Teraseühendus (ESTÜ), mis võimaldaks tooraine ja toodete ühist kontrollimist, planeerimist ja kasutamist. Ühenduse loomise eesmärk oli saada üle Saksamaa ja Prantsusmaa pikaajalisest vastasseisust ning panna alus Euroopa Föderatsioonile. 18.04.1951 -Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburg ja Holland kirjutasid Pariisis alla ESTÜ asutamislepingu. Leping jõustus 1952.(Asutajariigid) Rahandus Euroopa Liidu eelarve võetakse vastu üheks aastaks ning sellele peab oma nõusoleku andma Euroopa Parlament. Eelarve peab olema tasakaalus ning kulude katteks ei tohi Euroopa Komisjon võtta laene. Tulud Suuremat osa rahast, mis Euroopa Liidu eelarvesse laekub, nimetatakse omavahenditeks. Euroopa Liidu eelarve kaks põhilist tuluallikat on traditsioonilised ja uued omavahendid. Eesti osamaks Eesti keskmine sissemaks Euroopa Liidu eelarvesse on vahemikus 1,3-1,4 miljardit krooni aastas,
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu Nõukogu (mida vahel nimetatakse ka ministrite nõukoguks) on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogul ei ole kindlat kooseisu. Liikmesriikide välisministrid moodustavad "välisministrite nõukogu", teised ministrid tegelevad nõukogu koosolekutel osaledes oma spetsiifiliste vastutusaladega (põllumajandus, keskkond, tervishoid, eelarve jne.). Nõukogu sai alguse 1950. aastate asutamislepingutega. Istungid toimuvad Brüsselis või Luxembourg'is. Nõukogu eesistuja vahetub kindla rotatsiooni alusel iga poole aasta järel. ] Nõukogu ülesanded · Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. · Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. · Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel.
3. Valitsuse tulusiirded erasektorile-valitsuse ülekanded, mille eest valitsus ei saa vastu kaupu ega
teenuseid, näiteks pensionid, töötu abirahad, subsiidiumid.
4. Riigivõla intressid-riigivõla ehk eelmistel perioodidel kulutuste finantseerimiseks võetud laenude
summa intressid.
Riigieelarve koosneb tuludest (millest suurima osa moodustavad maksutulud) ning valitsuse kulutustest.
Seega on riigieelarve tulude-kulude plaan.
Kui tulud ja kulud on võrdsed, siis on eelarve tasakaalus. T=K
Kui tulud on suuremad kui kulud, on eelarve ülejäägiga. T>K
Kui aga kulud on suuremad kui tulud, on eelarve puudujäägiga ehk defitsiidiga T
I teoreem- väidab, et konkurentsimajandusele vastab võimaliku kasulikkuse rajal punkt (E). II teoreem- väidab, et võimaliku kasulikkuse raja iga punkti (näiteks punkti E') võib saavutada lihtsalt ressursside ümberjaotamise teel ühelt inimeselt teisele, lastes seejärel toimida turumehhanismil. 3. Eelarve- on kõikehõmav plaan, mis on väljendatud rahandusterminites, millega antakse programmile tegevusvolitused ja mis viiakse ellu teatud kindla ajaperioodi jooksul. 4. Klassikalised eelarve printsiibid: Eelarve täielikkuse printsiip: 1 · Brutoprintsiip ehk tulud-kulud kirjutatakse täielikult lahti · Esineb ka netoprintsiip ehk kajastub eelarves tegevuse saldo Selguse printsiip: · Eelarve tulude ja kulude läbipaistvus Ühtsuse printsiip: · Kassaühtsuse põhimõte (riigikassa) ehk kõik tulud koondatakse ühte ja samast kaetakse ka kõik kulu. · Uus kulu ei pea tähendama uut maksu.
Majandus riigi eelarve. Eelarve koostamine: koostamine kestab 1,5 a. Teha hakatakse kõvasti varem, algab tulude prognoosist- st SKT eeldamine ( 1998.a -14,5 miljardit- algaastatel oli kasv 10-11%, eelneva aastaga võrreldes. ) ( 2007 238, 9 miljardit, ... 2008 alanes 3,6 %) - antakse raamid igale ministeeriumile ja aega min. 6-8 nädalat ( investeeringutega minnakse tihti üle) - mais-juunis saadakse kätte ja augustis lahendatakse lahkhelisid rahandusministri juured. Kui
- Hotelli töösisekorraeeskirjadest - käesolevast ametijuhendist 2. PÕHIÜLESANDED JA VASTUTUSVALDKONNAD Hotellijuhi põhiülesanneteks on: 2.2. Hotelli strateegilise kava väljatöötamisel osalemine ja selle elluviimine. 2.3. Juhatuse poolt püstitatud müügi ja kasumieesmärkide täitmine. 2.4. Hotelli töö planeerimine, korraldamine, juhtimine ja kontroll. 2.5. Hotelli majandusaasta eelarve ja tegevusplaani koostamine ja juhatusele esitamine, eelarve täitmise tagamine ning eelarvele jooksva analüüsi eostamise korraldamine. 2.6. Olemasolevate teenuste ja toodete kvaliteedi ja tasuvuse kontrollimine, vajalike muudatuste planeerimine olemasolevate toodete ja teenuste arendamise strateegia piires ning vastavate muudatuste elluviimine. 2.7. Hotelli majandustegevuse korraldamine kinnitatud eelarve piires. 2.8
WTO(1995)-on rahvusvaheline kaubandusorganisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. Eesti liitus 1999 EL-kujunes Schumani(prantsuse välisminister)poolt EL 4 vabadust- Kapitali,isikute,teenuste ja kaupade vaba liikumine Euroopa Parlament- roll esindada El kodanike huve. Ülesanded 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte.2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle.3. Eelarve pädevus -EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa liidu Nõukogu-roll esindada liikmesriike Ülesanded1-El õigusaktide vastuvõtmine 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa liidu komisjon-Euroopa Ühiste huvide kaitsmine. 1. Õigusaktide ettepanekute tegemine 2. ELi poliitika elluviimine ja eelarve haldamine, täitmine. 3. ELi õigusaktide täitmise järele valvamine
a) tehtud tasuvusuuringu kulud b) valitsuse toetuse saamine c) ettevõtte omandis oleva ehituskrundi maksumus d) olemasoleva vabriku maksumus 5. Üks väidetest on tõene vana seadme uue vastu vahetamisel: a) peab katma vana seadme raamatupidamisliku jääkväärtuse b) peab ignoreerima uue masina suuremat tootlikkust c) peab arvestama vana seadme kulumimäära d) peab arvestama uue seadme kasulikku eluiga 6. Üks alljärgnevatest väidetest ei ole eelarvestamise puudus: a) formaalne osavõtt eelarve koostamisest b) eelarvestamist ei ole võimalik kasutada kasumit mitte-taotlevates organisatsioonides c) kõik osalejad ei saa aru eelarve koostamisest d) raamatupidaja suhtub eelarvenumbritesse nagu isiklikku omandisse 7. Üks tunnustest pole omane vastutuspõhisele arvestusele: a) välistab vastutusete alade teket b) iga eelarve eesmärk on teatud juhi vastutusalas c) üks eesmärk on juhtide karistamine eesmärkide mittesaavutamisel
Tarkvara nimetus Mis aastast Kui palju Kellele suunatud Omadused Moodulid Hind tegutsetakse kasutajaid TAAVI Finants (Taavi 1996 üle 1500 väikestele, laia funktsionaalsusega ning Finants, ladu, palk, tööaeg, Põhipakett Tarkvara OÜ) keskmistele ja kliendi vajadusi arvestav põhivara, personal, eelarve, 700+km suurtele firmadele. kontsern, kliendihaldus, täitur, reisid, laenuleping Merit Aktiva (AS 1991 erinevatel väikefirmadele Lihtne õppida ja kasutada. Lihtsas Aktivas: Finantsarvestus, Igakuise maksega
Abi saava riigi probleemidele lähenetakse kompleksselt tegeletakse nii riigi eelarvepuudujäägi vähendamise, struktuursete majandusreformidega ning vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks. Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud: Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena
3. riik võib mõjutada majanduskäitumist subsiidiumiga e juurdemaksuga 4. riik võib teha rahaülekandeid ja väljamakseid vastavalt sotsiaalsetele vajadusele (stipendiumid, pension) ühishüved on need kaubad ja teenused mida inimesed tarbivad kollektiivselt, turu vahenduseta (haridus, tervihoid, julgeolek, kultuur) 1. loodud tarbimiseks kogu ühiskonnale 2. ammendamatud võrdsed kõigile riigieelarve on tulude ja kulude plaan, mille koostab valitsus. Eelarve võetakse vastu riigikogu poolt teise kalendrikuu lõpus. See on kalendriaasta põhine. Kohalik eelarve võetakse vastu 3. kalendrikuu lõpuks. Eelarve on tasakaalus, kui tulud ja kulud on võrdsed tulud riigieelarvesse tulevad eelkõige maksudest, riigilõivust ja riigivara müügist, rendist jne. Suuremad kuluartiklid on riigikaitse ja julgeolek, haridus ja sotsiaalteenused. Riigi eelarves nähakse ette ka valitsuse reservfond. Eelarveaasta kestel võidakse koostada ka
