii öelda stardipositsioon? Täpse ülevaate saamiseks sisstulekutsest ja väljaminekutest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
