juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus. Sümbolism - Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, tardunud pilguga näod, saatuslikud surmameeleolud, luukered - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistelisel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma punaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu.
Edvard Grieg (1843-1907)- norra helilooja, esimene põhjamaade helilooja, kes suutis tõsta oma maa muusika euroopa klassikalise kunsti tasemele; teme looming on läbi pununud norra loodusest ja elementidest; tihti kajastavad teme helitööd muinasjutulisi kraktereid; krij. Muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt": jutustav norra külapoisi seiklustest, Peer arvas, et kodus ei saa olla õnnelik ja asus laia ilma õnne otsima. Vana mehena naastes mõistis, et otsitud õnne ei oleks lnud tarvis kaugelt otsida. ; kirjutas sololaule ja klaveri- ja orekstripalaade; sündis Bergenis, kus nüüd toimuvad koorifestivalid. Jean Sibelius (1865-1957)- soome helilooja, kes viis rahvusliku muusika laia maailma; helsingis ülikoolis õpis- õigusteadust ja helsingi muusikaakadeemias kompositsiooni ja viiulit); 20.saj algul protestiks venestuspoliitika vastu organiseeris soome kultuuriõhtu, mille tarbeks kirj. Selle teose ,,Filandia"; kirj. Arvukalt sümfooniaid. Vene r...
ARHITEKTUURIS ERINEVAD ASJAD KOOS, EBAKORRAPÄRASUS, MAJAD POLNUD KANDILISED, SEEST-VÄLJAPOOLE EHITAMINE. MAALID OLID DEKOTRAATIVSED, VALITSEVAKS OLID NAISED PILDID, LINDUDE JA LILLEDE KUJUTAMINE, VÄLJAVENITATUS. GUSTAV KLIMT AUSTRIA MAALIKUNSTNIK; ABSTRAKSTED, MOSAIIKSED PINNAD, REALISTLIKULT MAALITUD KEHAOSAD, KULDNE JA ÜLIVÄRVIKAS DEKOOR, MÕJUTUSED EGIPTUSE, VANA-KREEKA JA BÜTSANTSI KUNSTIST, SÜMBOLISMI KASUTAMINE, EROOTILISED TEEMAD; ,,SUUDLUS", ,,DANAE", ,,JUDITH I". EDVARD MUNCH NORRA MAALIKUNSTNIK JA GRAAFIK; RAHUTUS JA EBASTABIILSUS, EKSPRESSIONISTLIK JA VOOLAV JOON, VÄLJAVENITATUS, PORTREED LÄHEDASTEST JA TUTTAVATEST, KUJUTAB SURMA, HAIGUST, ÜKSINDUST JA HIRMU, KARTIS SEINAKONTAKTE, VASAKU KÄE KESKMISES SÕRMES ON KUULIHAAV, EI KASUTANUD MUSTA VÄRVI. ,,KARJE", ,,ELUTANTS", ,,MADONNA", ,,AADAM JA EEVA".
2014 Olulised tegurid 20. sajandil Teaduse areng Globaliseerumine Sõjad Psühholoogia Rahvuslus Filosoofia Kadunud põlvkond Massikultuur KUNST Fovism Suprematism & Ekspressionism konstruktivism Dadaism Abstraktne kunst Sürrealism Kubism Popkunst Futurism Kunstnikud Henri Matisse Kazimir Malevich Edvard Munch Tristan Tzara Franz Marc Max Ernst Georges Braque Salvador Dali Pablo Picasso Joan Miro Umberto Boccioni Dali http://www.slideshare.net/heyjephunee/20th-century-architecture-17101715?from_search=5
Sohlberg (1869- ,,Talveöö Rondanes" päris "oma" rahvusliku kunstistiili 1935) väljatöötamiseks. E. Saarinen (1873- Helsingi raudteejaama 1950) hoone. Sümbolism, Põhilised teemad inimese üksindus, armastuse Põhjamaades. Edvard Munch ,,Elu friis", ,,Punane ja 19.saj lõpp kaduvus, hirmud, haigused ja surm. (1863-1944) valge", ,,Tütarlapsed Väljendamiseks visuaalsed kujundid. sillal" Värvid ja vormid ei pidanud jäljendama loodust, vaid teenima kunstniku eneseväljendust.
Edvard Grieg Norra helilooja · Oli Norra ärkamisaja laulik. Ta oli ka esimesi Euroopa heliloojaid, kelle muusikas hakkasid ilmnema jooned, mis hiljem sajandivahetusel said tüüpiliseks uuele suunale impressionismile. · Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama, ühtlasi kõige populaarsema osa moodustavad soololaulud ning klaveri- ja orkestripalad. · Tema muusikas põimub siiras lüürika muinasjutukujudega. Siin kajastub sügav kiindumus kodumaasse ja rahvakunsti - Norra looduse karske ja kargas ilu, norralase uljas karakter, südamlik huumor, norra muinasjuttude fantaasiamaailm. Tema loomingus on harva kohata kurva, raskemeelse meeleolu väljendust. Sageli kõlava Griegi muuiskas lihtsad rahvalaulu- või tantsuviisid. · Erilise kuulsuse saavutas ta muusikaga Ibseni draamala ,,Peer Gynt". Jean Sibelius Soome helilooja · Sibelius saavutas ülemaailmse kuulsuse...
Edvard Hagerup Grieg (15.06.1843 - 4.09.1907) Norra rahvusliku ärkamisaja laulik, kes suutis tõsta norra muusika Euroopa klassikalise kunsti tasemele. Oli mitmekülgne muusik : helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. ELU Sündis 15.juuni 1843 Bergenis, oli romantismiajastu norra helilooja ja pianist, Norra rahvusliku muusika rajaja. Esimeseks õpetajaks oli ema, kes õpetas pojale varakult klaverimängu selgeks ning 12aastaselt alustas Grieg iseseisvalt komponeerimsiega. 1858. aastal astus Leipzigi konservatooriumi, kus õppis muusikateooriat, kompositsiooni ja klaverti ning õppeasutuse lõpetas aastal 1862. Andis edukaid klaverikontserte kodumaal, kuid 1863 siirdus Kopenhaagenisse, kus viisistas mitmeid H. C. Anderseni luuletusi, jätkas ka kompositsiooniõpinguid. Taanis kohtus ka norra heliloojagaga (Rikard Nordraak) kes õhutas teda huvi tundma rahvusliku muusika vastu. Kuid sõprus lõppes Nordraaki surmaga ning Grieg kirjutas teose "Leinamar...
Siiski teine pool loost muutus veidi elavamaks ning veidi positiivsemaks. Siiri Johansoni esitatud Mozarti ooperist „Don Giovanni“ pärinevas „Zerlina aarias“ oli kuulda dramaatikat ning tugevaid tundeid ning pala oli esitatud minu arvates väga professionaalselt. Siiri Johansoni esitatud teine pala olin Giuseppe Scarlatti „La Violette“. See aaria oli mängulise ja rõõmsa kõlaga ning täis positiivset energiat. Damaris Ilves esitas kuulsa norra romantismiajastu helilooja Edvard Griegi pala „Sind armastan“, mis oli üsna aeglane ning rahustav. Mulle meeldisid ka lugu saatvad rahulikud klaverinoodid. Ille Saare esituses kõlas Mozarti lugu „ Tu virginum Corona“.Esitatud aaria oli rahuliku meloodiaga ning helge kõlaga, kuid polnud minu meelest eriti meeldejääv. Kontserdi lõpetas Arete Teemetsa võimas sopran, esitades aariat G. Verdi ooperist „Othello“. Pala nimi jäi kehva akustika tõttu mulle kahjuks arusaamatuks. Tegemist oli võimsa looga, mis pani
saj ja 18.saj I pool), klassitsism (18.saj II pool), romantism (19.saj). 20. sajandi muusikale on iseloomulik stiilide mitmekesisus. Ja heliloojad ei tegelenud ühe kindla muusikastiiliga, kuid kasutasid loomingus erinevaid stiile. 20.saj I poolel eristusid 4 muusikastiili: Hilisromantism, impressionism, ekspressionism, ning neoklassitsism. Romantism andis hoogu ka rahvustomantiliste koolkondade sünniks. Kuulsamad rahvus romantikud olid Jean Sibelius Soomes (1865 - 1957), ning Edvard Grieg Norras (1843 - 1907) Rahvus romandism levis 20. sajandil euroopas, kaasa arvatud Eestis. Muusikasse jõudis avangardism 20. sajandi keskel, millega kaasnes uudsed heliloomingu tehnikad. Teise maailmasõja järgset muusikat nimetatakse nüüdismuusikaks, ning seda ei saa konkreetse stiiliga määratleda. Jean Sibelius (1939) Edward Grieg (1888) 3 Hilisromantism
Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest. Armastatuimaks seltskonnatantsuks sai valss. Uued muusika zanrid: sümfooniline poeem; programmiline süit; programmiline sümfoonia; operett. Heliloojad: Edvard Grieg; Franz Schubert; Felix Mendelssohn-Bartholdy; Ferenc Liszt; Fryderyk Chopin; Johannes Brahms; Jean Sibelius; Giuseppe Verdi; Modest Mussorgski; Niccolò Paganini; Richard Wagner; Robert Schumann; Kunstnikud: Theodore Gericault; Eugene Delacroix. Kirjanikud: Alexandre Dumas(vanem); Charles Dickens; George Byron; H de Palzac; Heinrich Heine; Victor Hugo. Teadus ja ajalugu: Röntgen- x-kiired; Darwin- evolutsiooni teooria,
eelistas tagasihoitud sinakashalle toone ning selgeid lihtsaid vorme. Rohkelt sümbolismi näiteid leiame ka Belgiast, kus James Ensor (1860-1949) maalis kirgastes toonides võikaid maske, ja Hollandist, kus Jan Toorop (1858-1928) lõi kuidagi haiglasliku ja mürgise meeleoluga pilte. Neil näeme külmi rohelisi ja siniseid toone ning venitatud valgenäolisi inimesi. Väga tuntud on sveitslase Ferdinand Hodleri (1853- 1918) müstilise alatooniga maalid. Inimlikult mõistetavam oli norralane Edvard Munch (1863-1944) - tema maal "Elutants" näiteks väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused; kuupaistesel rannal tantsivate naiste puhasvalgete, lõõma vpunaste ja mustade rõivastega annab ta edasi inimelu kulgu. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud on austerlase Gustav Klimti (1862-1918) teosed. 19. sajandi lõpu kirjut kunstipilti teeb veelgi keerukamaks see, et tihti on tolleaegsed
1. märtsil 2016. aastal käisin Estonia kontserdisaalis Ralf Taale klaverikontserdil pealkirjaga „Romantiline klaver“. Ma olen alati nautinud klaverimuusikat ning seetõttu oli kontserdisaali külastus minu jaoks väga põnev, kuna sain enda silmaringi muusikavaldkonnas laiendada. Kontserdil oli kuulda klaveripalu pianist ja muusikapedagoogi Ralf Taale esitluses. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakesskooli ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemia. 1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte
revolutsioonid. Muusika oli emotsionaalne, laulva meloodiaga, keeruka harmooniaga ja kasutati rahvamuusika elemente,vormivabadust (hüljati klassikalised vormiskeemid), kontsertidel esitati ka eelmiste ajajärkude heliteoseid. Uued: programmiline (instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7
Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta). (Rööbiti impressionismiga uurisid uusi maalimisviise ka teised kunstnikud, näiteks Edvard Munch.) o Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul
Jean Sibelius 8. oktoober 2009. a. 8:10 1865-1957 Elulugu Soome rahvas austav oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riik...
· Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem. · Rohamtismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. HELILOOJAD- ROMANTIKUD · Franz Schubert · Robert Schumann · Johannes Brahms · Richard Wagner · Edvard Grieg · Ferenc Liszt · Fryderyk Chopin · Hector Berlioz · Giuseppe Verdi · Pjotr Tsaikovski ROMANTISM II · Tunded · Romantikud on öelnud, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi. · Esimesel kohal inimese sisemaailm · Neil on ebamaiselt kaunid ideaalid ja unelmad · Inimesed, kes kõiki tundeid välja näitavad · Romantilisele kunstile on omane karakterite, meeleolude ja koloriidi kontrastid.
Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik) Hans Gude (maalikunstnik) Johan Christian Dahl (maalikunstnik)
Loodus äratab mõtted ja tunded nagu lindude karja üles. 5) Nagu Muhu motiivid, nii kuuluvad kunstniku loomingu algperioodi ka õppevaheaegadel Pakri saarel ning kodus Rakveres ema juures tehtud joonistused ja õlietüüdid. 6) Münchenis käis Kristjan Raud kahes koolis. 1899-1901 Anton Azbe kunstikoolis ja 1901-1903 Müncheni Kunstiakadeemias. Münchenis olid head kokkupuutevõimalused ka prantsuse ja teiste maade kunstiga, nende hulgas tollal paljusid mõjutava norralase Edvard Munchi loominguga. 7) Avas 1904 Tartus oma stuudio. Tallinnas avas oma stuudio 1914. 8) 1909-1913 juhtis ta seal rahvateadusainese kogumist 9) on Eesti vanim ja auväärseim kunstipreemia, mida antakse välja alates 1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Tallinna linnavalitsuse poolt. Preemiasumma on 2009. aasta seisuga 35 000. Virge Jõekalda, Ülle Kruus ja Kersti Koll, Lilian Linnaks, Lemming Nagel
Sümbolism Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole. Sümbolism kunstis oli mõjutatud ka gooti romaanist ja romantismi tumedates külgedest. Erinevalt hoogsast ja mässulisest romantismist oli sümbolism aga staatiline. Paljud sümbolismis kasutatud troobid ja kujundid on mõjutatud või pärinevad Baudelaire'i poolt prantsuse keelde tõlgitud Edgar Allan Poe teostest. James Sidney Edouard, Baron Ensor (April 1...