Kuivõrd maksupoliitika kaudu saab mõjutada majandusedu ja indiviidi toimetulekut? TSG 12.a klass Riigi eelarvepoliitika peamised vahendid on riigieelarve ja maksusüsteem, mille kaudu mõjutatakse majandustegevust. Valitsus kujundab maksusüsteemi selleks, et tagada rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse. Eesti eelarve kõige suuremad tuluallikad on käibemaks, sotsiaalmaks ja aktsiisimaksud. Maksupoliitikal on väga suur roll mõjutamaks majandust ning üksikisikut. Kaasaegsel maksusüsteemil on eelkõige fiskaalne funktsioon, mis seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse. Maksupoliitika on väga palju vaidlusi tekitanud aga just üksikisiku toimetulekul nimelt väidavad proportsionaalse maksusüsteemi
a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b. väiksem kui 50% c. 56,25% d. 51,75% e. suurem kui 75% Küsimus 7 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,B,D,E,C,F b. C,A,B,F,D,E c. A,C,D,E,B,F d. A,D,C,E,B,F e. C,F,A,B,D,B Küsimus 8 Küsimuse tekst Toote müügihind on 80 tk. Muutuvkulud suurenevad prognoosi kohaselt 65 -lt 67,5-le. Püsikulud suuruses 300000 ei muutu
Küsimus 1 Küsimuse tekst Te olete vastutavad järgmiste eelarve osade koostamise eest. A.Müügiprognoos B.Tootmiseelarve C.Kassavoo eelarve D.Varustuse eelarve E.Tootmise üldkulude eelarve F.Eelarvestatud bilanss Te koostate selle järgmises järjestuses: Vali üks: a. A,D,C,E,B,F b. C,F,A,B,D,B c. A,C,D,E,B,F d. C,A,B,F,D,E e. A,B,D,E,C,F Küsimus 2 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75% b
[email protected] Kodune ÜLESANNE: Töötada V2LJA MAJANDUSPOLTIILISE ESSE TEEMA EHK ARVAMUSARTIKLI PEALKIRI näiteks: kuidas muuta perepolitikat? kuidas saavutada eelarve tasakaal praeguses olukorras`? pealkirjas peab oleme n2ha millise aktuuaalse maj. poliitika tegevusega ma tahan tegeleda.järgmise reede õhtuks kirjalikult! (vaatab kas aktuaalne? piisavalt selge ?,millega ise tegelad,?jõukohane.) KIRJANDUS: Kohustuslik: MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED. Mati Raudjärv EUROOPA MAJANDUS POLIITIKA ALUSED. soovitatav: EESTI TEE EUROOPA LIITU,UNISTUS EUROOPA LIIDUST. Raig. MAJANDUSPOLIITIKA KONSPEKT MAJANDUSPOLIITIKA ALUSED
1940.a Nõukogude võimu kehtestamisel võeti kasutusele rubla. Pärast sakslaste sissetungi 1941 aasta sügisel sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. 1944 aastal tuli Eestisse tagasi nõukogude võim ning ka Nõukogude rubla. 20 juunil 1992 kell 4.00 sai Eesti ainsaks seaduslikuks maksevahendik Eesti kroon. 1.jaanuar 2011 võeti Eestis kasutusele euro. 8. Maastrichti kriteeriumid · Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. · Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. · Hinnastabiilsus.Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi
haigekassa). Laekub sihtotstarbelise maksuna riigi eelarvesse. 2. Töötuskindlustus makse- maksavad nii tööandja kui ka töövõtja, töövõtja palgale juurde. Sundkindlustusmakse(tööandka maksab 1,4% ja töövõtja 2,8% palgalt) Kohalikud maksud: Kehtestab KOV. Lubatud on kehtestada müügi, paadi, reklaami, teede ja tänavate sulgemise, loomapidamise, lõbustusmaks ja parkimistasu. Maks on rahaline kohustus, mille täitmine on seadusega ettenähtud. Maksud on riigi eelarve tähtsaim tuluallikas. Tänu maksudele saab riik toimida ja pakkuda kodanikele hüviseid. Kõige rohkem riigi raha kulub sotsiaalsfäärile ja haridusele. Jättes maksud maksmata ei saa toimida: koolid, lasteaiad, arstid, haiglad, politsei ja päästeamet, ühistransport, maanteed, tänavavalgustus, veevärk, pensionid, toetused. Pensioni süsteem: I sammas-riiklik pension · Vanaduspension-alates 1953 sündinud saavad pensionile 63 aastaselt. Peab olema
tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, kuid kokku võib leppida ka teisiti. Töö vastuvõtmise kohustus Tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma. Kui tellija valmis tööd vastu ei võta, loetakse töö ikka vastuvõetuks, välja arvatud, kui töö vastuvõtmisest keeldumine on põhjendatud. Eelarve ületamine Töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves. Töö eelarve on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Eelarve on siduv, kui ei ole kokku lepitud, et eelarve on mittesiduv. Kui töövõtja ületab eelarvet, on tellijal õigus öelda leping eelarve ületamise tõttu üles. Sellisel juhul ei pea tellija maksma eelarvet ületavat tasu. Töö/teenuse juhuslik hävimine või kahjustamine Töövõtja vastutab töö juhusliku hävimise ja kahjustumise eest kuni töö valmimiseni. Kokku võib leppida teisiti
Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega.vastutuspõhine arvestus baseerub juhtide vastutusalade väljatöötamisele majandusüksuse kõigi juhtimistasandite lõikes eesmärgiga kehtestada igale vastutuskeskusele oma eelarve.RP kontoplaan peab olema ülesehitatud sellisena,et see võimaldaks kulude ja tulude kajastamist nii erinevate vastutuskeskuste lõikes kui nende kontrollitavuse aspektist lähtudes. Kulukandja otsekulud kantakse otse kulukandjale.pärast seda,kui majandusüksuses on loodud kulukohtade klassifikatsioon,järgneb kulukohtades vaadeldavate kaudkulude sidumine kulukandjatega ja objektiivsete jaotuspõhimõtete kujundamine kaudkulude jaotamiseks kulukandjatele.
