2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 % 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Rahasüsteemi poolt määratud piiridesse 19 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. 81.Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase eelarvedefitsiidi menetlus Varase hoiatuse süsteem eesmärgiks on välistada juba ette igasugune eelarvedefitsiidi tekkimine või planeerimine. Iga riik on kohustatud koostama tasakaalus eelarve ning EL-l on õigus seda kontrollida. Riigid peavad esitama stabiilsusprogrammi.
Mõjutab tootmist laienemise suunas. Keskenduti isiklikke ja ärimaksude kärpimisele ja valitsuse rolli vähendamisele. (näit. Reformierakonna põhiideed) Loodeti inflatsiooni, töötuse ja intressimäärade alanemist, paraku nii ei läinud. Inflatsioon langes 12%-lt 4%-le, töötus aga suurenes 7,1% kuni 11%. Sisuliselt oli tegemist g suurima kriisiga g ppärast 1930. Suur eelarvedefitsiit, intresse maksti 15% kogu valitsuse kulutustest. Grammi-Rudmani seadus eelarve tasakaalu kohta. USA-s negatiivne väliskaubandusbilanss. USA maailma suurim võlglane, nõuti Saksamaa,, Jaapani p majanduse j elavdamist. 46 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Gerge Herbert Walker Bush oli USA asepresident (1981- 89) ja 41
2009). Eesti liitus 2004. a. Asutajaliikmed olid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland ja Luksemburg Suurbritannia, Taani Kreeka, Hispaania, Portugal Soome, Rootsi, Austria Eesti, Läti, Leedu, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Malta, Küpros, Poola Bulgaaria, Rumeenia Horvaatia Euro: Nõuded: · hinnatõus ei tohi olla kõrgem, kui kolmes madalaima inflatsioonitasemega liikmesriigis, · eelarvedefitsiit peab jääma alla 3% SKP-st, · valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60% SKP-st, · pikaajalised intressimäärad ei tohi olla üle 2% kõrgemad kui kolmes madalaima intressitasemega liikmesriigis. Euroopa Parlament - jagab Euroopa Liidu Nõukoguga seadusandlikku võimu. Ei saa koostada õigusaktide eelnõusid. Igal riigil on vastavalt rahavaarvule saadikuid. Ülesanded: Teeb demokraatlikku järelvalvet kõigi EL-i institutsioonide ja eelkõige komisjoni üle.
Majanduse tasakaalustamine: automaatsete stabilisaatorite kasutamine (progressivne tulumaks ja töötu abiraha; omab piduratavat jõudu, aga ei kõrvalda langust ega tõusu täielikult l5p35) ja diskreetne eelarve poliitika (nõuab sekkumist; maksude alandamine l5p39). Ehk fiskaalpoliitika võib olla automaatne ja diskreetne e situatsioonikohane. Riigivõlg: Riigivõlg tekib eelarvedefitsiidi akumuleerumise tagajärjel. Eelarvedefitsiit tekib kui valitsuse kulud ületavad valitsuse tulusid. Eelarvedefitsiidi finantseerimiseks võtavad riigid tavaliselt laenu. Laenuga kaasneb täiendav võlakoormus intressimaksete näol, mis võib omakorda viia riigivõla suurenemiseni. Riigivõlg võib jaguneda siseriiklikuks võlaks ja välisvõlaks. Riigivõlg võib kasvada: sõjad, majanduse langused, maksude alandamine. Suure võlaga ei kaasne riigi pankrot sest (l5p48): võla taasfinantseerimisvõimalus, maksude tõstmine,
liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase · Eesmärgiks konkurentsi toetamine ja konkurentsi aasta jooksul olla devalveeritud ning moonutamise takistamine selle kõikumised peavad olema jäänud · Suunatud EL tasandi toimuvale kaubavahetusele ja ei Rahasüsteemi poolt määratud puuduta liikmesriikide sisest konkurentsipoliitikat Piiridesse 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3% 77. Riigiabi (mõiste) sisemajanduse koguproduktist. 5. riigivõlg ei tohi ületada 60% SKP-st. Riigiabi on igasugune riiklik abinõu, mis (ükskõik millises vormis) vähendab ettevõttele pandud koormust 81. Varase hoiatuse süsteem ja ülemäärase ja sellega kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. eelarvedefitsiidi menetlus 78
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS Aazio positiivne kursivahe, aktsiate müügikasum absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma adekvaatsus täielik vastavus, sisult kattumine. akreditiiv - maksekäsund, mille kohaselt pank sooritab makseid kliendi kontolt ettenähtud tingimustel; importööri korraldus importööri pangale reserveerida raha eksportööri kasuks ja teostada arveldus eksportöörile ettenähtud tingimustel; ostja poolt müüja kasuks avatav arve, mis avaneb müüjale nõutud dokumentide esitamisel aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. Aktsia väikseim nimiväärtus on 10 krooni. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 krooni, peab see olema 10 krooni täiskordne. aktsiadividend li...
