Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"eduard vilde" - 495 õppematerjali

eduard vilde on kirjutanud nende sündmuste põhjal romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid". Anija küla vaatamisväärsed on 20. sajandi algul laiendatud paljude võõrpuuliikidega mõisapark ning mõisast kilomeetri jagu edelas asuv Anija looduskaitseala koos soise järvega, mis on tänapäevaks kinni kasvanud (http://et.wikipedia.org/wiki/Anija_m%C3%B5is).
thumbnail
1
docx

Eduard Vilde looming

Eduard Vilde looming Eesti kirjanikest oli Vilde esimene, kes tundis Lääne-Euroopa ja kultuuri vahetult isiklike tähelepanekute põhjal. Loomingu võib jaotada kolme perioodi: 1882-1896 nalja-Vilde. Seikluslik ainestik, põnevad sündmused, huumor, teadlik püüdlemine tõepärase kujutamislaadi poole. Tähtsamad tööd: ,,Musta mantliga mees", ,,Karikas kihvti", ,,Ärapõletatud peigmehed", ,,Vigased pruudid", ,,Klaamanni emanda kosilased". 1896-1912 realistlik Vilde. Autor peegeldab sotsiaalseid vastuolusid ning suhtub kriitiliselt ühiskonnas valitsevatesse vastuoludesse. ,,Külmale maale" (kriitilise realismi tähtteos)-maaromaan "Raudsed käed"-linnaromaan "Lunastus" "Mahtra sõda", "Kui Anija mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvet"-ajalooline triloogia Kunstiküpsed jutustused ja novellid: "Seadusemees", "Tooma tohter", "Astla vastu", "Koidu aj...

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Referaat: Eduard Vilde

märts 1865 Pudivere, Avanduse vald ­ 26. detsember 1933 Tallinn) oli eesti kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja.(2) Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu.(4) Isa ­ Jüri Vilde oli tagasihoidlik, suure kohustustundega, teenistuses viimseni aus mees, kuid sundijaks liiga pehme iseloomuga. Kuivõrd Vildele tema isa mõisaorjuse vaevad südamesse läksid, paistab novellist "Kupja Kaarli adjustaadid". Ei ole vist keegi läbituntumalt käsitlenud mõisateenija, eriti truu mõisateenija ja tänamatut saatust. Ema Leenu oli elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tal tulnud mõneti lepitada...

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Eduard Vilde

Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Eduard Vilde Koostas: Jaagup Tuisk Klass: 8.b Juhendaja: Ülle Salumäe Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Eduard Vilde elulugu...............................................................................................................4 1.1 Lapsepõlv..........................................................................................................................4 1.2 Vilde ajakirjanikutee algus................................................................................................4 1.3 Looming...

Eesti keel
3 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eduard Vilde "Pisuhänd"

Vilde kirjutas „Pisuhänna” pahameelest kriitikute vastu, kes andsid ihaldatud kirjandusauhinna A. Kitzbergi „Libahundile” ja jätsid E. Vilde „Tabamata imes” ime tabamata. Kuidas elab autor välja oma pahameele kirjanduskriitikute vastu? Leia koht ja refereeri! Kas see oli nn ajastu märk või on niisugused olukorrad võimalikud ka tänapäeval? Põhjenda. Tiit Piibeleht Välimus: Kannab kingi ja mustjat ülikonda. Käised on kokkutõmbunud ja püksisääred on lühikeseks jäänud, taskud on väljaveninud ning jalas sokid, millest üks musta värvi ja teine punast värvi. Põuetaskutest paistavad ajalehed ja brošüürid välja. Kõne, käitumine: Tiit Piibeleht on enesekindel ja kindla ütlemisega, rahulik ja tasakaalukas. Enda huvides ära kasutav, kaval ja ta on ka päris kergeusklik. Sööb üsna tihti päevalilleseemneid. Räägib murdesegases ja lakoonilises kõnes, vastab küsimustele enamasti hiljem, kui kü...

9.klass
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Võllamäe Päärn" Eduard Vilde - kokkuvõte

Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde ) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees....

Kirjandus
115 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eduard Vilde teosed

Ta isa, Jüri Vilde , oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud.Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt.Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Ta pandi õppima mõisa metsaülema proua Auguste Treubergi koduõpilaste ringi. 1875. aastal. astus Eduard nn. Kentmanni kooli, mille ametlik nimetus oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool...

