Mida teeksin majanduses teisiti, kui oleksin peaminister? Valitsuse kodulehel on kirjas, et Eesti Vabariigi peaminister esindab Vabariigi valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister juhatab valitsuse istungeid, kirjutab alla valitsuse õigusaktidele, nõuab ministritelt seletust nende tegevuse kohta, teeb vajalikel juhtudel presidendile ettepaneku muuta valitsuse koosseisu, esindab valitsust kohtus, juhib riigi seisukohtade kujundamist Euroopa Ülemkogu kohtumisteks ning esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ja Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil kokkutulevas nõukogus. Valitsus suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Nii kujutab valitsus eesotsas peaministriga endast riigi poliitilist juhtkonda, kes võtab vastu otsuseid täidesaatva võimu nimel. Riigi poliitikat kujundab Riigikogu. Valitsusjuhil on palju palgalisi abilisi, ehk terve büroo n...
kohaliku rahaturu kuue kuu TALIBOR kuue kuu EURIBORi ligi kolm korda, siis aasta jooksul kadusid erinevused intressitasemetes. Aasta lõpuks oli TALIBOR langenud EURIBORi tasemele. Krooni tuletistehingute maht vähenes aasta jooksul pidevalt, sest turuosalistel puudus huvi krooniriski maandada. Ligi kaks korda langes Eesti riigi krediidiriski ülekandetehingu (CDS) riskipreemia. Need positiivsed trendid said alguse juba aasta esimesel poolel, taustaks järjest süvenev veendumus, et Eesti eelarvepoliitika suudab vältida liigset võlakoormuse kasvu ning et liitumine euroalaga muutub järjest tõenäolisemaks. Lõplik kinnitus euroalaga liitumisele saadi 13. juulil, kui Euroopa Liidu rahandusministrid kinnitasid eurole ülemineku ametlikuks kursiks seni kehtinud 15,6466 krooni ühe euro kohta. Eurole ülemineku tõttu alandati Eestis alates septembrist 2010 kohustuslikku reservimäära seniselt 15%lt järk-järgult euroalal kehtivale 2%le. Alates 2011.
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta. Tööjõu pakkumine- näitab, kui palju on neid inimesi, kes tahavad töötada mingi kindla palga eest. Tööjõu puudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. Tööpuudus- tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu näudlus ja osa inimesi jääb seetõttu tööta. Töötaja- inimene, ...
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
Eesti impordib metalli, metallitooteid, puitu, puidutooteid, transpordivahendeid, teravilja ja muid põllumajandustooteid. Eesti ekspordid Eestis toodetud metallikaupu, puitu, mööblit, toiduaineid (piimasaadusi), keemiakaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1) eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa; 2) maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisis). Piirangud liikmesriikidele: 1) stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud; a) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKTst; b) võlakoormus ei tohi ületada 60% SKTst; 2) ühtsed tollid kolmandate riikide kohta;
Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse. Turumajanduse puudused ehk turutõrked loovad olukorra, kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Ühishüvis on kaup või teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarve koostamise põhimõtteid nimetatakse eelarvepoliitikaks. Eelarvepoliitika koosneb kahest valdkonnast- maksupoliitkast ja kulupoliitikast. Tulumaks võib olla kas proportsionaalne või astmeline. Eesti riigieelarve tuludest moodustavad valdava enamuse maksud. Sotsiaalne on sihtotstarbeline maks. Maksutulu on rahva ühiselt kokku pandud ressurss, mida ka rahva jaoks kasutatakse. Peamised valitsuskulud on kulutused ühishüvistele, sotsiaalsele kaitsele ja riigivalitsemisele. Kõik need meetmed, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad nimetust
tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel ? Kas Eestis on mõtet toota riisisöömise pulki? Valitsus saab kasutada majanduspoliitilisi vahendeid proportsioonide mõjutamiseks Millisel juhul oleks mõtet? eelarvepoliitika ? Aga supelkostüüme-rannarõivaid müüa? praegune rahandusminister? http://www.fin.ee/ maksupoliitika ? Suusavarustust? Maksu- ja Tolliameti juht? http://www.emta.ee/et
Raha pideva devalveerumise(*devalvatsioon) olukorras on püütud ergutada põllumajanduse kõrval rohkem muude tootmisharude toodangu väljavedu, siiski on Argentina jäänud eelkõige põllumajandussaaduste müüjaks.Tööstustoodang ei suuda välisturgudel eriti konkureerida.Peeso sidumine dollariga 1992 (nn Cavallo plaan) tõi Argentina hüperinflatsioonist (1989. a-l 3080% ja 1990. a-l 2314%) välja ja rajas aluse majanduse kiirele kasvule.Kuid lõtv eelarvepoliitika ja majanduse suutmatus kohaneda Lõuna-Ameerika peamiste väljaveomaade vääringute devalveerumist johtuva konkurentsivõime vähenemisega põhjustasid Argentinas aatatuhande vahetusel taas sügava kriisi. 1999-2002 vähenes SKT 21%. Välisvõlg kasvas kiiresti ja Argentina ei suutnud enam oma väliskohustusi täita.Riik oli sunnitud 2002 loobuma valuutakomitee põhimõttele toetuvast rahasüsteemist ning peeso devalveerus kiiresti 2/3 võrra
