DORIS KAREVA Doris Kareva sündis 28 novembril 1958 aastal helilooja Hillar Kareva perekonnas. Ta on luuletaja ja tõlkija. Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus edasi õppima1977-1983 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda, lõpetas kaugõppes. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis.Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi peaesinejaks. 2007. aasta juunis sai Doris Kareva Eesti Kultuurkapitali stipend...
4. Noor Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad Noor Eesti: · 1905-1915 · Eesmärk: -Säilitada rahvust -Edendada Eesti kirjandust · Rühmituse eestvedajad: - Gustav Suits - Friedebert Tuglas - Johannes Aavik - Villem Grünthal Ridala - Eduard Vilde - Marie Under - Nikolai Triik (kunstnik) - Konrad Mägi (kunstnik) - Kristjan Raud (kunstnik) · Juhtlause: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" - Tegeleti uusromantismi ja modernismiga - Andsid välja ajakirja Noor Eesti (6 numbrit) - Kokku andsid välja 5 albumit · Kõige hinnatum kolmas album, sest see sisaldas Prantsuse sümbolistide luulet. · Johannes Aavik Aavik kirjutas sinna essee - Rõhutasid kirjanduste...
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Mirge Arge 9.klass Külmale maale Lugesin Eduard Vilde raamatut '' Külmale maale '' . Tegelased: Väljaotsa Jaan, Väljaotsa Kai, Virgu Anni, Virgu Andres, Kõverkaela- Juku, Kohi-Kaarel ''Külmale maale'' kujutab Väljaotsa Jaani elu pärast seda, kui ta on jäänud pere ainukeseks toitjaks. Jaan jääb haigeks ja seetõttu ei saa ta teha tööd ning ees seisab kuupäev, millal neil perega tuleb välja kolida saunast, kus nad praegu elavad. Jaan läheb kirikusse kus ta kohtab seal Anni kes on vallavanema Andrese tütar ja kellel on häbi, et ta tütar tolle mehega suhtleb. Anni on mitmeid kordi pakkunud Jaanile abikätt toonud mehele leiba , sööki ja palju muud head , kuid Jaan on mees kelle ainsaks rikkuseks on tema au ja uhkus , ning ta keeldub kõige selle vastuvõtmise...
Realism kui kirjandusvool Ulve Mägi 2016 Realismile iseloomulikud jooned Realism kui vool tekkis 19. sajandi 30. aastail Lääne-Euroopas, Eestisse jõudis 19. sajandi 90-ndatel. Tunnused: 1) taotleb elu tõepärast kujutamist ¤ hoidub elu idealiseerimisest ¤ kujutab olustikku ja miljööd asjalikult ¤ osutab tähelepanu inimpsüühika tõepärasele kujutamisele 2) avab nähtuse olemuse ja põhjuslikud seosed (miks miski on nii, nagu on) 3) toob esile ajastu tüüpilised jooned, väldib juhuslikku ja ebaolulist 4) jälgib ühiskonna ja inimese suhteid ¤ inimese suhet ühiskonnaga kuidas inimene kujundab ühiskonda ¤ ühiskonna mõju inimesele kuidas ühiskond mõjutab inimest 5) kujutab sotsiaalseid vahekordi (alamklass ülemklass) 6) kritiseerib ühiskonda (seetõttu on 19. sajandi realismi nimetatud ka kriitiliseks realismiks) Realismi võrdlus romantismiga Märksõna Romantism ...
Mandragora Doris Kareva Doris Kareva on sündinud 1958. aastal ja õppinud inglise filoloogiat Tartu Ülikoolis. Ta oli peasekretär UNESCO Eesti Rahvuslikus Komisjonis. Luulekogu "Mandragora" ilmus 2002. aastal kirjastuses Huma. Ta sai Eduard Vilde preemia "Mandragora" eest. Luulekogu teemad: Hoolivus (Silm läheb sõlme) Armastus (Kui me oleme koos, siis oleme) Õnnelikus (Otsekui asendit unes) Elu (elu ja uni - lehed) Luulekogus korduvad väljendid: armastus, hirm, vaikus. Enim mõjus luuletus hoolivusest, et ei saa ainult enda peale mõelda. Tuleb teistest hoolida ja aidata kui vaja, sest "teist hoides hoiad ka end." (Silm läheb sõlme) Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on ...