Kirjandus
179 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eduard Vilde teosed

Eduard Vilde AJALOOLINE TRILOOGIA (1902-1908) Ajaloolise triloogias kirjeldab Vilde ühiskondlikke olusid, sotsiaalsest viletsusest tingitud talurahvarahutusi, usulist liikumist ja ümberasumist, talupoegade suhteid mõisnike , linnakodanike, kiriku ja riigivõimuga. ,,mahtra sõjas" käsitleb ta talupoegade olukorda ja nende vahekorda mõisnikega. Romaanis ,,kui anija mehed tallinnas käisid" talupoja ja linnakodanluse suhteid ja ,,prohvet maltsvetis" talurahva ümberasumist ning usulist liikumist. Ajaloolises triloogias pole küll ühiseid tegelasi, kuid kõigil teostel üks kandev teema: mõne aasta piires toimunud talurahvaliikumise kujutamine, mis siin-seal kasvas võitluseks rahva põlisvaenlase ­ mõisniku vastu. Triloogiat koostades oli vilde ühes isikus nii ajaloouurija kui ka kirjanik. Ajaloouurijana tutvus ta käsikirjaliste ja trükitud allikatega, mis sisaldasid andmeid eesti talurahvarahutus...

Kirjandus
50 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Eduard Vilde

Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli...

Eesti keel
135 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eduard Vilde elu ja looming - test

Tunnikava Pealkiri: tunnikonspekt Aine: kirjandus Klass: IX Tunni teema: Eduard Vilde elu ja looming Tunni eesmärk: Anda ülevaade Eduard Vilde elust ja loomingust. Õpetada mõistma Vilde tähtsust tollases ja praeguses eesti kirjanduses. Anda detailsem ülevaade Vilde mitmetahulisest loomingust. Teha sissejuhatus "Pisuhänna" käsitlemiseks. Lühikirjeldus. EVOKATSIOON Tahvli keskele kirjutatakse EDUARD VILDE. Õpilased meenutavad kõike, mis seostub neil selle kirjaniku nimega: teoste pealkirjad, faktid eluloost jne. Õpetaja teeb õpilaste abiga tahvlile mõistekaardi. Küsimused: 1. Milliseid Vilde teoseid olete lugenud, milliseid veel oskate nimetada? 2. Kas olete mõnd Vilde teost näinud teatris, televisioonis? Millist? Muljed? 3. Miks saavutas Vilde nii suure populaarsuse? 4. Nimetage Vilde kaasaegseid kirjanikke! TÄHENDUSE MÕISTMINE Ülesanded töölehel. REFLEKTSIOON...

Kirjandus
38 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eduard Vilde referaat

Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Koostaja:Andre Allikvee Juhendaja: Keila 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus...2 2.E.Vilde elulugu...3-5 3.E.Vilde looming...6-7 4.Kokkuvõte...8 5.Pildid...9 1. Sissejuhatus Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres...

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eduard Vilde

Eduard Vilde . Eduard Vilde (1865-1933) põlvneb Virumaalt. Kirjanik sündis 4. märtsil 1865. aastal Pudivere mõisas Simuna kihelkonnas. Varsti pärast poja sündi kolisid vanemad Muuga mõisa. Kirjanikule on oma lapsepõlvekodust meelde jäänud kaunis mälestuspilt: "Kahe toaga lihtne korter "alt-toas", vastas vana lagunud viinaköök loomalautadega, selle taga mudane tiik täis kaane, kõrval puiestik vanade pärnade ja vahtratega, kaugemal lilledega ülekülvatud roheline...

Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard Vilde

Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.­ 1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905­1908). Eriti "Mahtra sõjas" on palju kasutatud arhiivimaterjali ja mälestusi.Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913) ja süvenenud psühholoogilise vaatlusega romaan "Mäeküla piimamees" (1916). Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse...

