Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud enesetäiendamine Pariisis, kuid siiski loobus kunstnik nii ühest kui teisest ja naasis 1894. aastal Eestisse. Põhjuseks antud lubadus portreteerida paruness Uexkülli ja tema pereliikmeid, mille avansiks olid olnud
Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt.
Fourth level Fifth level http://www.faculty.fairfield.edu/faculty/hodgson/Courses/so11/population/urbanization.htm Monopolid Püsiv turuseisund Konkurents puudub Asendustooted puuduvad Proletariaat ja kodanlus Muutus linna sotsiaalne pale Palgatöölised ja vabrikuomanikud Töölisaristokraatia Ülestõusud Töölisseadudandlus Otto Eduard Leopold von Bismarck 1815.-1898.a. Saksamaa, Schönhauser "Raudne kantsler" Saksamaa ühendamine "Raua ja verega" Saksa Keisririik 1. Saksamaa riigikantsler Otto Eduard Leopold von Bismarck Click to edit Master text styles Second level Third level
Selle tulemusena on muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Helilooja kasutab vaikust ja järelkaja muusikaliste elementidena. Meenutab kellaheli 12.Nimeta Pärdi teoseid, mis on kirjutatud tintinnabuli stiilis! (min3) ,,Für Alina" ,"Tabula rasa" ,,spiegel im spiegel" 13.Milline kollektiiv oli Arvo Pärdi tintinnabuli stiilis teoste esmaesitajaks 1976. aastal? Hortus musicus 14.Nimeta suurimad sümfoonikuid! Lisa mitu sümfooniat nad on kirjutanud. Eduard Tubin 10 ,Erkki-Sven Tüür 9, Lepo Sumera 6 15.Millised muutused ja uued väljakutsed said heliloojatele osaks 1980. aastatel, eriti kümnendi teisel poolel? 1) ,,Laulev revolutsioon"- kooriliikumise hoogustumine 2)Keeruline poliitiline situatsioon(enesemääramis-ja omariiklusideaalid,võõrvõim) 3)Pöördumine vaimuliku muusika poole 16.Kes eesti heliloojatest hakkas esimesena viljelema elektronmuusikat? Sven Grünberg 17
ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo organiseerija Pani aluse Eesti Põllumeeste Seltsi...
Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10. Esineb Eesti algupärane ballett Vanemuises - Eduard Tubina Praegused etendused Vanemuises: ● Sööbik ja Pisik ● Deemonid ● Raimonda ● Väikese onu saaga ● Evita
romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema
EESTIMAALT MAADEUURIJAD F. G. Von Bellingshausen- Eestist pärit baltisakslane. Antarktika avastamisega seotud. Laevakapten ja meresõitja. Vene tsaari teenistuses. J. F. Parrot- arst, tartu ülikooli rektor, Käis Püreneedes, Kaukasusel. Esimene Eurooplane Ararati mäel (Noa laev!). 5165 m. K. E. von Baer- loodusteadlane, lõpetanud Tartu ülikooli. Baeri seadus (Kui jõgi voolab L-P, siis kulutab paremat kallast ja vice versa). Uuris Arktika saart Novaja Zemja, Lapimaad ja Peipsi-Pihkva järve. J. von Krusenstern- 1803 juhatas Vene esimest ümbermaailmareisi. Baltisakslane. F. von. Wrangel- 1817-1819 ümbermaailmareis. Avastas Wrangli saare Põhja-Jäämeres. Otto von Kozebue- purjetas Vaiksel ookeanil, avastas 400 saart, läbis Loodeväila. Eduard von Toll- Avastas P-Jäämeres Uus-Siberi saarestiku. Jäi kadunuks P-Jäämere ekspeditsioonis.