Külmale maale Autor: Eduard Vilde Oli pärast lõuna, Jaan oli kirikus. Kirikust lahkudes jäi ta kiriku ukse taha seisma nind tema juurde tuli Virgu Anni. Virgu Anni andis Jaanile 3 rubla, et saab sellega oma emale ja lapsele midagi osta. Jaan läks poodi nind ostis taskuid saia täis. Koduteel kohtas ta Mädasoo Mihklit. Mihklil oli kirikus käies ära varastatud 40 rubla ning nüüd on meel kurb. Koju jõudes laob Jaan oma taskud tühjaks ning ulatab need lastele ja emale. Õhtu hämaruses kui lapsed magavad, koputab keegi aknale. Akna taga oli teekäijad, kes tahtsid ööks kuhugile pikali heita. Teekäijad olid Kahi-Kaarel ja Juku. Neil oli toidukott kaasas, mida nad ka väljaotsa rahvaga jagasid. Kui küllalt joodud sai lõi Jaan nad majast välja. Neljapäeva saabudes tulid ametnikud Väljaotsale, et neil saun läbi otsida. Arvati, et nemad on need vargad, kes teistelt varastavad. Aga...
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Sculptures and monuments St. John's Lutheran Church St John's Church was probably built in the first third of the 14th century. There is no other brick church decorated with so much terracotta plastic in Europe Eduard Tubin Monument The Eduard Tubin monument, marking the 100th birthday of the composer, was dedicated in 2005. The authors of the statue are sculptor Aili Vahtrapuu, architect Veronika Valk, with sound installations by Louis Dandrel.Eduard Tubin (1905-1982) was a versatile composer and conductor, one of the most recognized symphonists throughout history. He served as concert master and conductor at the Vanemuise Theatre. In 1944, when the theatre was destroyed, he left Estonia to Sweden. Monument to Gustav II Adolf In 1632, King Gustav II Adolf of Sweden, then at the war camp near Nürnburg, signed the charter to found Tartu University, which was also named Academia Gustaviana in his honour....
Eesti kirjanduseareng · 17.saj- Forselius(rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis(püüti luua eesti keele ülesmärkimisel) · 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega. 1708.- Käsu Hansu kaebe laul 1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja- eesti murre. Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte. · 19.saj- Otto Wilhelm Masing-koostab lastele kooliõpikud. -Koostab ka ajalehti ja kalandreid. -Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe. · Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga. -1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt. -Tuntakse kui keeleteadlast. -16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu. -Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu ,,Vanemuine" ja ,,Ilmaline" -K.Jaa...
Kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses ·Eesti traditsioonilisest rahvakultuurist oli kujunemas professionaalne rahvuslik kultuur. ·1870. Aastatel algasid ümerkorraldused. Rajati hulgaliselt uusi koole. Vallakool muudeti kõigile kohustuslikuks. ·Üldine õppekava sisaldas kirjutamise, arvutamise ja maateaduse õpetamist. ·Soovijatel oli võimalus jätkata õpinguid kihelkonnakoolides maal ja kreiskoolides linnas. ·Koole varustati uute õppevahenditega ning suurt roll oli eestikeelsete ja Eesti-kesksete õpikute jõudmine koolidesse. C. R. Jakobsoni lugemikud jäid paljudeks aastateks algkoolide raudvaraks. ·Paranes kooliõpetajate üldhariduslik ja kutsealane ettevalmistus. ·Üha rohkem eestlasi püüdis jätkata õpinguid keskhariduse omandamiseks. Asutati uued gümnaasiumid Tallinnas, Narvas ja Viljandis. ·1880. Aastatel lisandusid uue koolitüübina 7-klassilised reaalgümnaasiumid, kus pandi rõhku lo...
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt ...
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul) 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga (puändiga) naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised. Rännates ühelt rahvalt ...
,,Mäeküla piimamees" ja tänapäeva probleemid Eduard Vilde romaanis ,,Mäeküla piimamees" müüb talupoeg Tõnu Prillup oma naise Mari mõisnik Kremerile naiseks. Sellele sündmusele eelnevalt ja järgnevalt leiavad aset nii mõnedki probleemid. Elu 19. sajandil ja tänapäeval on muutunud, kuid osa probleeme on säilinud siiani. Millised ,,Mäeküla piimamehes" kirjeldatud probleeme eksisteerivad ka tänapäeva maailmas ja millised probleemid tänapäeva elu ei puuduta? Rahaahnus sundis Prillupit oma naist Marit mõisnik Kremerile ,,kasutada" andma. Mõisnik Kremer pakkus Tõnule selle eest piimamehe ametikohta. Sõlmiti äritehing ja Marit otsusesse ei kaasatud. Mari oli sellele küll vastu, aga lõpuks pimestasid ilusad asjad ja raha ka vist Marit nii, et ta nõustus Kremeri naiseks minema. Ka tänapäeval ollakse suhetes enesele vastumeelsete inimestega omakasu eesmärgil. Rahal on alati olnud ajast aega suur tähtsus ning rikkuse ja hea...
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on. Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja läbimõtlematud käitumismaneerid. Mul on üks tutta...
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrim...
KIRJANDI MEELESPEA 1. Väldi sina-vormi! 2. Väldi sõnakordust! 3. Väldi üleskutseid! 4. Väldi liialdusi ja kontrollimata fakte! 5. tänu=hea, tõttu=halb 6. ei+ja=ega 7. kui, nagu võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist 8. nii... kui ka ... lauses koma ei ole 9. Sissejuhatus esitab probleemi, millele kokkuvõte esitab lahenduse (läbi kirjandi lõikude teemade) 10. Üleminekud peavad olema sidusad! KIRJANDUS 1. RAHVALUULE Rahvaluule on rahva ühislooming, autor puudub. Rahvaluule jaguneb rahvalauludeks, rahvajuttudeks ja rahvaluule väikevormideks. RAHVALAUL Vana ehk regivärsiline rahvalaul (parallelism ehk mõttekordus, algriim ehk sõna algushäälikute kordus) Uuem ehk lõppriimiline rahvalaul kujunes välja 18.saj. Värsid moodustavad salmid, riimuvad iga rea viimased ...
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
14. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus peast Marie Under (27.03.1883-25.09.1980) sündis Tallinnas, kuhu ta vanemad olid tulnud Hiiumaalt. Esialgne perekonnanimi Nirk, alles hiljem asendati Underiga. Tema vanaisa Nigolas Nirk. Tema isa oli kooliõpetaja, nimi Prido (Priidu, hiljem Friedrich). Ta kasvas Tallinna kitsastes agulikorterites, suvel veetis sageli aega Hiiumaal (esimest korda käis Hiiumaal 9-aastaselt), millest sai talle muinasmaa. Õppis Tallinnas saksakeelses tütarlaste erakoolis (189398). 13-aastaselt hakkas Under kirjutama saksakeelseid luuletusi. Teda huvitas ka peale kirjutamise väga muusika. Under õppis klaverimängu ja laulis kooris. 1900.aasta paiku tutvus Under Eduard Vildega, kes julgustas teda kirjanduslikke katsetusi jätkama. Vilde soovitusel võeti 1901.aastal tööle ajalehe "Teataja" toimetusse, aga see kestis lühikest aega kuna 1902.aastal Under abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga ja läks mitmeks aastaks ...
1. Rahvusliku liikumise eeldused: *Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana *seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed *kujunenud oli oma haritlaskond *rahva haridustase oli kasvanud *seoses vallaseadusega oli vald vabanenud mõisniku valve alt *vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja *hõõrumised vene keskvõimu ja baltirakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen *1857- ,,Perno Postimees" alus püsivale ajakirjandusele *1864- ,,Eesti Postimees" *1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine alus teatri arengule *Eesti Vabariigi hümni sõnad *1870- Eesti Põllumeeste Selts *1869- I üldlaulupeo korraldamine eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt *1869- avakõne I üldlaulupeol (,...
ÄRKAMISAEG kokkuvõtlik materjal ajalooteema õppimiseks 1. Rahvusliku liikumise eeldused: Eestis oli üles kasvanud uus põlvkond, kes olid sündinud vabana seoses talude päriseksostmisega, oli talupoegadest saanud täieõiguslikud peremehed kujunenud oli oma haritlaskond rahva haridustase oli kasvanud seoses vallaseadusega (1960) oli vald vabanenud mõisniku valve alt vene keiser Aleksander II oli vabameelne valitseja hõõrumised vene keskvõimu ja baltisakslaste vahel 2. Johann Voldemar Jannsen 1857- ,,Perno Postimees" à alus püsivale ajakirjandusele 1864- ,,Eesti Postimees" 1865- Vanemuise laulu-ja mänguseltsi loomine à alus teatri arengule Eesti Vabariigi hümni sõnad 1870- Eesti Põllumeeste Selts 1869- I üldlaulupeo korraldamine à eestlaste ühtekuuluvustunde suurenemine ja enese eestlasena tundmine Jakob Hurt 1869- avakõne ...
Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Alguses jutustatakse mõisniku vaatest. Ta on suht vaene, maja (mõis) on poolikuks jäänud ja keegi ei viitsi seda edasi ehitada. Sellel mõisnikul oli üks südame klapp vigane. Tal oli ka kolm õde (3 pingviini) ja 2 venda, keda kais Särgveres nädalati külastamas . Mees käib iga päev jalutamas, mis on talle harjumuseks saanud, aga tavaliselt ühel rajal. Kuid vahest käib ka teisel, sooga äärneval rajal, kus ta märkab ka Marit. Mõisnik on juba siis tast huvitatud, aga ei taha seda endale tunnistada. Järgmine kord kui ta naist näeb, tuleb Mari mõisa aknaid pesema. Siis läheb ta Särgverre, kuid tuli migi asi ette ja ta peab hoopis linna minema. Peale linnas käiku tuleb tagasi ja mõtleb, kuidas Marit endale saada. Ta kiindub Marisse ja tahab temaga koos elama hakata. Ta otsustab teha Tõnuga (Mari mehega) tehingu, aga ei leia õiget moment, et sellest talle rääkida. Mõisnik laseb kutsuda Tõnu mõisa, joodab ta täi...
Prillup- süüdlane või ohver? Eduard Vilde teoses "Mäeküla Piimamees" on sündmuste keskel kolm peamist tegelast: keskealine taluperemees nimega Tõnu Prillup, noor elurõõmus Mari ning vana mõisnik Ulrich von Kremer. Teos käsitleb inimeste vahelisi suhteid ja muid probleeme, mida esineb ka tänapäeval. Põhiprobleem seisneb selles, et Prillup ihaldab saada piimatalu tööliseks, tuues kaasa erinevaid probleeme: tülid Mariga ning lõpuks ka loobumine Marist; tülid Kremeriga; võla mured; alkoholism ning tagatipuks surm. Kuid kas Prillup on selliste probleemide tekkes süüdi või on ta hoopis ohver? Kogu süüd ei saa panna Prillupi õlule, kuid kindlasti on Prillup ka ise süüdi antud probleemides. Kes siis veel kui Prillup ise on süüdi lepingu vastu võtmises? Samas selline ahvatlev pakkumine ei jätaks ju kedagi külmaks. Prillup küll mõtles kaua, ent kasutas ometi võimalust töötada piimamehena. Arvatavasti ta polek...
Emil Tode ,,Piiririik" tegelased Peategelaneametilt tõlkija Mees või naine? Kohati melanhoolne, kuid samas julm isiksus. Angelo justkui kaitseingel, kellele olid kõik kirjad mõeldud, kuid kes ei pruukinud eksisteerida. Franz osades arutlustes peetud Euroopa võrdkujuks. Tekstis käis läbi, et oli Strasbourgi ülikooli professor Suhted Raamat jutustab minategelase ja Franzi suhtest, mis oli justkui armastamisevihkamise suhe Lõpuks mürgitab minategelane Franzi südameravimi abiga, valades selle kõik tema joogi sisse Minategelane vs Angelo usalduslik suhe, sest Angelo oli ainus, kellele minategelane kogu oma loo ära rääkis Peategelane ja ühiskond Sallimatus vihkas armastajaid ümberringi, kõike head Võitlus ühiskonnaga eesmärk teha ennast nähtavaks Puudub minategelase koht selles maailmas Postmodernism teoses Illusioonid, fantaasia Tegelikult on kõik maad muutunud viirastuslikuks varemekõrbeks, kus nomaadide karjad hulguvad ühe v...
Ott Sepp Ott Sepp (sündinud 29. juunil 1982 Tallinnas) on Eesti näitleja, lavastaja, saatejuht, stsenarist ja laulja. 2004. aastal lõpetas Sepp Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 21. lennu. 2005.–2006. aastani oli ta näitleja Eesti Draamateatris, 2006. aastast alates töötab ta draamanäitlejana Vanemuise teatris. Laiema tuntuse saavutas Sepp rollidega filmides "Malev" (2005) ja "Tulnukas" (2006). Mõlemas mängis ta koos Märt Avandiga, kellega on teinud koostööd ka saatejuhi ja parodistina. Ott Sepp kirjutas stsenaariumi poliitilisele satiirilisele telesarjale "Riigimehed" (2010), kus tal oli episoodiline roll turvamehena. 11. augustist 2000 on Sepp Reformierakonna liige. Rollid Eesti Draamateatris 2004 Kaj Jevgeni Švartsi "Lumekuningannas" 2005 Rudolfo Mart Kivastiku "Savonarola tuleriidas" 2005 ...
Kõige naeruväärsem tegelane “Pisuhännas” Teose “Pisuhänd” autoriks on tuntud ja armastatud eesti kirjanik Eduard Vilde. Raamatu kõige naeruväärsemaks tegelaseks oli kahtlemata Ludvig Sander, kes elas oma elu just selliselt, nagu üks inimene oma elu elama ei peaks. Ludvig Sander oli kaval, kergesti mõjutatav ja omakasupüüdlik tegelane, kes püüdis maksku mis maksab saada kuulsaks ja mõjukaks. Ta kasutas inimesi ära ning tihtipeale suhtus inimestesse vastavalt materiaalsele poolele ja kasulikkusest lähtuvalt. Teda ei huvitanud inimese iseloom ega sisemised väärtused, tema hindas pigem raha ja tuntust. Selleks, et oma unistusteni pürgida, oli Sander valmis mõtlema välja erinevaid plaane ja ideid, kuidas teistel nii-öelda nahk üle kõrvade tõmmata, mille heaks näiteks on “Ja - peale selle, et sa vana koolivenda endise sõpruse pärast - nagu iseenesest mõista - hm - mul oli tõesti veel üks asjake, Tiit - üks kaunis keeruline ja...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane - keeld, elu tuli; roheline - lubav; valge - alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. • Motiveeritus - ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). • Motiveerimatus - mitteüksühesus - erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu - tree - arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika - sõna tähistab seda, mida me kuuleme - tsirk, auh-auh, mjäu (vietnami k). Eufemism - sõnade otsene vältimine, ümberütlus - püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm - põldpüü-nurmkana, purgima-tühjendama, ad...
Kontrolltöö Genuiinne sõnavara ja märgisüsteem Märgisüsteem Keel on nii suhtlemisvahend kui märgisüsteem. Erinevad märgid: 1. Visuaalsed (nt värvid, punane keeld, elu tuli; roheline lubav; valge alul surm, hing) 2. Auditiivsed (piiksud, sireenid, koolikell) 3. Kompamismärgid (vibratsioon) 4. Haistmismeelega seonduvad (butaangaasile lisatud lõhn) Keelemärgid: subjekt, mida tähistame ja tähistaja. · Motiveeritus ühele objektile on üks kindel sõna (kordumatud nimed nagu Napoleon Punaparte). · Motiveerimatus mitteüksühesus erinevates keeltes on erinevatele objektidele erinevad sümbolid (puu tree arbre jne). NB! Ainuke sõna, kus üks märk tähistab kolme häälikut on läti k puu (koks ehk kuõaks). Mõisteid: Onomatopoeetika sõna tähistab seda, mida me kuuleme tsirk, auhauh, mjäu (vietnami k). Eufemism sõnade otsene vältimine, ümberütlus püss e liiper, kuul e tina. Sünonüüm põldpüünurmkana, purgimatühjendama, adersahk, sepavasar k...
Elu Haridus Looming Elu Tähtsus aastad (vanus) Kristjan (1801- Riia Luule. Üritas luua Tema lühikese ,,Eesti Jaak 1822) kubermangugümna eesti keeles elu kohta ei ole esimene Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline ...
ÜLO ÕUN Ülo Õun (30. aprill 1940 Tartu 7. märts 1988 Tallinn) oli eesti skulptor. Ta lõpetas 1958. aastal Tartu 2. Keskkooli, õppis seejärel Tartu Ülikoolis matemaatikat ning aastal 1966 lõpetas ERKI skulptorina. Kuulsast 1960. aastate skulptuuriuuendajate põlvkonnast eristus ta tunnusliku vormideformatsiooni poolest, samuti ei kartnud ta kasutada skulptuuris värvi. Õunast on kirjutatud kui kunstnikust, kes karikeeris oma portreedes ja jõudis groteskini. Ülo Õuna looming tundub veel praegugi eesti kunstis väga erandlik. Ta on mõjutanud tervet põlvkonda eesti kujureid, ehkki pole kunagi töötanud õppejõuna. Ülo Õun tõi eesti kunstinäituste õhkkonda lõbusat elevust, kirgi ja hämmingut, mida keegi eales ei oleks osanud siduda ajastu kiiresti muutuvas kunstielus kõige igavamaks kunstiliigiks tembeldatud skulptuuriga. Temaga tuli eesti 1970. aastate skulptuuri midagi olemuslikult uut: sõbralik grot...
Väljaotsa Jaan- kas kurjategija? ''Külmale maale'' on Eduard Vilde üks tuntumaid teoseid, mis räägib elu hammasrataste vahele jäänud mehest nimega Jaan Väljaots. Jaan on algusest peale olnud aus ja hea südamega mees, kelle ülesandeks on jäänud toit ära kogu oma pere. Kahjuks aga hakkab tema elu veel rohkem alla käima kui ta armub Annisse mistõttu leiangi, et kõik see suuremat sorti allakäik sai alguse sellest, et Jaan armus Annisse. Mina leian, et Väljaotsa Jaan oli kindlasti kurjategija. Jaan varastas enamasti selle nimel, et tema perel oleks parem elu, kuid ta ei olnud varastanud terve oma elu, tal oli küll halb maine kuid varastanud ta polnud. Jaan sattus halvale teele peale seda kui kohtus kahe kurjategijast mehega ning andis purjus peaga lubaduse, et varastatud kaupa võib tema juures hoida. Järgmisel päeval ta muidugi kahetes seda väga, kuid ei teinud midagi, et seda kaupa tagasi anda ja see kokkulepe lõpetada. Kõik se...
Doris Kareva Kersti Allik 12B Põltsamaa 2012 Autorist Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas Helilooja Hillar Kareva tütar Õpingud ja ametid Tallinna 7. Keskkool 1966-1977 Tartu Ülikool 1977-1983 (filoloogia teaduskond) 1979 kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetuses korrektor Alates 1982 Kirjanike Liidu liige 1992-2008 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011 ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Tunnustused Vabariigi kultuuripreemia luulekogu ,, Maailma asemel" Eduard Vilde preemia luulekogu ,, Mandragora" Juhan Liivi luuleauhind 1991 Eesti Kultuurikapitali stipendium ,,Ela ja Sära" 2007 LUULEKOGUD 1974. aastal debüteeris luuletustega ajakirjas Noorus 1) "Päevapildid" (1978) 8) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) 2) "Ööpildid" (1980) 9) "Fraktalia" (...
Doris Kareva Elulugu Doris Kareva sündis 28. november 1958 Tallinnas Ta õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis 1977-1979 Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonnas. Lahkus süveneva surve tõttu dissidentlikele ringkondadele Elulugu 1983. a lõpetas Tartu Ülikooli kaugõppes inglise filoloogina 19922008 töötas Doris Kareva UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina 1997-2002 oli ta Sirbi kirjandustoimetaja 2009-2010 ajakirja Meie Pere peatoimetaja Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja Doris Kareva esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Osales Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsiooni ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetuse algatatud "Noorte kirjandussündmus '76" Seejäre...
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann tõestada eesti keele ja sume...
Kaasaegne eesti kirjandus Kirjandus ehk literatuur on kirjutatud tekstid, mis on põhiliselt mõeldud lugemiseks, mõistmiseks ja kasutamiseks. Kirjandus on üks kultuurinähtusi, mis eeldab autorit ja lugejat. Kirjandusel väljaanded peegeldavad üldiselt igapäevaelu, mida inimesed elavad, kuid seda erinevatest vaatenurkadest. Ulmekirjandus räägib samuti elust, kuid sea veidi müstilisemalt. Mõnada eesti kirjanudse loojat teab kindlasti igaüks, näiteks Oskar Luts, Eduard Vilde ja Silvia Truu. Kaasaaegsematest kirjanikest võib välja tuua Kaur Kernderi, Kerttu Rakke ja Sass Henno. Kaasaegne eesti kirjandust põhineb sammuti elul enesel nagu ka varasemad teosed. Põhilisemad teemad mida käsitleb Peeter Sauter oma raamatus ''Pori'' on enesetapu probleemid, igapäevane noorte elu ja prostituudid. Sauteri kirjutatud raamat ''Indigo'' kirjeldab tema põlvkonnakaaslaste elu 80. ndatel. Andrus Kivirähnu kitjutatud teos...
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Kaarel Ird Referaat Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda. Lootes parematele majanduslikel...
Igaühe õnn on kordumatu Õnn on miski, mille poole pürgime me kõik. See on kui valguskiir, mis annab põhjuse aina edasi minna ning mitte seisma jääda. See on kui kokaiin ja suits- sõltuvust tekitav. Paraku ühe õnn võib olla teise õnnetus. Sündmus, mis ühel hetkel tõi rõõmu, võib järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju ...
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan) Ilukirjandus EEPIKA ilukirjanduse kolm põhiliiki (on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid) LÜÜRIKA ...
Surm eesti kirjanduses Surmale mõeldes meenusid minule esimesena Artur Alliksaare tuntud luuleread ,,Ja sünnitakse, kuigi tuleb surra, ja armutakse pettumuste trotsiks..." Maailmas on nii palju erinevaid inimesi ja surmal on igale ühele neist isemoodi tähendus ja seetõttu on seda raske üheselt defineerida. Surm iseenesest on juba ülimalt mitmekülgne nähtus olles ajatu ja paratamatu, üheaegselt nii kauge kui ka aktuaalne, midagi, mille üle meil puudub kontroll ja millest pole pääsu meil kellelgi. Inimesed on õnnistatud eluga teadmatuses iseendi ja lähedaste surma täpse hetke saabumisest. Surma, millega puutume kokku tegelikult juba üsna varakult ja ehk ka märkamatult, nii kardetakse kui pilgatakse, näiteks lapsepõlvest mäletame, kuidas surevad meie eakamad sugulased või pere lemmikloom; iga päev võime kuulda uudistest, kuidas maailmas saab liiklusõnnetustes surma tuhandeid inimesi; samuti võib surra midagi meie sees, ...
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893 1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tü...
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline. [ Tuntud - Jakob Tamm "Orjakivi", Jaan Bergmann "Ustav Ülo", Jaan Kärner "Kaarnamäe ballaad", Marie Under valmik "Kolmteist ballaadi"] Dialoog - kahekõne Draama - üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. [Näitekirjanduse juhtiv zanr] [Eduard Vilde "Tabamata Ime", August Kitzberg "Tuulte pöörises", Tammsaare "Kuningal on külm"] Draamakirjandus - ü...
DORIS KAREVA DORIS KAREVA Ta sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on õppinud Tallinna 7. Keskkoolis, Tartu Ülikoolis aga ta pidi minema kaugõppele ning ta lõpetas kooli inglise filoloogina 1983. aastal. Töötas ajakirjas Sirp ja Vasar Esimesed kirjanduslikud teosed 60-ndate lõpus Lugejaskonna ette astus oma värssidega ajakirjas Noorus 1974. aastal Kirjanike Liidu liige Aastani 2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär On teinud palju tõlkimistööd Tunnustused: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind Esikkogu ,,Päevapildid" (1978) Mõned teised väljaanded: ,,Ööpildid", ,,Armuaeg", ,,Vari ja viiv", ,,Deka"(2008) Doris Doris Kareva Kareva luule luule Su õrnim osa mus varjul, mu ümber Su tugevaim. Me oleme ükssama keha, kus tantsivad hing ja vaim Välja puhkame maailma väsimust kindlusetuse piinast - iga hommikut hoides kui esimest, iga õ...
