kõrgema töötusmäära hinnaga, kui valitsus kasutab tavalist raha- ja fiskaalpoliitikat. Sellist inflatsiooni ja töötuse vahelist seost võis täheldada kuni 1970- ndate aastateni. Pärast seda leidsid paljud riigid end olukorras, kus suur töötus esines üheaegselt kõrge inflatsiooniga ja majandusteoorias nim. sellist olukorda stagflatsiooniks. 1.51 Riigi fiskaalpoliitika. 1.51.1 Fiskaal e eelarvepoliitika Võib defineerida kui valitsuse majanduspoliitikat, kus valitsus, kasutades kulutuste ja maksumäärade muutmist, mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Valitsus sekkub majandusse eelarvepoliitika kaudu 2 põhilisel viisil: kulutuste ja ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada 2 suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt
A. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul 0% B. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 0% C. mõjub soodsalt importijatele 100% D. mõjub soodsalt eksportijatele 0% 14. Monetaarpoliitika on: Student Response Value Correct Answer A. riigi eelarvepoliitika väljundiks 0% B. poliitikute poolt väga raskesti mõjutatav 100% C. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute 0% poolt kergesti mõjutatav D. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks 0% 15. Lafferi kõver iseloomustab: Student Response Value Correct Answer A. hüpoteetilist seost kulude ja maksutulude vahel 0% B
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Eelarve peaks olema üldjuhul tasakaalus, st ei tohiks plaanida rohkem kulutusi, kui on raha, mida kulutada. Selles osas on Eesti eelarve üsna eesrindlik. Kui kulutusi on rohkem kui tulusid on eelarvedefitsiit. Seda nimetatakse ka negatiivne riigieelarve (st osa kulusid on plaanis katta laenudega), kui eelarvesse on planeeritud ka väike ülejääk, siis on positiivne eelarve. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsember, seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks. Eelarvepoliitika koosneb maksupoliitikast- oluline, milliseid makse riik määrab ja mille eest raha kogub - ning kulutuspoliitika- oluline, mille peale riik (erinevate vaadetega võimul olevad parteid) otsustavad raha kulutada - nt sotsiaalvaldkonna, põllumajanduse või riigikaitse peale. Valitsusasutused alustavad järgmise aasta eelarve koostamist juba kevadel. Mai- ning juunikuu jooksul kogub Rahandusministeerium kokku erinevate ministeeriumide eelarvetaotlused ning
Euroopa Liidu kordamisküsimused ja vastused. Euroopa Liidu ajalooline kujunemine ja lepingud 1. Millised sündmused pärast II maailmasõda aitasid kaasa Euroopa lõimumisele? Mis oli Ühtse Euroopa loomise motiiv? Prantsusmaa ja Saksamaa ajaloolise rivaliteedi elimineerimine, Marshalli plaan 1947 (abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks), Euroopa/Haagi kongress, Euroopa Majanduskoostöö organisatsiooni asutamine, Euroopa Nõukogu asutamine. Loomise motiiv: rahu, Euroopa solidaarsus ning majanduslik ja sotsiaalne progress. 2. Millised olid kaks peamist suundumust/ ideed Euroopa ühendamiseks? a) Spinelli Vaba ja Ühtne Euroopa – eesmärgiks on tekitada selline sõltuvus riikide vahel, et neil ei oleks võimalust enam sõda alustada. Tõeline ühendus, st mitte pelgalt ühe valdkonna lõimumine. b) Monnet' ja Schumani pragmaatilisem lähenemine – nägid ette...