Kuidas tehakse RIIGIEELARVE Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja plaanitavate kulutuste kohta. Riigieelarve koostamisel ei ole veel tegelikud laekumised teada, seega on tegu prognoosiga. Eelarve peaks olema üldjuhul tasakaalus, st ei tohiks plaanida rohkem kulutusi, kui on raha, mida kulutada. Selles osas on Eesti eelarve üsna eesrindlik. Kui kulutusi on rohkem kui tulusid on eelarvedefitsiit. Seda nimetatakse ka negatiivne riigieelarve (st osa kulusid on plaanis katta laenudega), kui eelarvesse on planeeritud ka väike ülejääk, siis on positiivne eelarve. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31. detsember, seda perioodi nimetatakse rahandusaastaks. Eelarvepoliitika koosneb maksupoliitikast- oluline, milliseid makse riik määrab ja mille eest raha
30. lai valik kaupu ja teenuseid - extensive choice of goods and services 31. jaemüügi hinnaindeks - retail prices index 32. tagasilangus - receission 33. stabiilne kasum - sustainable profit 34. struktuurne inflatsioon - underlying inflation 35. tõus poolekohaga tõõtamises - growth in part-time employment 36. füüsilisest isikust ettevõtja - self-employed entrepreneur 37. pikaajalised investeeringud tööstusesse - long-term investment in industry 38. eelarvedefitsiit - budget deficit 39. edasimüügihind - resale price 40. kulutuste esmajärgulisus - priority areas for expenditure 41. ettenägematu kasum - windfall profit 42. ettenägematu maks - windfall tax 43. kasvatama riigi jõukust - expanding the country's wealth 44. paindlik tööturg - flexible labour market 45. otsida inimesi tähtsateks töödeks - to headhunt people for important jobs 46. värbama - headhunt 47. haridusalane kutseoskus - educational qualification 48
2. pikaajaliste intresside tase ei tohi viimase aasta jooksul olla kõrgem kolme kõige madalama intressitasemega liikmesriigi keskmisest rohkem kui 2 protsendipunkti; 3. liikmesriigi valuuta ei tohi kahe viimase aasta jooksul olla devalveeritud ning selle kõikumised peavad olema jäänud Valuutasüsteemi poolt määratud piiridesse; 4. riigi eelarvedefitsiit peab olema alla 3 % sisemajanduse koguproduktist (SKP); 5. riigivõlg ei tohi ületada 60 % SKP-st. Stabiilsuspaktist kinnipidamine on raske olnud, kuna need kriteeriumid on väga ranged ning nende rikkumine ei toonud mingeid karistusi kaasa – korralekutsumine oli vaid formaalne. Seega ei ole liikmesriikidel ülearu motivatsiooni neid iga hinna eest täita. 32. Mis on peamine kriitika Majandus-ja Rahaliidu loomisel?
A. see on põhjustatud KN kõvera nihkest paremale B. see on põhjustatud KN kõvera nihkest vasakule; C. see on põhjustatud KP kõvera nihkest vasakule; D. see on põhjustatud KP kõvera nihkest paremale; E. kõik vastused valed ANSWER: 4. Kui kogunõudluse tase ületab täishõive tingimustes saavutatud SKP, tähendab see, et majanduses: A. on finantspiirangud; B. on inflatsiooniline lõhe; C. on deflatsiooniline lõhe; D. on tasakaal KN ja KP vahel; E. on eelarvedefitsiit ANSWER: B 5. Kui tasakaalu SKP on suurem selle potentsiaalsest tasemest, siis: A. hindade tase kasvab; B. töötuse tase kasvab; C. tekib deflatsiooniline lõhe; D. automaatselt kasvab KP; E. automaatselt kasvab KN ANSWER: A 6. Kogunõudluse kõver väljendab seost: a) hindade taseme ja kaupade ja teenuste ostmiseks tehtavate kogukulutuste vahel; b) hindade taseme ja toodetud SKP reaalse väärtuse vahel; c) hindade taseme, mida tunnistavad ostjad ja mis rahuldab müüjaid, vahel;
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
majandustehingutes kajastatud hinnatõus Isegi siis kui on arvestatud kõikide lepingute puhul inflatsiooni, tekivad ikkagi lisakulud Äraarvatud inflatsioonilisakulud Raha hoidmise alternatiivkulu tõus. Inimesed hoiavad vähem raha pangas, püüavad osta tarbekaupu Menüükulud.Vajadus vahetada pidevalt hinnasilte, seadistada ümber taksofone, mänguautomaate jms. Maksutuludena eelarvesse laekuva raha reaalväärtuse langus.Võib tekkida olukord, kus eelarvedefitsiit tekitab inflatsiooni, mis viib omakorda maksutulude kahanemisele ja uuesti eelarvedefitsiidi suurenemiseni. Ootamatu ehk prognoosimatu inflatsioon Majandussubjektid ei oska või enam ei jõua ennast inflatsiooni vastu kaitsta Ootamatu inflatsiooni tagajärjel jaotub rikkus erinevate elanike kihtide vahel ümber. Rikkuse ümberjaotumine Laenuandja ja laenuvõtja.Inflatsioon jaotab tulu ümber laenuvõtja kasuks. Tööandja ja töövõtja.Töölepingud sõlmitakse pikema aja peale ja nende
alustaski Türgi mitmeid reforme- eesmärgiks erasektoril ja turumajandusel põhinev moodsam majandus. Tulemuseks oli tugev majanduskasv- rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on järjest suurenenud ning regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon ning nõrk pangandussektor. Bülent Eceviti valitsuse ajal (19992002) taasalustati struktuurireforme vastavalt IMF(Rahvusvaheline valuutafond)-iga allakirjutatud lepingule. Nende seas on sotsiaalkindlustusreform, rahandusreform, riiklike pankade reform, pangandussektori reform,
kaastöölisi, mistõttu võimul olid sõpruskonnad. Suurt osa maast valitsesid bandiidid ja maffia. 20. sajandi alguses üritas peaminister Giovanni Giolitti läbi viia põhjalikke reforme, kuid need kukkusid läbi. Kaasa ei aidanud ka osavõtt I maailmasõjast erinevused suhtumises sõjaküsimustesse ajas valitsevad rühmitused veelgi suuremasse tülli. Riigi majandus oli krahhi äärel seda nõrgestasid hiiglaslik eelarvedefitsiit, tööstuse ja kaubanduse ebastabiilsus. Pärast sõda kasvas tööpuudus tänu demobiliseeritutele järsult 2 miljonini ning inflatsiooni tõttu oli 1919. aastaks elu võrreldes sõjaeelsete aastatega kasvanud neli korda. Suure osa elanikkonna vaesumine muutis rahva sõjakaks ja kuigi valitus üritas ühendad jõude rahvusliku heaolu nimel, ei tulnud sellest midagi välja. Selleks oleks pidanud kaks suuremat parteid, sotsialistid ja Rahvuspartei looma koalitsiooni, aga nende vahelisi suure
odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) · dividend aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa · dividend omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. · dollariseerumine situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E · eelarve ülejääk situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid · eelarvedefitsiit situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid · eelarvejoon (ka: eelarvepiir) näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida · eelarvepoliitika valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum · eelarvepoliitika valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas
investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa dividend - omanikutulu ettevõtte osanikele jaotatavast puhaskasumist. dollariseerumine – situatsioon, kus usalduse puudumisel hakkab koduse raha asemel ringlema USA dollar E eelarve ülejääk - situatsioon, kus valitsuse tulud ületavad kulusid eelarvedefitsiit – situatsioon, kus valitsuse kulud ületavad tulusid eelarvejoon (ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja kaupade olemasolevate hindade juures hankida eelarvepoliitika – valitsuse (maksu)tulude kujundamise ning kulude kaudu kogunõudluse mõjutamise vahendite ja meetodite kogum eelarvepoliitika – valitsuse otsused valitsuse kulutuste ja maksutulude kasutamise osas
ette ka mõningate võlakirjade osalise tühistamise (ehk osalise pankroti 53,5% ulatuses) Hetkel abipakett kestab PORTUGAL Suured majanduslikud probleemid nagu bürokraatia, maksudest hoidumine, korruptsioon, madal viljakus Riik on silma paistnud korruptiivse EU struktuurifondide kasutamisega, hiljuti avaldati uurimus, mille kohaselt on Portugal struktuurifondide raha kasutanud kahtlast tüüpi avaliku ja erasektori koostöös juba kümneid aastaid Portugali majanduskasvu pidurdab suur eelarvedefitsiit ning laenukoormus 2011 aprillis kinnitati Portugalile võimetusest end finantseerida 78 miljardi euro suurune abipakett Portugal on abiprogrammist väljunud HISPAANIA Hispaania võlakoormus võrreldes teiste riikide ei olnud väga kõrge, aastal 2010 60% SKP-st Samas oli defitsiit madal tänu erakordsele maksutulule kinnisvarasektorist Kinnisvaramulli lõhkedes on Hispaania võtnud osaluse mitmes pangas Erakordsed kulutused on suurendanud
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
iii. kriisist väljumiseks peab riik elavdama tarbimist iv. riik saab seda turgutada oma eelarvepoliitika kaudu (tõsta toetusi, pensione ja muid abirahasid, anda elanikele soodsatel tingimustel laenu) v. kõik see suurendab riigieelarve kulusid, kusjuures tulud jäävad esialgu samaks vi. paratamatult tekib eelarvedefitsiit vii. eelarve puudujäägi katmiseks peab riik raha rohkem ringlusesse laskma. Suurendama raha emissiooni viii. tarbimist saab suurendada inflatsiooni kunstliku tekitamise kaudu ix. väitis: Inflatsiooni ei tohi karta, kui seda hoida kontrolli all x. inflatsioon < > tööpuudus /pöördvõrdeline seos/ Kui inflatsioon on
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitika - valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: o Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa o Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). o Piirangud liikmesriikidele: o Eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o Võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st. o Ühised tollid kolmandate riikide suhtes. o Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks. o Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg Eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. Euroopa Liidu 4 vabadust: o Kaupade vaba liikumine
· Koostatakse 11 ministeeriumi ja Riigikantselei strateegiate ning RM kevadprognoosi põhjal · RES koostamisel teeb Valitsus valiku ministrite pakutud uute algatuste vahel ja otsustab olemasolevate lõpetamise · RES on sisendiks ministeeriumide iga-aastase eelarve ja tegevuskava projektidele Eesti eelarvedistsipliin on alati olnud üks Euroopa parimaid (väike riigivõlg ja eelarvedefitsiit, reservide olemasolu, suutlikkus vajadusel eelarvet konsolideerida) Riigieelarve tegevuste planeerimise ja juhtimise raamistik on paigas, kuid vajab sissetöötamist ja arendamist (Tegevus- ja tulemuspõhisus, Valdkondade mitme-aastased kulupiirangud RES-i, Euroopa semester ja RES, Riigikogu roll). + TUTVUDA: Riigi Raha Veeb (http://riigieelarve.fin.ee/) Riigi eelarvestrateegia (www.fin.ee/failid/RES_2008-2011.doc) 2011.a riigieelarve (eelkõige ülesehitus)
