1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste
NORMEERIMINE JA EELARVESTAMINE Vastused 1.9.Kirjelda detaileelarvestamise ühikhindade alusel põhimõtet. · Meetod põhineb kululiikide ühikmaksumustel ja kulud grupeeritakse kulugruppide lõikes vastavate kululiigituse eeskirjade alusel. · Ehitusmaksumuse määramine algab ehitusdetaili mahu arvutamisest ja hindamisest. · Eelarvete koostamisel arvutatakse ressursside vajadus eraldi ehitustööde kaupa. · Arvutamiseks kasutatakse aja-ja kulunorme, mis vastavad kasutatavale ehitustehnoloogiale ja töökorraldusele. · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse normbaasidest, kataloogidest, hinnakirjadest, ATV-delt, samuti kasutatakse isiklikke kogemusi. Detaileelarvestamisel on ehitusprojekt tööprojekti staadiumis. Projekteerija poolt on koostatud
finantsvarasid (väärtpabereid) Kas väärtpaberid mõjutavad riikide toimetulekut? Eelarve puudujäägi korral võib valitsus välja anda riigikassa võlatähti. Finantseeritakse lühiajalisi väljaminekuid Riigi garantii tõttu siiani peetud kõige väiksema riskiga võlakirjadeks Riik kohustub nad tagasi ostma. Kohustus kaob vaid riigi majanduse täieliku pankroti korral. Kindlasti mõjutavad riikide toimetulekut, kuna riigi võlakoormus suureneb ja edaspidiste eelarvete puhul peavad arvestama võlatähtede tagasiostmise kohustusega. TÄNAME KUULAMAST! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level KÜSIMUSI? Click to edit Master text styles Second level Third level
...............................................................................9 2.3.1. Müügikoguste prognoos......................................................................................9 2.3.2. Tulude prognoos................................................................................................10 2.4. Eesmärgid................................................................................................................11 3. Finantsosa ehk rahaliste eelarvete koostamine ning tulemuse analüüs..........................12 3.1. Käivituskulud...........................................................................................................12 3.2. Tegevuskulud...........................................................................................................12 3.3. Rahavoogude aruanne..............................................................................................13 3.4. Kasumiaruanne..................................
põhiliselt ka üht liiki ehitusprogrammiga seotud suurfirma piirdub vaid oma andmetega. Töös olevaid projekte on palju (valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ehitistest kommerts- ja puhkeehitisteni), lisaks erinevused viimistluses, asendis, suuruses ja kujus. Seetõttu pole tõenäoline, et igas firmas on uusimad andmed, mis sobiksid kasutamiseks kõigis projektides. Eelarve koostaja kasutada olevate projektide alusel koostab ta oma ühikhinnad ja kasutab neid ligikaudsete eelarvete koostamiseks. Samas on vaja teha otsuseid ka avaldatud teavet kasutades. Siin ilmnebki põhiline avaldatud andmete roll: anda praktikutele teavet, et nad oma kogemustele tuginedes saaksid teha otsuseid. Järgnevalt on iseloomustatud põhilisi 17 Suurbritannia maksumusteabe allikad. Põhjus on selles, et Eesti ei ole mitte ühtegi sellist maksumusteabe allikat, mida maksumusplaanijatel ja eelarvestajatel oleks võimalik kasutada. 1
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE ...
4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; - eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele; - tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Meetodid: - Vastutuspõhine kuluarvestus Organisatsiooni erinevate vastutuspiirkondade lõikes majandusinformatsiooni kogumine, kokkuvõtmine ja aruannete koostamine, seostades ettevõtte tulud, kulud, kasumid ja investeeringud nende eest otseselt vastutavate struktuuriüksuste juhtidega. - Tegevuspõhine kuluarvestus
· iseloomustab autoritaarne meetod; · üldpõhimõtted - põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes nagu nt Vabariigi Valitsuse seeds ja riigikontrollseadus, haldusmenetluse seeds, avaliku teenistuse seadus ja Vabariigi Valitsuse määrustes; · avaliku teenistuse seadus on see, kui riiki teenivad inimesed peavad kinni pidama teatud seadustest. Finantsõigus: · reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes; · hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigivahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda; · reguleerib ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas; · põhimõttelised seisukohad väljendatud põhiseaduse 8.ptk-s ning riigi eelarveseaduses, valla- ja linnaeelarve seadustes, maksukorralduse seadustes, iga-aastastes eelarveseadustes, krediidiasutsuste seadustes; VIII Rahandus ja riigieelarve § 111
ettevalmistamine; nõupidamiste, lähetuste, vajadusel ühisürituste korraldamine; büroo tööprotsesside haldamine ja juhtimine; dokumendihalduse korraldamine ja nõustamine, vajadusel dokumendihaldust ja muud asjaajamist reguleerivate normdokumentide koostamine; sise- ja väliskommunikatsiooni korraldamine, organisatsiooni veebilehe haldamine; hästitoimiva töökeskkonna tagamine; juhiabi haldusalas olevate tegevuste eelarvete koostamine ja nende täitmise jälgimine; meediakajastuste jälgimine ja vajaliku informatsiooni vahendamine. TÖÖTINGIMUSED keskkond vahendid/materjalid tööaeg Sekretäride töökohaks on tavaliselt kontor. Sekretäride töökeskkond peab olema puhas, hea valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma nii töötajale kui asutuse külastajale meeldivalt ja turvaliselt. Arvestada tuleb sellega, et töö toimub inimeste keskel, teiste silma all
ajutiselt kedagi praktilist arkitekti. Sarnane leiti a. 1843 Karl Winkler'i38 isikus. Kuid sellega ei võitnud ülikool palju, sest Winkler osutus (vähemalt ehitustehnilises suhtes) mitte palju paremaks kui Stremme. Tema hulgalistest kavanditest leidis Peeterburis kinnitust ainult kliiniku laiendamise kavand. See laiendamine teostati lõpuks aa. 1845-1847 peale pikki läbirääkimisi, kirjavahetust ja mitmekordset plaanide ning eelarvete parandust. Kliinik (praegune sisehaiguste kliinik) sai siis selle kuju, mis tal on praegu (25. joon.). Ka siin tuleb kahjatseda, et ümber tehti Krause ajast pärit olev fassaad, ja sealjuures sugugi mitte ilusamaks. Kuid isegi niisugusel ümberehitatud kujul kuulub see ehitis ilusamate ülikooli hoonete hulka. Stiililt võiksime asetada teda "Biedermeieri" alla, klassitsismi mõju annab end siin tunda veel kaunis tugevasti. Juba üldkompositsioon on kaunis maitsekas; ka on
eraldi metoodika. Maksustamise eesmärgil hinnati säärane kinnisvara puhttulu alusel. (Aasmäe 1999:161) Linnades asuva kinnisvara hindamise õiguslikud alused pärinesid Vene riigi seadustest, mida viimati muudeti 1920.aasta 31. detsembril (RT 1921,3,20). Linnavolikogudele anti õigus korraldada linna piires asuva kinnisvara hindamist oma äranägemisel. Viitega linnade sissetulekute, väljaminekute, eelarvete ja aruannete seadusele kehtestas iga linn oma kinnisvara hindamise juhendi, mis arvestas kohalikku eripära. Mõni linn (Narva-Jõesuu) ei pidanud kinnisvaramaksu kehtestamist vajalikuks. (Aasmäe 1999:161) Linnades hinnati ehitised tulukuse või väärtuse alusel. Tulukuse määramiseks esitasid peremehed aruande ja üürnikud kviitungi. Kogutulust lahutati normatiivsed kulud ja saadi maksustamisele kuuluv puhastulu. Kinnisvara hindamise tulemused kinnitas komisjon, kus
On kaupade vaba liikumise eelduseks 10. Millistes piirides on Euroopa Liidus tagatud töötajate vaba liikumine? Kõikide EL liikmesriikide piires TEST 15: Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) 1. Millal võeti kasutusele otsetoetused? 1992 2. Milline loetletud printsiipidest ei kuulu ÜPP põhiprintsiipide hulka? Rahvuslike põllumajandustoodete doteerimine 3. Milline tähtsus oli Stresa tippkohtumisel? ÜPP finantseerimine toimub EL poolt liikmesriikide eelarvete kaudu 4. Millise lepinguga sätestati esmakordselt ÜPP eesmärgid? Rooma lepinguga 5. Millise pädevusega on ÜPP puhul tegemist? Eurooa Liidu ainupädevusega 6. Millised on ÜPP korralduse põhielemendid? Turukorraldus ja maaelupoliitika 7. Millist menetlust kasutatakse ÜPP seadusandluse menetlemisel? Konsultatsioonimentlust 8. Mis oli algselt ühise põllumajanduspoliitika esmane ülesanne? Põllumajandustoodangu suurendamine ja ühisturu loomine 9
O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine Plaan/tegelik kontroll ja hälvete analüüs Analüüsi tulemuste alusel otsuste vastu võtmine Т.KARM 19 ETTEVÕTTE JUHTIMISSÜSTEEMI ÜLESEHITUS, LOOMINE JUHTIMISSÜSTEEMI OSAD, KOMPONENDID Vastutuse määratlemine, süsteem Näitajate süsteem Eelarvestamise süsteem Planeerimise süsteem
Tallinnas ja Tartus. Maa-, haldus ja ringkonnakohtud on justiitsministeeriumi haldusalas, ministrile annab haldamisel nõu Riigikohtu esimehe juhitav kohtute haldamise nõukoda. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus on esimese ja teise astme kohtutest eraldatud, tal on eraldiseisev eelarve ja struktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike valik ja kohtunike koolituse korraldamine. Kohtunike koolitusnõukogu teenindab Riigikohus, mille tarbeks on Riigikohtus koolitusosakond. Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike
IT õiguse kontrolltöö nr 1 Kontrolltöö toimub neljapäeval 29.03.2012. Kontrollküsimusi: 1. Avaliku teabe mõiste. 2. Kes on teabevaldajaks? AvTS § 5 lg 1 3. Millised teabevaldaja kohustused laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule? § 5 lg 2,3. 4. Teabenõude mõiste. 5. Teabenõudja mõiste. 6. Millise tähtaja jooksul tuleb täita teabenõue? 7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida t...
¤ Süstemaatiline turunduskeskkonna jälgimine paljastab probleemid ja võimalused, mis mõjutavad turundusstrateegia kujundamist. Turunduskeskkond hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. ¤ Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks. Ettevõttesisene turunduskeskkond Ettevõttesisene turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Finantsosakonna sooviks on eelarvete ning raha planeerimine võimalikult vara eelarveaasta alguses. Turundajad viljelevad sageli paindlikumat ning pikaajalisemat strateegilist perspektiivi silmas pidavat hinnakujundust. (Valmis kandma ka lühiajalist kahjumit) Ostuosakonna huvides on võimalukult suuremahulised, standardsed ning harvad materjalide ostud, mis tagaks võimalikult madala ostuhinna. See võib aga mõjuda ohtlikult ettevõtte paindlikkusele ning kiirele reageerimisvõimele.
tõsta teie ettevõtte finantsinformatsiooni usaldatavust nii investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale.
Strateegia on tegvusele orienteeritud: ta käsitleb seda, mida teha, millal teha ja kes peab tegema. Konkreetsete sammude planeerimise ja elluviimiseni jõudmata ei ole strateegiaalasest töös kasu. Suurettevõtetes kaldutakse kasutama iga-aastast strateegilise planeerimise tsüklit, mis hõlmab protseduure, plaanide koostamise vorme ja ajakava. See tsükkel lõpeb järgmise aasta eesmärkide, olulisemate strateegiliste sammude ja eelarvete heakskiitmisega. Tegemist on korduva protsessiga, mida arendatakse edasi. Pikaajaliste kavade ja plaanide põhiseisukohtade väljatöötamise kohustus, aga ka raskuspunkt langeb tippjuhtimise tasandile. Allpool toimub nende täpsustamine ja üksikasjastamine. Seal toimub ka lühiajaliste kavade ja plaanide koostamine. Väikeettevõtetes langevad mõlemad tööd omaniku/juhi õlgadele. ETTEVÕTTE MISSIOON Missiooni sõnastus on organisatsiooni vajalikkuse sõnastus
Lisaeelarveid on 2 sorti.1 kus ei muutu midagi ja teine kus tõstab või kahandab riigi eelarvet. Riigieelarve ja VS seos on kirju Keskvalitsus: Riigieelarves sisalduvad kõigi riigiasutuste kõik tulud ja kulud Ülejäänud KV üksuste puhul on riigieelarves reeglina vaid neile riigieelarvest tehtavad eraldised KOV: Riigieelarves on eraldised KOV-le riiklike ja kohalike ülesannete täitmiseks, eelkõige KOV eelarvete tasandusfond Sotsiaalkindlustused: Haigekassa- riigieelarves on sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ja muud eraldised haigekassale Töötukassea- töötuskindlustusmakse riigieelarves ei kajastu Riigi võimalused VS eri tasandite eelarvepositsiooni juhtimiseks Keskvalitsus: Riiklikud maksud ja riigiasutuste kulud on küllalt otse kontrollitavad Keskvalitsuse ülejäänud üksustele on lähenemine kaudsem: eraldiste suurus, üldised
Tolliameti riigieelarveliste kontode kaudu. 2) Kui tahetakse eelarvet muuta aasta keskel,siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. 3) Aasta l6pus tehakse kokkuv6tted riigieelarve täitmiseks ja jrg aasta 1. juuniks. esitatakse riigieelarve täitmise aruanne Riigikogule 67. Riigikassade ülesanded 1) Riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine, tagades riigile vajalike kulude 6igeaegse katmise tuludega 2) Koos riigieelarvega vastuv6etud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine 3) Riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus a) Riigi likviidse vara haldamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad- osatähed ja võlakirj ad 5) Arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle 6) Riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 68. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist?