SKT arvestuses võetakse arvesse vaid erasektoris toodetud kaubad ja teenused. Vale. SKT arvestusest ei jäeta välja a. Riiklikke toetusi lastega peredele b. Kasutatud asjade müüki c. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kaupade väärtust d. Pankade laenuandmist erainvestoritele SKP arvestus tarbimismeetodil on tavaliselt suurem kui sissetulekumeetodil. - Vale SKP arvestuses elaniku kohta ei arvestata a. renditulud, mis on deklareeritud b. pension pensionid on tulusiirded ja seega SKP arvestusse ei kuulu c. tulud ettevõttete poolt maksud dividendidelt d. töötasu Mida suurem on SKP tase inimese kohta, seda ebavõrdsem on ka tulude jaotus ühiskonnas. - Vale Uue elumaja valmimist käsitletakse SKP arvestuses kui a. Eratarbimist b. Investeeringut c. Renti d. Omanikutulu SKP arvestuse puhul on vahetoote kogusumma suurem kui loodud lisandväärtuse summa. SKP arvestuse puhul a. mida väiksem on valitsussektori osakaal, seda suurem SKP tase per capita b...
vastuvõtmiseks ning nende kontrolliks, et ressursse kasutatakse abinõudena riiklike, üldiste eesmärkide rakendamisel. Üldistatuna on eelarved (riigieelarve ja kohalikud eelarved) põhiliseks vahendiks, millega avalik sektor majandusele mõju avaldab. Nende kaudu saab mõjutada sisemise kogutoodangu (SKT, inglise keeles GDP Gross Domestic Product) suurus ja struktuuri (3). Kuna riigi poolt ümberjaotatav rahvatulu osa järjest suureneb, siis mõjutab eelarvepoliitika paratamatult ka raha väärtust, maksubilanssi, majanduskasvu ja palju muud. Valitsuste ja kohalikke omavalitsusi piiravad eelarvete koostamisel seadused: Maksuseadus Maksukorralduse seadus Eelarveseadused, millega pannakse paika eelarvete struktuur Riig tulud-kulud avaldavad mõju nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikult tegevusele. Riigieelarve kulude poolel jaotatatakse osad nende majandusliku sisu järgi.
Ilves. «Kümned tuhanded meie kaaskodanikud ja sajad ettevõtted on juba mõnda aega seisnud silmitsi muutunud olude ja kahaneva sissetulekuga. Riik ja avalik sektor ei saa teistmoodi käituda. Meil kõigil tuleb ühtlaselt kanda vastutust homse ees,» leiab Ilves. Presidendi hinnangul on välja kuulutatud kärpekava kindlasti alles esimene käik nende paratamatute otsuste reas, mida Eestil tuleb veel sel aastal teha oma senise eelarvepoliitika ümberkorraldamisel, et riik saaks kiiresti väljuda majanduslangusest. «Ma eeldan, et sellest negatiivsest riigieelarvest riigi kohustuste katmiseks tänavu piisab, et kava on realistlik ja täpne.» Ilvese sõnul ei saa valitsus ja riigikogu piirduda vaid negatiivse lisaeelarve vastuvõtmisega. «Kogu senine eelarvepoliitika tuleb veel enne 2010. aasta eelarve menetlemist uuesti läbi vaadata, aga seda peab tegema viisil,
-Maavalitsus puudub eelarve, omavalitsusel oma eelarve Eksami teemad: 1. Nüüdisühiskond ühiskonna sektorid koos selgitustega, ühiskonna kujunemise etapid, sektorite vahelised seosed, riigikorrad ja valitsemiskorrad, ühiskonna sidusus, jätkusuutlikkus ja heaolu. Mitmekesisus ühiskonnas =pluralism. 2. Ühiskonna majandamine majandusressursid e tootmistegurid, riigiroll majanduses, turumajanduse toimimine, tööturupoliitika, maksusüsteem, eelarvepoliitika, rahvusvaheline majanduskoostöö. 3. Indiviid ühiskonnas sotsiaalne kihistumine, heaolu, vajadused ja tarbimine, sotsiaalpoliitika, inimeste erinevad rollid ühiskonnas ja nende analüüs, kodanikukaitse. Vältida tuleks emotsionaalseid vastuseid. 4. Kaasaja maailma mitmepalgelisus maailma kultuuriline mitmekesisus, riikide erinev valitsemine, globaalprobleemid, rahvusvaheline koostöö, kaasaegse tehnoloogia mõju ühiskonnaarengule.
kasutamisele.) 16.Rahakordaja olemus ja selle arvutamine. Rahakordaja on kohustuliku reservi pöördväärtus, mis eeldab et pidevalt taashoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. M=1/r (rahakordaja= 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 18. Rahapoliitika olemus, eesmärgid Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli, kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus.