Hando Runnel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 24.november 1938 Kutseline kirjanik Tartus Abielus Katre Ligiga Kirjanike liidu liige 6 last Uuemad auhinnad Kultuurkapitali luuleauhind 2000 "Mõistatused" Riiklik kultuuripreemia 2003 pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest Karl Eduard Söödi lasteluule 2005 "Suureks saamine" Gustav Suitsu stipendium 2007 "Viru veri ei värise" Runneli luulet on mõjutanud: -Sööt, Enno, Visnapuu, Rummo Runneli loomingu 2 põhitahku on päikeseluule ja saatuseluule Luule põhineb uuemal rahvalaulul ja selle poeetikal: värsi- ja stroofikordused; refrään; alg- ja lõppriim; taotluslik vemmalvärss. Suur osa luuletaja tekstidest on viisistatud. Click to edit Master text styles Second level Third level
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Kutseõppe osakond Hok 11 Alla Ramazanova Esmaabi RÄSTIKUHAMMUSTUS Juhendaja: Eduard Gusarov Tallinn 2013 Vigastuse pхhjused: Transport: Jalutades metsas, 1. Kutsu kiirabi 112 koduхuel, kьlavaheteel vхi soos juhuslikult astus 2. Vii haiglasse oma rдstiku peale autoga Vahendid: RДSTIKUHAMMUSTUS Puhas side
Pane koondlausesse kirjavahemärgid: 1. Sahvris olid purgid pannid potid. 2. Garaazis leidus kõike naelu mutreid polte. 3. Uhke sile kollane koer istus ukse taga. 4. Mulle meeldib joonistamine maalimine värvimine kui ka joonestamine. 5. Mati on andekas aga rumal. 6. Mari läheb reisile 18 juunil Võrust. 7. Annile ei meeldi koerad ning kassid. 8. Eduard Vilde on sündinud 4. märtsil 1865 Pudiveres Avanduse vallas surnud 26 detsemberil 1933 Tallinnas. 9. Kaelakeed käevõrud sõrmused kõiki neid leidus tema ehtekarbis. 10. Vikerkaar on punane oranz kollane roheline sinine tumesinine ja violetne. 11. Tema aadress on Puidu 7-12 Rakvere Rakvere vald Lääne-Viru maakond Eesti. 12. Kontsert algab kolmapäeval 16 veebruaril kell 3 päeval. 13. Avastus tehti Märjamaal 17 jaanuaril 2000 aastal.
Veski Mati Eneli Vanin Ajalugu BaltiVeski AS emaettevõte on Soomes tegutsev veski Helsingin Mylly OY, mille omanikuks on eesti rahvusest perekond Puhk. Juba esimese Eesti Vabariigi ajal tegutses aktsiaselts J. Puhk & Pojad, isa Jaak ja 5 poega, kellele kuulus muuhulgas suur jahuveski ja ladude ning kaupluste võrk üle Eesti. 1934. aastal otsustas ärimees Eduard Puhk (üks viiest vennast) haaret laiendada ning ehitas veski Helsingisse. Veski töötab Soomes tänaseni Helsingin Mylly Oy nime all, aga asukohaga Järvenpääl, mis on uus 1992.a. ehitatud ning on põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine võimaldas 1993. aastal perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha. Balti Veski on firma, mis loodi perekond E. Puhki poolt rajatud Helsingin Mylly Oy tütarfirmana Tooted Jahu Riis Helbed Tangutooted Tänan!
SILVER PÄIKE Liiva 9-2 PÄRNU Telefon:56745177 E-post: [email protected] Hr Eduard Jaskin Valmos OÜ Lemmetsa küla 88311 PÄRNUMAA AVALDUS Lugesin ajalehest Eesti Ekspress Teie firma tööpakkumise kuulutust müügijuhi ametikohale. Valmos oü on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida müügijuhi ametikohale. Arvan, et vastan esitatud nõuetele. Hetkel töötan müügijuhi assistendina As-s Murakas ja lõpetasin sel aastal Tartu Ülikoolis ärijuhtimise eriala. Töö As-s Murakas ei paku enam väljakutset ja seetõttu
Joon/kontuur Rõhutatakse joont ja siluetti Keda mõjutasid Kirjandust, teatrit, filosoofiat, muusikat/ Norra ja Soome kunsti Seotus kohaga/riik Esindajad Eduard Manet Gustav Klimt Edvard Munch Henri Matisse Emil Nolde Claude Monet Auguste Mihhail Vrubel/ Maurice de Ernst Ludwig Rodin (skulptor) Akseli Gallen-Kalle Vlaminck Kirchner
Sculptures and monuments St. John's Lutheran Church St John's Church was probably built in the first third of the 14th century. There is no other brick church decorated with so much terracotta plastic in Europe Eduard Tubin Monument The Eduard Tubin monument, marking the 100th birthday of the composer, was dedicated in 2005. The authors of the statue are sculptor Aili Vahtrapuu, architect Veronika Valk, with sound installations by Louis Dandrel.Eduard Tubin (1905-1982) was a versatile composer and conductor, one of the most recognized symphonists throughout history. He served as concert master and conductor at the Vanemuise Theatre. In 1944, when the theatre was destroyed, he left Estonia to Sweden. Monument to Gustav II Adolf
Ka Nõukogude okupatsiooni ajal NSVL koondises võistelnud ja toona Eesti NSVs elanud sportaste seotuses Eestiga on küsitavusi. Seepärast on raske otsustada, kui palju keegi neist Eesti sportlane oli või on. Sankt Moritz 11.02. - 19.02.1928 1928. aasta taliolümpiamängud olid II taliolümpiamängud, mis toimusid Sveitsis Sankt Moritzi linnas.1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Eesti esindajateks olid Eduard Hiop ja Johannes Villemson. Avatseremonial kandis Eesti lippu Eduard Hiop. Garmisch-Partenkirchen 06.02. - 16.02.1936 Helene Michelson - Eduard Hiop saavutasid iluuisutamise paarissõidus 18. koha ning kiiruisutaja Aleksander Mitt saavutas nii 500m, 1500m ja 5000m distantsidel 22. koha. Esimene murdmaasuusataja taliolümpial oli Vello Kaaristo, kes Garmisch-Partenkirchenis sõitis 18 km (saavutas 30. koha) ja 50 km distantsil (saavutas 23 koha). Eesti esimene
Anarhism Eduard Kamenski, Karit Kängsepp, Peeter Talvik, Kaspar Kruusalu, Keijo Kaasik Mis on anarhism? Seadused ilma sunnita Riigivõimu eitav poliitiline vool; autoriteedi, korra, distsipliini eitamine Vägivald on halvim Sulam erinevatest visioonidest Anarhism läbi ajaloo Esimesed kirjalikud andmed Hiinast Zenon Kitioni õpetus Robin hood 19.sajandi periood Must lipp Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ring, mille keskel on A Must rist Muusika Anarhistidele on omane punk muusika, kuulsamad punkmuusikud on Johnny Rotten (esines see aasta Rock Summeril) Sex Pistols J.M.K.E Tõnu Trubetsky Suuremad anarhistide üritused viimasel ajal Brasiilias Rio de Janeros 2013 Venemaal Peterburis 2011 USA Ohios 2011 Kreekas p...
CV (Curriculum Vitae) Nimi: Otto Eduard Leopold von Bismarck Sünniaeg ja koht: 1.aprill.1815 Saksamaa, Schönhausen Päritolu: Junkruperekond Hariduskäik: 1832.1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadus Töökogemus: 18621890 Preisi peaminister ja välisminister 1871 SaksaKeisririigi riigikantsler 1867 PõhjaSaksa Liidu kantsler 18591862 Saadik Venemaal 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval Surmaaeg: 30.juuli.1898 Tähtsus ajaloos: Üks kindlakäelisemaid poliitike läbi aegade. On saavutanud väga palju tähtsaid võite poliitikas. Kõige suurim saavutus oli Saksamaa ühendamine. Ta oli 19. sajandi Euroopas üks tuntumaid poliitikuid ning Saksamaa esimene riigikantsler. Minu arvamus: Ta oli oma põhimõtetele kindel ja ei kohkunud ilmselgelt mitte milleg...
Lydia Koidula ehk Lydia Emilie Florentine Jannsen Marten Arandi Lydia Koidula (1843- 1886) Tuntud Eesti kirjanik ja luuletaja. Olulised asjad perest ja elust • Ta oli tuntud rahvusliku ärkamisaja tegelase Johann Voldemar Jannseni tütar. • Lydia Koidula abikaasa oli hinnatud arst Eduard Michelson. • Kolis pärast abiellumist Kroonlinna, kus ka suri. • Kroonlinnas elades sündisid neli last, kaks poega ja kaks tütart. • Lydia Koidula suri rinnavähki. Lydia Koidula loomingut läbiv teema • Kirjutas peamiselt eesti rahvast, kodumaast, elust enesest. Näited loomingust • Näidendid: „Saaremaa onupoeg“, „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“. • On kirjutanud üle 300 luuletuse. • Luulekogud: „Emajõe ööbik“, „Vaino- lilled“
Lydia Koidula K.S. Lydia Koidula Lydia Koidula sündis 24. detsember 1843. Koidula nimi tuli Carl Robert Jakobsonilt Esimene Eesti naispoeet, ajakirjanik ja näitekirjanik. Johann Voldemar Jannseni ja Juliana Emilie Kochi tütar. Õppis Pärnu saksa kõrgemas tütarlastekoolis. Sooritas Tartu Ülikoolis koduõpetaja eksami. Abistas isa ajalehetöös. Abiellus 1873. Eduard Michelsoniga. Suri 11. august 1886. Looming Suur luulekuju. Romantiline isamaalaulik. Pani aluse Eesti teatrile. Eesti rahvusliku liikumise sümbolkuju Looming lähtus võõreeskujudest. 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd, üle 300 luuletuse. Lydia Koidula mälestussammas Koidula pargis, Pärnus Kasutatud kirjandus http:// www.puhkaeestis.ee/et/lydia-koidula-malestussammas?site_preference=no rmal
Teater ja näidendid ( 1900-1920) Estonian teater Estonia uue maja avamine 24. augustil 1913 Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ning teine kontsertsaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Näidend 1 Päikese tõusul ( 03.09.1906) Estonia Mait Metsanurk ( alusteose autor) Paul Pinna ( lavastaja) 4 vaatust Näidend 2 Hamlet ( 24.08.1913 ) Estonia William Shakespeare ( alusteose autor ) Karl Jungholz ( lavastaja ) Zanr-kurbmäng Näidend 3 Pisuhänd ( 25.02.1914 ) Estonia Eduard Vilde ( alusteose autor ) Theodor Altermann ( lavastaja ) ...
Edgar Degas, Camille (Austria), H. De Mihhail Vrubel Roerich (Vene), Ludwig Kirchner, Pissarro, Alfred Touluse- Lautrec („Istuv deemon”), Akseli Gallen Vassili Kandinsky, Sisley, Auguste Rodin (Pr) Auguste Rodin (Soome) Eduard Viiralt, Emil („Mõtleja”) Volde
katseks draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870).,,Saaremaa onupoja'' lavastamine 24.juulil 1870 tähendas tegelikult eesti teatri avamist. Hiljem on valminud veel mitmeid näidendeid: ,,Kosjakased'', ,,Säärane mulk '' jt .Nende Koidula algatusel, juhtimisel ja osavõtmisel lavastatud teostega rajas Koidula eesti rahvusliku teatri. Eeltöid on tal aidanud aga teha Fr.R. Kreutzwald ja C.R.Jakobson. SamutiKoidula kohtas Tartus oma tulevast meest Eduard Michelsoni, kellega Tartus ka abiellus. Koidula Kroonlinnas 1873.aastal Tartus abiellus Koidula sõjaväe-ja naistearsti kui ka akusööri eriala omandanud mehega, kelle nimi oli Eduard Michelson. Siis sündisid tal esimesed lapsed, vanim poeg Hans-Voldemar sündis aastal 1874, kuid elas ainult neli aastat ning suri 1878.aasta 29. juulil leetrite tõttu. 1876. aastal sündis tal tütar Hedwig-Hedda, kes suri alles 1941 aastal.1878 aastal sündis tal tütar Anna, kes suri 1965 aastal
Hilisromantism 19-20 saj Kõrgromantismi järellainetus Loobuti tonaalsusest (helistikust) Ülisuured orkestrikoosseisud Richard Wagner Hilisromantismi helikeel tugines „Tristan ja Isolde“ ooperile Suurenes vaskpuhkpillide osatähtsus Muutis ooperi „lavastatud sümfooniaks“ Gustav Mahler (1860-1911) Õppis Viini konservatooriumis Dirigendina oli Mahller erakordne talent 1897 oli Viinis tema dirigendikarjääri tipphetk Mahleri looming jaotub kaheks: sümfooniateks ja orkestrisaatega laulutsüklid Kõige tähtsam sümfoonia on kaheksas sümfoonia, mida nim ka „Tuhande sümfooniaks“ , esi ettekandeks 171 esitajat „Laul maast“ sümfoonia Richard Strauss (1864-1949) Mõjutas 20 saj ooperimuusika arengut. Tema looming jaguneb kaheks: lavamuusikaks ja instrumentaalseks orkestrimuusikaks 1898-1918 oli Berliini Riigiooperi peadirigent 1919-1924 oli Viini Riigioop...
Impr: 19.saj II pool (1870ndatel) kujutati väljastpoolt saadud muljeid; kiiresti maalitud, visandlik impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest; loobuti teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest; maaliti ümbritsevat valgust ja õhku (mitte esemeid) *Monet "Tõusev päike" (paadike,päike) *Manet "Olympia" (naine lebos,must teener) *Renoir "Näitlejatar Jeanne Samary portree" (punapea, käsi kaelal) *Pissarro "Montmartre bulvar pilvisel hommikul" (tänav) *Laikmaa "Marie Underi portree" (kübaraga) *Rodin skul "Mõtleja" (filosoofi poos) Postimp:19.saj lõpp tegeleti eneseväljendusega *Vincent van Gogh "Autoportree seotud kõrvaga", "Päevalilled" Heledad, taltsutamatult kirkad värvid Kunstnik väljendab oma mõtteid ja tundeid värvide kaudu Lemmikuks kollane värv (punase,sinise ja rohelise kõrval) *Paul Gauguin "Tahiti naised rannal" Maalid dekoratiivsed, puhaste värvidega, selgete ...
Aegajalt käis ka kodumaal. 1918 aastal tuli ta Paldiskisse tagasi. Adamsoni loomingus domineerisid puunikerdused ja marmorist teostatud tööd. Üldtuntud monument mis avati 1902 Tallinnas, Kadriorus on Russalka. Sajandi lõpul alustasid oma tööd Viru-Jaagupi taluperekonnas sündinud kaksikvennad Kristjan ja Paul Raud. Nad mõlemad olid maalijad. Kristjan omandas oma kunstihariduse Peterburis ja Münchenis. Paul aga Düsseldorfis. EDUARD VIIRALT Graafikas oli kõige silmapaistvamaks Eduard Viiraldi looming. Sündis Peterburi kubermangus. Kunstihariduse omandas ta Pallace kunstikoolis. Ta oli väga andekas ja tark, ta sai Pallace stipendiaadina minna Breesteni Kunstiakadeemiasse. Tema loomingu sünteesiks kujunes tema gravüür kabaree, põrgu ja kaamelipea. Kunstniku põhiliseks elukohaks oli Pariis ja ta on maetud Pariisi. Ta võttis väga agaralt osa ööelust. Ta elas vaeselt, sest ta jõi oma raha maha.
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Signe Saar Eduard Vilde oli Eesti kriitilise realismi algataja ning samuti ka selle voolu üks väljapaistvamaid esindajaid. Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor.
· 1909. a. loodi J. Hurda mälestuseks Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eesti rahva aineline ja vaimne vanavara. ERM Arhiivraamatukogus hoiti Eesti ainelisi trükiseid. · Eesti rahvusliku kirjanduse areng sai alguse rahvusromantilisest isamaalüürikast, milles kerkisid esile Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald ja Friedrich Kuhlbars. · Ilmusid esimesed draamateosed, esindajad Lydia Koidula ja Jakob Kunder. · Hakkas levima proosa, esindajad Jakob Pärn, Lilli Suburg, Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasuja'' ajendas zarnri viljelema ka Jaak Järve ja Andres Saali. · XIX sajandi lõpus asendusid romantilised jutustused realistlike romaanidega. · Silmapaistvaimaks romaanikirjanikuks kujunes Eduard Vilde. Luuletajana omandas tuntuse Juhan Liiv ning draama alal paistis silma August Kitzberg. · Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''
Rahvuslik kunstielu on kujunenud alles 20. sajandi alguses, kuid seda imeteldavam on kiire areng, mille eesti kunst 1920. aastaks oli läbi teinud. Juba Vabadussõja ajal korraldati tagasivaatlik eesti kunsti suurnäitus ja asutati Tartusse kunstikool ''Pallas'', mis 1920-ndail ja 1930-ndail aastail oli peamiseks kujutatava kunsti õppeasutuseks. 1920-ndate aastate alguses oli tunda saksa sõjajärgse ekspressionismi mõjusid, eriti graafikas. Sellele viitab ka eesti graafika suurmeistri Eduard Viiralti looming, mis küll algusest peale sisaldas niihästi virtuooslikkust kõigis graafika tehnikates kui ka sisulist mitmekesisust. Peale ekspressionistlikku tüüpi avangardsuse oli Eestis esindatud ka kakubismist lähtunud konstruktivism. 1920-ndaid aastaid võib niisiis ka eesti kunsti ajaloos pidada avangardi levimise aastakümneks. 1930-ndail aastail aga väheneb eesti kunsti radikaalsus nii nagu Pariisiski. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli impressionismi kogemus olnud eesti
1863.a. lõpul asus perekond elama Tartusse, kus Jannsen hakkas välja andma ,,Eesti Postimeest". Koidula oli pidevalt tegev ajalehe ja eriti selle kirjaliku osa talitusetööst. Koidula tundis ergast huvi ühiskondliku elu sündmuste ja tollal elavneva rahvusliku liikumise avalduste vastu. Hoogne osavõtt ,,Vanemuise" seltsi tegevusest, eriti näitemängude korraldajana, pidev esinemine luuletuste ja juttudega. 1873. aastal abiellus Koidula Tartus arstiteadust õppinud lätlase Eduard Michelsoniga (1845-1907) ja asus koos mehega Kroonlinna, kuhu viimane oli saanud sõjaväearsti koha. Eemal elades ei kaotanud Koidula sidet kodumaaga, ta jätkas oma loomingulist tegevust, käis sageli Eestis, suhtles Peterburi eestlaste ning eestisõbralike teadlastega. 1876-1878 viibis Koidula koos mehega (kes oli stipendiaadina saadetud end täiendama) Breslaus, Strasbourg'is ja Viinis. Kestev lahusolek kodumaistest oludest ja ühekülgne
Järgmine kool oli Tallinna Saksa Tütarlasekool. Kuid ka sell korral jäi rahapuuduse tõttu kool pooleli. Kirjutama luuletusi hakkas Maria 13-aastaselt. Ta alustas kirjutamist saksa keeles. Tema suureks eeskujuks oli tollel ajal Goet-he, Schiller ja Heinrich Hein. 1899.aastal omandas ta Beyerdrofi kursustel lasteaedniku kutse ja sai suveks Keila lähedale Risti mõisa lastepreiliks. Seejärel töötas ta lühikest aega Viru tänaval paberikaupade poes kassapreilina. 1900.aastal tutvus ta Eduard Vildega kelle soovitusel oli ta saanud koha ,,Teataja" kontoris.1901.aastal tutvus Maria Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Puhkes noorte tormiline armastus. Laulatus toimus 10.veebruaril 1902.aastal Liivalaia tänavas Hackerite kodus. Kevadel lahkus Maria ,,Teataja" talitusest töölt ja sõitis mehega Moskva lähedale kus neil sama aasta sügisel sündis esimene tütar Dagmar.1904 aasta suvel tutvus Under kunstnik Ants Laikmaaga. Ta julgustas teda oma kirjutusi eesti keeles kirjutama ja saatis
Käisime 15.oktoober Tartus õppereisil. Sellega seoses külastasime Tartu kunstimuuseumi Pallast ja Mänguasjade muuseumi. Tartu Kunstimuuseumis oli näitus Pallasest. Pallas oli kunstikool, kus õpetati maalimist, skulptuuri, joonistamist, graafikat. Kunstikooli Pallas kunstnike maalimine on sarnane, kuid samas on igal kunstnikul välja kujunenud väga omapärane stiil. Tuntumad kunstikool Pallas kunstnikud olid Konrad Mägi, Anton Starkopf ja Ado Vabbe, Nikolai Triik, Eduard Wiiralt. Mulle meeldisid kunstimuuseumist Pallas mõned maalid. Näiteks meeldis mulle Karin Luts´u (1904-1993) ,,Õnnesaar". Maal on õli lõuend. See maal jätab väga kauni mulje. Kuid kui maali lähemalt uurida, siis on see täiesti absurdne. Maali keskmes on kaks pika kasvu meremeest. Kaks tumesinises riietuses meremeest sõidavad väikse paadiga. Taust on ühetooniliselt tumehall ning mere ja taeva piir puudub. Jääb mulje nagu sõidaksid meremehed õhus. Meremehed veavad
* 1929 Alexandre Dumas "Kameeliadaam" (Marguerite Gautier) * 1930 Bayard Veiller "Mary Dugani protsess" (Mary) * 1930 Victorien Sardou "Tosca" (Floria Tosca) * 1930 Anne Nichols "Iiri Roos" (Iiri Roos) * 1931 Hugo Raudsepp "Mikumärdi" (Maret) * 1931 Hugo Raudsepp "Põrunud aru õnnistus" (Roosi) * 1932 Tammsaare/Andres Särev "Vargamäe" (Liisi) * 1933 Henrik Visnapuu "Madaam Sohk ja pojad" (Lisi) * 1934 Tammsaare/Andres Särev "Abielu ja armastus" (Karin) * 1934 Eduard Vilde/Andres Särev "Mäeküla piimamees" (Mari) * 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe)
"looming" Barbaruse stiil: Barbaruse poeediisiksusele sobis intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav stiil Luulekogud: "Geomeetriline inimene"-1924 "Multiplitseerit inimene"-1927 Värsikogud: "Fata-Morgana"-1918 (Indrotuktsioon) "Inimene ja Sfinks"-1919 (Verine sfinks) "Katastroofid"-1920 (Katastroof 1,2 ja 3) Ajaluule: "Indrotuktsioon"-1918 "Laul enesest 1"-1920 "Epiloog"-1920 "Anarhiline poees"-1920 Ajalaulude kogu: "Vahekorrad" Teos: Koos Eduard Vildega kirjutasid nad ühiskonnakriitilise ning natsionaalsotsialismi vastase koguteose: "Vastutusrikkal ajal"-1933 Lõppsõna: Johannes Vares Barbarus on eesti luuleloos tähtis ühelt poolt julge eksperimenteerijana, teisalt kui järjekindlalt vasakpoolne ühiskonnakriitiline luuletaja. Kasutatud materjal: http://www.kirmus.ee/erni/autor/barb_fo.html http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Vares 20.sajandi 1 poole Eesti kirjandus- gümnaasiumi kirjandusõpik Küsimused:
1948 ja 1965 Eesti NSV riiklik preemia 1953 ENSV teeneline kunstitegelane 1967 NSV Liidu rahvakunstnik 1965 ja 1970 Lenini order Isiklik elu Oli abielus pianist Anna Kremeriga 1942.aastal hukati Anna juudi päritolu tõttu Saksa okupatsiooni poolt Huvitavaid fakte Heino Elleri käe all on Mälestussammas muusikalist haridust Tallinnas omandanud umbes 50 heliloojat, teiste seas Arvo Pärt, Eduard Tubin, Villem Kapp, Jaan Rääts ja Lepo Sumera Tema nime kannab alatest 1971.aastast Tartu Muusikakool Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ wiki/Heino_Eller
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka.
- muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia ehk naljamäng 4. - 5. saj eKr (kirjanduses 17. saj) nt: Elmo Nüganen ,,Armastus kolme apelsini vastu" - draama ehk tõsieluline näidend 18. saj nt: Eduard Vilde ,,Tabamata ime" - jant nt: Lydia Koidula ,,Säärane mulk ehk sada..." - libretto nt: W. A. Mozart ,,Võluflööt" - kuuldemäng nt: I. Rabin ,,Nädala seitse päeva" - stsenaarium nt: Ilmar Raag ,,Klass" · Dramaatika eriliigid: - kuuldemäng
Harry Olt on Eesti muusikateadlane ja helilooja. Sündis 26. aprillil 1929 Rakvere lähedal, Porkuni vallas Kadila külas talupoja peres. Aastast 1944 elab Rootsis. 1945-47 õppis Arvika Kõrgemas Muusikakoolis, edasi 2 aastat Stockholmi erakonservatooriumis klaverit ja muusikateooriat. 1949-52 eravisiidiliselt Olaf Rootsi juures dirigeerimist ja repititsiooni ja 1959-62 Eduard Tubina juures kompositsiooni. 1955-57 ja 1959-62 täiendas end Uppsala Ülikoolis. 1953-57 andis eratunde ja 1959-st oli aasta aega Stockholmi Muusikakooli juhatajaks. 1960-64 oli Rootsi Raadio muusikasaadete toimetaja. 1960'tel kujunes peamiseks Eesti ja Rootsi kultuuri vahendajaks. Ta on korraldanud palju kontsertreise, seminare ja konverentse. Tema kaasabil ja vahendusel jõudsid Rootsi Estonia teater, Hortus Musicus, Riiklik
PTK 30 MÕJUTAJAD Nõukogude okupatsioon,Sotsialistlik realism,Impressionism ja modernistlik realism,Arreteerimised, Sõda, küüditamised ja mobilisatsioon, Pagulus ja Eesti lõhenemine . TUNNUSED Kujutati töötavaid inimesi Kunstielu oli vilgas, kuid endassesulgunud, sest sidemed demokraatliku Läänega olid katkenud. Värvisid ilusate värvitoonidega eesti loodust, lilli ja inimesi just nagu trotsides ümbritsevat elu. Teostest võis tihti välja lugeda kurbust ja ängistust. Tihti nõukogude teemad. Tuntumad esindajad: Johannes Greengerg, Elmar Kits, Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Eduard Viiralt, Evald Okas, Linda Kits-Mägi, Voldemar Väli, Richard Uutmaa ja Kristjan Teder . Arhitektuur:Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti sõgedalt suuri, para...
Kuulsuse narrid retsentsioon Kirjanik Eduard Bornhöhe jutustuse ainetel valminud telelavastus ''Kuulsuse narrid'' on alati vaatajatele jätnud hea esmamulje. E.Bornhöhe on veel kirjutanud kuulsust kogunud seiklusjutu ''Tasuja'' ''Kuulsuse narride'' lavastajaks on Ago-Endrik Kerge. Telelavastus tekitas minus kohe pinget, nagu tahaks teada mis edasi saab. Stsenaarium räägib kahest allakäinud mehest üks endaarust luuletaja, teine endaarust leiutaja. Mehed on mõlemad ka napsulembelised ja just see toobki nad ühel päeval kokku.
sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura
olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920
Dmitri Raidjõe 07.08.53 35308078827 Dmitri Dmitri Laidvee 28.05.67 36705283918 Dmitri Dmitri Kivima 29.09.50 35009298202 Dmitri Dmitri Randla 08.06.56 35606084524 Dmitri Dmitri Karu 10.11.80 38011103219 Dmitri Dmitri Kukk 23.05.68 36805236920 Dmitri Dmitri Ruuben 23.01.68 36801239205 Dmitri Dmitri Loendus 11 Eduard Kikkas 15.10.75 37510151608 Eduard Eduard Kimmari 29.03.67 36703294042 Eduard Eduard Niit 09.10.68 36810099882 Eduard Eduard Treier 14.05.84 38405143367 Eduard Eduard Teder 16.11.82 38211168333 Eduard Eduard Süld 22.12.52 35212226780 Eduard Eduard Meri 16.04.52 35204168144 Eduard Eduard Tammik 25.10.81 38110257071 Eduard Eduard Loendus 8 Egert Karjust 11.06.86 38606117161 Egert
Eduard Ülevain 11. saj lõpul eKr - iisraellaste riigi algus. 1000-962 eKr – kuningas Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 eKr – iisraellaste riigiõitseng. 10 saj lõpp eKr – iisraellaste riik jaguneb kaheks. 597 eKr – Juuda riik vallutatakse. • Taavet (u 1004-965 eKr) – sõjalised vallutused ning Jumala lubadus. Peetakse Jeesuse otseseks esiisaks. • Kuningas Saalomon (valitses 961-922 eKr) -Jeruusalemma esimene juudi tempel. • Iisraellaste ajalugu, usku, kombeid • ja seadusi puudutavate andmete • peamine allikas on Vana Testament. • See on heebreakeelsete tekstide kogum. • Enam-vähem lõpliku kuju omandas 3.-2. saj eKr. • Paljud legendid on üle võetud Mesopotaamiast. • Lisaks maailma kujunemisele räägib ka iisraeli rahva ajaloost. Iisraellased austasid alates varajasest ajast ainult ühte jumalat – Jahvet. Jahve lubas esiisa Aabrahamile iisreallasi t...
Emilie Florentine Jannsen; 24. detsember 1843 VanaVändra 11. august 1886 Kroonlinn) oli eesti kirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar. · Teda on kujutatud ka eesti 100 kroonise peal. Elulugu · Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. · Lydiale andis lisanime "Koidula" ärkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. · Ta abiellus 19. veebruaril 1873 Eduard Michelsoni. · Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Looming · Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu "Emajõe ööbik"; 1867) · On kirjutanud ka lastelaule. · Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. · Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Teosed
1. Alfred Neuland 4. Voldemar Väli Tõstmine Kreeka-rooma maadlus Antverpen 1920 Amsterdam 1928 2.Eduard Pütsep Kreeka-rooma maadlus 5.Kristjan Palusalu Pariis 1924 Vabamaadlus Berliin 1936 3.Osvald Käpp 6.Kristjan Palusalu Vabamaadlus Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Berliin 1936 7.Johannes Kotkas 10. Jüri Tarmak Kreeka-rooma maadlus Kergejõustik Helsingi 1952 München 1972 8. Ants Antson Kiiruisutamine 11.Svetlana Tsirkova Innsbruck 1964 Vehklemine München 1972 12. Jaan Talts Tõstmine 9. Svetlana Tsirkova München 1972 Vehklemine Mexico 1968 13. Aavo pikkuus 16. Viljar Loor Jalgrattasport Võrkpall Montreal 1976 Moskva 1980 14. Ivar Stukolkin 17. Mait Riismann...
Anna-Liisa Skeber 11A Marie Under (1883-1980) • Friedrich ja Leena Under • Alustas luuletamist 13-aastaselt, esmalt saksa keeles • Cornelia Niclaseni Erakool 1893-1898 • Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt, oskas lugeda ladina keelt ja on tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest • Läbinud Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverimängu ning käis segakooris laulmas Eraelu • 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga • Kolisid Kutšinosse, sündis esimene tütar Dagmar • 1905 sündis tütar Hedda ja 1906 koliti tagasi Tallinnasse • Jõuludel 1906 kaotas pere tulekahjus oma puumaja • 1915-1923 kestis lahutusprotsess • 1924 abielu Artur Adsoniga • 1944 põgeneti Rootsi Looming • Kirjandusrühmitused Siuru ja Tarapita, esikluule avaldas Noor-Eesti • Debüütkogu „Sonetid“ • 13 luulekogu • Romantiline ja elamusrikas, julge
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 15.03 Töö esitatud: 15.03 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB-21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 17.05 Töö esitatud: 17.05 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk: Koostada valamise või vormstantsimise teel saadud tooriku pindade 1 ja 2 lõiketöötlemise tehnoloogia. Ülesanded: 1. Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja pingi tüübi valik. 2. Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. 3. Valida tooriku kinnitusmoodus lõikepingil. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