Film kui elu peegel Filme on toodetud juba sajandeid. On olemas erineva zanriga teoseid nagu näiteks draama, kömooda ja põnevik, kuid alaliike on teisigi. Kõikidel filmidel peaks olema oma sisu ning mõte, mida püütakse vaatajale edasi anda. Ma arvan, et iga linateose idee on võetud elust enesest ning võib öelda, et film on justkui elu peegel. Ka Eduard Vilde teose põhjal tehtud filmis ''Mäeküla piimamees'' on mitmeid ühiskonnas levinud probleeme ning käitumismalle.69 Läbi aegade on teada tõde, et inimene ihkab ikka seda, mida tal endal ei ole ning ei osata hinnata olemasolevaid väärtusi. ''Mäeküla piimamees'' on film, kus on selline käitumine vägagi äratuntav. Teoses soovib talunik Tõnu Prillup omale suuremat ja uhkemat piimatalu, sest ta arvas, et see toob talle samamoodi tulu sisse nagu eelmisele piimamhele. Tõnu oli kindel, et piimameheks saades tuleb tema hoovile õnn ning parem elu, mida ta...
Doris Kareva "Mandragora" Ettekanne Carmen Seljamaa 10D. klass nov 2011 Autorist · Doris Kareva on Eesti üks tuntumaid luuletajaid, kes siiani elus on. · Kirjandusmaastikule sisenes ta algselt koolialmanahhis "Trükitähed", kuid laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas "Noorus "1974. Lisaks on ta ka Kirjanike Liidu liige. · Kõige rohkem on ta tuntud luuletajana. Lisaks oli ta UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär, hetkel on ajakirja "Meie Pere" peatoimetaja ja ajalehe "Sirp" kirjandustoimetaja. Autorist · Doris Kareval on ilmunud palju teoseid: "Päevapildid", "Ööpildid", "Puudutus", "Salateadvus", "Vari ja viiv", "Maailma asemel", "Armuaeg", "Hingring", "Fraktalia", "Mandragora", "Aja kuju", "Lõige", "Deka". · Tema teosed on tavalisest erinevad. Omapärane vaatenurk elule. Üldjuhul arvatakse ikk...
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
Mina lugesin läbi romaan ,,Külmale maale". Selle raamatu kirjanik on Eduard Vilde. Tegevused romaanis toimuvad peamiselt talvel. Peategelane on mees. Ta on noor, töökas, tugev ja sümpaatle eestlane. Temal on suur pere: ema, vend ja kaks õde. Sotsiaalsest aspektidest lähtudes ta on tavaline talupoeg, kellel on palju nõlgu ja kes elab suures vaesuses. Ta mõtleb alati sellest, kuidas saada raha, kuhu ja kuidas elada edasi. Terve elu Jaan veetas ausalt, ja ainul tugev vaesus juhtis teda eksiteele. Romaani tuju on rahulik ja natuke kurb. See peegeldub Jaani kodus ja maa õhkkonnas. Tema kodu on vana hustik. Seal on 1 tuba, kus tema pere elab koos koduloomadega. Toas on vähe asju ja üldse tume ja must. Akna kaudu ei või sattuda valgus, sellepärast ahju tõttu on kõik senal, aknal ja üldse õhus suitsus ja haisus. Peategelane ei rinna käsi risti ainult sellepärast et ta on armunud ja ka mõtleb ona emast. Romaanis on suur piir rikkase ja vaesuse v...
Kadrioru loss on Tallinna kesklinnas, Kadrioru asumis Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Seal tegutseb Kadrioru kunstimuuseum, mis on Eesti Kunstimuuseumi filiaal. 1714. aastal ostis Peeter I kohalikult Drentelnide suguvõsalt nende suvemõisa ja ligikaudu sada hektarit maad Lasnamäe nõlva all. Nii sai temast ka endise raesekretäri Heinrich Fonne 17. sajandist pärineva suvemõisa omanik. 22. juulil 1718 mõõtis arhitekt Niccolò Michetti koos Peeter I-ga maha lossi ja aia plaani. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul. 1719. aastal said katuse alla tiibhooned, 17201721 ehitati lossi peahoone ja põhiosas valmis loss 1725. aastal. Loss on paigutatud tõusvale pinnale ning esiküljest on loss kolmekordne, tagant kahekordne. Peahoone kaunistuseks on poolsambad ehk pilastrid, värvideks kalliskivipunane valgega. Kadrioru lossi ülalpidamiseks omandas Peeter I - Aruküla, Peningi, Kostivere mõisa ja teised ja k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