ECU european currency unit. See ei olnud konkreetne rahaühik, hakati ainult arvestama omavahel selles, tingraha, paberil ei olnud. 1991 samm veel edasi, abstraktsest valuuta tingühikust minnakse üle EUROle, ELi maad leppisid kokku Hollandis Maastrichti linnas. Nüüd siis reaalne valuuta. 2002- võeti kasutusele euro. Tekkis probleem kõik ei liitunud euroga, näiteks suurbritannia, rootsi ja taani (uued liikmesriigid muidugi ka aga see pole hetkel tähtis). Fiskaalpoliitika: finants- ja eelarvepoliitika. Eelarve koostamine: ministeeriumid annavad oma hinnangud, palju neil raha vaja võiks olla, ja valitsus paneb eelarve kokku. See peab kindlasti läbima kolm lugemist. Kui esimeseks märtsiks pole vastu võetud, on presidendil õigus saata parlament laiali. Meil võetakse küll alati enne jõule vastu juba, ja ainult ühe korra on olnud miinuses eelarve, seoses pensionide tõstmisega. USAs alati negatiivne eelarve, puudujääk Vietnami kriisi ajast.
Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat võrdsuse printsiipi väljendatakse töökuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 39 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus püüab nihutada kogunõudluse kõverat paremale. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 40 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Vahetoodanguks on mingi perioodi jooksul toodetud hüvised, mida kasutatakse edasiseks töötlemiseks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 41 Õige Hindepunkte 1.0/1.0
Keskvalitsuse rahastataavad avalikes funktsioonides.... Kohalik omavalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kui need 3 tasandit kokku panna siis saab rääkida eelarve.. tulud+kulud=netolaen (üle või puudujääk) Laenud: intressitasemest sõltub võlast väljakasvamine või võlaspiraali teke. Saksamaad usaldavad pangad kige rohkem probleemsed riigid: Kreeka, Iirimaa, Portugal, Itaalia ja lisandumas on ka Hispaania. Struktuurne eelarvepositsioon. Vajalik eelarvepoliitika makromajandusliku mõju hindamiseks Majandustsükkel mõjutab eelarvepositsiooni- kriisis on maksude laekumine kehvem, sotsiaaltoetused suuremad jms Riik peaks tsükleid siluma, kindlasti ei tohi neid võimendada Ühekordsed tulud ja kulud( Kyoto ühikute müük, II samba pensionimaksete peatmine) tuleb eelarve positsiooni püsivama mõju hindamisel samuti välja jätta Strukuutrne eelarvepositsioon= nominaalne eelarvepositsioon-majandustsükli mõju-
ib poliitikuid tihtipeale kriitiliselt üle vaatama senikasutatud majanduspoliitika. Rii ik Riigikogul l on SKP llanguse jä järell kohe k h probleem! bl ! 22 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Fiskaalpoliitika Valitsuse eelarvepoliitika. Hõlmab maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmist. Majanduskasvu j pidurdamine p Majanduslanguse j dus guse p pidurdamine du d e (majanduse ülekuumenemine) Tuleks langetada g makse,,
4.1 Majandussüsteemid 1. Mis on majandus? Selle põhiülesanded? (vt ka lk 6) Majandus on valdkond, mis tegeleb eluks vajaliku tootmisega. 2. Mis on tootmisressursid? (selgitus + näited) Miks majandus neid vajab? Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Tootmisressursside alla käivad loodusvarad, maa, kapital ning tööjõud. Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. 3. Miks on tähtis inimressurss? Põhjenda Inimressurss = tööjõuga ning tööjõud on töö teostaja. Kui tööjõudu poleks, siis ei oleks mitte kes täidaks vajaliku töö. 4. Millised on majanduse põhiküsimused? Miks tuleb neid pidevalt lahendada? Mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Neid tuleb lahendada, sest kui kõik pole tasakaalus, võib minna kogu majandus allamäge. 5. Millised on olulisemad majandussüsteemid? (Nimeta ja selgita) Tavamajandus arengumaades. Toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese ...
b) turujaotuse mõjutamine; c) riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu ja kasvu soodustamiseks; d) majandusliku arengu tasakaalu säilitamiseks. 3. Seadusandlik ülesanne – eelarve ülesandeks on luua ressursid ratsionaalsete otsuste vastu võtmiseks ning nende täitmise kontrolliks, et tagada ressursside kasutamine vastavalt tehtud otsustele ning et need oleks majanduslikult efektiivsed. Eelarvepoliitika on majanduspoliitika üks keskseid osasid. St eelarve tulude ja kulude kasutatakse riiklikke ja ühiskonna huvisid lahendavate eesmärkide saavutamiseks.
Aprilli alguses teatas ka Portugali valitsus, et soovib riigi võla rahastamiseks ja panganduse toetamiseks Euroopa Liidu abi. Peamine rahvusvahelistelt finantsturgudelt lähtuv risk lähitulevikus on euroala suure võlakoormusega riikide võlakriis. Võlakriisi edukas lahendamine sõltub paljudest teguritest, nagu näiteks majanduskasvu soodustavad reformid, avaliku sektori kulude kärpimine, kollektiivse kriisiabi ulatuse ja tõhususe suurendamine ning ühtse eelarvepoliitika tugevdamine euroalal. Globaalse majanduse väljavaateid muudavad ebakindlamaks ühelt poolt finantssektori tugimeetmete lõpetamise võimalik mõju ning teisalt otsesed makromajanduse sündmused, nagu naftahinna ülikiire tõus ja Jaapanis toimunud looduskatastroof. Eesti finantsturud Eesti võlakirjaturg on viimastel aastatel olnud majanduslangusest tingituna väga passiivne. Viimasel kuuel kuul oli kuu keskmine emissioonimaht 4,2 miljonit eurot, mis on kolme viimase
VALITSUSE MAJANDUSFUNKTSIOONID I- Turumajanduse funktsioneerimiseks vajaliku seadusandluse loomine. II- konkurentsi säilitamine. III- tulu ja heaolu ümberjagamine. IV -ressursside ümberpaigutamine viisil, mis muudaks SKT struktuuri. V- majanduse stabiliseerimine- töötuse ja inflatsiooni kontrollimine, majanduskasvu tagamine. POLIITIKA VALIKUVÕIMALUSED: · Fiskaalpoliitika- maksumäärade ja riiklike kulutuste muutmine. Ehk eelarvepoliitika, valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Monetaarpoliitika - rahapakkumise kontrollimine. · Tulupoliitika - palkade ja hindade kontroll. · Industriaalpoliitika - majandusharudevaheline ressursside ümberpaigutamise võimaldamine ja agregaatnõudluse kasvu suurendamine. · Muud meetodid - normid, subsiidiumid (toetused) *Aktiivset fiskaalpoliitikat piirab selle toimimise aeg- otsustusnihe ja rakendusnihe. Ajaliste
Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest
1. EELARVE JA SELLE VAJADUS Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Rahandusministeerium on Eesti vabariigi valitsusasutus. Rahandusministeeriumi ülesanne on valitsuse maksu-, finants- ja eelarvepoliitika kujundamine ja elluviimine. Eesti rahaministeerium loodi 24. veebruaril 1918. Aastal 1990 taasloodi Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või
NSV seadus isemajandamise aluste kohta. Samal aastal alustati Eestis ka hindade vabakslaskmist. Selle esialgne eesmärk oli üha suureneva kaubadefitsiidi tingimustes kõrgemate hindade ja palkadega kaitsta Eesti turgu väljastpoolt tulevate ostjate eest. 1990. a tõusid Eestis tarbijahinnad keskmiselt 79%, samal ajal oli NSV Liidu keskmine näitaja 56%. Võimsa tõuke hüperinflatsiooni tekkimisele andis Moskva keskvõimu raha- ja eelarvepoliitika. 1990. a novembrist kehtestas NSV Liidu valitsus rubla nn kommertskursi välisvaluutade suhtes, mis omakorda soodustas Nõukogude rahaühiku nõrgenemist. 1991. a jaanuaris võeti NSV Liidu juhi M. Gorbatsovi ukaasiga ootamatult ja kiiresti käibelt 50- ja 100-rublased rahatähed, seda õigustati vajadusega võidelda varimajanduse vastu. See otsus ning hilisem paberraha piiramatu ja arutu juurdetrükkimine ja aina uute rahatähtede (200-, 500- ja 1000-rublaste) käibelelaskmine
LM a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge (joonis 4); b) LM kõver on lauge ja IS kõver on järsk (joonis 5); IS c) rahanõudlus on intressitundlik; Q d) investeeringud on intressitundlikud. Joonis 4 33. Fiskaal- elik eelarvepoliitika p on efektiivsem kui: a) LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge; r LM1 b) b) LM LMkõver kõveron onlauge laugeja jaIS ISkõver kõveron onjärsk; järsk;
Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaks 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% Maksuvaba tulu kuus 170.- Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Tööandja maksud töötasult: Sotsiaalmaks 33% Töötuskindlustusmakse 0,8% Töötasult kinnipeetavad maksud: Töötuskindlustusmakse 1,6% Pensionikindlustusmakse 2% Tulumaks 20% Tulumaksu arvestamise metoodika: (töötasu-pkm-tkm- maksuvaba min ehk 170.-)*tm Valem : NETO=BRUTO-pkm-tkm-tm IV LOENG Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Lähtub riigi ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest. Situatsiooonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsiifilis otsuseid ja tegevusi. Kasutada saab ekspansiivset e. laiendavat(avalikus sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks) ja kitsendavat fiskaalpoliitikat(avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks). Automaatse fiskaalpoliitika korral on fiskaalpoliitika vahendid- automaatsed stabilisaatorid(nt tulumaks) -sisse planeeritud
Rahvusliku rikkuse kontseptsioon ja jätkusuutlik säästmismäär ning seda mõjutavad tegurid võimaldavad luua loogilise ja süsteemse raamistiku erinevate valdkonande vaheliste seoste ning ühiskonna juhtimisprotsessis ja poliitikate kujundamisel tehtavate kompromisside hindamiseks. Samuti võimaldab rahvusliku rikkuse kontseptsiooni hinnata erinevate kapitalide osatähtsust riigi rikkuse suurendamisel ja jätkusuutlikkuse tagamisel, mis loob aluse eesmärgipärasema maksu-ja eelarvepoliitika kujundamiseks. Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on Columbia ülikooli juures tegutseva Maa instituudi (The Earth Institute) direktori Jeffrey Sachsi sõnul vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas. Esiteks peavad poliitikud hakkama arvestama tehniliste võimalustega. Kopenhaageni kliimakõnelused olid taaskord tüüpiline näide sellest, kuidas keskendutakse kauplemisele
Antud toetused: 5934 Tööjõukulud: 14 525 Majandamiskulud: 9703 Muud Kulud: 1787 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus: 3807 Sotsiaaltoetuste eraldamine on 2013. aastaga väiksemaks läinud võrreldes 2012. aastaga samas aga ülejäänud kulud aga suurenenud 6. ASUTUSE JAOKS PROBLEEMSETE KOHTADE VÄLJA TOOMINE Linnavalitsuse finantsalast nõustamist, ettepanekute esitamist linna majanduspoliitika kujundamiseks ning eelarvepoliitika elluviimist tagab ja korraldab linnavalitsuse finantsteenistus. Igapäevategevuses korraldatakse linna rahavoogude juhtimist, eelarve koostamist ja muudatuste teostamist, kontsernraamatupidamist ning finantsinfosüsteemide arendamist. 2013. aastal teeniti linnale finantstulu linna vabade vahendite paigutamisest ööpäeva deposiitarvele 1, 260 tuhat eurot. Laenude arvelt saadud vahendeid kasutatakse ainult investeeringuteks. 2013. aasta alguseks
Majanduse globaliseerumine ja selle mõju Eesti majandusele Sissejuhatus Tänapäeva ühiskonnas saame järjest vähem rääkida riikidest kui eraldiseisvatest üksustest. Kuna üksiku käekäik sõltub eelkõige tema suhetest tervikuga, saab ka progress toimuda ainult mitme teguri koosmõjul ja abil. Seepärast mängib maailmas üha enam rolli globaliseerumine ehk maailma riikide ja regioonide vaheliste kontaktide ning kaubavahetuse suurenemine. Käesolevas essees vaatleme globaliseerumise plusse ja ohte lähtudes eelkõige Eesti majanduse seisukohast ning pakkudes välja võimalikke abistavaid nõuandeid mõningatele probleemidele, mis senini globaliseerumine väikeriikidele, peamiselt Eestile, kaasa on toonud. Maailmamajanduse globaliseerumise alguseks tuleb pidada ennekõike 15. ja 16. sajandit. See on aeg mil tekkis ookeane ületav merekaubandus ja maailmamerede taguseid alasid kontrollivad impeeriumid, mis teineteisega maailmamajanduse kont...
Hea äriidee omadused: uuenduslik iseloom, orienteeritus tarbijale, turu valmisolek äriidee realiseerimiseks. Kogumispensionimakse 2% Üksikisiku tulumaksumäär 20% RPK sotsiaalmaksumäär 33% SM maksmise aluseks olev kuumäär 355 eurot, tööandja minimaalne SM kohustus 117,15 eurot. Miinimum töötasu aastal 2015 kuus 390 eurot, tunnis 2.13 eurot. Maksuvaba tulu kuus 154 eurot, aastas 1848 eurot. Töötuskindlustusmakse 1,6% (töötaja) ja 0,8% (tööandja). Fiskaalpoliitika on riigi eelarvepoliitika. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika nõuab valitsuse spetsigilisi otsuseid ja tegevusi. Ekspansiivne fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi suurendatakse, maksutulud jäävad samaks. Kitsendav fiskaalpoliitika. Avaliku sektori kulutusi vähendatakse, maksutulud jäävad muutumatuteks. Automaatne fiskaalpoliitika. Vahendid - automaatsed stabilisaatorid. Rahapoliitika mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu ning teda saab
,,avalik"? poliitika avalikkuse huvides, nimel ja hüvanguks; puudutab enamikku, st mitte vaid eratoimijaid, vaid kõiki (nt kütuseaktsiisi tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
6335 £ c. 18308£ d. 36769£ e. 84000£ 16. Eesti krooni kursi tõus USA dollari suhtes: a. mõjub soodsalt eksportijatele b. mõjub soodsalt importijatele c. põhjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. ei mõju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 17. Monetaarpoliitika on: a. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mõjutatav b. poliitikute poolt väga raskesti mõjutatav c. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks d. riigi eelarvepoliitika väljundiks 18. Automaatne fiskaalpoliitika on: a. automaatne erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule b. automaatne kohandumine elanikkonna vajaduste järgi c. avaliku sektori kulutuste automaatne muutmine vastavalt kogutulu või töötuse muutusele d. keskpanga poolne rahapakkumise automaatne muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile 19. Erainvesteeringute väljatõrjumine tähendab: a. valitsuse keelab eraettevõtjatele investeeringute tegemise b
Aasta keskmise näitajana 7%-ni, negatiivsemate arengute korral võib töötus ka tõusta 910 protsendini. Seega võib prognoosida lähiaastatel majanduskonjunktuurist tingitud töötuse kasvu ja sellest tulenevalt muutub veelgi olulisemaks teemaks inimeste sotsiaalne kaitse, aktiivsete tööturupoliitika meetmete efektiivsus ning töötajate täienduskoolituse temaatika. Samas ei tohiks tööturg minetada oma paindlikkust, sest täna oleme me olukorras, kus eelarvepoliitika on Eestis pigem tsükliline, võimendades majandusliku kasvu perioodidel kasvufaasi ning süvendades languse tingimustes langust. 1.6. Arengusuunad tööturul Prognoosi kohaselt iseloomustab Eesti majandust lähitulevikus keeruline seis, mistõttu lisandub ühelt poolt tööturule uusi töökohti, seda eelkõige teenuste sektoris, välja arvatud ehituses. Põllumajanduses on oodata töökohtade jätkuvat vähenemist, kuna rohkem
ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel). Kover nihkub paremale (nihe A-A“). * Maksude alandamine suurendab jallegi ettevotete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. 4. OOTUSED – kui inimesed arvavad, et tulevikus nende sissetulekud vahenevad, muutub ootus pessimistlikuks, vahendavad majapidamised oma tarbimist, mille labi vaheneb ka ettevotete tulubaas. Kover nihkub vasakule. 5
loodusressurside linnastumine ehk energiat rakendades urbanisatsioon. valmistasid inimesed NB! Henry Ford võtis elatusvahendeid, mis kasutusele konveieri tarbiti meetoti, kus iga naturaalmajanduses tööline tegeles ühe ära. Ajapikku aenes ka kindla detalili käsitöö ja kaubandus. monteerimisel. Linnad olid vähetähtsad ja suurema osa inimsesed elasid maal. 2. Majanduspoliitika. Riigi välisvõlg. Eelarvepoliitika. Maksusüsteem. Majanduspoliitika tähendab riigi sekkumist majandusse. Eesti majandus on turumajandus, kus kõrvuti on era- ja riigisektor. Riigisektor pakub ühishüve (haridus, tervishoid ja riiklik meedia) ning hoolitseb riigivara (hooned, metsad) korrashoiu eest. Riik sekkub majandusse seadusandluse kaudu ja maksude kehtestamise ja kogumiseda. Riigi rahapoliitika tähendab kontrolli finantsasutuste tegevuse üle,
Keinsistliku käsitluse kohaselt sõltub tootmismaht eelkõige kogunõudluse tasemest. Siinjuures pannakse oluline roll valitsussektori tegevusele kogunõudluse kujundamisel ja reguleerimisel. Erinevalt klassikalise majandusteooria arusaamast, mis rõhutas eelkõige rahapoliitika olulisust kogunõudluse-kogupakkumise tasakaalu kujundamisel, näeb Keynes peamise vahendina siin eelarvepoliitilisi instrumente. Tema arvates on eelarvepoliitika eelistatavam sellepärast, et tal on jõulisem toime kui rahapoliitikal, tema tulemused on täpsemini prognoositavad ning ühiskonna seisukohti paremini arvestavad. Lühi- ja pikaajaline tasakaal Kogupakkumise seos hinnatasemega on periooditi erinev ning sõltub sellest, kas vaatleme majandust lühiperioodil või pikal perioodil. Kui vaadeldakse kogunõudlust-kogupakkumist lühiperioodil, siis vaadeldakse seda horisontaalse
c. **tööpuuduse suurenemine d. ettevõtete aktsiate hinnad tõusevad Question 28 (1 point) Palga tõusu ja tootlikkuse ning kulude ja hinna kasvu suhte hoidmine majanduspoliitika ühe olulise osana oli iseloomulik a. neoklassikutele b. ainult väikeettevõtjatele, et oma kulutusi piirata c. * Keynesi põhimõtteid järginud J.F.Kennedy administratsioonile d. Eesti president A.Rüütli majanduspoliitikale Question 29 (1 point) Eesti range eelarvepoliitika üheks peamiseks tagatiseks on a. valuutakomitee süsteem, mis võimaldab keskpangal valitsusele soodsalt raha laenata b. *valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata c. maksumaksjad, keda loetakse maailma kõige vähem ümbrikupalku vastuvõtvateks töötajateks d. Eesti mets, mis on Eesti krooni tagatiseks Question 30 (1 point) Fiskaalpoliitika hõlmab a. keskpanga maksupoliitikat b
on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärkideks on kõrge tööhõive, hindade stabiilsus, stabiilne majanduskasv, maksebilansi tasakaal, sobiv välisvaluutakurss. Tehakse vahet leebe ja range rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 26. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja- Fiskaalpoliitika e. eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused. 27. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka
Intressimäärad. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist intressimäära rohkem kui 2 protsendipunkti võrra. Õiguslik lähenemine. Hinnatakse keskpanga iseseisvust ja lõimumist eurosüsteemiga. Rahapoliitika ja Rahanduspoliitika- ehk eelarvepoliitika on valitsuse otsused rahanduspoliitika mõisted maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Rahapoliitika- ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Kuidas on Eestis üles ehitatud I sammas riiklik solidaarsusprintsiibi pension pensionisüsteem (kolm II sammas kohustuslik kogumispension sammast)? III sammas vabatahtlik kogumispension Raha teooriad
See on ELi ühtse turu laiendus, mida iseloomustavad ühised toote-eeskirjad ning kaupade, kapitali, tööjõu ja teenuste vaba liikumine. Euroalal, mis praegu koosneb 19 ELi liikmesriigist, on kehtestatud ühisraha euro. Kõik 28 ELi liikmesriiki, välja arvatud Ühendkuningriik ja Taani, peavad võtma euro kasutusele pärast vähemalt kaheaastast ERM II-s osalemist ja lähenemiskriteeriumide täitmist. Euroopa Keskpank (EKP) paneb paika ühtse rahapoliitika, mida täiendavad ühtlustatud eelarvepoliitika ja kooskõlastatud majanduspoliitika. Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset institutsiooni, mis vastutaks majanduspoliitika eest. See vastutus on jagatud liikmesriikide ja erinevate ELi institutsioonide vahel. Õiguslik alus Haagis (1969), Pariisis (1972), Brüsselis (1978), Hannoveris (1988), Madridis ja Strasbourgis (mõlemad 1989) ning Maastrichtis (1991–1992) toimunud Euroopa Ülemkogu otsused;
vääringule tähendama ühist eelarvepoliitikat. Nüüd on mehest endast saanud aga rahaliidu suurim kriitik. Täpselt aasta tagasi hoiatas saksa professor, et kaardimaja, mida nimetatakse Euroopa Keskpangaks, ähvardab vältimatu kollaps. Miks? Sest Euroopa Liidu suuremat ühtsust soovinud poliitikud, mõistes, et ei suuda ühist fiskaalpoliitikat läbi suruda, otsustasid alustada ühisest valuutast. Nad said aru, et eelarvepoliitika loovutamine Euroopa Keskpanga hoolde tähendaks ka sisuliselt iseseisvusest loobumist ja seda mõistagi keegi ei tahtnud. Eurotsooni probleemid said alguse just sealt ehk selle loomise hetkest alates. Praegu tegeleme vaid poolega rehkendusest ja suurt pilti arvestades ei saa see mingil juhul olla edukas. Taasiseseisvudes liitis Eesti oma krooni Saksa margaga. Väikse riigina oli see mõistlik samm, sest oma valuuta hinna kõikumise oht oli suur
Eesotsas Rahandusministeerium, juhib eelarveosakond Eesti majandus aastal 2008: Rekordiliselt madal tööpuudus Hinnad ühtlustuvad Euroopa hindadega Kiirelt kasvavad sissetulekud Maksukoormus väike ja riig säästud kasvavad Jooksevkonto puudujääk Valitsusektori võlakoormus EL väiksemaid Majandus- ja eelarvepoliitika alused: stabiilse majanduskeskkonna tagamine riikliku arengu edendamine eelarvepoliitika abil, pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine. Valitsuse prioriteedid: eesti rahva püsimine täisväärtuslik elu ning paremad ja uued töökohad hea hariduse ja teadmiste loomine kõikjal Eestis
----------------------------------------------------------------------------- --- Question 14 (1 point) Eesti krooni kursi tous USA dollari suhtes: *? a. mojub soodsalt eksportijatele b. ei moju kuidagi, kuna Eesti kroon on seotud EUROga c. pohjustab Eesti kaupade hinna languse maailmaturul d. mojub soodsalt importijatele ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 15 (1 point) Monetaarpoliitika on: a. riigi eelarvepoliitika valjundiks b. otseselt kasutatav kaubavahetusbilansi tasakaalustamiseks c. kehv vahend majanduse juhtimiseks, kuna ta on poliitikute poolt kergesti mojutatav d. poliitikute poolt vaga raskesti mojutatav ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 16 (1 point) Lafferi kover iseloomustab: a. hupoteetilist seost tulude ja SKP suuruse vahel *b. hupoteetilist seost aarmiste maksumaarade ja maksutulude vahel c
maksud omandilt ehk omandimaksud (maamaks 0,1–2,5 protsenti maa maksustamise hinnast aastas) Riigi huvi on hoida eelarve tasakaalus, s.t. et kogutulud katavad kogukulusid. 4. Eelarvestrateegia Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. 5. Maksukoormus Näitajana kautatakse riigi poolt maksudena kokkukogutava tulu suhet SKP-sse 2014. a. eelarves planeeritud 32,1 %, 2015.a. 32,7 % Kaudsete maksude osatähtsus SKT-st üks kõrgemaid, otseste maksude osatähtsus keskmisest madalam. 6. Rahandussuhted • Väärtuselised (rahalised) suhted; • Riigi poolt reglementeeritavad;
1998, lk. 19-21). "Valitsuse ja Eesti Panga majanduspoliitiline programm on osa majanduse ja rahanduse laiemast plaanimisest, millega viimasel ajal täitevvõimu tasandil tegeldakse. Nimetan lühidalt programmi rahapoliitilised põhiseisukohad. Valuutakomitee ja fikseeritud vahetuskursi poliitika jääb rahapoliitika aluseks kuni ühinemiseni Euroopa Rahaliiduga. Rahasüsteemi stabiilsusele ja kindlusele annab palju juurde valitsuse adekvaatne tegevus, eeskätt kindlakäeline konservatiivse eelarvepoliitika jätkamine." (Kraft, Eesti Panga Bülletään. 2000, lk.9-10). 3.2. Rahapoliitika instrumendid 20 Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid on keskpanganduses olnud suhteliselt mitmekesised. Enamiku tänapäeva keskpankade peamiseks rahapoliitika teostamise vahendiks on saanud avaturuoperatsioonid. Erinevalt enamikust keskpankadest kasutab Eesti Pank, tulenevalt valuutakomiteele tuginevast rahasüsteemist, oma rahapoliitika
· dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida · eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum · eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas · eelisaktsia aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel · ekspordimaks maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele, pannes
kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas eelisaktsia – aktsia, mille puhul on dividendi suurus investori jaoks teada, kuid ei anna hääleõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel ekspordimaks – maks, mis kehtestatakse eksporditavatele kaupadele ja teenustele,
Majandussüsteemidel on kalduvus ebastabiilsusele. 2. Valitsuse sekkumine on sageli vajalik. 3. Majandussüsteemi isekorrigeerumine on majanduslike languste puhul võimalik. P bl Probleemid: id · majanduse isekorrigeerumine võtaks liiga palju aega · väga raske realiseerida poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel 4 Tööpuudus on põhiprobleemiks ühiskonnas 4. ühiskonnas. Lahendus: ekspansiivne eelarvepoliitika. 29 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Postkeinsistlikud majandusteadlased 1. Majandus on oma olemuselt ebastabiilne. 2. Majanduse tasakaalu ei saavutata isegi pikema aja vältel. 33. Majanduses M j d domineerivad d i i d võimsad õi d ametiühingud tiühi d jja korporatsioonid. 4
kokkuhoidlikumaks ning keskkonnasõbralikuks. On võimalus, et indiviid jääb oma käitumismustrile kindlaks ka peale kõrget ja pikaajalist inflatsiooni. (Investopedia, LLC 2015) 1.4 Inflatsiooni juhtimine Lihtne on inflatsiooni juhtimist sõnastada, kuid raske seda reaalses elus rakendada efektiivselt. Üheks võimaluseks oleks fiskaalpoliitika ehk rahanduspoliitika karmistamine. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile antud ülesannetest, makromajanduslikest vajadustest ja valitsevate poliitikute taotlustest. Fiskaalpoliitika karmistamisega tõkestatakse majanduse kasvu, mis omakorda aitab aeglustada inflatsiooni kasvu. Seda on võimalik saavutada kogunõudluse vähenemise korral juhul kui riik otsustab vähendada kulutusi avalikus sektoris, kulutada vähem raha 11 toodete ja kaupade peale või tõsta otseseid makse
tuleb seal ka lahendada. ELil on liikmesriikidest sõltumatu eelarve. Igal valitsustasandil on oma eelarve. Eelarve on põhiline instrument, mille kaudu seadusandlik võim suunab ja kontrollib täidesaatva võimu tegevust. Subsidiaarsus eeldab, et keskvalitsuse tasandil tuleb lahendada vaid neid probleeme, mida kohalikul tasandil lahendada ei saa. 17. Mis on fiskaalpoliitika? Kirjelda fiskaalpoliitika funktsioone. Tänapäeval on fiskaalpoliitika ja eelarvepoliitika peaaegu sünonüümid. Fiskaalpoliitika väljendub selles, kuidas riik (keskvalitsus ja KOVid) kasutab oma õigust maksustada (ressursse koguda) ning mis otstarbeks ja kuidas ta maksudena kogutud raha kasutab (ressursse tarbib, väärtust toodab ja ümber jaotab). Fiskaalpoliitika funktsioonid: • Avalike kaupade tootmine ehk protsess, mille käigus kogu ressurss jagatakse era- ja avalike kaupade vahel ning tehakse valik, milliseid sotsiaalseid kaupu toota. Eesmärgid
*Maks- maksuliigid, tuleneb maksuseadustest. *makse- ei tulene maksuseadustest, see on nagu arve vms, nt üürimakse. 2 Maksude eesmärgid * maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Maksu põhifunktsioon on koormamisfunktsiooni ehk maksu fiskaalne funktsioon. (eelarveline eesmärk). Fiskaalpoliitika- eelarvepoliitika, mis kuulub valitsuse pädevusse. Rahapoliitika- Eesti Panga poliitika. Hoida koduvaluuta stabiilsust ja tagada pangasüsteemi toimimine. Maksul võib olla kujundamisfunktsiooni roll, mis jaguneb: 1. majanduslik poliitiline funktsioon sellised maksuseadused kujunevad inimeste käitumisest (tubakaaktsiis; alkoholiaktsiis, pakendiaktsiis, kütuseaktsiis). Eesmärk on mõjutada inimeste käitumist. 2
1. Loeng Avaliku sektori määratlemine Üldiselt: avalik sektor on valitsuse tegevus ja selle tagajärjed. Juriidiliselt: hõlmab valitsusasutusi ja kõiki avalik-õiguslikke organisatsioone (eelkõige poliitilised institutsioonid). Rahanduslik: lisaks eelnevale ka need organisatsioonid, mida suures osas rahastatakse riiklikest vahenditest nt haridus- ja tervisehoiu teenust osutavad SA (poliitiline eelarve kujundamine). Funktsionaalne: avalik sektor hõlmab kõiki organisatsioone avaliku halduse, sotsiaalkindlustuse, avaliku korra tagamise, haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- ja kultuuriteenuste valdkonnas olenemata nende rahastamisallikast ja teenuse osutaja õiguslikust vormist. Avaliku sektori ökonoomika mõiste: ökonoomika on õpetus nappusest, ehk kuidas teha piiratud ressursside tingimustes valikuid. Avaliku sektori ökonoomika- avalikus sektoris tehtud otsused (valitsuse roll, kuidas valitsuse tegevus mõjutab otsuseid, mida tehakse erasektoris) ...
1.3 Kitsaskohad seoses laste üldise heaolu tagamisega Laste üldist heaolu on võimalik suurendada ning lastele suunatuid teenuseid arendada, kui lapsed ja nendega seonduvad küsimused on (eelarve)poliitilised prioriteedid ning neile pööratakse eelarve koostamise protsessis erilist tähelepanu. Eestis ei hinnata enne riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarvete vastuvõtmist detailselt nende potentsiaalset mõju lastele. Eelarvepoliitika ja teiste riiklike poliitikate väljatöötamisel ja kujundamisel, nagu ka õigusaktide koostamisel ja muutmisel on vaja enne vastava eelarve, poliitika või õigusakti vastuvõtmist analüüsida ja kaaluda põhjalikult selle potentsiaalset mõju lastele (child impact analysis). Selline tegevus on vajalik ja Komitee poolt ulatuslikult soovitatud, et uute poliitikate ja regulatsioonide vastuvõtmisel oleks kindlasti arvestatud lapse õiguste primaarsuse põhimõte
kahele alusele: kullale ja dollarile. Kavandati rahvusvaheline rahasüsteem, mille tunnusteks olid: fikseeritud vahetuskursid, vabakaubandus ja dollari kasutamine põhivaluutana. 15.Maastrichti kriteeriumid Riigi rahandus Vahetuskurss Hinnastabiilsus Intressimäärad Õiguslik lähenemine 16.Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika. Fiskaalpoliitika on valituses otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. 17.Rahapoliitika eesmärgid Rahapoliitika eesmärk on stabiilne mahandus, kuid pearõhk on majanduse arenguks vajaliku finantskeskkonna loomisel, st hindade stabiilsusel, soodal ja stabillsel vahetuskursil, madalatel intressidel jne. Nende eesmärkide saavutamiseks mõjutatakse kogu ülejäänud majandust, k.a. tööhõivet, elatustaset, tootmise mahtu ja muud, mis on seotud rahanduspoliitikaga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