c) ettevõtte tegevusjuhend; d) andmekogu, mis sisaldab informatsiooni ressursside (rahaliste ja materiaalsete väärtuste) sihipärase soetamise ja kulutamise kohta tulevikus; e) tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutlusega. NB! Prognoos ei ole täitmiseks kohustuslik, eelarve on. Ettevõtte strateegiline peaeesmärk on väärtuse suurendamine (ettevõtja rikkuse suurendamine. EVA= EBIT – tulumaks – ROIC • Põhistrateegiad – Äristrateegia (müügi suurendamine) – Investeerimisstrateegia (investeerimisprojektide valik) – Finantseerimisstrateegia (kapitali hinna optimeerimine) • Funktsionaalsed strateegiad – Innovatsioonistrateegia – Töökorralduse strateegia – Logistikastrateegia – Tarneahela strateegia – Personalistrateegia
Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne.............................4 3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine..................................................4 4.Kohtusüsteemi eelarve........................................................................................ 5 5.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 6.Kasutatud materjalid........................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus
progressiivne planeerimine Üldised nõuded eelarvetele eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud eelarvenäitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud eelarvenäitajad peavad mahtuma piiridesse, mis tulenevad saavutatud tulemustest, soovitud kasvutempost, majanduslikest faktoritest, tööjõu ja füüsiliste ressursside piirangutest, arenguperspektiividest jne. eelarve koostamine, analüüs ja kinnitamine peaks olema emotsioonivaba, muudatustele avatud, allüksuste vahel koordineeritud infol põhinev ühtne protsess eelarved peavad olema (allüksuste)juhtide hinnangul täidetavad Eelarvestamise etapid 1. Müügimahtude prognoosimine ja tootmisvajaduse hindamine 2. Vajalikke ressursside kalkuleerimine ja olemasolevate ressursside hindamine 3. Läbirääkimised eelarve näitajate üle huvitatud isikute (allüksuste) vahel 4
Second level Third level Fourth level Fifth level Jerzy Buzek on Euroopa Parlamendi president Euroopa Parlamendi ülesanded Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Eelarve. Parlament jagab nõukoguga pädevust ELi eelarve üle. Eesti esindajad Euroopa Parlamendis Indrek Tarand Kristiina Ojuland Vilja Savisaar Siiri Oviir Ivari Padar Tunne Kelam Euroopa Liidu Nõukogu ELi põhiline otsuseid tegev organ esindab liikmesriike koosolekutest võtab osa üks minister iga ELi liikmesriigi valitsusest Nõukogu eesistujariik vahetub iga kuue kuu tagant (hetkel Hispaania) Nõukogu otsused tehakse hääletades Nõukogu ülesanded Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine
Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib Riigikogu eelarveaasta keskel vastu võtta lisaeelarve." Samuti § 116: ,,Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendmise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad
Äriplaan – teisisõnu äriprojekt; toodete ja teenuste tootmiseks ja müümiseks ning ettevõtte rajamiseks/laiendamiseks koostatav plaan. Projekti iseloomustavad kolm piiravat tegurit: AEG, RESSURSID, TULEMUS. Aeg. Projekt toimub kindlas ajavahemikus; projekti lõpuks tuleb saavutada püstitatud eesmärgid. Ressurss. Inimesed, töövahendid, ruumid jm väärtused. Ressurss lepitakse projekti kavandades kokku, see on rahaliselt mõõdetav ja moodustab projekti eelarve. Tulemus. Projekti käigus võidakse saavutada lisaks lõpptulemusele veel teisi tulemusi e väljundeid. Projekti tulemust sõnastataksegi eesmärkide ja väljundite kaudu. Tulemus peab olema kirjeldatud võimalikult konkreetselt ja täpselt. Kvantitatiivne ehk koguseline tulemus – näiteks toodetud materjalide, näidiste, raportite jm arv. Kvalitatiivne ehk omaduslik tulemus – klientide rahulolu tõus, uued oskused. Projektide tunnused:
Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Hans-Gert Pöttering valiti Euroopa Parlamendi presidendiks 2007. aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009. aasta valimisteni. Parlamendil on kolmeks põhiliseks ülesandeks on jagada nõukoguga seadusandlikku võimu, teostada demokraatlikku järelvalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle ning jagada nõukoguga pädevust Euroopa Liidu eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu Nõukogu on Euroopa Liidus põhiline otsuseid tegev organ. Nagu Euroopa Parlamentki loodi nõukogu asutamislepingutega 1950. aastatel. Ta esindab liikmesriike ja tema koosolekutest võtab osa üks minister iga Euroopa Liidu liikmesriigi valitsusest. See, missugused ministrid parasjagu kokku tulevad, sõltub sellest, missugused küsimused on päevakorras