Kirjandus
26 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eduard Vilde

Märts 1865 (Virumaa Simuna kihelkond) Elukohad: Pudivere mõis, Karjaküla mõis, Saksamaa, Berliin, Venemaa, Moskva, Sveits, Kopenhaagen, Tallinn (Kadriorg) Töökäik: ajaleht ,,Virulane" 1883 1885 ajaleht Tartu ,,Postimees" 1886 1890 ajaleht ,,Virmalised" 1891 1901 Tallinna ja Riia saksakeelsete ajalehtede toimetuses päevalehe ,,Teataja" toimetuses 19011905 ,,Uudised" 1905 ,,Kaak" 1905 1917 ,,Uus ilm" 1905 1917 Estonia dramaturg diplomaat Kopenhaagenis Hariduskäik: alguses koduõpe Tallinna saksa elementaar ja kreiskool Keelteoskus: saksa keel eesti keel vene keel soome keel Abikaasad: A.Kronhau Li...

Kirjandus
286 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eduard Vilde Pisuhänd

Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? 2. Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? 3. Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende 1 käitumisele; 2 kõnelaadile; 3 suhtumisele teistesse; 4 teiste tegelaste suhtumisele temasse; 5 välimusele; 6 vaimsele tasemele): 7 Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. 8 4. Tooge näiteid 9 karakteri-, 10 situatsiooni-, 11 sõnakoomika kohta teoses. 1. Sandrisse on autoril eitav suhtumine. See avaldub selles, et lõpus jääb ta kõigest ilma ja saab häbi ning alanduse osaliseks. Minu_arust kuulub autori pooldav suhtumine Piibelehele, sest midagi ei saa ära anda ilma midagi vastu saamata. Piibeleht saab pea kõikide osaliste toetuse pärast pettuse väljatulekut. See tähendab, tahab, et Piibeleht tuleks nendest sündmustest välja võitjana....

Kirjandus
389 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Eduard Vilde "Pisuhänd"

"Pisuhänd" Eduard Vilde 1. Autor suhtub eitavalt Ludvig Sanderi tegelasse, kes elab oma naise ja naise isa kulul head elu, kuigi ise pole elus vaeva näinudki. Ta peab ennast inseneriks ja luuletajaks, kuigi kumbki amet tal hästi välja ei kuku. Ludvig valetab pidevalt oma perele ning tänu sellele jääb ta ka äiapapa varandusest ilma. Kõik saavad lõpuks teada, et tema ei kirjutanudki raamatut, vaid seda tegi tema eest Piibeleht. Samuti oli suur vale naisele pühendatud luuleread, mis olid samuti kuulsatelt...

Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eduard Vilde

" Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos maaga eluaegseks tarvitamiseks ja 200 000 marka. Vilde valiti Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise Kirjandusühingu ja Eesti Ajakirjanikkude Seltsi auliikmeks. 1923. a...

Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eduard Vilde "Mäeküla piima mees"

Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa. 2. Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis. 3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. ­ 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa...

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Pisuhänd" Eduard Vilde

Teose tegevus toimub aasta enne maailmasõda ja kestab umbes3-4 kuud. 2.Tegevus toimub kinnisvara äriga rikastunud ärimehe Vestmani perekonnas.Tegevuspaik- inseneri Sanderi töötuba. 3.Konflikt algab sellest, et äiapapa usaldust teenida, peab Ludvig Sandrist saama kuulsus. 4.Kuna Sander on Matildele kirjutanud võõraid luuletusi enda nime all, nõuab naine, et Sander saaks kuulsaks kirjanikuks. Kuulsaks saab ta tänu Piibelehe kirjutatud käsikirjale, mille eest vastutasuks palub Piibeleht Sandrit endale isameheks, et Laura saaks ka kaasavara isa käest. Laura on lahedama eluga harjunud, aga Piibeleht seda pakkuda ei suuda. Kuna Sander ei ole nõus isameheks hakkama, ähvardab Piibeleht päevavalge tuua selle, kes on ,,Pisuhänna`` tegelik autor. Notari juures kinnitatud käsikirja kavatses Piibeleht enda kosjavankri ette panna. Veel kavatseb Piibeleht Vestmani üle lüüa, kui saadab Sandri enda volinikuna Peterburi...

Kirjandus
112 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard Vilde

Eduard Vilde 4. märts 1865 Pudivere ­ 26. detsember 1933 Tallinn Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eduard Vilde Pisuhänd analüüs

On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saan...

Kirjandus
155 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun