aastal. 8. Rabindranath Tagore indialane, kes sai esimesena kirjanduspreemia väljaspool Euroopat ( 1913. aastal), millest sai põhimõttelise tähtsusega sündmuseks maailma kultuuri- ja kirjandusloos. 9. Gustav Klimt väga väljapeetud, ehk ka kuulsaim juugendkunstnik, Viinis töötanud Gustav Klimt, kelle juugendarhitektuuri suurejoonelisi näiteid leidub kõigis Euroopa suuremates linnades eesotsas Pariisi, Viini ja Brüsseliga, sh Helsingis ja Riias. 10. Edvard Munch norralane, kes tegeles edukalt nii ekspressionismi kui ka juugendstiilis. 11. Vassili Kandinsky abstraktsionismi voolu alusepanija ja üks tähtsamaid ideolooge. 12. Pablo Picasso Kubismiga sensatsiooni tekitanud kunstnik, kes tituleeriti hiljuti üheks sajandi suurimaks, kes tegi läbi enam-vähem kõik moevoolud, nii et tema tööde hulgast võib leida küllalti eripalgelisi teoseid. 13. Claude Debussy impressionistlikku muusika rajaja, üks tuntumatest heliloojatest
4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Tallinna raekoja projekt, Tartu Pauluse kirik. 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kalla oma teoste ainestiku? Too mõni näide ,,Kalevalast" ja rahvaluulekogust ,,Kanteletar". Näiteks ,,Lemminkäise ema", ,,Sampo kaitsmine" 6. Nimeta tuntuim venerahvusromantiline maalikunstnik. Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Munch? Inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. 8. Kelle teosed on ,,Karje", ,,Madonna", ,,eluring", ,,Tütarlapsed sillal"? Edvard Munch 4. Postimpressionistid I 5. Postimpressionistid II 6. Fovism ja ekspressionism 1. Kus ja millal kerkis esile foovideks nimetatud kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. Algul, Sügissalongis näitusel. 2. Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust.
ebausutavad maastikud, naise kuju 19.saj lõpp ja juugend Euroopa Taimevormid, rokokoo, kohalik rahvakunst, Maalikunst: 20.saj algus (Inglismaa, dekoratiivsus, kujunduselemendid pidid olema Gustav Klimt (1862-1918) Prantsusmaa, omavahel seotud, maalikunstis lähedane Edvard Munch (1863-1944) Saksamaa, sümbolismile Austria) Maalikunst: figuurid sarnanevad siluettidega, ei Ameerika taodelda ruumilist sügavust, silmapiir tõstetud silmapiirist välja, sujuvad ja väljavenitatud
Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ...
· Sümbolism Kunstnik saab kujutada nii tõesti eksisteerivaid kui ka väljamõeldud asju ja olukordi.Tihti põhinesid fantaasial või muistentitel. Stiil sündis samal ajal, mis juugend. Tuntumad sümbolistid olid Gustave Moreau(,,Ilmutus") ja Pierre Puvis de Chavannes(,,Noor kalur").Sümbolistlik mõtteviis oli kohane Saksamaal,Belgias ja Hollandis.Erilise ilma omandas sümbolist Põhjamaades ja Venemaal. Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele
lähenemist. Mõjutanud ka teisi kunstnikke. Põhjamaade rahvusromantism on seotud ka Venemaaga. Venelased võtavad palju soomlastelt üle. Nikolai Roerich. Rühmitus Mir Iskustva on seotud juugendliku sümbolismiga ja selle esindaja oli Nikolai, aga tema maalis pigem rahvusromantilisi teoseid. Mäed on tähtsal kohal ja sinine värv on tema lemmik. Mõned maalivad ka selliseid maale, mis kuuluvad sinna sümbolismi hulka. Norrakate Edvard Munch. Hullumaja vahepeal, saab terveks aga hea intensiivsus kaob ära. (Viiraltil sama, lõpetab absinti joomise ära) Tema teemadeks on üksindus, armastuse kadumine, surm ja depresiivsed. Neid ta lahendab ergsate ja säravate värvidega. Psüühilisi elamusi selgitab ta kõver joon, mis seob teda juugendiga. POSTIMPRESSIONISM Nendeks hakkasid nimetama ennast kunstnikud, kes olid alustanud oma tööd impressionistidena ja hiljem selles pettusid. Valisid uue loomingusuuna enda jaoks