Kogu- kapital Andres Laar 2008 2007 ARVESTUSE LIIGID ETTEVÕTTE MAJ ANDUSARVESTUS Võrdlev arvestus Hangete ja toodete, Valikud investeeringute arvestus Eelarvestus Kasumi eelarve Tegevuse juhtimine Rahavoo eelarve Müügiprognoos Kontrollarvestus Kasumi aruanne J ärelarvestus (ajalugu) Informatiivne arvestus Aruanne Sidusrühmade (väliste) mõjutamine Andres Laar 2008
oma avalik-õiguslikke ülesandeid · maksumaksjale ei kaasne maksumaksmisega mingit otsest mõõdetavat tulu · maksukohustis tekib ainult seaduses ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel · maksukohustis kuulub täitmisele vastuvaidlematus korras Eesmärgid: · maksu peamiseks eesmärgiks on koormamisfunktsioon ehk fiskaalnefunktsioon. Fiskaalpoliitika ehk eelarva poliitika, valitsus teostab. Riigikogu võtab eelarve vastu ja valitsus teostab. Rahapoliitika- teostajaks on Eesti Pank, rahapoliitika tagab rahastabiilsuse. Lisaks koormamisfunktisoonile võib olla maksudel ka kõrvalmõjusid ehk maksudel on kujundamisfunktisoon kõrvalfunktsioonina, mõnel maksul on , kõikidel ei ole. Kujundamisfunktsioon jaguneb kaheks, majanduspoliitiline funktsioon- maksuga püütakse mõjutada või suunata isikute käitumist (alkoholi-, ja tubakaaktsiis)
suureneb (väheneb); see on vähe väärtuslik kaup 9. Turu tasakaal, puudujääk, ülejääk. Turu tasakaal tähistab nõutava ja pakutava kaubakoguse võrdsust mingil hinnatasandil. Sellist olukorda, kus nõudmine on pakkumisest suurem, nimetatakse ülenõudmiseks või alapakkumiseks, lühidalt- kaupade defitsiidiks. Olukord, kus pakkumine ületab nõudmise, nimetatakse ülepakkumiseks. 10. Eelarvepiirang. Eelarve piirang ehk eelarvejoon – kõik, mis on eelarve sees on võimalikud, kõik, mis on väljas pole võimalikud (nt 10 kr eest saab 1 nätsu või nt 2 kommi jne). See on see, mille sees saab isik toimetada; kulutada tuleb niipalju, kui sul on reaalselt raha; tuleb elada oma raha eest, mitte võõra (st laenatud). Üle joone võib minna ainult siis, kui oled ametlikult teeninud raha juurde. CD-plaat 5.- Mul on 40.-; saan osta 3 raamatud ja 2 CD-plaati!
Ametnike informatsioonimonopol kogu ühiskonda mõjutavates küsimustes seab ilma piisava sõltumatu kontrollita ohtu võimude lahususe toimimise praktikas. Kokkupuude Sisene ametlik poliitika on näiteks kõrgemate ametnike ja ministrite vaheline suhe. Kuna ministrite töökoormus aina kasvab siis et pädevaid otsuseid teha küsivad nad nõu professionaalsetelt ametnikelt ning tuginevad neilt saadud informatsioonile. Välimine ametlik poliitika on näiteks eelarve protseduurid, milles ametnikud üritavad saada piisavalt eelarveeraldist, et kindlustada oma asutuse mõjuvõimu püsimist ja kasvamist. Selleks tehakse suuri pingutusi, et tagada oma eelarve eraldiste taotlustele poliitiline toetus Sisemine mitteametlik poliitika on näiteks surve avalikule haldusele poliitika kujundamisel erinevate huvigruppide poolt, kes püüavad erinevaid otsuseid endale soodsas suunas mõjutada.
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse
Kuidas Euroopas vorsti tehakse Euroopa Liit toimib kui kellamehhanism, kus esinevad tõrked, kuid aeg sellest ei peatu kell tiksub viimase löögini. Eriarvamuste teke ühise eelarve vastuvõtmisel aastatel 2012 2020 on usalduskriisi üks tagajärgedest, kuid heaolu nimel tuleb koostööd teha ka neil, kes sellest ei huvitu. Lähemalt arutles sellel teemal Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm 9. aprillil 2012 ilmunud Postimehes. Igal riigil on omad eelistused, mis valdkondadesse regulaarselt rohkem finantstoetust suunatakse. Need saavad ka suuremad arenguvõimalused ja eelistused ühiskonnas. Hannes
..................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.........................................................................................................13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17 2 KOKKUVÕTE Antud projekti raames korraldab organisatsioon MTÜ Euroopa Noored seminari noortele vanuses 18-25, kes on Eesti kooli või ülikooli nimekirjas, tutvustamaks õppimis-ja töötamisvõimalusi väljaspool Eestit. Tegemist on väikeprojektiga, mille eesmärk on anda ülevaade erinevate organisatsioonide toetusvõimalustest,