· Prantsusmaa kuningakoda hakkavad kummitama finantsprobleemid. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" · 1738 sekkus ta Poola pärilussõtta ja 1740 Austria pärilussõtta · 1756-1763 nn. Seitsmeaastane sõda. Prantsusmaa kaotas Kanada ja India valdused Kujunesid välja kaks riikide blokki: a) Prantsusmaa, Austria ja Venemaa ning b) Inglismaa ja Preisimaa. Suure Prantsuse Revolutsiooni eelõhtu · Süvenes eelarvedefitsiit. · Protest privilegeeritud seisuste vastu. Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert
Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg. Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel läbi maksude ja eelarvekulutuste. Euroopa Liidu printsiibid: Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid EL sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (nt käibemaks ja aktsiisid). Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud: 1) eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKPst 2)võlakoormus ei tohi ületada 60% SKPst ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele Ühisturg. 28
nõuete tingimusteta täitmise vajaduses ka eurotsooniga liitujais-riikides koos Euroopa Komisjoniga. Vastavalt liitumislepingule pidid kõik Euroopa Liiduga liitunud riigid (sealhulgas Eesti) esimesel võimalusel Stabiilsuspakti kohaselt liituma eurotsooniga. See aga nõuab, et liituja- riigi hinnatõus ei tohi ületada 1,5% kolme madalaima hinnatõusuga EL-i riigi aritmeetilisest keskmisest arvestatuna (st umbes 3%-list inflatsioonitaset). Liituja-riigi eelarvedefitsiit peab jääma alla 3 protsendi SKP-st ja valitsuse koguvõlg ei tohi ületada 60 protsenti SKP-d. Samuti peavad pikaajalised intressimäärad olema mitte üle 2% suuremad kui kolme madalaima tasemega liikmesriigi aritmeetiline keskmine ja meie rahvusvaluuta kõikumispiirideks on pluss/miinus 2,25% paaril euroeelsel aastal. Lisaks nende eurotsooniga liitujate kriteeriumite täitmise jälgimisele on EKP põhifunktsioonideks: a) vältida järske hinnatõuse kogu EL-i
mõjutab kaupade ja teenuste vaba liikumist · 2004 aastal on Eesti jaoks põhimõtteliseks muudatuseks maksusüsteemis nn. kolmandate riikide suhtes Eesti piiril kehtima hakkavad EL ühtsed tollid. See puudutab eelkõige Eesti kaubavahetust Venemaa, Ukraina ja USA-ga; · otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal- majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele o Ühisraha euro Euro on EL ühine raha majandusruumi tugevdamiseks. Uutel liikmesriikidel üleminek
nautida ka tulevased põlved. Igal kevadel arutab ülemkogu Lissaboni strateegia elluviimist. Maastrichti kriteeriumid: viis kriteeriumi, mille alusel otsustatakse, kas ELi riik on valmis euro kasutuselevõtuks. Need kriteeriumid on järgmised. Hinnastabiilsus: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 1,5 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima 6 inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni; Eelarvedefitsiit: riigi aastane eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% selle riigi aastase SKP suhtes; Võlakoormus: riigi valitsussektori võlakoormus ei tohi ületada 60% selle riigi aastasest SKPst; suurema võlakoormusega riikidel on samuti võimalus euro kasutuselevõtuks, kui nad tõestavad, et võlakoormus pidevalt väheneb; Intressimäärad: riigi inflatsioon ei tohi enam kui 2 protsendipunkti võrra ületada kolme madalaima inflatsioonitasemega
