Majanduskasvu taotlemise teeb paratamatuks rahvastiku kasv ja inimeste vajaduste kasv, soov maksimeerida heaolu. Majanduskasvu mõõtmise põhinäitajad on SKT juurdekasv protsentides või reaalse SKT juurdekasv elaniku kohta. Eelarvepoliitikat võib defineerida kui valitsuse majanduspoliitikat, kus valitsus, kasutades kulutuste ja maksumäärade muutmist, mõjutab majanduses toimuvaid protsesse. Valitsus sekkub majandusse eelarvepoliitika kaudu kahel põhilisel viisil: kulutuste ja ostudega ning maksustamisega. Valitsuse kulutused võib tinglikult jagada kahte suurde gruppi: 1) kulutused väljamaksetena elanikkonnale 2) erasektori toodetud kaupade ja teenuste ostmine riigi poolt Selleks, et teha kulutusi, on vaja tulusid. Riigi peamiseks tuluallikaks on maksud. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks põhilist majandusfunktsiooni:
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
-kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet Jürgen Ligi rahandusminister Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine,
1.Selgita, kuidas mõjutab majanduslikku koguaktiivsust, üldist hinnataset, tööhõivet, rahapakkumist, investeerimismäärasid, ja maksebilanssi Eestis (väike avatud majandusega riik, mis kasutab fikseeritud vahetuskurssi) maksude alandamine? Fikseeritud kursi puhul on eelarvepoliitika efektiivne. Maksumäärade alandamine suurendab tarbijate ostuaktiivsust. Majanduslik koguaktiivsus elavneb-SKP kasvab, tarbimise suurenemisega üldine hinnatase hakkab tõusma ehk toob kaasa inflatsiooni kasvu. Kuna raha pakkumine suureneb, siis kogunõudlus suureneb ja tööpuudus väheneb. Suurema raha pakkumisega intressimäärad langevad ning hakatakse rohkem investeerima. Maksebilanss võib minna defitsiiti, kuna investeeringud on
Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärgiks on tagada eelarvedistsipliini täitmine, hoidumaks ülemäärasest eelarvepuudujäägist. Sellega antakse panus rahalise stabiilsuse kindlustamisse. Liikmesriigid kooskõlastavad majanduspoliitikat Euroopa tasandil. Stabiilsuse ja kasvu pakt on eeskirjadel põhinev raamistik, mille eesmärk on tagada Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduse usaldusväärsus ning nende eelarvepoliitika kooskõlastamine. 1997 ELi liikmesriigid kirjutavad alla Maastrichti lepingule, sillutades teed ELi ühisvääringu euro kasutusele võtmisele. Selleks et riigid saaksid ühisraha kasutusele võtta, piiratakse asjaomase lepinguga valitsemissektori eelarvepuudujääki 3% SKP-st ja valitsemissektori võla taset 60%. 1998 stabiilsuse ja kasvu pakt. ELi liikmesriigid lepivad kokku riikide eelarve- ja majanduspoliitika järelevalve ning kooskõlastamise tugevdamises, et järgida
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 19 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Valitsuse eelarve kipub olema defitsiidis majandustsükli langusfaasis ning ülejäägiga majanduse tõusufaasis. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 20 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 21 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,0 / 1,0
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalmajandust? See on vanim majandussüsteem. Kogu ma...
saavutanud üldse iseseisvust, kui poleks olnud inimesi, kes mõtlevad selgelt ning arukalt? 1991. aastal, kui Eesti taasiseseisvus olime me majanduslikult teistest Euroopa riikidest palju halvemas seisus, kuid erinevad poliitilised jõud Eestis leidsid üksmeele ning osati ära kasutada välisriikide abivalmidust ning majandus ehitati üles välisriikide abiga. 2008. aastal algas Ameerikast alguse saanud ülemaailmne majanduskriis. Majanduslangus pani proovile Eesti tööturu kui ka eelarvepoliitika suutlikkuse reageerida õigeaegselt. Siiani oleme suutnud majanduskriisist toibuda väga edukalt. Kolm aastat tagasi alustas valitsus reservimäärade suurendamist. See kõik tulenes tervest mõistusest. Meie poliitikud suutsid ette näha, et tulemas on langus ning abimeetodeid sellest välja tulemiseks on vaja rakendama hakata kohe. Paljud kriitikud pidasid sellist poliitikat kasutuks ning arvasid et tuleks hoopiski alustada uute suuremahuliste projektidega ning laenata raha juurde
Sotsiaalselt sidus ühiskond. Sotsiaalne kaasatus (ühiskonna kihistus on vähenenud, kvaliteetne tervishoid kõigile kättesaadav), regionaalne tasakaal (regionaalsed erinevused vähenevad), tugev kodanikuühiskond. Regionaalne tasakaalustatus (tööpuuduse tase üheski regioonis ei ületa 8%), tugev kodanikuühiskond (kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL-riikide keskmisel tasemel). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid: sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika, haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. Ökoloogiline tasakaal loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu, saastumise vähendamise. Loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Eesti keskkonna stabiilne ja teadmistepõhine haldamine, keskkonnakasutuse väärtushinnangud lähtuvad eelkõige ökoloogiliselt tasakaalustatud elukeskkonna säilitamise vajadusest
Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
· Friedmani töödest lähtub olulises osas tänapäevane arusaam inflatsioonist ja rahapoliitika sõltumatus valitsusest. · Friedman argumenteeris fikseeritud valuutakursside vastu ja turu poolt määratud vahetuskursside poolt · Oli Ronald Reagani majanduspoliitiline nõustaja · Lisaks sellele andis ta olulise panuse tarbijakäitumise uurimisse, majandusajalukku, statistikasse ning majanduse metodoloogiasse 24. Fiskaalpoliitika on valitsuse eelarvepoliitika, mis lähtub riigile pandud ülesannetest, makromajanduslikest vajadusetest ja valitsevate poliitikute taotlustest. 25. Rahandussuhted jaotavad ettevõtte sissetulekuid riigifondide, ettevõtte enese vajaduste, töötajate ja aktsionäride vahel. Ümberjaotusprotsessis jaotatakse tulud veelkord ümber, näiteks tarbimismaksude kaudu. Nii moodustuvad rahandussuhete toimel valitsuse käsutuses olevad rahalised fondid, mida kasutatakse avaliku sektori kulude finantseerimiseks. 26
Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2
Lafferi kõver näitab majanduskasvu seost keskmise maksumääraga VALE Kui tööjõu maks kahekordistub, siis kahekordistub ka maksukiil VALE Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks ÕIGE Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke ÕIGE Nõudmispoolse majanduspoliitika põhiliseks tööriistaks on eelarvepoliitika, pakkumispoolse majanduspoliitika jaoks aga rahapoliitika ÕIGE Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2
Ühiskondliku kogukasulikkuse saame, kui lahutame ühiskondlikust kasulikkusest maha erakasulikkuse. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 5 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Raha pakkumine suureneb, kui keskpank tõstab kohustusliku reservi määra. Tagasiside Õige vastus on ,,Väär". Küsimus 6 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus suurendab valitsuse ostude mahtu. Valige üks: Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 7 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank suurendada raha pakkumist, et nii elavdada kogunõudlust. Valige üks: Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 8 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, kuid säilitavad need suheldes kolmandate riikidega; tolliliit lisaks omavahelisele vabakaubandusele on liikmesriigid kehtestanud ühised tollieeskirjad impordile kolmandatest riikidest; ühisturg lisaks vabakaubandusele ja tolliliidule on lubatud ka liikmesriikidevaheline tootmistegurite vaba liikumine; majandusühendus liikmesriigid ühtlustavad oma majanduspoliitika, sh eelarvepoliitika, rahapoliitika ja sotsiaalpoliitika ning tootmistegurite vaba liikumise. WTO World Trade Organisation (Maailma Kaubandusorganisatsioon) rahvusvahelist kaubandust reguleeriv ÜRO tütarorganisatsioon. Vabakaubanduse edendamine ja ühtsed kaubandusreeglid. IMF International Monetary Fund (Rahvusvaheline Valuutafond) tagada rahvusvaheline rahasüsteemi stabiilsus. Jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine ja ületamine. Börs -
1) Riigi majandustegevusse sekkumise põhjused ja vahendid. Tulude ümberjagamine (3.10) Kui turg ei toimi, raisatakse ressursse ja konkurents ei ole piisav siis on riigil põhjust sekkuda ja majandust reguleerida läbi seadusandluse ja hüvede ümber jagamisega. 2) Riigi majanduspoliitika eesmärgid. Eelarvepoliitika ja rahapoliitika: eesmärgid ja elluviijad (3.10) Eelarve poliitika: Ellu viib poliitika ja eesmärk on majanduse mõjutamine maksudega, tulu teenimise ja ka kulude kaudu. Rahapoliitika: Ellu viib Keskpank, kes jälgib valuuta stabiilsust ja tarbijahinde inflatsiooni. Eesmärk on majanduse mõjutamine nõudluse ja pakkumise läbi. 3) Maksud kui riigieelarve tuluallikas. Maksukoormus ja selle seos elanike heaoluga (3.11)
koosnevad tõusu- ning langusperioodidest; kestavad kauem kui ühe aasta (eristumaks sesoonsest kõikumisest majanduses) ning on püsivad; taas korduvad, aga mitte perioodilised (tsükli pikkus ning mõju ulatus on varieeruv). 4) Stabilisatsioonipoliitika eesmärk ja ,,suured küsimused" Stabilisatsioonipoliitikaks nimetatakse poliitikameetmeid, millega püütakse vähendada majanduse liigset kõikumist (volatiilsust), kuna sellega kaasnevad suured heaolukaotused. Raha- ja eelarvepoliitika kuuluvad mõlemad stabilisatsioonipoliitika meetmete hulka. (1) Kas majanduse toimimisse tuleks üleüldse sekkuda (s.t. proovida majandustsükleid aktiivselt ,,juhtida")? (2) Kui JAH, siis kas tuleks rakendada rahapoliitikat või eelarvepoliitikat (või kombinatsiooni mõlemast)? Kui EI, siis kaua kestab majanduse loomulik kohanemine? (3) Kas raha- ja eelarvepoliitika rakendamisel kasutada reeglipõhist või situatsioonikohast (ehk
Inflatsiooni korral on pakkumine ületanud nõudmise, on tekkinud üleküllus. Raha väärtus langeb ja raha väärtust peab kaitsma. Tööhõivetase on ületatud. Raha väärtuse võib fikseerida. Riik võiks toetada ülekülluses oleva kauba eksporti riikidesse, kus on kaubast puudus ja vähendada makse ekspordi pealt. Tulumaksu suurendamine. 3. Milles seisnevad kitseneva fiskaalpoliitika ja kitsendava monetaarpoliitika erinevused ja sarnasused? Fiskaalpoliitika on rahanduspoliitika ehk eelarvepoliitika. Kui aga valitsus kasutab fiskaalpoliitikat majanduse kokkutõmbamiseks, vähendades avaliku sektori kulutusi või suurendades makse, on tegemist kitsendava fiskaalpoliitikaga. Majanduse koomale tõmbamine, vähendatakse avaliku sektori kulutusi või tõstetakse makse. Monetaarpoliitika on rahapoliitika. Kitsendav rahapoliitika tähendab, et keskpank tõstab diskontomäära ja kohustusliku reservi nõuet ning müüb valitsuse võlakirju, vähendades seeläbi rahapakkumist
EMI ülesandeks sai EMU kolmanda etapi ettevalmistamine, mis peamiselt tähendas hoolitsemist selle eest, et Euroopa Liidu liikmesriikide rahanduslikud näitajad vastaksid konvergentsikriteeriumitele. Nende saavutamisteks pikendati ka teise etapi kestvust kahe aasta võrra. 1997. aasta Amsterdami lepinguga leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku, et kriteeriumide sisu ei ,,pehmendata", seetähendab EMU aluseks jäi konservatiivne raha- ja eelarvepoliitika. Euroopa Ülemkogu kinnitas 1998. aastal need riigid, mis pääsesid EMU kolmandasse etappi ja külmutas valuutade kursid Euroopa valuutaühikuga (European Cyrrency Unit ECU) Kolmas etapp algas 1. jaanuaril 1999. Üheteistkümnes EMU riigis hakkas elektroonilisel kujul kehtima ühine arveldusühik euro, mis asendas ECU. 1. jaanuarist 2002 võetakse euro EMU- maades käibele paralleelselt rahvusvalutadega ning 1. juulist 2002 saab eurost EMUs ainus maksevahend
ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut, tugevdaks iga üksiku riigi vastupanuvõimet välissokkidele ning aitaks seega ära hoida finantskriiside tekkimist ja levimist. RVF hindab eraldi nii maailmamajanduse kui terviku olukorda ning vähemalt korra aastas põhjalikumalt iga üksiku liikmesriigi majanduslikku olukorda. Seire olulisteks valdkondadeks on raha- ja vahetuskursipoliitika, eelarvepoliitika, struktuurireformid, finantssektori stabiilsus, riskide ja majanduse haavatavuse hindamine, teataval määral ka institutsionaalsed arengud (keskpanga sõltumatus, finantssektori regulatsioonid, läbipaistvus jms). 5.1.1. Liikmesriikide seire RVFi liikmesriikide majanduse seire toimub üldjuhul kord aastas toimuvate majanduspoliitiliste konsultatsioonide raames. RVFi põhikirja neljandas artiklis on
konkurentsivõime ja usaldusväärsus. Samuti tagada tõhus koostöö rahvusvaheliste organisatsioonide, eriti Euroopa Liiduga, sest seal tehtud otsustel on majanduskeskkonnale järjest suurem mõju. Väljakutse on ka vananeva elanikkonnaga ravi- ja pensionikindlustussüsteemi jätkusuutlik rahastamine. Järjest tähtsam on halduspoliitika, sest riigi tugitegevuste ühendamine ja avaliku teenistuse koordineerimine koondub rahandusministeeriumisse. Ministeeriumi tegevusvaldkonnad: riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine; maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja stabiilse maksusüsteemi hoidmine; majandusanalüüs ja majandusprognoos; avaliku teenistuse arendamine; riigilt ettevõtlusele antava abi (riigiabi) loataotluste läbivaatamine ja abiandjate nõustamine; hankijate ja pakkujate nõustamine riigihangete läbiviimisel ja riigihangete järelevalve; riikliku statistika kogumine;
4. MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS Tootmisressurss loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Kapital hõlmab varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukte, mida kasutatakse kaupade tootmiseks ja teenuste osutamiseks. Tööjõud tööealised ja võimelised inimesed. Konkurents võistlus, olukord, kus mitmed tootjad/pakkujad ostjate/nõudjate pärast võistlevad. Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõud...
tarbimise kasvu 5% tase. Investeeringute negatiivse kasvu taga, 2008. aastal -6% ja 2009. aastal -13%, on nii nõudlus- kui pakkumispoolsed tegurid. Endiselt langevate hindadega eluasemeturg ning kerkivad intressimäärad on soosinud elanike investeerimisotsuste edasilükkamist.Viimastel aastatel on jõudsalt investeeringute kasvu panustanud avalik sektor ning ka 2008. ja 2009. aastal saab tema panus olema positiivne, kuigi tagasihoidlik (Rahandusministeerium, 2008). Ka 2009 aastaks kavandatud eelarvepoliitika peab arvestama majanduse sügavama languse võimalusega. Majandus-langusele omaselt kujuneb kulude kasv 2009. aastal erasektori omast kiiremaks ning valitsemissektori kulutuste tase suureneb 40-41% SKP suhtes. Eelarvetulude suurendamiseks otsustas valitsus üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu määra järkjärgulise alandamise üheks aastaks peatada. Seetõttu jääb üldine maksukoormus 2009. aastal praktiliselt varasemale tasemele. Eeldades majanduskasvu taastumist plaanib valitsus jätkata
SKP turuhindades + netosissetulek välismaalt = RKP turuhindades RKP turuhindades + jooksvad netoülekanded = kasutada olev kogurahvatulu. Kasutada olev kogurahvatulu amortisatsioon = kasutada olev netorahvatulu Puhas majanduslik heaolu- näitab inimese rahulolu ja hõlmab lisaks ühiskonnas loodud kogutoodangule veel ka vaba aja varimajanduse väärtuse, millest on lahutatud negatiivsed välismõjud. Kogunõudlust mõjutavad tegurid- *poliitilised-rahapoliitika, eelarvepoliitika *majandusvälised- äriline usaldus ja tulevikuootused, kapitali väärtuse muutumine, rahvusvahelised majandustingimused, demograafilised protsessid Kogunõudluse elemendid: isiklik tarbimine, investeeringud, valitsuse kulutused, puhaseksport Pigou efekt- hindade taseme tõus vähendab raha ostujõudu ning kahandab tarbijate ostuvõimet, samuti kahaneb paralleelselt ka majapidamiste see rikkuse osa, mis on paigutatud hoiustesse
maailma kohta pärinevad kogemusest. · Ettevõte (Kuura 2008) - majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks · Finantsinstrument (äripäev.ee) - finantseerimise eesmärgil kasutatav finantseerimise (rahastamise) vahend. · Fiskaalpoliitika (Kuura 2008) ehk eelarvepoliitika (fiscal policy) valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. · Fondiemissioon (Kuura 2008) - aktsiakapitali suurendamine omakapitali arvelt ilma täiendavate sissemakseteta. Fondiemissiooni puhul aktsiate märkimist ei toimu ja uusi aktsiaid omandavad ainult olemasolevad aktsionärid · Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele.
renoveerimise, võttes prioriteediks Kirde-Eesti ja teiste kaugemate maapiirkondade objektid. MAJANDUS- JA PÕLLUMAJANDUS- POLIITIKA MAJANDUSPOLIITIKA o Miks sa ei saatnud? PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA o Kas üldse tegid? KULTUURI- POLIITIKA KULTUURIPOLIITIKA EESMÄRK o Kultuur on riigi vaimse julgeoleku ning rahvuse kestmise alus. o Eestis mõistetakse, et just kultuur tagab edu ja elujõu kogu ühiskonnale, rahvale ja riigile. o Kultuurist ja haridusest on saanud eelarvepoliitika prioriteedid. KULTUURIPOLIITIKA VALDKONNAD o Kultuuriväärtused(muuseumid, raamatukogud) o Meedia(meediateenuse osutamise load, väljaandmine ja taotlemine) o Kaunid kunstid(kunst, kirjandus, teater, muusika, filmikunst) o Sport(riiklikud sporditoetused, stipendiumid,preemiad, investeeringud) o Autoriõigus KULTUURIPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? · Võtame kõrgharidusega kultuuritöötajate palgaläbirääkimiste lähtepunktiks Eesti keskmise palga.
5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6
5. Kui keskpank soovib suurendada rahapakkumist, siis ostab turult võlakirju/bonde. Tõene 6. Rahanõudluse motiivid on: tehingumotiiv, ettevaatuse motiiv ja spekulatsioonimotiiv. Tõene 7. Spekulatiivse rahanõudluse kõver lõikub horisontaalteljega. Väär 8. Keinsistide rahanõudluse %-elastsus on suurem kui klassikute omal. Tõene 9. Rahapakkumise kasv tõstab kurssi ehk teeb raha odavamaks. Tõene 10. Diskontomäära tõstmine kahandab rahapakkumist. Tõene Test 14 – raha ja eelarvepoliitika 1. Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. Väär 2. Maksukiiluks nimetatakse otsese tööjõukulu ja tööjõu turuhinna vahet. Tõene 3. Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus. Tõene 4. Lafferi kõvera kohaselt ei ole valitsuse tulusid maksimeeriv maksumäär ühtlasi majanduskasvu maksimeerivaks maksumääraks. Tõene 5. Maksupoliitika eesmärk on kasvatada majandust, mitte täita eelarveauke. Tõene 6
RAHANDUSE ALUSED EKSAMI KONSPEKT Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga...
nende sokkide tagajärjed? Kogunõudluse- kogupakkumise muutused tingivad majanduse ebastabiilsuse: majanduskasv ja langus vaheluduvad periooditi. Välistest teguritest tulenevaid tugevaid makroökonoomilist tasakaalu mõjutavaid protsesse nim vastavalt mõjutatavale agregaadile kas nõudlus- või pakkumissokkideks. Sellised sokid mõjutavad oluliselt majanduslikku heaolu- näiteks neg sokid suurendavad järsult tööpuudust ja/või inflatsiooni. 58. Millised on eelarvepoliitika eesmärgid? Kuidas mõjutab eelarvepoliitika kogutoodangut ja hinnataset? Eesmärgid: tööhõive saavutamine ja koguprodukti mitteinflatsiooniline kasv. 59. Millised on raha erinevad (a) vormid ja (b) funktsioonid? Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend.
Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: a)) maksukoormuse automaatne reguleerumine g sõltuvalt sellest kas on majanduslangus j g või -tõus; b) b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile; majandussituatsioonile; j d it t i il c) c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu; d) eelarvepoliitika, mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt eelarvepoliitika majandussituatsioonist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 28. Fiskaalpoliitika on: a) keskpanga tegevus rahapakkumise suurendamiseks või vähendamiseks, et aktiviseerida või kärpida majandusaktiivsust, majandusaktiivsust eesmärgiga tasandada majanduse tsüklilisi kõikumisi;
kujunemise ja olemuse käsitlusest. Iseloomulik: lühiperioodi majanduskäsitlus, lühiperioodil on hinnad ja palgad jäigad, majanduse tüüpiliseks seisundisks pole tasakaal, vaid pikaajaline seisak või pidev ebastabiilsus, tööpuuduse põhjuseks on ebapiisav kogunõudlus, tööpuudust on võimalik leevendada, kui valitsus sekkub majandusse, suurendades kogunõudlust, parim vahend kogunõudluse mõjutamiseks on valitsuse eelarvepoliitika, efektiivne nõudlus tekitab pakkumise. Hinnad ja palgad pole piisavalt paindlikud ja turumajanduse iseregulatsioonivõime on piiratud. Tasakaaluseisundis sõltub toodangu maht eeskätt kogunõudlusest. Potentsiaalne tootmismaht Q* - tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril. Suurus oleneb tööjõu pakkumisest ja töö tootlikkusest, kapitali akumulatsioonist ja tehnoloogilisest arengutasemest. Ressursside täishõive
Vastupidiselt teistele erakondadele. · S-V.Kiisler esitas eelnõu, mis võimaldaks haldusreformi läbi viia 2009.aasta, kohalikel valimistel. · Eesmärk tagada KOV üksuste majanduslik toimetulek ja avalike teenuste ühtlane tase, kogu Eesti territooriumil läbi OV tugevndamise ja kohaliku demokraatia arendamise, luues sellega eeldused piirkonna tasakaalustatud arenguks. Majandus-, maksu- ja eelarvepoliitika I Valitsusliidu majanduspoliitika pikaajaline eesmärk on Eesti inimeste jõukuse suurendamine. Selleks peame vajalikuks senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust, valitsusliit:
peatumise märke. Selleks, et euro unistus aastaks 2011 säiliks, on äärmiselt tähtis, et hoitaks riigieelarve puudujääk Maastrichti eelarvekriteeriumi piires. See on praegu ilmselt ka kõige raskem ülesanne. Tuleb rakendada tugevat eelarvepoliitikat ja kuigi valitsus on juba see aasta läbi viinud olulised eelarvekärped, siis sellest veel ei piisa. Oluline on astuda veel täiendavaid samme puudujäägi vähendamiseks. Tugev eelarvepoliitika aitab hoida ka usaldust Eesti majanduse suhtes. Oluline on, et Vabariigi Valitsus julgeb vastu võtta vajalikke otsuseid, kuna nende edasilükkamine tähendaks tagasilööki europlaanides ja põhjustaks ühiskonnas suuremat segadust ja pingeid. Vahetuskursi kriteeriumi korral peab riik vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ( Exchange Rate Mechanism II ) ja hoidma oma valuuta vahetuskursi euro suhtes stabiilsena
töötururiskide maandamise süsteem. Töösuhetes toimib sotsiaalse partnerluse põhimõte. Loodud on elukestva õppe süsteem, mis pakub tööalast täiendus- ja ümberõpet. Tugev kodanikuühiskond. Kujunenud on mõjus kolmas sektor, mis pakub mitmeid avalikke teenuseid ning osaleb poliitiliste otsustuste kujundamisel. Kodanike osalusprotsent valimistel on vähemalt EL riikide keskmisel tasemel. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid Sihipärane eelarvepoliitika, sh ka tõukefondide vahendite kasutamine. Regionaalset tasakaalustatust suurendatakse perioodi esimesel poolel lisaks Eesti enda eelarvevahendite-põhistele sihtprogrammidele ka EL regionaalprogrammide ja EL Sotsiaalfondi rahaliste vahendite toel. Selle tulemusena arendatakse regioonides välja neile sobiv majandustegevus ning piisavalt tugev infrastruktuur, vähendatakse indiviidide ja perede majanduslikku ebavõrdsust ja sotsiaalset tõrjutust