dokumendimaksed- kasutamine garanteerib, et kauba eest tasutakse ettenähtud korral ja tähtajal. 52. Avalikud kaubad kaubad, mida erasektor ei paku, kuid seda on sunnitud tegema riik 53. Eelarve on finantsplaan, rahaline plaan, kalkulatsioon, eeloleva perioodi tulude ja kulude arvestus, plaanide ja oodatavate tulemuste esitlus rahalises väljenduses. 54. Eelarvedefitsiit- on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad eelarve tulusid. 55. Milliseid etappe hõlmab eelarve menetlus? Eelarve menetlus hõlmab järmisi etappe: 1.lugemine: ülddiskussioon tavaliselt rahandusministri eelarvekõne põhjal. Avaldatakse ka eraldi väljaandena üldiseks teadmiseks. 2.lugemine: hääletatakse eelnõu muutmise ettepanekud. 3.lugemine: ülddiskusioon , mis lõpeb eelarve vastuvõtmisega. Võetakse vastu seadusena. 56. Assigneerimine- teatud otstarbeks summade kindlaksmääramine 57
mail? 9. mail 1950 Prantsuse välisminister Robert Schuman esitas solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee. 8. Millised on EL parlamendi, nõukogu, komisjoni, ülemkogu ülesanded? Kelle huve nad esindavad? Euroopa Liidu Parlament: esindab EL kodanike huve EP peamised ülesanded: 1. EP võtab koos nõukoguga vastu erinevate poliitikavaldkondadega seotud EL õigusakte. 2. EP teostab demokraatlikku järelvalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. 3. Eelarve pädevus - EP võtab vastu ELi eelarve või lükkab selle tagasi. Euroopa Liidu Nõukogu: esindab liikmesriike Nõukogu põhiülesanded: 1. EL õigusaktide vastuvõtmine. Paljudes valdkondades võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 3. Välispoliitikat puudutavad otsused - ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kavandamine ja elluviimine Euroopa Komisjon: Euroopa ühiste huvide kaitsmine Euroopa Komisjoni põhiülesanded: 1
Tava- ehk naturaalmajandus: Igaüks toodab endale ning tarbib enda toodangut. Käsu- ehk plaanimajandus: Riik ütleb mida, ning kui palju toota. Turumajandus: Turg otsustab, mida toota ning mida tarbida. Turg määrab ka hinna. Segamajangus: Kõik majandused segunenult. Tulumaks 21%, töötuskindlustus 2%, Pensionifond 2%. Sotsiaalmaks 33%, Käibemaks 22%. Miinimumpalk 320 eurot, Tulumaksuvaba miinimum 144 eurot. Aktsiisid Kütus, tubakas, alkohol, pakendid. Peamised maksusüsteemid: · Progressiivne: Keskmine maksumäär tõuseb koos sissetulekute suurenemisega · Proportsionaalne: Kõigil sama protsent. PROPORTSIONAALNE ON KA EESTIS! Maksukoormus on 33% SKP-st. (madal) Otsene maks Maksab tööline. Kaudne maks maksab kaupmees, tööandja. Eelarve koosneb TULUDEST ja KULUDEST. Eelarve koostab VALITSUS, kinnitab RIIGIKOGU. Leibkond inimesed, kes elavad koos.
Hinnastabiilsus tuleb säilitada keskpika aja jooksul. Hinnastabiilsus aitab mitmel moel kaasa majandusaktiivsuse ja tööhõive kõrgema taseme saavutamisele. 14. Eurosüsteem Eurosüsteem: euroala keskpangandussüsteem, kuhu kuuluvad Euroopa Keskpank ja euro kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad. 15. Maastrichti kriteeriumid Euroga liitumisel tuli liikmesriigil täita nn „Maastrichti kriteeriumid“, mis olid: • Riigi rahandus. Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega. • Vahetuskurss. Riik peab vähemalt kaks aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM2s ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. • Hinnastabiilsus. Riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada hinnastabiilsuse mõttes kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist inflatsioonimäära rohkem kui 1,5% võrra.
JUHTKONNA NÕUPIDAMISE PROTOKOLL Valga 20.09.2012 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Aiki Järv Protokollis Agathe Äri Osa võtsid juhatuse liikmed: Ahti Okaspuu, Mihkel Murakas, Liina Sirel Kutsutud pearaamatupidaja Tiina Nõu PÄEVAKORD 1. 2012 EELARVE KINNITAMINE 2. Sponsorluse taotlused 1. KUULATI: Ahti Okaspuu tutvustas 2012. aasta eelarvet ja tõi esile tulude liigse kasvu eelmise aastaga võrreldes ja andis lahendusi, kuidas seda muuta OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks ning esitada 2012. aasta eelarve nõukogule kinnitamiseks 2. KUULATI: Mihkel Murakas tutvustas laekunud sponsorlusi ja nende kasutamisvõimalusi. OTSUSTATI: Mitte vastu võtta taotlusi.
Samuti on ühiskonnas on isikuid, kes vajavad raha ehk on olemas laneuvõtjad. Säästja (investor) PankLaenuvõtja(invest. Ei ole tegelt investor) Et majandus toimiks normaalselt, peab raha liikuma säästjatelt ehk investoritelt võimalikult probleemideta laenuvajajatele. Selle protsessi hõlbustamiseks võib kasutada finantsvahendajate teenust ehk finantsvahendajaid. Finantsavahendusasutus on institutsioon, mille kaudu raha liigub neilt, kelle tulud ületavad kulusid neile, kelle eelarve on ajutise puudujäägiga. Finantsvahenduse kasutamine seisneb selles, et säästja laenab finantsvah.(pank) ning pank laenab edasi lõplikule laenuvajajale. Finantsvahendajad kahes grupis: 1)Houiseid vastuvõtvad finantsasutused(pank-võtavad kõikidelt ; hoiu-laenuühistud-võtavad liikmetelt) 2)Hoiuseid mittevastuvõtvad asutused(kindlustus ; invest.fondid ; pensioni fondid) Säästja vajadused finantsvahenduse suhtes :
Kaasrahastaja: Euroopa Regionaalarengu Fond. Turis mito o de te are ndus pro je ktide to e tamine . Taotlejale kehtivad nõuded: Taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike maksude osas (va. juhul, kui see on ajatatud); taotleja või projektis osaleval isikul on projekti elluviimiseks piisavalt kogemusi ja teadmisi; taotlejal on projekti omafinantseerimiseks vajalikud rahalised vahendid. 1. Turis miturundus e to e tus avalikule ja ko lmandale s e kto rile . Meetme eelarve ELi eelarveperioodil 2007-2013 53.2 milj. Taotlusi võetakse vastu jooksvalt. Eesmärgid: Eesti sihtkohtade ja rahvuslikul eripäral põhinevate turismitoodete tuntuse suurendamine välisturgudel; Eestit külastavate välisturistide ööbimiste arvu suurendamine; turismi hooajalisuse vähendamine. 1. Turis miturundus e to e tus . Toetuse suurus. 0.5-1.5 milj. projekti kohta; võib moodustada ~70% projekti abikõlblikest kuludest. Toetatavad tegevused.
a s u Mõisted finantsteenused · Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks olnud rahandus ja pangandus. Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4,000 aastat tagasi. Juba sellised iidsed tsivilisatsioonid nagu Rooma, Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. Nendel kaugetel aegadel oli pankade · põhilisteks funktsioonideks rahaliste vahendite hoiustamine, klientide arvelduste Pere eelarve koostamine I Analüüsi, mis on sinu jaoks kõige tähtsam! · Mõtle läbi, mis on sinu ja sinust sõltuvate inimeste jaoks kõige tähtsam. · Esimesena tuleb mõista seda, et teenus ei ole asi iseeneses, vaid selle ostmine sõltub konkreetsest elulisest eesmärgist. See eesmärk määrab ka otseselt selle, millist teenust tuleks osta. Pere eelarve koostamine II Hinda oma võimalusi! Vaata realistliku pilguga üle oma sissetulekud ning
Keskpankade Süsteemi liige • Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest (PS § 111) • Eesti Panga esmane eesmärk on aidata kaasa hinnastabiilsuse säilitamisele euroalal. Stabiilset hinnataset aitab hoida euroala ühtne rahapoliitika, mille kujundamisel Eesti Pank koos teiste eurosüsteemi liikmetega osaleb. Eesti Pank viib ellu euroala ühtset rahapoliitikat Eestis Rahandus ja riigi eelarve • Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus (PS § 113) • Riigieelarve on riigi majandusplaan eelolevaks aastaks. Eelarve sisaldab tulude ja plaanitavate kulude kalkulatsiooni. • Vabariigi Valitsus esitab riigieelarve eelnõu koos seletuskirjaga Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (RES § 38 lg 1) • Riigieelarve või selle eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib nendes
E Ülemkogu koosneb liikmesriikide riigpeadest, peaministritest; koosolek 2x aastas ülesanded: seavad EL tulevikuvisioonid paika; panevad paika EL üldise poliitika E Parlament on 754 liiget; Eestist 6 (V. Savisaar, S. Oviir, K. Ojuland, I. Padar, I. Tarand, T. Kelam); asub Strasbourg'is aga ka Brüsselis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; eelarve kinnitamine; rahvusv. lepingute sõlmimine; välis- ja julgeoleku poliitika; kontroll täidesaatva võimu üle EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu koosneb EL kõikidest ministritest; koos käiakse Brüsselis ja Luksemburgis ülesanded: seaduste vastuvõtmine; EL ühine maj.poliitika; rahvusv. kokkulepete sõlmimine; välis- ja julgeolekupol. E Komisjon koosneb 27 volinikust (S. Kallas-transport, side); asub Brüsselis aga ka Luksemburgis ülesanded: EL pol
SA Paide Haigla JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Paide 12. märts 2014 nr 1-3 / 3 Algus kell 14.00, lõpp 14.45 Juhatas Juku Jurakas Protokollis Anneriin Truu Osa võtsid juhatuse liikmed: Juku Jurakas, Mari Maasikas, Endel Sepp Puudus Eda Pärast Kutsutud pearaamatupidaja Sille Sirge PÄEVAKORD 1. 2015. aasta eelarve kinnitamine 1. KUULATI: Juku Jurakas - tutvustas 2015. aasta eelarvet ja tõi esile kulude märgatava suurenemise võrreldes eelimise aastaga. Sõna võttis: Sille Sirge - andis selgitusi kulude suurenemise kohta, ning arvas et need on vajalikud kulud, kui tahetakse haiglat muuta patsiendisõbralikumaks. Juku Jurakas - arvas, et sellel kujul eelarvet vastu võtta ei saa kuna mõnda kulu on võimalik veel vähendada. OTSUSTATI: 1.1 2015. aasta eelarve enne järgmist koosolekut üle vaadata.
kuna ei tule enam nii palju tolmu. 6. Selgita mõisted: erahüvis, ühishüvis. Too näiteid Erahüvis- kaup/teenus, mida vahetatakse turu kaudu ja mille pakkumine/nõudmine toimub eraviisiliselt. Nt: hamburger, tossud , kinopilet. Ühishüvis - sotsiaalset väärtust omav kaup/ teenus, mida jagatakse ilma turu vahenduseta (tasuta) ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Nt: raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, mererand § 4.4 Eelarve kui planeerimise vahend 1. Mis on riigieelarve? (põhjalik seletus ja näited) Eeldatavate laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste plaan eeloleva ajavahemiku (harilikult aasta) kohta. Näiteks riigieelarve tulud on 5,6miljardit eurot, ja kulud 5,9miljardit eurot. 2. Kas ja miks on eelarvet vaja? Jah, eelarvet on vaja, et kontrollida riigi tulusid ja kulusid ning et õigesti riigi rahaga ümber käia. 3. Kuidas kujuneb riigieelarve? Kirjuta kavapunktidena ja lisa selgitused, millistel
tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed Hiina, USA, Jaapan, India Import $102.6 miljardit (2011) Kasv aastaga 25% Masinad ja seadmed, kemikaalid, naftasaadused, teadustehnika ja
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud laupäev, 5. detsember 2015, 17:20 Olek Valmis Lõpetatud laupäev, 5. detsember 2015, 20:22 Aega kulus 3 tundi 2 minutit Hinne 19,5, maksimaalne: 20,0 (98%) Küsimus 1 Avalikul sektoril on neli põhilist rolli: Valmis tagada sissetulekute õiglane jaotus, pakkuda avalikke ja välismõjudega kaupu, Hinne 1,0 / 1,0 tagada majanduslik stabiilsus ning pakkuda mitmesuguseid kindlustustooteid. Vali üks: Tõene Väär Jah, nii see on esitatud loetelu kätkeb endas avaliku sektori olulisemaid rolle ühiskonnas. Sissetulekute õiglase jaotuse tagamine seisneb esmaste tulude ümberja...
olukorra, kus rahamassil ei ole enam kaubalist katet), suurendada maksukoormust maksude tõstmise näol (võib omakorda tuua kaasa hoopiski maksutulude kahanemise, kui maksumäär läheb liiga kõrgeks) või laenata raha kodu või välismaalt (suurendab riigivõlga ja toob intresside näol kaasa suuremaid valitsussektori kulusid tulevikus). Küsimus 7 Osa majandusteadlasi on arvamusel, et eelarve peaks olema tasakaalus ühe Valmis majandustsükli jooksul ning eelarve võib olla defitsiidis siis, kui majandus on tõusufaasis ning ülejäägiga siis, kui majandus on langusfaasis. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimene pool on õige tõepoolest on pigem oluline hoida eelarve tasakaalus ühe majandustsükli, mitte aga ühe majandusaasta piires
3. Automaatsed stabilisaatorid aitavad siluda majandustsükli mõju majandusele a) Õige b) Vale 4. Ootused võivad olla isetäituvad, mis tähendab seda, et kui turud muretsevad kriisi pärast, siis kriis ka toimub. a) Õige b) Vale TÄIDA LÜNK! 5. Kui rääkida fiskaalpoliitika koordineerimisest eurotsoonis, siis tuleb silmas pidada kahte aspekti. Esimene aspekt on_____________________ ja on seotud eelarve suurusega ja maksudega jne. Teine aspekt ________________________ ja on seotud stabiliseerimispoliitikaga. a) regionaalne, rahvuslik b) struktuurne, makroökonoomiline c) poliitiline, sotsioloogiline d) täpne, vähem täpne Vastus: Struktuurne aspekt on peamiselt mikroökonoomiline ja on seotud eelkõige eelarve suurusega, aga samuti sellega, kuidas toimub tulude ümberjaotus. Makroökonoomiline aspekt käsitleb stabiliseerimispoliitikat
o Kaudsed, mis on kaupade ja teenuste hinna sees (aktsiisi-, Käibe- ja tollimaks) · II VIIS o Üldriiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse (tulumaks, sotsiaalmaks) o Kohalikud maksud (maamaks) Maksumäärad (süsteemid): 1. Progressiivne st et maksumäär tõuseb koos tulude kasvuga 2. Regressiivne st et tulude suurenedes maksustatav osa väheneb 3. Proportsionaalne maks st et maksumäär ei sõltu tulude suurusest Riigi eelarve On riigi plaan, mille alusel kasutatakse raha. Koostamise aluseks on EV põhiseadus ja riigieelarve seadus. Eelarve näitab: · Kust saadakse tulud · Kuidas tulusid jaotatakse Tulud tulevad: 1. maksudest (sotsiaalmaks, käibemaks, tulumaks) 2. aktsiisidelt (toll, alkohol, kütus) 3. riigivara müük 4. trahvid 5. hasartmängumaksud, loto Eelarve kulutused: · sotsiaalkuludeks (pension 20%, tervishoid 33%) · haridus/teadus kulud · riigipalgaliste palgad · riigikaitse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