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
PÕHJAMAADE KUNST skandinaavia • kitsamas (geo)tähenduses rootsi ja norra (riike mille territooriumi põhiosa asub skandinaavia poolsaarel) • laiemas (kultuur ja keel)tähenduses nim skan. Rootsit, taanit ja norrat (või maid kus kõneldaks epõhjagermaani ehk skan. Keeli lisak nim ) nime päritolu • teadaolevalt kasutas nime skandinaavia esimest korda Plinius Vanem (vana rooma riigiametnik, sõjaülem, ajaloolane ja kirjanik) pilnius hukkus vesuuvi purske ajal • 1.saj. Pkr oma teoses „looduslugu“ pilnius kirjutas et teisel poole jüütimaad asub väin nimega Kattegat(codanus)mis on täis saari suurim neist kandev nime Scatinavia. ... eelajaloonine kunst • mandrijä tagnemise järel asusid skainaaviia poolsaare lõuna poolt kütid-korilased kelle tegevusest säilinud paljude petroglüüfide kivisse uuristatud kontuurid. • Varaseimad kaljujoonised koosnevad sümboli...
Paul sinac Claude Monet(1840- 1926) 1863-1935 Londoni Parlamendihoone(rahvusgalerii, london) Paadid Saint tropez sadamas Sinac esindab neoimpressionismi. Neoimpressionistid asetasid värvid lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktudega. seetõttu nad nim. Püantilistideks Turner(1775-1851) Matused merel(tate'i galerii, london) Turner esindab romantismi, kuid ta viimaseid maale võib pidada impressionismi eelkäiaks. Paul gaugin (1848. 1903) Turneri udusse ja pilvedesse uppunud töödes Barbaarsed lood(tahiti naised)(asub MOMA's kaotavad valgus ja vari hoopis oma piirjooned. new york Vaatamata ...
Katastroofiaimdus + majanduskriisidturvatunde kadumine, mis tingis inimese konflikti ümbritsevaga. Dr. Freudi nihestunud inimese teooria on pärit sellest ajast. Ekspressionismi iseloomustab mäss, jõuetus, äärmuslikud emotsioonid. Ekspressionism üritas leida selle kõige varjatud poolt ehk ilu inetuses ja üritas seda mõista. Narrikultus, naer läbi pisarate, grotesk. Kujutav kunst: Edvard Munch „Karje“; E. Nolde, Oskar Kokoschka Ekspressionistlikus teatris muutused: loobuti välise sündmuste jälgimisest, keskenduti tegelaste läbielamistele. Ekspressionistlik lavastaja Max Reinhardt. Muusika:üliintensiivne, sageli pingutatud, forsseeritud. Esimesed ilmingud olid juba Straussi ja Mahleri loomingus. Suurim muutus: tonaalsus kaob täielikult ja kasutatakse seeriatehnikat (dodekafooniat)
Maailm 20. Sajandi algul Imperialismiajastu Sovinism e marurahvuslus- Oma rahvuse teistest paremaks pidamine. Kuulus suurtele rahvustele. Imperialism Suurriikide püüded saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas Suurriigid põhjendasid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahvaste eest ning levitada nendegi juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi. Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. 20. sajandiks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa asumaadeks või mõjusfäärideks. Peale Euroopa riikide(ja sinna alla kuuluva Venemaa), olid maailmas kaks tõelist suurvõimu- Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Sel ajal ei tahtnud ükski suur ega väike riik mõne enda territooriumi lahkulöömisest ku...
teoste üldine vaim süngevõitu ja moraliseeriv. Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone.