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
ning eesmärgid. Viimasteks on demokraatia, vabadus ja võrdsed võimalused kõigil. Ka kuuluvustunne ja ühine identiteet, sallivus ning lugupidamine teiste inimeste ja kultuuride vastu. Ühiskond saab sotsiaalselt sidus olla kui rahvas usaldab riiki , käitub seadusekuulekalt ning osaleb kodanikeühenduste koostöös. Nende eesmärkide saavutamise põhimehhanismid oleks sihipärane eelarvepoliitika, tööturupoliitika, sotsiaalpoliitika ning haldusreform ja partnerluspõhine otsustamine. · Ökoloogiline tasakaal- üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutamisse. Keskkonnakaitse põhifunktsioon on loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu ja saastumise vähenemise ning loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamise.
Majandus avatud ühiskonnas 4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisr...
Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA? milliseid kaupu ja teenuseid on vaja toota ja kui palju KUIDAS? neid kaupu ja teenuseid toota KELLELE? lähevad need tooted ja teenused tarbimiseks Käsumajandus riikides, kus majandusotsuste tegemine on valitsuse käes. Valitsus annab käske, et teha mida? kuidas? ja ke...
dokumentide (näit. eelnõude, kontseptsioonide, strateegiate) väljatöötamisel. Õigusloomevallas toimuv kaasamine või kaasamata jätmine mõjutab meid ja meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel. Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel Avaliku halduse ülesanded
Eestisse tugevaid investoreid , sooviti liituda euroliidu riikide klubiga ning seeläbi parandada majanduskasvu. Otsest euro mõju eesti majandusele on üsna raske hinnata. Mõju avaldub pika aja jooksul ja seda mõjutavad veel mitmed erinevad faktorid. Eesti tegi pikka ja järjepidevat tööd euroalaga ühinemiseks. Toimus majanduspoliitika alustalade tugevdamine ja ebapopulaarsete reformide elluviimine. ,, Usaldusväärse ning jätkusuutliku majandus - ja eelarvepoliitika elluviimine ei lõpe aga ühisraha kasutuselevõtuga, vaid pigem vastupidi see on majandus ja rahaliidu üks võtmeküsimusi."(A.Hanson,2013) 6 KASUTATUD ALLIKAD ,,Eesti rahareform 1992" AS Postimees, Tartu 1997; ajaleht Postimees http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2010/01/mida-toob-kaasa-euro-tulek-kinnisvaraturule/ http://www.euro.eesti.ee/EU/Prod/Euroveeb/Avaleht/Vasakmenueue/Eurole_ueleminek_Eestis /index.html http://et
Millised on riigi võimalused sekkumiseks? 1) Konkurentsiseadus 2) Tootmismahu piirangud 3) Ettevõtete ülevõtete 4) Hinna- ja kasumi regulatsioon Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET Negatiivsed välismõjud: ● Otsene keelamine ● Maksude kehtestamine Positiivsed välismõjud: ● Raha ja vahendite piiramine ● Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA - Valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid
h ja j tarbekaupade turul. r LM re IS Qe Q Tasakaal mõlemal turul ehk ISLM diagramm. 34 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Agressiivse eelarvepoliitika (valitsemiskulude ja investeeringutee suurendamine) ja ärioptimismi kasvu mõjul ISLM mudelis nihkub IS kõver. LM 3. Tegelikkuses suureneb SKP raha fikseeritud r pakkumise jjuures aga p g ainult siis kui suurenevad intressid. Muul põhjusel vaevalt hakkavad
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
suurema usaldusega. Äramärkimist väärib asjaolu, et sissetulekul on Riigikogu usaldusele suurem mõju kui haridustasemel. Majanduskriis näitas, et rahvas hoolib suures plaanis riigi majandusolukorra käekäigust ka siis, kui see nende isiklikku olukorda väga tugevalt ei mõjuta. 3.2. Eesti parlamendi usaldus Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes on esikümne lõpus ning proportsionaalne valimissüsteem ning tugev eelarvepoliitika mängib siin suurt rolli. Muulaste usaldus Riigikogu vastu on olnud kõikuv, ületades mõnel perioodil isegi eestlaste usaldustaset, kuid mis langes peale 2007. aasta aprillirahutusi ning ei ole enam endisele tasemele taastunud. Hetkel on raske mitte-eestlaste usaldust tõsta, sest Eesti-Vene suhted on ikka veel pingestatud. 3.3. Riigikogu usaldamises esinevad hüppelised muutused on põhiliselt seotud valimistsükliga. Uue Riigikogu koosseisu ametisse astumisega, s.o
tulumääras *volatiilsusrisk- mida kõikuvam väärtpaberi hind, seda suurem on riskikomponent *likviidsusrisk- võimalus , et aktsiale ei pruugi leiduda ostjat või müüjat või on ostu- või müügihuvi väike. See risk on suur väikestel turgude. Portfelliteooria- eesmärk valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid , mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu Fiskaalpoliitika- rahakoti haldamine e eelarvepoliitika. Riigieelarve suurus sõltub maksukoormusest ja sellest kui hästi või halvasti maksud laekuvad. *Automaatne fiskaalpoliitika- inerts , mille tulemusena iseenesest ning välisest sekkumisest sõltumata võivad majadusprotsessid liikuda soodsas suunas. *Situatsioonikohane fiskaalpoliitika jaguneb sõltuvalt soovitud eesmärkidest: -agressiivselt laienev fiskaalpoliitika- valitsuse tegus majandustegevuse elavdamise suunas. Eesmärkide saavutamiseks peaks valitsus
- mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused - Riigi majandusse sekkumise motiivid - Ühishüvised 3) Riigieelarve (õpik lk 129-134, TV ül 107-109) - mõisted: riigieelarve, rahandusaasta, eelarvepoliitika, maksupoliitika, kulupoliitika, eelarvedefitsiit, lisaeelarve, maksukoormus, maksumäär, maksusüsteem. - Erinevad maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv - Maksupoliitika erinevad aspektid - Eelarve koostamise põhimõtted 4) Maksud, nende otstarve (õpik lk 135-139, TV ül 110-114, 117) - mõisted: otsene maks, kaudne maks, tulumaks, käibemaks, riigilõiv, aktsiisimaks, sotsiaalmaks,
hinnakasvu jätkumisse paneb nii laenuvõtjaid kui panku võtma kõrgemaid riske; madalad intressimäärad muudavad riskantsemad varad atraktiivsemaks, kuna nende tootlus on kõrgem. Pankade puhul väljenduvad need trendid tavaliselt krediidistandardite lõdvendamises, mis võib viia aga liigse laenupakkumiseni. 97. Mis seost kirjeldab Philipsi kõver? Philipsi kõver on majandusteaduse mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel 98. Mis on eelarvepoliitika? Eelarvepoliitika on see poliitika, mis mõjutab majandusaktiivsust läbi valitsuse kulutuste ja tulude. 99. Mis on primaarne defitsiit? primaarne defitsiit on valitsuse kulutused miinus maksutulud (millest on siirded maha arvatud) ehk G-T (G on valitsuse kulutused, T maksulaekumine) 100. Mis on struktuurne defitsiit? On nominaalsest eelarvetasakaalust on lahutatud tsükliline komponent. 101. Pakkumispoolne poliitika on see poliitika, millega valitsus mõjutab agregeeritud pakkumist:
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