Algas tagasihoidlikult, veidi kartlikult ning muutus järjest valjemaks ja julgemaks. Lõpus läks pala aina kiiremaks. Pala oli suursugune, kujutasin endale ette suur ballisaali 19. sajandil, kus naistel on seljas barokk-stiilis kleidid ning meestel uhked ülikonnad. Kõigist teistest lugudest tundus see pala, kõige uhkem ja kuninglikum. Käsikellade esituses oli pala iga detaili teravalt kuulda, mis mulle meeldis, seega jättis esitus väga hea mulje. ,,Mäekuninga koobas" Edvard Grieg Pala algus oli väga salapärane ning alguses vaikne, järjest valjenedes, tekitades pinge. Pala oli äkiline. Loo keskel mängisid juba kõik kellad ning pala jättis kergelt õudsa ja julma mulje. Oma olemuselt meenutas see sõda. Alguses hiilisid sõdurid vaikselt vaenlasteni, jõudes järjest lähemale ning siis läks lahti suur võitlus. ,,Helesinise Doonauga" võrreldes oli see pala mitte nii pidulik vaid dramaatilisem. Ka see pala oli käsikellade esituses väga nauditav.
2. Ivan Aivazovski ,,Üheksas Laine" õli, lõuend, Ermitaaz, Venemaa. 3. Peter Paul Rubens ,,Kolm Graatsiat", õli, Dresdeni Maaligalerii. Saksamaa. 4. Johann Köler ,,Tatarlanna Msatka mõisa aias" õli, lõuend, Eesti Kunstimuuseum. 5. Edvard Munch ,,Karje" õli, tempera, Munch'i Muuseum, Norra. 6. Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa", õli, tempera, Louvre, Pariis.
Vaatleja peab kasutama fantaasiat, kujutama ette, tekitama peas analoogiaid. Sümbolistid oma teostes tahtsid näidata iga hinge elu, iga hinge ilu, tundeid, muresid. Süzeekunsti teemadeks: sünd, erootika, üksindus, irratsionaalsed tungid, spirituaalsus, surm, elu igavene ringkäik jm Esindajad: Pierre Puvis de Chavannes, Mihhail Vrubel Teosed: Vaene kalur, 1880a., Pierre Puvis de Chavannes Salome, 1876a., Gustav Moreau Karje, 1893a., Edvard Munch istuv deemon aias, 1890a., Mihhail Vrubel 5. FOVISM JA EKSPRESSIONISM Fovism on Prantsusmaa kunsti suund XIX lõpus XX saj. alguses Teoseid esimest korda puublik sai nähtud 1905 aastal sügisel salongil. Vaatlejatel tööd tekitasid energiist ja tulist tunnet. Prantsuse kriitik nimetas neid kunstnike uluk või mets loomadeks pr. les fauves, millest tulenebki tänane nimetus. Fovismi jaoks on iseloomulikud eredad, tulised värvid ja vormide lihtsustamine, dünaamilisus.
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
poolest. Muide, ka sõna “slaalom” tuleneb norra keelest Norra naiste kolmikvõit Sotšis Ole Einar Bjørndalen Therese Johaug, Marit Björgen, Petter Northug Kristin Stormer Steira. Norra muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika tippudeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on osalenud Eurovisioonil alates 1960. aastast. Norra on tulnud Eurovisioonil 1. kohale 3- el korral: Bobbysocks võitis 1985. aastal lauluga "La det swinge", aastal 1995 Secret Garden lauluga "Nocturne" ning Alexander Rybak aastal 2009 lauluga "Fairytale". Vaatamata edule on Norral olnud
igasugustest mitmemõttelistest Edward munch ,,Elu vihjetest, võrdkujudest ja Tants" sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Juugendstiil 19.sajandi lõpp Juugendstiil püüdles välise Edvard Burne-Jones Inglismaa dekoratiivsuse poole. Kaunistuste ,,Kuldne Trepp" loomisel lähtuti taimedest; tihti on Aubrey Beardsley taimemotiivid aga niivõrd ,,Paabulinnu kleit" moonutatud, et raske on märgata John Everett Millais nende tõelist algupära. Pearõhk on ,,Ophelia"
Ande Andekas-Lammutaja Muusikaajalugu - Ooper Ooper saab alguse Prantsusmaalt, kuid ülemvõimu saavutab Itaalias. Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes, heliloojatel oli suur tööpinge ja koormus, kujunesid kohvriaariad e. esinemiste käigus esitatavad suvalised, hästi välja tulevad aariad, jagunes koomiliseks opera buffaks ning tõsiseks opera seriaks, levis primadonna-kultus, tuntuimad heliloojad on Rossini, Donizeti, Bellini ning verdi. Saksa ooperis kasutatakse retsitatiivis kõne, toetus läbinisti Itaalia ooperi traditsioonidele, esimesed saksakeelsed ooperid olid pigem laulumängud, armastatakse kujutada deemoneid jne, süzee muinasjutulise sisuga, tuntuimad heliloojad on Hoffman, Weber ning Wagner. Prantsuse ooperis pidi olema koomikat, eksootikat, midagi k...
Kalevala"), väljaandjaks on Alba Records, dirigent Ants Soots. Praegu on kooril käsil lauluisa Gustav Ernesaksa loomingu salvestamine, dirigentideks Kuno Areng, Eri Klas, Olev Oja, Ants Soots, Ants Üleoja.2004. aastal võitis RAM koorimuusika kategoorias Grammy-auhinna. Selle teenis plaat Sibeliuse kantaatidega (Virgin Classics), kus Paavo Järvi juhatusel musitseerivad RAM, "Ellerhein" ja ERSO. Sama koosseisu poolt salvestatud plaat Edvard Griegi teosest "Peer Gynt" valiti BBC Music Magazine'i poolt 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
sellepärast eelistatakse vanemaid töötajaid, kellel on juba staazi ja rohkem tutvusi. 2011. aastal oli noorte töötuse määr 24,4 protsenti. Õnneks Eesti valitsus teadvustas, et tööta noored on koormaks Eesti majandusele ning väljendas arvamust, et vastavate meetmete kasutusele võtuga on prognoositav töötuse määr aastaks 2015 15 protsenti. Probleemi väljendas väga piltlikult Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Edvard Ljulko Postimehe arvamusportaalis: ,,Pole mõistlik suhtuda sellesse kui tavalisse külmetusse, mis möödub iseeneslikult majanduse nähtamatu käe ja seniste ravivõtete puhul. Lühiajalisest on saanud tihti hoopis teise dünaamikaga pikaajaline töötus. Oodata homme paremaid tulemusi jätkates sama moodi nagu eile see ei peaks olema meie avaliku halduse definitsioon." Samas julgeb Ljulko väita, et lahendus on olemas: ,,Kõige selle tumeda taustal on
Tõusev päike" impressionism 19saj Georges Seurat "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel " impressionism 19saj Ants Laikmaa "Talvemaastik" impressionismi sugemetega realism 20saj Cezanne "õunakorv" postimpressionism 19saj Edvard Munch "Elutants" rahvusromantism ja ekspressionism 19lõpp 20saj alg Kristjan Raud "Kalevipoeg põrguväravas" rahvusromantism 20saj I pool Vincent van Gogh "Tähisöö" postimpressionism 19saj lõpp Paul Gaugin"Kust me tuleme?Kes me oleme?Kuhu me läheme?" postimpressionism 19saj lõpp
Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks. Ka sellised kuulsad autofirmad nagu Renault ja Skoda olid algselt tankide valmistamisega tegelevad tööstusettevõtted. Kõige otsesemalt mõjutas sõda sellist kunstivoolu nagu ekspressionism. Selle voolu nimetus tuleneb prantsuse keelesest sõnast expression (väljendus). Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Ekspressionismi esimese laine lõpetas üpris jõhkralt 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda. Sõja üle elanud kunstnikud nägid varasemas loomingus lausa
Aluseks Poola rahvamuusika ja Poola rahvusliku koolkonna rajaja. Muusika rahvuslik, tantsud, nokturnid, etüüdid, prelüüdid, valsid, ballaadid. Mõjutajateks vanemad. 10. Ferenc Liszt (1811-1886) Helilooja, pianist, pedagoog, muusikakriitik, dirigent, organisaator, kunstilise tõe eest võitleja. Esimene pianist, kes andis soolokontserdi üksi. Sageli improviseeris. Püüdles klaverimuusikaga orkestrisarnase, jõulise ja värvika kõla poole. 11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2
ja karikatuuride loomist Eesti satiiriväljaandeile[6]. Triik joonistas karikatuure ajakirjale Tapper ja pseudonüümi Waikne all Helsingis ilmunud väljaandele Kaak. Portreed Nikolai Triigist kujunes oma ajastu hinnatuim portretist. Noorema ea töödest on märkimisväärne Juhan Liivi portree, söejoonistus 1909. Mõjutused Varasemas kunstis tegi karikatuure ja sai mõjutusi sümbolismist. Norras käides sai mõjutatud rahvusromantismist ning selle aja tööd meenutavad Edvard Munchi töid. Areng Ajaga muutusid ta tööd ekspressiivsemaks, loomingulisus tuleb hästi välja graafilistes töödes. Stiliseerimispüüd ja kontuuride ilmekus taotlus varasemate portreede loojat. Lemmikud Kunstniku lemmikmotiiviks on üksikud mändidegrupid, lagedad rannaribad merega ja aiamotiivid kaharate puudega esipinnal. Eriline koht Triigi maastike hulgas kuulub talvistele Tartu vaadetele.
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Ekspressionism (Väljenduskunst, tasakaalu kaotanud kunst) · 20.sajandi esimestel aastakümnenditel ilmus Euroopa kunstiellu uus veelekspressionism . · Termin ,, ekspressionism" tuleneb prantsuskeelsest sõnast expression, mis tänehndab väljendust. · Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid, on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõte a tunnete väljendamine. · Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks roovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi · Enamasti kasutatakse terminit ,, ekspressionism ,, saksa väljenduskunsti kohta . Saksa ekspressionism Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid. · Saksa ekspressionistide eneseväljenduse põhisisuks oli rahutus, ühiskonnakriitika ja maailmavalu, parema ühiskonna igatsus. Erinevus impressionismiga · Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse muljeid on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine
Vana muusika vastu huvi ja ilmaliku muusika osatähtsuse kasv. Uueks zanriks on sümfoooniline poem, tekib operett ja soololalul(miniatuuri häälele). Tähtsal kohal ka soololaul,sümfoonia,ooper ja ballett. Programmiline muusika: teosele anti kaasa kas sõnaline sisuseletus või võeti muusikateose aluseks mõni kirjandusteos. Sümfooniline poeem-üheosaline, üht poeetilist mõtet kandev sümfooniline teos(Lizt) 2. EDVARD GRIEG(1843-1907) Loomingu omapära ja looming: a) Grieg on Norra ärkamisaja laulik ning rahvusliku klassikalise koolkonna rajaja. Tema muusikas on iseloomulikud programmilisus, impressionistlikud jooned. Tema looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvuslikest elementidest(nt: julge karakter ja südamlik huumor).Tema muusikas on ka muinasjutulised karakterid. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad
Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud Uus Kunstnike Ühendus, mis nimetas endid BLAUE RAITER. Terminit ,,ekspressionism" (pr
rahvuslikku muusikat, mida iseloomustavad; pikad ööd, lühikesed päevad, kahvatud ja lumised maastikud, soomlaste tulihingelisus ning mõne eriti peene viina margi maik. Soomlastele oli Sibelius sama oluline kui ameeriklastele Abraham Lincoln. Kogu maal on tema auks loodud ausambaid ja monumente, muuseume ja koole. Edcard Grieg Tähendas norralastele sama palju, kui Sibelius soomlastele. Nagu iga endast lugupidav heliloojaks pürgia tormas ka Edvard kuulekalt Saksamaale suurte helimeistrite tehnikat õppima. Kahjuks vihtus ta nii tormakalt töötada, et haigestus kopsuhaigusesse, mis vaevas teda elu lõpuni. Norrasse naastes ühines E.Grieg isamaa eest peetava sõja võitlusega. Ta raputas õlult saksa mõju ja hakkas kirjutama norra rahvamuusika rütmidele ja meloodiale põhinevat muusikat. Ta teosed joovastasid norra publikut ja selle tänuks eraldas valitsus talle juba 29 aastaselt eluaegse riikliku pensioni. Lõpuks 2 aastat enne tema
,,Boolero" mõtteline kolmnurk: klaver, ballett, orkester. Algselt ballett, tuntus orkestriteosena ,,boolero" kirj. idee Vene baleriinilit Ida Rubinsteinilt. Kogu teose vältel jäävad meloodia, harmoonia ja rütm muutumatuks. Toimub pidev crescendo, mis viib lõpuks kulminatsioonini. EKPRESSIONISM · Hõlmab 20.saj esimesi aastakümneid · Esimesed ilmingud Vincent can Goghi ja Edvard Munchi maalides. · Oluline kuntsniku enda mõte ja tunnete väljendamine. · Huvi inimese siseelus toimuva vastu · Inimese konflikt ümbritseva maailmaga · Eduard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu, ahastust, lootusetust. ARNOLD SCHÖNBERG (1874-1951) · Austria helilooja · Oli I Stordcinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20.saj I poole muusika arengulugu · Iseõppija · LOOMING:
Hoolimata sellest, millise variandi Norras reisimiseks valid, on sul lugematul hulgal võimalusi nautida Norra kauneid maastikke ja rannikut. Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norras antakse igal aastal Nobeli rahupreemiad kätte. Sel aastal pälvis selle preemia endine Ameerika Ühendriikide asepresident Al Gore aktiivse võitlemise eest kliimamuutuste vastu.
popurriitaoline järjestamine või ka teise helilooja motiivide põimimine oma originaalloomingusse. Keelpillikvartett nr 2. 3.Polümeetria keelpillide partiid kõlavad korraga eri meetrumis. Klaverimuusika Kõige tuntum teos on 2. klaverisonaat "Concord". Kogu teose osi ühendab motiiv Beetohveni 5. sümfooniast ( saatuse koputuse teema). Ekspressionism Hõlmab 20. sajandi esimesi aastakümneid. Esimesed ilmingud Vincent van Goghi ja Edvard Munchi maalides. Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Huvi inimese siseelus toimuva vastu. Inimese konflikt ümbritseva maailmaga. Edvard Munchi maalil "Karje" on kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirmu. Ahastus, lootusetus, surmahirm... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (1874-1951) Austria helilooja Oli I
kontsertteostena. Chopini etüüdid on emotsionaalsed kontsertpaladChopini muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia. Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Giuseppe Verdi kirjutas 26 ooperit: Aida, Othello, Rigoletto, Triviata, Maskiball. Jean Sibelius- Finlandia poeem. Sibeliuse loomingu tuumaks on tema seitse sümfooniat. Edvard Grieg- 2 süiti, Solveigi laul. Kuulsamad teosed on "Peer Gynt" ja klaverikontsert a-moll. Veel 140 soololaulu, klaverisonaate ja -kontserte ning kammermuusikat. Looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. muinasjutulised karaktereid on üleküllatestatud soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid puuduvad. Bõliina- lugulaul, eepos. Gusli- pill (kannel). Mihhail Glinka- Kamaritskaja
puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid. ,,Kalevala" ja rahvaluulekogu ,,Kanteletar" andsid peamise temaatika AKSELI GALLEN-KALLELA (Leminkäise ema, Kullervo needmine, Sampo kaitsmine) loomingule. Talle oli vastandlik HUGO SIMBERG (Haavatud ingel, Surma aed) käsitles tõsiseid teemasi veidravõitu fantaasia ja ja nurka huumoriga. Peterburis kujundes rühmitus ,,Mir iskusstva", mille liige oli NIKOLAI ROERICH (Meretagused külalised). Põhiliselt sümbolistlik oli norralane EDVARD MUNCH (Madonna, Eluring, Tütarlapsed sillal). Teemad: üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sünged lapsepõlvekogemused (ema ja õe surm). Ütles, et tema eesmärgiks on avada oma hing teistele inimestele. Värvid on kunstniku eneseväljenduseks. 4. Post-Impressionistlikeks nimetatakse kunstnikke, kes olid kokku puutunud Impressionismiga, enamasti selle põhimõtted mõneks ajaks omaks võtnud, kuid hiljem IMPis pettunud ja valinud sellest erineva loomingusuuna
Põha--Euroopa tuntumaks tantsuks on Norra meestetants halling. Veel tantsiti Norras paaristantse- springar ja gangar. Uuematest rahvatantsudest on tuntumad valsid, reilenderid ja polkad. Norra rahavapillidest on enamlevinud viiul, parmupill, oinasarv, puust sarved ja viled ning norra kannel. Kõige kuulsam on aga Hardangeri viiul. See pill on olnud mitmtete rahvavtantsude saatepill ja inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele Norras ning ka väljaspool. Norra tuntuim helilooja ja pianist on Edvard Grieg (1843-1907), keda peetakase norra rahvusliku muusika rajajaks. VENEMAA Vene vanemad rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, mida lauldakse mitmehäälselt . Vene kangelaslauludes ehk bõliinades tuleb mõjusalt esile selle rahva hingelaad. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlisarnase pilli gusliga. Rahva seas olid väga populaarsed ka humoorikad ja hoogsad tantsulaulud ehk tsastuskad. Neid saadeti lõõtspilli või balalaikaga.
Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallelah maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" Nikolai Roerich oli vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane. Kuulus ka ,,Mir Iskusstva" rühmitusse. · Edvard Munch Edvard Munch oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Tarbekunst ja arhitektuur.
simbolismo Birgit Riimann Click to edit Master text styles Second level Maalikunst Third level Fourth level Fifth level Luule Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Skulptuur Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Proosa Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles ...
Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned avalduvad dünaamikas ehk helitugevuse muutumise ja
Referaat Jossif Stalin Stalini elulgu Sündis vaeses perekonnas Gori linnakeses Tbilisi lähedal Gruusias 21. detsembril 1879, kuid Edvard Radzinski (vene näitekirjanik) andmetel sündis Stalin tegelikult 6. detsembril 1878. Radzinski leidis Gori katedraali arhiivist ankeedi, mille Stalin on ise omakäeliselt täitis ning seal on tema sünnikuupäevaks kirjas 6. detsember 1878. Stalin oli väikest kasvu ja kõhetu. Tema nägu katsid rõugearmid. Rõugete haigust põdes ta raskelt ning pääses sellest haigusest vaevalt eluga. Tema hüüdnimi oli ´´Armiline´´
Grigori Jefimovits Rasputin Rasputini täpset sünniaega polnud kaua aega täpselt teada, kuna ta isegi esitas oma vanuse kohta vastukäivaid andmeid. Selleks pakuti erinevaid kuupäevi ja aastaid vahemikus 18641872, kuid Edvard Radzinski leidis teate rahvaloendusest, millest ilmneb, et talupoeg Grigori Jefimovits Rasputin sündis 10. jaanuaril 1869. Selle aasta kirikumeetrikat säilinud pole, kuid see on siiski kõige tõenäolisem Rasputini sünniaeg. Rasputini isa oli Jefim Jakovlevits Rasputin (18421916), ema aga Anna Vassiljevna. Mõlemad pärinesid tavalistest taluperedest. Ka Rasputin oli oma elu seimesed 25 aastat tavaline talupoeg, ehkki paistis silma joomise ja vargustega. Kuid ühel korral, kui ta
Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul valminu. Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt impressionistlikke ja realistlikke teoseid. Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke. Muusika Kõige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud Edvard Grieg. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksopp, Turbonegro, Serena Maneesh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on olnud regulaarne osavõtja Eurovisiooni lauluvõistlustel ja korduvalt ka esikohti saavutanud Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel. 8 Kasutatud allikad · http://www.google.com/imgres?
Impressionism 1860datel aastatel koondusid noored Prantsuse kunstnikud uuendusmeelse Claude Monet ümber. Nad pidasid koolides õpetatavat akadeemilist kunsti rangete reeglite tõttu aegunuks. Rahvas suhtus nende loomingusse esialgu vaenulikult. Ametlikesse näitusesalongidesse neid ei lastud. Asutasid ise nn hüljatute salongi, kus korraldasid 1874 esimese näituse. Uue stiili tähistamiseks võtsid ajakirjanikud pilkavalt kasutusele sõna impressioon(mulje). Claude Monet impressioon ,,Tõusev päike". Levis 1874-1886 Prantsusmaal, 80datel, 90datel mujal Euroopas. Tuntumad impressionistid:Renoir,Pissarro ja Degas. Impressionismi vaadeldakse murrangulise nähtusena kunstiajaloos. Ta lõpetab arengu loodustruuduse poole, mis algas renessanssist. Stiilina leidis üldise tunnustuse 1890ndatel aastatel, kui enamus kuulsaid impressioniste olid oma tegevuse juba lõpetanud. Tunnused : · Kunstnikud olid võlutud loodusest ja liikumisest · Maalitaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