After George's death two weak kings from the Polish Jagiellonian dynasty ruled Bohemia, though real power lay with the Utraquist nobles, the so-called Bohemian Estates. INDEPENDENCE Czechs had no interest in fighting for their Austrian masters in WWI, and neighbouring Slovaks felt the same about their Hungarian rulers. Many defected to renegade legions fighting against the Germans and Austrians. Meanwhile Tomás Garrigue Masaryk, Edvard Benes and the Slovak Milan Stefánik began to argue the case - especially in the USA with President Wilson - for the Czechs' and Slovaks' long-cherished dream of independence. Wilson's interest was in keeping with his own goal of closer ties with Europe under the aegis of the League of Nations (the unsuccessful precursor 9 to the United Nations)
· Inimestena langetame me otsuseid, milles ei saa me kindlad olla · Meile langeb osaks süü ja hirm, eriti hirm surma palge ees, me igatseme, et elul oleks mingi metafüüsiline alus; kui seda ei eksisteeri, tundub kõik absurdne (siit lähevad edasi Sartre ja Camus) · H väitis, et oma valikud teeme me ilma mingisuguse kindluseta tagajärgede suhtes, ainus milles võime kindlad olla on see, et elu on täis süüd ning hirmu · Norra kunstniku Edvard Munchi "Karje" JEAN PAUL SARTRE · Jean Paul Sartre (1905-1980) oli Prantsuse kirjanik ja filosoof; ta tegeles tõsiselt vasakpoolse revolutsioonilise poliitikaga, õigustas ja ülistas kommunismi ja kommunistlikku terrorit · S filosoofias on kolm nn ajastut: algul domineerib ta filosoofias Husserl, siis Heidegger ja siis Hegel ja Marx · S arvates elame me Jumalata maailmas, kus meil pole muud valikud kui ise valida ja luua oma väärtused
18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR 20. SAJANDI I POOLEL 2. Demokraatia ja diktatuur 20 sajandi I poolel Laar I, lk.74-99 Muutused Euroopa poliitilisel kaardil 20. sajandi I poolel. Diktatuuride kehtestamise põhjused. Diktaatorlike riikide iseloomulikud jooned Saksamaa, Itaalia ja NSVL-i näitel. Demokraatlikud riigid USA ja Suurbritannia näitel. II maailmasõja põhjused ja tagajärjed. Demokraatia ja diktatuuri vastasseis pärast II maailmasõda (kuni 1950). Laar II, lk.6-23. MUUTUSED EUROOPA POLIITILISEL KAARDIL PÄRAST I MAAILMASÕDA 1) Pariisi rahukonverentsil sõlmitud rahud, millega Euroopa kaart ümber kujundati (vt. Rahvusvahelised suhted) eriti Versailles' ja Saint Germaini rahulepingud, aga ka Trianoni rahu 2) Venemaast lahku löönud uued riigid 3) Osmani impeeriumi jagamine 4) Iirimaa iseseisvumine 1918.a. lõpuks laius alal, mis oli enne kulunud kolmele suurele keisririigile 11 riiki. Kõik peale Venemaa üritasid kehtestada lääne stiilis p...
MUUSIKAAJALUGU Romantism Romantism on 19. sajandi kunstikirjanduse ja vaimuelu suund, mis vastandus 18. saj klassitsismi mõistuspärasusele. Tõuke andsid: Suur Prantsuse Revolutsioon ja Napoleoni sõjad. Sellel sajandil sündis rahvusteadus. Huvi tunti rahvamuusika vastu. Hakati palju kasutama muusikas oma rahva loomingut. Tekkis romantiline meelelaad. Tänu sellele arenes välja uus suund. Hakati ülistama tundevabadust. ''mõistus võib eksida, tunded ei eksi kunagi'' iseloomustas romantikuid. Romantismiajastu kangelane muutub elava kujutlusvõimega, spontaanseks isikuks. Tähtsamad esindajad: · Prantslane Eugene Delacroix · Goethe, Schiller · Romantiline romaan Viktor Hugo · Luule Shelley, Byron Romantiline elustiil on äraminek reeglitega piiratud maailmast. Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsi...