Avaliku sektori kulud Eestis · Investeeringud (8%) Riigiasutuste toimimiseks vajalik ehitus ja remont · Eraldised (70-75%) Pensionid, ravikindlustus jm (kõik mkased teistele asutustele/isikutele) · Tegevuskulud (20%) Personalikulud Eelarve- ehk fiskaalpoliitika majandusprotsesside mõjutamine maksude ja valitsuse kulutuste muutmise kaudu · Ekspansiivne eelarvepoltiitika (maksude alandamine, valitsuse kulutuste suurendamine) (majanduskasvu soodustamiseks) · Range eelarvepoliitika (tuleb rakendada ülekuumenenud majanduse puhul, majanduse mahajahutamiseks) (maksude tõstmine, valitsuse kulutuste alandamine) Maksusüsteemi funktsioonid · Fiskaalne raha kogumine eelarvesse · Reguleeriv - majandussubjektide käitumise mõjutamine Maksusüsteemi printsiibid · Ekvivalentsus maksustamine ühishüvede kasutamise alusel (nt bensiiniaktsiis) · Maksevõimelisus (astmeline tulumaks) · Lisaks: neutraalsus, efektiivsus, lihtsus, õiglus, ...
· Aluseks on Vabariigi Valitsuse 13.12.2005 määrus nr 302 "Strateegiliste arengukavade liigid, nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse kord". · Riigi eelarvestrateegia koostab teiste ministeeriumidega koostöös rahandusministeerium ning strateegia viiakse ellu läbi riigieelarve ning ministeeriumite valitsemisalade arengu- ja tegevuskavade. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Hoolimata sellest, et eelarveperiood on vaid üks aasta, peab täidesaatev võim korraldama tulude ja kulude, laenude ja investeeringute planeerimise ja prognoosimise pikemaks perioodiks. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmisega 2002. aastal seadustati Eesti riigihalduses strateegiliste arengukavade positsioon ja nende roll riigieelarve protsessis
Põhiseisukohad. a) Palgad ja hinnad on jäigad, need ei kohane turumuutustele b) Kogupakkumise kõver on horisontaalne c) Tasakaal võib saabuda ka allpool potentsiaalset tootmismahtu, st. tööpuuduse tingimustes d) Tööpuuduse (ja teiste ressursside alahõive) põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus e) Tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse. Valitsus saab majandust mõjutada eelarvepoliitika abil f) Hindade jäikuse põhjused: a. Tarbijate piiratud ostujõud b. Pikaajalised palgalepingud, c. AÜ-de tegevus d. Vabad tootmisvõimsused e. Hindade muutmise kulukus Kogupakkumise kõvera nihe Põhjused (mõjurid): · Palgatase · Tootmissisendite (tooraine, energia, kütuse) hindade muutus · Tehnoloogia ja tootlikkus
Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt määratud ametlikud intressimäärad → rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → eraisikute, ettevõtete säästmis-, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → hindade areng. Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule. III osa – rahanduspoliitika 19. Rahanduspoliitika olemus, eesmärgid Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika ehk eelarvepoliitika – valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärgid samad, mis rahapoliitikal: • Majanduse üldine kasv (elatustaseme, tootlikkuse suurendamine jne) • Hindade stabiilsus • Kõrge tööhõive • Maksebilansi tasakaal 20. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Euroopa liidu eelarve tulud koosnevad:
) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. 1 M r (rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). 18. Rahapoliitika olemus ja eesmärgid Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil,
A` A A`` KN` KN`` KN RKP,SKP INFLATSIOON hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatõus katab hinnatõusu, jääb kogus samaks ja nõudmise vähenemist ei toimu. KN kõver nihkub üles (nihe A-A'). REAALSED INTRESSIMÄÄRAD- laenuraha kallineb, vähenevad ettevõtete investeeringudja maj. kulutused RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA * raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). * Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N
Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b. LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk c. rahanõudlus on intressitundlik d. investeeringud on intressitundlikud ISLM mudelis põhjustab rahapakkumise vähendamine: a. kogutulu ja intressimäära tõusu b. kogutulu ja intressimäära vähenemist c. intressimäära tõusu ja kogutulu vähenemist d. rahanõudluse vähenemist Monetaar- elik rahapoliitika on efektiivsem kui: a
põhineva avatud turumajanduse põhimõttega, soodustades ressursside efektiivset jaotumist. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika Otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahapoliitikat viib ellu valitsusest eraldi seisev asutus, harilikult riigi keskpank. Rahapoliitika eesmärk on stabiilne majandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabiilsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Fiskaalpoliitika e eelarvepoliitika e rahanduspoliitika Valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk – majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). Teaduspoliitika Euroopa Liidu teaduspoliitika toetab teadusuuringuid ja tehnoloogia arengut, et suurendada EL konkurentsivõimet ning leida lahendusi ühiskonna ees seisvatele suurematele probleemidele. Kaubanduspoliitika ELi ühine kaubanduspoliitika on liidu üldise välistegevuse tähtis ja
ESF meede 1.1. projekt nr 1.0101-0176 ,,Kutseõppeasutuste õppekavade arendus" Õppekavarühm: Mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika Õppekava "AUTOMAALER" üld- ja põhiõpingute moodulid SELETUSKIRI 1. Õppekava eesmärk Automaalri õppekava eesmärk on võimaldada õppijal omandada sellised teoreetilised, praktilised, sotsiaalkultuurilised valmisolekud, et ta suudab: · iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi erinevates töösituatsioonides; · planeerida, teostada ja hinnata oma tööd ning kes: · väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; · on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele; · omab õpi-, analüüsi-, kriitilise mõtlemise ja probleemide lahendamise oskust; · omab suhtlemisoskust ja valmisolekut meeskonnatööks; · tegutseb kliendipõhiselt tööülesannete täitmisel; · oskab kasutada erinevaid teabeallika...
kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. 5) Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. 16. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Eesmärk on reguleerida rahapakkumist. Taotleb kogunõudluse kontrolli kas raha pakkumise või laenuintressi muutmisega. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika on valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17. Rahapoliitika eesmärgid (1)majanduse üldine kasv; (2)hindade stabiilsus; (3)kõrge tööhõive; (4)maksebilansi tasakaal. 18. Raha teooriad. -Eksogeense raha teooriad keskpangal on täielik kontroll raha pakkumise üle -Endogeense raha teooriad raha pakkumise muutusi põhjustavad majandusliku aktiivsuse muutused ning keskpanga mõju on siin tühine 19
suurendamine. Kui SKP on oma potentsiaalsel tasemel ning riigieelarve on puudujäägiga, siis on tegemist struktuurse puudujäägiga. Majandustsüklid, mis toovad kaasa eelarve defitsiidiga. Kui SKP potentsiaalse taseme juures on eelarve tasakaalus, aga puudujäägi põhjustab majandustsüklilangusfaas, siis on tegemist tsüklilise puudujäägiga. Eelarve tasakaal Majandusliku tasakaalu saavutamiseks onpõhiliselt kaks teed: diskreetne eelarvepoliitika ehk valitsusepoolne situatsioonikohane reageerimine automaatsete stabilisaatorite kasutamine FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv.
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
vastu kaupu ega teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid Riigivõla intressid riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude summa intressid Fiskaalpoliitika Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Eelarvepoliitika on maksusüsteemi ja valitsussektori kulude kujundamine, mille eesmärgiks on eelkõige majanduses täishõive saavutamine ja kogutoodangu kasv. Valitsussektor püüab maksumäärade alandamise abil suurendada tarbijate ostuaktiivsust. Majandusliku aktiivsuse tõus loob uusi töökohti ning suurendab tulude taset ühiskonnas, mis kokkuvõttes nihutavad kogunõudluse kõvera paremale, suurema tööhõive ja SKP poole.