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
ja teenuste vaba liikumist - 2004 aastal on Eesti jaoks põhimõtteliseks muudatuseks maksusüsteemis nn. kolmandate riikide suhtes Eesti piiril kehtima hakkavad EL ühtsed tollid. See puudutab eelkõige Eesti kaubavahetust Venemaa, Ukraina ja USA-ga; - otseste maksude ühtlustamist ei nõuta Piirangud liikmesriikidele eelarvepoliitika osas: · Stabiilsuse ja kasvu pakti piirangud o eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st o võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st · ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes · struktuuriabi madalama arengutasemega liikmetele jätkusuutliku sotsiaal-majandusliku arengu tagamiseks · solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele 26 13.3. Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus. Lk.177-179
Lääne-Euroopa Suurriigid Kirjandus: ,,Prantsusmaa Ajalugu", ,,Briti Saarte Ajalugu", ,,Saksa Ajalugu", ,,Kahel Pool Kanalit" Eksam: tavaline kirjalik eksam ilmselt. Paar mahukat küsimust. (nt: Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Suur Britannias/Saksamaal/Prantsusmaal jne). Saab läbi loengu konspektidega! (?) Moodsa rahvusliku identiteedi kujunemine Moodne rahvuslik identiteet vs varasem. Varasema perioodi rahvusliku identiteedi kohta võib öelda, et patriotism, rahvustunne jne on alati olemas olnud, aga enne 19.saj muutub enese identifitseerimisel oluliseks just keel. Keskajal kiriku, kultuuri jms keeleks oli ladina keel, siis nüüd 19saj hakatakse tähelepanu pöörama just oma keelele. Alguse saab see ca Napoleoni sõdade ajal. Ka Saksamaal. See üleminek on ajaloos pöördeline muutus. Suurbritannial ja Prantsusmaal on rohkem ühist, võrreldes Saksamaaga. Nad on palju pikema koondatud tsentraliseeritud ajalooga riigid. Kui nad hakkavad...
keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandusliku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital. NB! Euroopa Liidu 4 vabadust:
keemia kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital.
kaupu jm. Euroopa Liidu fiskaalpoliitika ja ühisturg Fiskaalpoliitikaks nimetatakse valitsuse tegevust majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu. Euroopa Liidu printsiibid: 1. Eelarvepoliitika on liikmesriigi pärusmaa. 2. Maksupoliitika on valdavalt liikmesriigi siseasi, kuid Euroopa Liit sekkub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise tagamiseks (käibemaks ja aktsiisid). 3. Piirangud liikmesriikidele: Stabiilsuse ja Kasvu Pakti piirangud - eelarvedefitsiit ei tohi ületada 3% SKT-st; - võlakoormus ei tohi ületada 60% SKT-st; Ühtsed tollid kolmandate riikide suhtes; Struktuuriabi madalama arengutasemega liikmesriigi jätkusuutliku sotsiaalmajandus-liku arengu tagamiseks; Solidaarsuskohustus arenguabi andmiseks kolmandatele riikidele. Ühisturg ühisturu eesmärk on tagada, et ühenduse raames liiguksid vabalt kaubad, teenused, tööjõud ning kapital.
kes on jätkuvalt isoleeritud. BBC korrespondendi sõnul oodatakse paduvihmasid ka pühapäeval, kuid need ei tohiks enam uusi kiirtulvasid mägedest alla tuua. Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja 219 Euroopa Liidu järgmine murelaps Portugal 27.01.2010 12:26 Portugali eelmise aasta eelarvedefitsiit ulatus 9,3 protsendini SKTst, mis ületas nii Euroopa Liidu kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnanguid koguni kaheksa protsendi võrra, vahendab eubusiness.com. Portugali valitsuse prognoosi kohaselt peaks avaliku sektori puudujääk sel aastal kahanema 8,3 protsendini SKTst. Kõnealused numbrid ületavad siiski tunduvalt eurotsooni kehtestatud 3-protsendilist eelarvedefitsiidi piiri SKTst. Seetõttu on Portugal viimastel nädalatel olnud kõva surve all, kuna peab pingutama oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