Kuna neile on oluline info edastamise kiirus, siis koostatakse juhtimisarvestuse aruandeid tavaliselt lühemate perioodide, näiteks päevade või nädalate lõikes. Reeglina ei edastata infot ettevõtte kui terviku kohta, nagu see toimub finantsarvestuse aruannetes, vaid konkreetse tegevusharu või allüksuse kohta. Samuti on juhtimisarvestuses oluline roll mittefinantsilisel infol (Turundus ja juhtimine ..). Juhtimisarvestus on seotud eelkõige järgmiste küsimuste lahendamisega: 1) eelarvete koostamine, 2) kulude käitumine tegevuse muutumisel, 3) kulude jaotamine ja kuluhälbed (erinevus eelarvest), 11 4) hinnakujundus. Juhtimisarvestuse põhieesmärgiks on õigeaegselt määratleda ressursid, mis on vajalikud toodete ja teenuste planeerimiseks, tootmiseks ja turustamiseks, andes sellega juhtkonnale infot õigete juhtimisotsuste langetamiseks. Sellest tulenevalt loetakse juhtimisarvestuse põhiülesanneteks:
Eelarvet ei saa muuta ega tühistada president, vaid seda saab häälteenamusega muuta ainult riigikogu. Finantsõiguslike aktide (normide) omapära: * Nad reguleerivad suhteid, mis tekivad riigi rahaliste fondide moodustumisel, jaotamisel ja kasutamisel * Neil on käskiv iseloom Eelarve süsteem majanduslikel suhetel ja juriidilistel normidel põhinev riigi territoriaalüksuste ja rahanduslikult suhteliselt iseseisvate riigiasutuste eelarvete kogum. Tuuakse välja tulud ja kulud eelmine aasta, selle tegelik, tehtav eelarve ja järgneva aasta eelarve kava. Menetlus Rahandusministeerium Eelarveline klassifikatsioon. Tulude ja kulude kohustuslik rühmitamine, paigutamine ja nimetamine kindlas korras. Kulud on osadena, osad jagunevad peatükkideks ja peatükid artikliteks. Valitsuse finantspoliitika eesmärgid lähiaastateks: * majandusliku aktiivsuse tugevdamine * inflatsiooni vähendamine
rakendada protsendimeetodit. 33 Loetle eelarve funktsioonid; • kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist jaotumist; • on aluseks majandussubjekti tulevikus oodatava finantsseisundi hindamisel; • on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga. • Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 34 Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: • müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; • müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: •tootmiskulude eelarve - kajastatakse tootmisplaani täitmiseks vajalike tootmissisendite maksumus:
Protsessi keskmes on efektiivsuse ja säästlikkuse tasakaal organisatsiooni käsutuses olevate piiratud resursside kasutamisel. 3. Kirjelda juhtide klassifikatsiooni juhtimistasandite ja juhtimisvaldkondade järgi. JUHTIMISTASANDID Tippjuhid firma tegevuse üldine suunamine ja kooskõlastamine. Eeskätt juhtide tegevuse otsene suunamine. Strateegia väljatöötamine ja selle ,,tõlkimine" organisatsiooni üldisteks tegevusteks. Allüksuste ja tegevusplaanide ja eelarvete kooskõlastamine. Üldine strateegia elluviimise ja organisatsiooni eesmärkide saavutamise kontroll. Juhtimistegevus ettevõtte terviku tasandil. Keskastmejuhid Strateegiast lähtuvate tegevuskavade väljatöötamine ja vajalike ressursside planeerimine allüksusele pandud eesmärkide saavutamise ja ressursside kasutamise kontroll. Juhtimistegevus konkreetse funktsiooni/prioriteetse allüksuse tasandil. Esmatasandijuhid üksiktoimingute elluviimine ja kontroll
Kallas rääkis Põhjarannikule, et kõige raskemas olukorras loetakse praegu olevat Ungari ja Läti. Eesti ei paista Brüsselist vaadatuna kõige halvem välja, sest hulk probleeme, mis mujal on olemas, Eestis veel puuduvad. Näiteks ei pea Eesti kelleltki laenu küsima, tõi Kallas näiteks ja lisas, et kohtus värske Läti peaministri Valdis Dombrovskisega, kes ütles, et Läti riigi olukord on ikka vägaväga hull, pankrot onsilmaga näha. «Üleeelmisel komisjoni istungil arutati eelarvete olukorda. 27 riigist 17le prognoositakse väga halba eelarve tulevikku ja Eesti ei olnud nende hulgas. Selles mõttes on need sammud, mis Eestis on tehtud, kas nad on nüüd piisavad või mitte, leidnud positiivset äramärkimist,» ütles Kallas. Kallas ütles, et kuigi Euroopal on ühtne energiapoliitika olemas, ei ole Eesti selles väga innukas kaasamineja. «Euroopa energiapoliitika esimene punkt on energiaturu avamine ja seal on üks võtmeküsimus, et on tarvis
LOENG 1 Majandusarvestuse valdkonnad Finantsarvestus (raamatupidamis) – ettevõtete jaoks finantsaruannete koostamine ja analüüsimine. Juhtimisarvestus – juhtkonna poolt ettevõtte üksiktegevuste ja allüksuste plaanimine, hindamine ja kontrollimine. Kinnitab ettevõtte ressursside vastavat kasutamist jne et juhtkond saaks vastu võtta õigeid otsuseid majandustegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Kuluarvestus – eelarvete ja muude kulude kehtestamine ettevõtte erinevatele toimingutele. Maksude arvestus – tehniline valdkond; on seotud riikliku maksuseadlusandlusega. Auditeerimine – süsteemne hindamisprotsess et teha kindlaks ettevõtte majandustegevuse ja selle info kajastamise vastavus teatud kriteeriumitele. Tulemuste edastamine huvigruppidele. Finantsjuhtimine – tagamaks ettevõte finantseesmärkide püstitamise; Finantsressursside tagatuse ja muude ressursside kindlustuse.
panuse riigi tulevikku. Usun, et tasuta kõrgharidus on meie riigis üks parimaid reforme, mis annab nii paljudele noorte võimaluse ülikooli astuda. Tudeng saab keskenuda õppetööle ja ei pea tundma muret õppelaenu pärast. Praegu on paljudes haridusautustes tagatud tasuta koolilõuna, õppimistarbed, lisaks motiveerivad noori stipendiumid ja toetused. Riik toetab ka ülikoolide juures tehtavat teadustööd, mis viiakse läbi riigieelarvest ülikoolidele eraldatavate õppekulude eelarvete alt. Samuti saame õppida renoveeritud ruumides, mille jaoks on riik 5 teinud palju kulutusi. Lisaks katab valitsusse laekuv tulu 30% koolieelsete lasteasutuste kuludest, mis tagab pea kõigile soovijatele lasteaia koha ja võimaluse vanematele tööle tagasi naasemiseks. Riik püüab panustada ka noorsoo ja huviharisuega seotud valdkonda nagu näiteks Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja erimevad noorsootöö alased projektid. Üks
vaadates annavad nad pildi sellest, kuhu aastaks 2020 jõuda tahetakse ning mida selleks teha tuleb. Samuti on välja toodud arengukava prognoositav maksumus koos strateegia alusloogikat selgitavate lisadega. Joonis 1. Strateegia ülesehitus Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. [2] Eesti innovatsiooni- ja ettevõtluspoliitika on aastaks 2020 oluliselt kasvatanud Eesti elanike heaolu, parandanud Eesti lõimumist rahvusvahelise majandusega ning ettevõtete konkurentsivõimet. Eesti on: Lõimunud rahvusvahelisse ärikeskkonda Eesti ettevõtja on tunnustatud ja lugupeetud partner nii Stockholmis kui Peterburis, nii San Fransiscos kui Shanghais. Eestisse on teretulnud äri ajama 7
meie oma riigi sees eelistama võõramaist ent odavamat. Ning muidugi ka Eesti noored, kellele järjest armsamaks saab läänemaine kultuur oma sõnavara ja hoiakutega. Probleeme on veel palju kuid kõik eelpooltoodud puudutavad otseselt ka Eestit. Eriti see, mis puudutab tööjõu vaba liikumist. Arenguprobleemide lahendamiseks kasutatakse paljudes maades tulude ümberjagamist maksusüsteemi alusel. Seda võib teha harupoliitika, kohalike omavalitsuste eelarvete tasakaalustamise -eelarvepoliitika või regionaalpoliitika läbi. (Heinmaa, 2006) Mida tuleks teha, et globaliseerumisprotsessist rohkem võita kui kaotada? Globaliseerumine kajastab üha uuemaid ja arenevaid tendentse maailmamajanduse arengus. Kas need osutuvad võimaluseks või ohuks, sõltub konkreetse riigi majanduse ja tööturu kohanemisvõimest. Et neid ohte vähendada või ära hoida saaks teha nii mõndagi efektiivset, kuid loomulikult
juriidilisi isikuid ja eraõiguslikke mittetulundusühinguid, mille tegevuses osaleb riik või mis kasutavad riigi varalisi vahendeid, samuti Euroopa Liidult vahendatud vahendite kasutust. Audittegevuse kui uue tegevussuuna raames kontrollib Riigikontroll riigieelarveliste vahendite kasutuse tulemuslikkust täitevvõimu ametiasutuste poolt. Riigikontrollile on täiendavalt põhiseaduses loetletule pandud seadusandlikult ka kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete, vara ja majandustegevuse kontrolli kohustus ja õigus. Juhib Riigikontrolli riigikontrollör, kelle 5.aastaks nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 44.Pangandus ning raharinglus. PS §111 ja 112 kohaselt on Eestis rahaemissioni ainuõigus Eesti Pangal, kes tegutseb seaduse alusel ja annab aru Riigikogule. Seadusandlikult on Eesti Pangal keelatud rahvusvaluuta devalveerimine. Eesti
ainult turustuskulud ja üldhalduskulud ning nad sisaldavad erinevaid kululiike, ilma neid eraldi välja toomata. 109 Tegevuskulude arvestuse korraldamine · Tegevuskulude arvestuses on olulised järgmised aspektid: · Kulude jaotamine realiseeritud toodete kuludeks, turustus- ja üldhalduskuludeks · Ettevõtte asutamisväljaminekute, uurimis- ja arengutegevuse kulude arvestuse põhimõtted · Tegevuskulude õige periodiseerimine · Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele nende tulukuse hindamiseks täiskuluarvestuse meetodil · Tegevuskulude kohta arvestatakse palga- ja sotsiaalmaksukulud, muud maksukulud, põhivara amortisatsioon, elektrienergia-, soojuse- ja gaasikulu ning selle jaotus, ühiselt tarbitud teenuste jaotus, halduskulude jaotus 110 Kas kulu või vara? · IAS 38 immateriaalsed · Uurimis- ja
2.2.4.1 Juhataja pädevusala eesmärgid Hallata teenuseid, hallata töötajaid, hallata lepinguid ja kinnitada arveid 2.2.4.2 Juhataja pädevusala vastutused · Töötajate haldamine · Lepingute haldamine · Ostuarvete kinnitamine · Teenuse tagamine 2 · Eelarvete kinnitamine 2.2.4.3 Juhataja pädevusala vajadused · Teenuse tellimuse tegemine · Eelarve koostamine 2.2.4.4 Juhataja pädevusala sisesed protsessid · Töötajate haldamine · Arvete kinnitamine · Lepingute haldamine · Teenuse haldamine 2.2.4.5 Juhataja pädevusala objektid · Raamatupidaja · Klient · Koostööpartner · Raamatukoguhoidja