Üks silmapaistvamaid majandusteoreetikuid 20. saj. Töötas välja teooria, mille abil riigid tulid välja majanduskriisist ja säilitasid demokraatia. (USA, GB) i. riik peaks mõõdukalt sekkuma majandusellu ii. kriisi põhjuseks oli elanikkonna tarbimise nõrkus iii. kriisist väljumiseks peab riik elavdama tarbimist iv. riik saab seda turgutada oma eelarvepoliitika kaudu (tõsta toetusi, pensione ja muid abirahasid, anda elanikele soodsatel tingimustel laenu) v. kõik see suurendab riigieelarve kulusid, kusjuures tulud jäävad esialgu samaks vi. paratamatult tekib eelarvedefitsiit vii. eelarve puudujäägi katmiseks peab riik raha rohkem ringlusesse laskma. Suurendama raha emissiooni
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegut...
Riiklike õppekavade koostamine Koolide remont Teede korrashoid Tervishoiu teenuse tagamine RIIGIEELARVE, MAKSUD JA MAKSUSÜSTEEMID Missuguseid ühishüviseid peaks valitsus pakkuma, kellele ja kui suures koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid umber jaotama? Need on küsimused, mille üle vaieldakse igas ühiskonnas. Valitsuse tegevust ühishüviste struktuuri ja mahu kujundamisel ning rahastamisel nimetatakse eelarve- ehk fiskaalpoliitikaks. Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu tagatakse ühishüviste pakkumine ning mõjutatakse majandustegevust. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Tagamaks piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse kujundab valitsus maksusüsteemi. Riigieelarve on valitsuse mingi perioodi tulude ja kulude finantsplaan. Eestis on
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele. o Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitika - valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: o Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa o Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). o Piirangud liikmesriikidele: o Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o Võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st. o Ühised tollid kolmandate riikide suhtes. o Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku
Häälte võrdsuse korral saab mandaadi üleriigilises nimekirjas eespool olev kandidaat. Erakond ei saa rohkem mandaate, kui on nimekirjas kandidaate. Kui kandidaadi registreerimise otsus tühistatakse jäävad talle välismaal antud hääled erakonnale. Samuti jäävad erakonnale hääled, mis anti kandidaadile, kes suri pärast eelhääletuse algust. 2. Millised on riigi võimalused turumajanduses mõjutada majandust fiskaal- ja eelarvepoliitika abil? Fiskaalpoliitika on eelkõige keskpanga pädevuses. Saab raha emiteerides mõjutada raha hulka ja kehtestab pankade vahelise laenu intressi baasmäära (Euroopas euribor), mis muudab laenamise kas odavamaks või kallimaks. Odavam laen peaks majandust ergutama, kallim jahutama. Odavamat raha laenatakse rohkem ja seda on rohkem ringluses. Pikkade tasuvusarvutuste jaoks on oluline diskontomäär (kui palju on homne
KN kõver nihkub seda enam paremale, mida suuremad on T, I, V ja Ep. Kogunõudlust mõjutavad tegurid (joonis kilel): 1. INFLATSIOON hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatõus katab hinnatõusu, jääb kogus samaks ja nõudmise vähenemist ei toimu. KN kõver nihkub üles (nihe A-A'). 2. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 3. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Juhan Parts Poliitika teostamine majandus- ja sidevaldkonnas Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, korraldada ja koordineerida peetavate loomade ja viljelevate taimede kaitset jne Rahandusminister - Jürgen Ligi Valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine Regionaalminister (portfellita) - Siim Valmar Kiisler Juhib Siseministeeriumi struktuuriüksusi, mis tegelevad kohaliku omavalitsuse arendamisega, regionaalhalduse ning regionaalarengu kavandamise ja koordineerimisega, ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigilise korraldamise ja järelevalvega, perekonnaseisualaste küsimustega ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisega Siseminister - Ken-Marti Vaher
Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus SISSEJUHATUS MAJANDUSSE Käsitletakse: · Majandusteadust ja majandusteooriat ja selle alustalasid · Majanduse põhiprobleemi · Majandusmõtte arengut · Majandusteaduse meetodit ja analüüsi vahendeid · Majandusliku ringvoo mudelit 1.1. Majandusteooria olemus Tänapäeva inimest on nimetatud mitmeti, muuhulgas ka homo economicus'eks, s.t. majanduslikult mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Seda enam, et turumajanduslikes riikides pole inimene enam mitte passiivne turujõudude objekt, vaid aktiivne ja majandussuhteid kujundav subjekt. Sajandivahetusele iseloomulikus tehno- ja infoühiskonnas (vahel nimetatud ka uueks majanduseks) oleneb iga üksikinimese edukus väga suurel määral tema majanduslikust edukusest. Viimane sõltub omakorda oskusest end ümbritsevat majanduskeskkonda tunnetada, teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsid...
MMG konspekt slaidide põhjal 1.MMG Suurregioonid Arengut mõjutavad tegurid: Looduskeskkond (kliima), asend maailma tuumalade suhtes, rahvastikuprotsessid, kultuuriline omapära. Samuel Huntingtoni järgi on tsivilisatsioon suurim iseseisev olemusvorm, ilmselt kõige kauem kestnud inimkooslus üldse. Tsivilisatsioonid on suured, sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristab neile omane maailmavaade ja ellusuhtumine ning sel alusel kujunenud religioon, filosoofiad, mõtlemis- ja toimimisviisid, kultuuripärand ning kõige selle taga olev omapärane ajalookäik. Muutus läbi karismaatilisejuhi: stabiiline ühiskond, stagnatsioon kaos võimalus innovatsiooniks/uus kord (karismaatiline juht) stabiiline ühiskond… Valitsuse evolutsioon: ratsionaalne valitsus traditsiooniline valitsus võimuvahetus/karismaatiline valitsus ratsionaalne valitsus. Passioners energilised juhid, kellel on ...
I LOENG: Euroopa Liidu õigus Faktid EU kohta 28 liikmesriiki Viissada kolm miljonit elanikku Eu riigina on kolmas pärast hiinat ja Indiat. Majanduslikult suuruselt suurim maailmas Eu lippul 12 tähte sümboliseerivad rahvaste ühtsust, solidaarsust ja nende vahel valitsevat harmooniat. Hümn-Beethoven Juhtlause:ühinenud mitmekesisuses Euroopa Liidu eelsed protsessid 1947 GATT –General agreement of tarifs and trade . Tänapäeval on see WTO ehk maailmakaubanduse organisatsioon. Marshalli plaani elluviimiseks asutati: 1948 OEEC-Organization for European economic Co-operation 1960 OECD(Eesti on liige)-Organization for economic co-operation and development 1944 NATO-põja atlandi.. 1949 Euroopa Nõukogu 1949 lepiti kokku Euroopa Inimõiguste konventsioon Euroopa nõukogu ja EU vahe: Euroopa nõu...
· käibemaks ja aktsiisid ühtlustatakse kaudses maksud on vaja ühtlustada, sest see mõjutab kaupade ja teenuste vaba liikumist · 2004 aastal on Eesti jaoks põhimõtteliseks muudatuseks maksusüsteemis nn. kolmandate riikide suhtes Eesti piiril kehtima hakkavad EL ühtsed tollid. See puudutab eelkõige Eesti kaubavahetust Venemaa, Ukraina ja USA-ga; · otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele o Ühisraha euro Euro on EL ühine raha majandusruumi tugevdamiseks
- käibemaks ja aktsiisid ühtlustatakse kaudses maksud on vaja ühtlustada, sest see mõjutab kaupade ja teenuste vaba liikumist - 2004 aastal on Eesti jaoks põhimõtteliseks muudatuseks maksusüsteemis nn. kolmandate riikide suhtes Eesti piiril kehtima hakkavad EL ühtsed tollid. See puudutab eelkõige Eesti kaubavahetust Venemaa, Ukraina ja USA-ga; - otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele 26 13.3
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks;
sellepärast on enamikul riikidel tollipiirid. Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordib Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks;
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