18. saj kunst Prantsusmaal pimestasid õukonnad euroopat. Aadlikud said sissetuleku riigilt. Nad ei teinud ühiskonnale midagi vajalikku, palk saadi teenete eest. Õukond oli parasiitlik seltskond. Sp hakkas õukond alla käima, osad said aru, et sellele saabub lõpp. Hakati elama elupõletajalikku elu. Louis XV ajal elati nii, et ei mõeldud mis tulevik toob. Õukonnas mõeldi välja uusi meelelahutusi, püüti leida vähe pingutust nõudvaid tegevusi. Nad olid eneseväljenduses väga head, tundeelu oli rafineeritud, tundi huvi kergemeelsete armusuhete vastu, käis flirtimine. Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, ...
esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim
Sümbolist pidi kujutama imepärast ja müstilist. Tihti kujutatakse inimhinge sisemist traagikat. Maal: Pierre Puvis de Chavannes (loetakse sümbolismi eelkäijaks) Gustave Moreau Odilon Redon Ferdinand Hodler Jan Toorop Arnold Böcklin Mihhail Vrubel James Ensor Auguste Rodin (stiililt impressionist, kuid sisult sümbolist) Edvard Munch Juugend - Levis algselt tarbekunstis ja arhitektuuris ning sai alguse Suurbritanniast. Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed ning materjaliehtsad. Hoonete välisilme pidi jälgima siseruumide paigutust, kuid ehitusmasside paigutus võis olla ebasümmeetriline. Üheks kõige olulisemaks ühtset stiili loovaks teguriks peeti ornamentikat. Juugendstiili ornament on ebasümmeetriline ning lähtub orgaanilisest loodusest, meenutab taimi või tuleleeki
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
hümn. Jean Sibelius (1865-1957) Elas üle 90 aasta vanaks. Napsutas ja suitsetas palju sigareid. Viimased 40 aastat ei kirjutanud ta mitte ühtegi nooti. Kirjutas sümfoonilist muusikat- sümfooniaid ja sümfoonilisi poeeme. Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“ Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172
Suvi (From The Seasons Series), (dekoratiivne paneel) 1896 Color lithograph 28 x 14.5 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Music I 1895 Oil on canvas 37 x 45 cm Neue Pina- kothek, Munich GUSTAV KLIMT Click to edit Master text styles Second level EDVARD Third level Fourth level MUNCH Fifth level Madonna 1893-1894 90,5/70,5 õli lõuendil EDVARD MUNCH Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elu tants 1900 126/191 õli lõuendil
daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega – kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD ● GUSTAV KLIMT (1862-1918) ● EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
Taani raamatukultuur Kirjanduse algmed Põhjamaade vanemas mütoloogias ja sangariluules oli oma osa ka Taani pärimustel. Nt Edda kangelaslauludes Helgi laul on oletatavalt taani algupäraga. Saxo Grammaticus'e Taani ajaloos on säilitatud paljud taani saagad, nt. Hagbardi ja Signe lugu ja saaga Rolf Krake'st. Ristiusu tulekuga X sajandil langes aga taani vaimuelu tugevate võõraste mõju alla. Kõigepealt sai seal ainuvalitsejaks katoliiklik ladinaharidus. See tähendas seda, et teaduste kuningannaks tunnistati teoloogia ja teised teadused selle teenijaks, kes pidid hoolitsema kirikuõpetuse vankumatu puhtuse eest. Seda kiriklikku suunda teadustes nimetati skolastikaks. Arusaadavalt ei võinud kiriklik vaimuharidus keskaja lõpul sallida osalt veel paganlikust mütoloogiast, osalt rahvuslikest ebausukujutlusist (trolliluule) ainet ammutavat rahva suusõnalist kunsti. Omakeelne sõnakunst elas seepärast keskajal edasi vaid suulise traditsioonina rikk...
Avinurme Gümnaasium 9kl DIKTAATORID JA DIKTATUURIDE TEKE Referaat Koosataja: Laugren Ilves Juhendaja: Tiiu Uukkivi 2010 1 Sisukord 1 Adolf Hitler..............................................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja noorpõlv.......................................................................................................3 1.2 Päritolu ja lapsepõlv..........................................................................................................4 1.3 Sihitu noorpõlv..................................................................................................................5 1.4 Esimeses maailmasõjas............................................................................
sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, kui enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Foove peetakse ekspressionismi eelkäijateks. Ekspressionism Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone.
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 ÜLDAJALUGU 20. SAJANDIL MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 UUE SAJANDI ALGUS Suurriikide huvid Suurbritannia soov säilitada liidri roll kõiges Euroopas. Venemaa soov saada ülemvõim Balkanil ning Mustal merel. Samuti kontroll Konstantinoopoli ja Dardanellide üle. Prantsusmaa soov vähendada Saksamaa kasvavat mõjuvõimu ning saada tagasi väärtuslik Elsass-Lotringi piirkond. Samuti huvide kokkupõrge Saksamaaga Aafrikas. Saksamaa soov saavutada võim mandri Euroopas ja soov kolooniaid ümber jagada Austria-Ungari vajadus tugevdada huve Balkanil, ning võidelda siseriikliku rahvuslusega. Itaalia Huvid Aafrikas Liibüa. Türgi seista vastu Itaalia ja Venemaa survele Jaapan soov võtta üle Saksamaa kolooniad Aasias. USA soov saavutada mõjuvõim Lõuna-Ameerikas, ning majanduslikud huvid seal samas. Panama riik ja kanal. Säilitada tihedad kaubandussuhted Suurbritanniaga. Liidublokkide kujunemine 1879 ...
sündmustele ,,Kaagis" teravmeelse ja salvava satiiriga. 1906. aasta oktoobri keskpaiku sai Vilde teada, et Peterburist on tulnud käsk tema vahistamiseks. Vilde põgenes üksinda Kopenhaagenisse ja mõne aja pärast saabub ka Linda. Seal jätkas ta oma satiiriloomingut ja lõpetas romaani ,,Prohvet Maltsvelt". 1907. aastal lahkub Vilde koos kaasaga Kopenhaagenist Saksamaale Nürnbergi. Seal liigub ta valenime Edvard Gyllingi nime all. Kinnivõtmise hirmus minnakse aga edasi Stuttgardi. 16 7) Kolmas lominguperiood (1908-1933) Eduard Vilde kolmas loomingujärk algas 1908. aasta paiku, mil tema kirjanduslik- kunstilistes tõekspidamistes toimusid tähelepandavad muutused. Olles pagulaspõlves Lääne kirjanduse mõjusfääris, ei jäänud talle märkamatuks, kuidas nimekate realistide esiplaanile
lõuendil. Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks. Ekspressionismi eelkäijateks olid Vincent van Gogh ja Edvard Munch, aga järjekindlalt hakkasid ,,väljendust'' rõhutama just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka Saksamaal. Enamasti kasutataksegi terminist ekspressionism just saksa väljenduskunsti kohta. Sakslastele meeldisid pildile juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Oma suhtumist ümbritsevasse püüdsid nad väljendada inimese ja esemete deformeerimise teel. Nad kasutasid
4. Ehk oled kuulnud, kuidas on soome arhitekt Eliel Saarinen seotud Eestiga? Kreedidipank Tallinnas, Pauluse kirik Tartus, Suur Tallinna projekt 5. Kust võttis soome maalikunstnik Akseli Gallen-Kallela oma teoste ainestiku? Too näiteid Temaatika eeposest „Kalevala“ ja rahvaluule kogust „Kanteletar“ 6. Nimeta tuntuim vene rahvusromantiline maalikunstnik Nikolai Roerich 7. Milliseid teemasid ja miks lahendas oma loomingus Edvard Much? Nn „igavesed teemad“: inimese üksildus, armastuse kaduvus, hirmud haigused ja surm. Ta tahtis oma hinge teistele avada. 8. Kelle teosed on „Karje“, „Madonna“, „Eluring“, „Tütarlapsed sillal“? Much’i 4. Postimpressionistid I 1.Mis ühendas omavahel postimpressioniste? Postimpressionistid olid kunstnikud, kes olid kokku puutunud impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem impressionismis pettunud ja valinud sellest erineva
ja kõik muud kultuurid on sellele taandatavad. Näiteks reinkarnatsiooniteooriat arvati pärinevat XIX sajandil Indiast, kuid hiljem saadi teada, et teooriat võib leida isegi loodusrahvaste seast, kes pole kunagi Indiaga seotud. Muinasaja kirjanduse antoloogia: Babüloonia loomiseepos Istari laskumine manalasse Etana eepos Adapa müüt Gilgamesi eepos 26. veebruar India budism Budismi lühikene ajalugu EDVARD KONZE LINNART MÄLL Budismi pühad raamatud I, II ja III Loomingu raamatukogu nr 77 Hammopaada Ajalooline Buddha ja legend lähevad suuresti lahku. Paljudes budistlikes riikides on olemas paralleelkalender: aastad pärast Buddhat (VII-VI sajandi aastaarvud eKr). Ajalooline Buddha on Buddha 2. Pakutud on neli võimalikku dateeringul. Buddha elas ja tegutses Gangese jõe orus. Buddha isa on väikse sakya hõimust pärit. Ta sündis paigas nimega Lumbini. Ema suri 8 päeva pärast sünnitust
EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr
Ta armus temasse kohe. Alar hakkas naist piirama: valvas, passis, käis igal pool kannul, et keegi teine teda endale ei saaks. Naine hakkas teda armastamise asemel põlgama ja käskis mehel end rahule jätta. Alar püüdis tudengit veenda, aga ta ei andnud kusagilt järele. Õhtul lukustas Alar end garaazi, jõi pudeli "Pealinna" viina ära, jättis mootori käima ning heitis puhkama. Surmapõhjus: Vingugaasimürgitus; enesetapp; 4.99. Edvard Vekker Sünnikoht: Harala Amet: energeetik Välimus: jässaka ümmarguse kere, ümmarguse näoga; Olemus: pidas end keskpäraseks, järelikult omas madalat enesehinnangut; kartis asju, millest aru ei saanud (astroloogia); filosofeeriv (omal tasemel, milleks on energeetik s.t. tema mõtted olid seotud tööga ja ka filosoofia); kartlik; Filosoofia: On olemas soojuskeha, soojuskandja. Nõnda on olemas ka moraalikeha, moraalikandja. Lugu: Töötas katlamajas
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
.................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10
som skett i hennes liv – som hon började skriva på allvar. Tidiga verk- starkt melodramatiska. Passioner leder till katastrofer. Hon influerades även av Sophie von Knorrings författarskap, men saknade dessas inblick i de högre ståndens liv, och kom i fortsättningen att fokusera på att skildra allmogens och medelklassens liv. Hon skrev för att överleva, med det självförtroende som hennes far gett henne. Av sin bror vice häradshövding Edvard Smith fick hon ämnet till den roman som blev hennes litterära mästerverk, Rosen på Tistelön (1842). Det var en mordhistoria från västkusten, som han funnit i några rättegångshandlingar och av den skapade Flygare-Carlén en frisk och levande skildring av människor och natur. Ett köpmanshus i skärgården- roman August Blanche skrev främst skådespel, sociala tendensromaner och senare de så populära folklivsskildringarna i stockholmsmiljö, till exempel Hyrkuskens berättelser
Põhjamaade ajalugu II, kevad 2010 Alates 1792--- Põhjamaad 18.sajandil Põhjamaade ajalookronoloogia Põhjamaad: Taani, Norra, Island, Rootsi, Soome Keskaeg: (1050-1520) Taani, Norra, Rootsi kuningriikide algus ja ristiusu vastuvõtmine umbest a. 1000 pk. Rootsi inkorporeerib Soome (u 1155-1293). 1380 Taani-Norra personaaluniooni algus. Põhjamaine Kalmari unioon (1397-1523), mida juhib Taani. Rootsi proovib vabaneda unioonist ja Rootsi- Taani suhete halvenemine. Omapära: talurahvavabadused ja ting-institutsioonide ehk rahva esinduskogude algus. Varauusaeg (1520-1721) Rootsi (-Soome) vabaneb unioonist (1520/23). Rootsi riigi peavaenlased on Taani ja Venemaa (kes on omavahel liitlased) ja jätkuvad sõjad. Norra (koos Islandi, Gröönimaa ja Fääri saartega) jäi Taani koosseisu ja kaotas oma kunagise iseseisvuse riismed. Põhjamaades viiva...
- 1534. a. Inglismaa parlamendi supremaadiakt Inglismaa ütles lahti Rooma kirikust ja kuningast sai kiriku pea. See reformatsioon ei toimunud mitte usulistel kaalutlustel, vaid kuninga isiklikes huvides. Kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kasutusele võeti emakeelne piibel, keelati ära palverännakud, kaotati seadusega puhastustuli ja reliikviad, lõpetati kloostrite tegevus ja kirikutelt võeti enamus maid ära. - 1547. a. tuli troonile Edvard VI(9-aastane) Jätkas isa poliitikat ja 1553. aastaks oli Inglismaa kirik täiesti protestantlik ehk reformeeritud. - 1553 1558 a. oli troonil Mary I Oli range katoliiklane. Eesmärgiks sai Inglismaal traditsioonilise katoliikluse taastamine, mille käigus hukati tuhandeid anglikaani kiriku pooldajaid(verine Mary). - 1558 1603 a. Elizabeth I Lõpetas sõbralikud suhted katoliikliku Hispaaniaga. Kinnitas protestantismi igaveseks Inglismaa riigiusuks
2 deported owners, Felix the cat was given 3 underplaying a nice new home by a couple in 4 sparing the feelings of sb Grinstead. 4 Injured by a falling tree, Mary was 4 Students' own answers driven to hospital by a neighbour. 5 1 O 2 O 3 S 4 O 5 S 6 S 5 Painted in 1893 (by Edvard 7 S 8 S Munch), The Scream was stolen a few years ago. 67 Students' own answers Photocopiable © Oxford University Press 21 Maturita Solutions Advanced Workbook Key 4 feel-good 4 1 an exploit
1895 1610 Lille Margo Harju 04:45:38 M35 1631 1557 Lillemägi Erki Rapla 04:27:55 M35 2169 1756 Lind Aivar Harju 05:09:47 M35 513 438 Linkgreim Jaanus Tallinn 03:31:59 M35 644 606 Lippur Bruno Jõgeva 03:38:00 M35 Oksana Perova 13.11.2009 124 200 Loboda Edvard Tallinn 03:05:25 M35 2270 1902 Logins Martins Läti 05:23:55 M35 2236 2274 Loog Tarmo Harju 05:18:52 M35 285 551 Lubi Ain Tartu 03:17:17 M35 1790 1569 Luhaste Üllar Tartu 04:37:02 M35 2225 1905 Luide Jaak Tartu 05:17:50 M35 2304 2043 Lukkats Andres Järvamaa 05:31:51 M35 1881 2751 Lumi Paul Tallinn 04:43:22 M35
Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7. Edvard Vilde draamalooming 6 Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
Langemets, Taavi Larionov, Rene Lasseron, Leho Laul, Henri Laupmaa, Teele Lem- ber, Lennart Lennuk, Anna Leontjeva, Hillar Leoste, Delia Lepik, Kersti Leping, 13 Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemägi, Martin Lillepuu, Peeter Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis Lobjakas, Erkki Lukk, Riina Lulla, Taavi Lulla, Tanel Lumiste, Margit Luts, Eva-Mari Luts, Erki Lõhmus, Helli Lõoke, Priit Lätt, Mariann Maasi, Ethel Maasing, Tanel Mae, innustuseks Martti Maimets, Ilja Maljutenko, Eva Maria, Kristi Markna, Mari Matjus, Külli Meier, Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert
Markna, Paul (tr) Fiala, Eugen “Kiki” (dr, voc) Marran, Julius (dr) Migul, Harald (dr) Hennoch, Axel (tr) Mork, Elmar (tr,ak) Muna, Arvo (kb) Ipspere, Johannes (s) Muna, Eero (kb) Murss, Raido (kl) Jaanson, Ilmar “Jansa” (kl, v) Must, Nikolai (kb) Jaanvere, Alfred (as) Müller, Edvard “Eti” (kl) Juštšuk(k), Eugen (kl) Müürsepp, Olgert (v, as) Juštšuk(k), Joann (kl, kb) Mällo (ak) Jõelaid, Oskar (s) Nemvalts, Kaarel (tr) Kaho, Elmar (ts, v) Niinas, Elmar (dr) Kangro, Richard (ak) Kelder, Eugen “Eo” (kl) Offard, Alfred “Vutt” (v) Klaus, Kalju (trb, v) Ojamaa (tr) Klaus, Õie (kl) Olm, Herbert (v) Pakasaar, Raimund (tr) Trummal, Hugo (as, ak)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