ettevõtte nendest on- mudeli idendifitseerimine. 17. Pankroti prognoosimine (ainult Altmani Z skoori jargi). Võimaldab teha: võimaldab ettevõtte pankrotistumise tõenaosust. Tegurid, mida arvesse võtab: likviidsus (selle kasvades tõenaosus pankrotti sattuda vaiksem), jaotamata kasum, kasumlikkus, naitab kapitali strukuuri (mida rohkem omakapitali , seda vaiksem tõenaosus sattuda pankroti). 18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige enam on levinud kasvumaar, parameetriline, valemid ja finantsotsused. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 lihtsam ja arusaadavam. Koostamiseks jagatakse infot tulude ja kulude kontodelt. Ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mitte tootmiskuludest. Skeemis 1 on esitatud tööjõukulud, skeemis 2 seda eraldi ei ole. 20. Muugikaibe planeerimine.
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
investorite, osanike kui ka avalikkuse silmis. Finantsarvestus- arvepidamine kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, finantsaruannete koostamine ja nende analüüs. Juhtimisarvestus- info identifitseerimise, mõõtmise, koondamise, rühmitamise, hindamise, analüüsimise, tõlgendamise ja kommunikatsiooni protsess, mida kasutab juhtkond planeerimiseks, hindamiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- eelarvete, standardkulude ja tegelike kulude kehtestamine ja analüüs. Maksude arvestus- riiklike või muude maksude arvestamine, analüüs, taseme planeerimine eesmärgiga minimeerida maksukohustust. Eelarvestamine ehk finantsplaanimine - finantsmajandusliku strateegia ja taktika väljatöötamine ning finantsarvestusest tulenevate andmete kasutamine juhtkonna plaanide rahaliseks esitamiseks. Finantsanalüüs- hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale. Auditeerimine või isekontroll-
On koostatud tööelementide loeng, kus on kirjeldatud erinevate tööde sisu. EHITUSKULUDE LIIGITAMISE EESMÄRGID. Eri osapooltel eri eesmärgid liigendamisel. Lk 7. esimene pool Selleks, et saaks võrrelda erinevaid kulu- ja hinnagraafikuid omavahel, on vajalikud eeskirjad. KLASSIFIKATSIOONISÜSTEEMID PEAKSID SOBIMA: -investeeringutele vajaliku hinnangu andmiseks. -konstrukt. elementide järgi jaotatud hinnanormatiivide koostamiseks. -ühikhinnetel põhinevate eelarvete ja pakkumiste koostamiseks -tegelike kulude arvustamiseks ja võrdlusandmestikku kogumiseks -tellija ja töövõitja vaheliste arvelduste korraldamiseks. -ehituskulude ja eh. hinnaindeksi arvutamiseks. -eh. korraldavate projektide koostamiseks -eh. tööde operatiivjuhtimisplaanide koostamiseks. Nende süst. ülesehitamisel on vaja arvestada: 1.liigitada eh. maksumus tema osade ja elementide kaupa 2.liigitada eh. rajamiseks vajalikud kulud nende kulude kandjale järgi üksikutest
positiivseid välismõjusid, mille korral üks isik tagamine; riigi kodanikkonna määratlemine. sotsiaalmaksust. Tervishoiu finantseerimiseks korral koguda täiendavalt vahendeid toob oma tegevusega teistele kasu. Niisuguste Nimetatud funktsioonid moodustavad nn kaasatakse ka riigi ja kohalike eelarvete pensionieaks. välismõjude esinemise korral võib turu poolt "minimaalriigi" ning nende puhul ei teki vahendeid, kuid need ei kajastu ravikindlustuse I sammas - riiklik loodav ressursside jaotus osutuda küsimust, et neid võiks anda kellegile eelarve tuludes-kuludes. pensionikindlustus KÜSIM? ebaefektiivseks. Kuna üksikisikud ei kanna eraõiguslikule institutsioonile täitmiseks
c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16. Karlil on haljastusfirma. Teenuste osutamisel tuleb tal teha nii püsiv- kui ka muutuvkulusid. Milline järgmistest kuludest on püsivkulu? a) transpordi kasutamise ja hoolduskulud b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19. Mari kulutas kaubamajas 20% oma 150 kroonist, kaubahallis aga 30% ülejäänud rahast. Mitu krooni jäi Marile pärast kaubaretke järele? a) 74 krooni b) 78 krooni c) 84 krooni d) 88 krooni 20. Mis alltooduist vastab kõige enam ühishüvise kriteeriumile? a) mängu- ja golfiväljak b) riigikaitse c) elektrienergia d) turismitalu 21
des 12 - 20 sätestatud korras, arvestades käesoleva paragrahvi 2., 3. ja 4. lõikes sätestatud erisusi. 63. Riigieelarve täitmise põhimõte. RE=TULUD+KULUD püüeldakse tasakaalu poole 64. Riigikassade ülesanded Riigikassa ülesanded on: 1) riigieelarve tulude ja kulude kassaline teenindamine , tagades riigile vajalike kulude õigeaegse katmise; 2) koos riigieelarvega vastuvôetud ja seaduses sätestatud eelarvete kassaline teenindamine; 3) riigi sise- ja välisvõla kassaline teenindamine ja arvestus; 4) riigi likviidse vara valdamine. Riigi likviidseks varaks on Riigikassa pangakontodel olev ja tema poolt deponeeritud sularaha ning riigile kuuluvad aktsiad, osad ja võlakirjad; 5) arvestuse pidamine riigieelarve tulude ja kulude täitmise ning riigi likviidsete varade seisu üle. 6) riigieelarve kassalise täitmise aruande koostamine 65. Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse eelarve täitmist? Koh
Valitsus) Riigireformi eesmärkideks on seatud: kvaliteetsemate teenuste pakkumine inimestele, maapiirkondade konkurentsivõime kasv, valitsemise mahu vähenemine avalikus sektoris (dubleerivate tegevuste vähendamine, valitsussektori töökohtade arvu vähenemine kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega ning põhiseaduslike institutsioonide ja valitsusasutuste omavaheline koostöö tihenemine) ja avaliku sektori tegevuste strateegilise planeerimise, juhtimise ning seire tugevdamise ja eelarvete läbipaistvuse suurendamine. Allpool toob autor välja Vabariigi Valitsuse püstitatud eesmärkide lühiülevaate, mis annavad ühtlasi nägemuse sellest, millised muutused seisavad avalikus teenistuses lähiaastatel ees. • Lähtuda põhimõttest, et valitsussektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Vähendada dubleerimist ministeeriumite ja riigiametite
Pangamúügivõrgu analüûs ja arendamine IT analüüs ja arengusuundade määramine. Uute pangateenuste v toodete lahenduste väljatöötamine ja pakkumine. Panga üldiste toimesüsteemidenanalüüs ning arengueesmärkide väljatöötamine. Eelarvekomiteee põhieesmärk on kulude juhtimine ja optimeerimine eelarvestamine on töömahukas ning nõuab tõsiseid finantsalaseid teadmisi ning head analüüsi võimet. Kuigi tegutseb eelarvekomitee siis on selle pädevuses lühemate perioodide eelarvete kinnitamine ja täitmisekontroll aasta eelarve agankinnitab tavaliselt pangajuhatus. Pangakulu eelarve ettevalmistamise kordineerimine, pangaerinevate struktuuri üksuste kulu eelarvete kinnitamine, eelarvete táitmise analüüs hindamineja hälvete põhjuste väljaselgitamine. Kuluarvestuse põhimótete ja metoodika väljatöötamine. Kvaliteedikomiteee(nõukogu)- firmakultuuri arendamine, kvaliteedialased eesmärgid klientide arvamusküsitlused sama ka töötajate
muudele tegevusaspektidele seadusandlusega kehtestatud hulk konkreetseid nõudeid. Avaliku sektori ja valitsuse suhe. Mõistet valitsus kasutatakse kitsamas ja laiemas tähenduses. Kitsamas tähenduses jaguneb valitsus kesk-ja kohalikuks täitevvõimuks ning kattub sellisena avaliku sektoriga. Laiemas tähenduses mõistetakse avaliku sektori all ka neid asutusi ja organisatsioone, kelle tegevuse finantseerimiseks ei korjata vahendeid maksude näol ning keda ei finantseerita riigi- või kohalike eelarvete kaudu. Siia kuuluvad mitmesugused mittekasumit taotlevad organisatsioonid, samuti riigi- ja munitsipaalettevõtted. Avalikku sektorisse laiemas tähenduses kuulub ka riigi rahapoliitikat kujundav keskpank. 1 2. Kaks avaliku sektori funktsioonide gruppi. Üheks võimaluseks määrata avaliku sektori suurust on lähtuda funktsioonidest, mida üldiselt avalik sektor enamuses riikides täidab. Need on järgmised:
ühiskondlike organisatioonide vahel ning riigivalitsemisorganite ja indiviidide vahel. Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad riigorganite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. Autoritaarne meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes. 3) Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevustrahandussuhetes. See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. FÕ normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. FÕ põhimõttelised seisukohad on väljendatud põhiseduses ja eri seadustes. Kasutab aurotitaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanija suhtes
protsendimeetodit 35. Loetle eelarve funktsioonid; Eelarve funktsioonid: _ kajastavad majandussubjekti tulevaste finantsvajaduste suurust ja nende ajalist jaotumist; _ on aluseks majandussubjekti tulevikus oodatava finantsseisundi hindamisel; _ on aluseks täpsustuste tegemisel, kui tegelikud näitajad ei ole vastavuses eelarves planeerituga. Eelarve täitmise põhjal saab anda hinnangu ka majandussubjekti finantsplaanide kvaliteedile. Kõikide eelarvete koostamise aluseks on müügieelarve. 36. Mida kajastab müügieelarve, loetle kulueelarved ja selgita nende sisu. Müügieelarve kajastab: _ müüki naturaalnäitajates toodete ja teenuste lõikes; _ müügitulu (planeeritavaid müügihindu ja müüki rahalises väljenduses) Müügieelarve järgselt koostatakse kulueelarved: _ tootmiskulude eelarve; _ müügi- ja turunduskulude eelarve; _ administratiivkulude eelarve; _ investeeringute eelarve; _ teadusuuringute ja arenduskulude eelarve.
kontrollib nende täitmist; Maavalitsus: korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist; valmistab ette maavanema korralduste eelnõusid või muid maavanema poolt nõutavate dokumentide projekte; korraldab ja kontrollib maavanema korralduste täitmist; korraldab maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust; korraldab maavalitsuse haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist; korraldab maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. 15. Omavalitsusüksuse ( vald/linn) ülesanded. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja nende pädevuse alused. Omavalitsusüksuse ülesanded:
Eelarvestamise etapid 1. Müügimahtude prognoosimine ja tootmisvajaduse hindamine 2. Vajalikke ressursside kalkuleerimine ja olemasolevate ressursside hindamine 3. Läbirääkimised eelarve näitajate üle huvitatud isikute (allüksuste) vahel 4. Eelarve komponentide kontroll ja koordineerimine 5. Eelarve kinnitamine 6. Kinnitatud eelarve saatmine täitjatele ja kontrollijatele ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit. Ettevõtte koondplaani sees eristatakse (1) põhitegevuse koondplaani- (12) Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne
12 "Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020" koostamise üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa konkurentsivõime kava ,,Eesti 2020" Strateegia elluviimiseks koostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium igal aastal rakendusplaani, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Rakendusplaanis näidatakse plaanitavad tegevused koos indikaatorite, eelarvete ning vastutajatega. Eesti avalik sektor on orienteeritud ettevõtete konkurentsivõime ja rahvusliku rikkuse kasvatamisele. Riik kasutab sotsiaalmajanduslikke väljakutseid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Võtmeväljakutsetele vastamiseks suudetakse koostööd teha poliitikavaldkondade üleselt, kaasates ka valitsusväliseid partnereid. Eesti ettevõtjaskonda iseloomustab mitu olulist strateegilist nõrkust, mis suures plaanis pärsivad tootlikkust ning rahvusliku rikkuse kasvamist
1. Tootmise planeerimise olemus (plaanimise mõiste, komponendid ja eesmärgid, plaan, kavandamine, plaanimise struktuur ja etapid) Planeerimine- e. plaanimine, kavandamine kõige laiemas tähenduses mingi tulevikus saavutada kavatsetava majandusliku eesmärgi ja sellele viivate teede põhjalik läbimõtlemine (läbitöötamine), et valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ü...
Esimese astme juhid on vastutavad organisatsiooni igapäevase tegevuse eest planeerides homse päeva tegevusi nende teenistuses olev info on töötlemata kujul faktidena sellisel infol on väärtust ainult suhteliselt lühikese aja jooksul mõõdetuna tundides või päevades ning vajab suhteliselt vähest otsustust, n: tellimuse sisu, täitmata tellimused väljakutse sündmuskohale konkreetse semestri ainele deklareerinud tudengid Keskastme juhid tegelevad organisatsiooni toimimise jälgimise, eelarvete kontrollimise, ressursside hankimise ja poliitika loomisega, st taktikaga taktikalisel tasemel tehtud otsused puudutavad keskmise ulatusega (0,5 1 aasta) eesmärke taktikalised eesmärgid on organisatsiooni strateegiliste eesmärkide alameesmärgid (kuidas organisatsiooni eesmärke kõige paremini ellu viia), n: millised on kvartali müügitulemused võrreldes eelmise aasta sama perioodiga milline on tööjõu voolavuse näitaja ülikooli lõpetanute arv Kõrgema astme (tipp-) juhtkond
VVle aru ministeeriumi tegevusest; 131) tagab sisekontrolli kontrollib maavanema korralduste täitmist; korraldab maakonna süsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse sümboolikaga seonduvat tegevust; korraldab maavalitsuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas haldamisel olevate riigiasutuste tulude ja kulude eelarvete olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates eelnõude koostamist ning kontrollib eelarvetest kinnipidamist ja riigiasutustes.Ministeeriumi kantsler juhib ministeeriumi maavanema suhtlemist valitsusasutuste, kohalike struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas omavalitsusasutuste ning teiste juriidiliste ja füüsiliste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
