Viljandi Tuletikuvabrik. Esimene Viljandi Tuletikuvabrik asutati 1889.aastal viljakaupmees ja veskiomanik Jaak-Johannes Puhk poolt. Viljandi Tuletikuvabriku näol oli tegemist ühe esimese eestlasele kuuluva suurtööstusliku ettevõttega. Kahjuks pidi algne tuletikuvabrik enda tegevuse lõpetama aastal 1905. Aasta ennem esmase vabriku sulgemist 1904. aastal asutasid Johannes Vihvelin ja Eduard Pohl uue tikuvabriku, mis on ainukesena Eestis tikke tootnud tänaseni. Kui esimene tikuvabrik Eestis avati juba 1838. aastal, siis suurema hoo sai tikutööstus sisse 19. sajandi lõpul. Üheks suurimaks tikuvabriku propageerijaks oli Carl Robert Jakobson. Tema oli see, kes soovitas talunikel ja kaupmeestel võtta eeskuju soomlastest, kes tuletikke usinalt kasutasid. Jakobson võrdles tuletiku tegemist laastukatuse panemisega, mis ei olnud 19.sajandil samamoodi eriti populaarne
Empty beach. Mati Unt I read a book called ,,Tühirand" (,,Empty beach"). The book is written by Mati Unt. The action takes place in 1972. The main characters are Mati, his wife Helina and Helina's lover Eduard, who is a violinist. The main character is in the situation where he has to spend a weekend with his wife Helina and her lover Eduard. The trio goes to Eduard's summer house, surrounded by the majestic scenery of big forests and an empty beach. The weekend is full of accusations, desperations, self-pity and loneliness. Mati has decided to win back his wife but if he wins his wife back or not becomes clear at the end of the book. This book is actually compulsurary for the 12th grade in our school. Asi t is an interesting book, I would rather recommend it to girls from the age 17 than to boys, because it is quite romantic
olnud veel vimalik omandada, mindi peamiselt lhimasse, Peterburi konservatooriumi. Seal piti eelkige orelit (Kappel, Hrma, Trnpu). Et aga orelipilased said sama ppemaksu eest vtta ka kompositsioonitunde, siis ei jetud seda vimalust kasutamata. Kappeli, Lte, Hrma ja Trnpu loome thtsaim valdkond on koorimuusika, kuid nad proovisid ktt ka suurvormidega. Eesti muusikaelus hakkasid nad osalema 1880.- 1890. aastatel. Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) Aleksander Eduard Thomson (1845-1917) Karl August Hermann (1851-1909) Friedrich Saebelmann (1851-1911) Johannes Kappel (1855-1907) Aleksander Lte (1860-1948) Miina Hrma (1864-1941) Konstantin Trnpu (1865-1927) Heliloojate II plvkond (sndinud 1870-1890) 19.-20. sajandi vahetusel polnud Eestis veel vimalik saada krgemat muusikalist haridust ja lhim muusikakrgkool asus Peterburis. Heliloojad, kellest siin peatkis juttu tuleb, lksid Peterburi ppima eelkige mingit
jalgrattasport, ratsutamine, ragbi, sõudmine, tennis, ujumine, veepall, vettehüpped, võimlemine, köievedu, jäähoki, iluuisutamine ning kunstikonkursi alad. Eestit esindasid olümpiamängudel: Võistkonna esindajad olid Ado Anderkopp, Leopold Tõnson, William Fiskar, K. Metti. Kergejõustiklased: Jüri Lossman (maraton), Aleksander Klumberg (odavise, viie- ja kümnevõistlus), Harald Tammer (kuulitõuge), Johannes Villemson (800 m ja 1500 m jooks), Reinhold Saulman (200 m ja 400 m jooks), Eduard Hermann (käimine), Johan Martin (teivashüpe); Maadlejad: Mihkel Müller, Herman Kruusenberg, Eduard Pütsep, Artur Kukk; Tõstjad: Alfred Neuland, Karl Kõiv, Alfred Schmidt. 1924. Pariis 1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai27. juuni 1924 Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.
Lektüürileht Eduard Vilde ,,Külmale maale" 257 lk. 1. Ennustamine Millest võiks rääkida? Millest rääkis? Arvasin, et raamat räägib mingist Tegelikult rääkis raamat perset, kus perest, kes küüditatakse Siberisse ja pereisa oli surnud ja vanim perepoeg nende sealsetest katsumustest. Jaan pidi hoolitsema oma ema, kahe väikese õe ja venna eest
· Ood ,,Priiusele" · ,,Kalevipoeg" -materjali ,,Kalevalast", algselt pidi olema proosas, hiljem regilaulus, 1853 ilmus ,,Alg-Kalevipoeg" · 1857-1861 ilmus ÕES toimetisena Lydia Emilie Florentine Jansen (1843-1886) · Esimene naisluuletaja · Pani aluse Eesti teatrile · Aitas organiseerida esimest üldlaulupidu · Sai Koidula nime Jakobsonilt · Päris Vädrast, hiljem kolis Tartusse · Abikaasa oli Eduard Michelson Luule: · 1866. aastal ilmus kogu ,,Vainulilled", põhiliselt tõlkeluule - ,,Mul aiaäärne tänavas" - ,,Sügismõtted" · 1867. aastal ilmus ,,Emajõe ööbik", kus tal oli oma tekste rohkem ning luuletused isamaa teemalised - ,,Eesti muld ja Eesti süda" - ,,Mu isamaa, nad olid matnud" - ,,Mu isamaa on minu arm" - ,,Emasüda" · Hilisemas luules on tal ka hälli- ja lastelaule
Nende seas on näiteks August Matthias Hagen ja samuti ka siis Friedrich Ludwig von Maydell isiklikult. Oma kunsti poolest on K.A. Senff enim silma jäänud portreedega, mille ta on valmistanud vaselõiketehnikas. Senffi peetakse väga hinnatud kunstnikuks.3 3 Kunsti raamat, peatükk: kunst 18.saj lõpuni lehekülg 64. 4 http://i75.photobucket.com/albums/i311/paulath/Anchor%20Pics %205/CarlAdolfSenff.jpg 4 Eduard Hau ( 1807 – 1888) Eduard Hau sündis 28. Juuni Tallinnas, eluiga oli pikk, 81 aastat ja suutis selle aja jooksul palju asju korda saata. Hau oli maalikunstnik ja graafik. Oma esialgse õppe sai ta isalt, Johannes Hault, kes oli samuti kunstnik ja üsna nimekas. Aastast 1830 õppis Eduard paar aastat Dresdeni Kunstiakadeemias. 1836 tuli Tartusse ja alustas seal oma suurt portreede sarja. 1854 Peterburis sai akadeemikuks. Tegutses seal esialgu
*Eduard Bornhöhe ,,Tasuja” KIRJANIKUD : * Stendhal ,,Punane ja must” * Charles Dickens ,,Oliver Twisti seiklused” * Lev Tolstoi ,,Sõda ja rahu” EESTI KIRJANIKUD : * Eduard Vilde ,,Külmale maale” * August Kitzberg ,,Maimu” * Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi”
E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1982 E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda 2009 Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil 2003 Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 03.07.10 22.07.10 Astrid Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvis 1960 Swe/Lin03 04.05.10 25.05.10 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus 1999 Am/Gar04 19.06.10 01.07
Pastoraalromaan- kujutati idülliliselt karjaste elu.(Tunnete ja elamuste kirjeldamine) Dumas, H.Pyle Seiklusromaan põhineb huvitaval sündmustikul ja peategelane satub usutavaisse ja imepärastesse seiklustesse. Ajalooline kirjandus: Käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ringi Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskonnas Victor Hugo, Walter Scott, Eduard Bornhöhe Kriminaalkirjandus Looja: A.C.Doyle Edasirajajad: Agatha Christie, Georges Simenon Teose keskmes on peategelane , kelle silme läbi sündmusi jälgitakse Iseloomulik on tüüpiline miljöö. 19. sajandi kirjanduses olid selleks tavaliselt üksikud lossid, majad, surnuaiad vms. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet.
Tasuja Eduard Bornhöe Eduard Bornhöhe ,,Tasujas" on kirjeldatud neljateistkümnenda sajandi sündmusi. Tallinna lähedal seisis üks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees, millest tuli ka talu nimi- Metsa talu. See talu kuulus ühele maamehele Tambetile kes, erinevalt teistest eestlastest, ei olnud ori. Tambeti poeg Jaanus läks ükskord oma isaga kaasa, kui see omi asju Lodijärve lossis ajas ning Jaanus kohtas lossiõuel Oodot ja Emmit, ehk Emiiliat ning nende koera Tarapitat. Jaanus sai nendega kähku sõbraks
Eepika ehk proosa - muinasjutt Silvi Väljal "Jussikese seitse sõpra" - muistend Friedrich Selg ,,Kivi Martna kiriku pihta" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - mõistatused Seest siiruviiruline, pealt kullakarvaline. - vanasõnad Heal lapsel mitu nime - kõnekäänud Silma torkama - romaan August Gailit ,,Toomas Nipernaadi" - lühiromaan Mati Unt ,,Sügisball" - sari H. De Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblik" - anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R
kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under 14-aastaselt, saksa keeles. Lugema õppis ta isa abiga nelja- aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed ilmunud luuletused pälvisid tähelepanu "NoorEesti" väljaannetes, luuletaja ise pühendus sel ajal oma tütarde kasvatamisele, tema kodust Tallinnas kujunes eesti kultuuriavalikkuse esimesi salonge. Underi tõeline luuletajadebüüt oli seotud kirjandusliku rühmituse "Siuru" esilekerkimisega. Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja
VIIMNE Arvo Valtoni käsikiri LÜHIKOKKUVÕTE ,,Viimne reliikvia" on legendaarne ja armastatud film aastast 1969. Filmi süzee põhineb Eduard Bornhöhe romaanil ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad". Hans von Risbieter, ,,Liivimaa parim ratsutaja", tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi pättide kamp ja pruudi sugulased. RELIIKVIA Eduard Bornhöhe ainetel PERSONAL
August Weizenberg (1837-1921) Kristjan Raud und Ants Laikmaa Russischen Revolution in 1905 1906 fand die erste Ausstellung estnischer Kunst in Tartu statt. Nikolai Triik, Konrad Mägi und Jaan Koort · Kristjan Raud · Ants Laikmaa Triik und Mägi waren ab 1919 auch Lehrer der in Tartu gegründeten Kunstschule "Pallas". Kubismus, Bauhaus, Neue Sachlichkeit, Expressionismus, Art Deco. Der wohl bekannteste estnische Künstler ist der Graphiker Eduard Wiiralt. Die Estnische Kunstakademie Staatliche Kunstakademie mit Sitz in der estnischen Hauptstadt Tallinn. Wurde 1914 als Shule für angewandte Kunst gegründet. Professor Signe Kivi. KUMU Im Jahr 2006 wurde Kumu eröffnet. Es ist ein Magnet für jeden Besucher, der an der estnischen Kultur interessiert ist. . Im Jahr 2008 wurde als bestes europäisches Museum des Jahres gewählt und mit der Jahresauszeichnung des Museums prämiert. NAVITROLLA Estland populärsten Künstler
Swe/Lin07 40488 40509 21 Astrid Lindgren Bullerby lapsed Swe/Lin07 Count 1 Swe/Lin03 40228 40235 7 Astrid Lindgren Hulkur Rasmus Swe/Lin03 Count 1 Swe/Lin07 40330 40344 14 Astrid Lindgren Bullerby lapsed Swe/Lin07 Count 1 E/Vil04 40486 40501 15 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 40383 40400 17 Eduard VildeMahtra sõda E/Vil04 Count 2 E/Vil03 40303 40320 17 Eduard VildeTabamata ime E/Vil03 Count 1 E/Vil01 40327 40355 28 Eduard VildeProhvet Maltsvet E/Vil01 Count 1 E/Vil02 40239 40264 25 Eduard VildePisuhänd E/Vil02 Count 1 E/Vil03 40360 40369 9 Eduard VildeTabamata ime
"Põlvitav naine" (marmor) "Irene Kansa" (pronks) "Metskits" (pronks) "Istuv naine" (pronks) "Karjapoiss" (basalt) 7. O.Kallis kasutas põhiliselt pastelli, harva ka õli. Näiteid: "Kalev kotka seljas" (õli) "Tiritamme kasvatamine" (pastell) "Kalevipoeg allilmas" (pastell) "Kirg" (pastell) 8. A.Laikmaa portree on teinud Nikolai Triik. 9. A.Starkopfi skulptuure: "Pieta` " (tamm) "Siiami tantsijatar" (pronks) "Ärkaja" (marmor) 10. Eduard Viiralti graafika: "Lamav tiiger" (pehmelakk) "Kabaree" (vasegravüür) "Põrgu" (vasegravüür) "Absindijoojad" (puugravüür) 11. Eesti kunstis on esindatud kubism ja fovism. Näiteid kubismi kohta: Arnold Akberg "Vaade Toompealt" (õli) Ado Vabbe "Abstraktne nägu" ( tuss) Näited fovismi kohta: Eduard Viiralti ,,Natüürmort Louis Favre`i järgi" Meeldivad:
4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle. Ta nõudis õpilastelt, kõik, mis on noodipaberil peab olema väga põhalikult tehtud. Range oli Heino nii komponistide, muusikatedlaste kui ka interpreedide kasvatamisel. Heino Elleri tuntumad õpilased: Eduard Tubin, Olav Roots, Eduard Oja, Alfred Karindi, Karl Leichter, Villem Kapp, Kaljo Raid, Uno Naissoo, Jaan koha, Arvo Pärt, Lepo Sumera ja Valter Ojakäär. Agnes Aruoja
Klaverimuusika (u 200 teost) - ,,Kellad'', ,,Liblikas'' Viiulimuusika - ,,Männid, ,,Avarused'', viiulikontsert Keelpillikvartetid Sümfooniline muusika tuntuim ,,Kodumaine viis'' tsüklist ,,Viis pala keelpilliorkestrile'' Teosed detailideni viimistletud nagu filigraanne gravüür Kõla kammerlik, impressionistlikult varjundirikas, lüürilise karakteri ja eepilise väljenduslaadiga Eduard Tubin 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntumaid eesti sümfoonikuid Kasutanud nii ehedaid rahvaviise kui ka rahva temperamenti väljendavaid meloodiaid Helilooja ja dirigent Esimene eesti rahvuslik ballett ,,Kratt'' Sündinud 18. juunil 1905 Kallaste lähistel Õppis Tartus Elleri juures üks andekamaid õpilasi 1944 põgenes Rootsi ja sai tööd Drottingholmi Kuningliku Lossiteatri arhiivis
(Täpne kuupäev)_________________ kuulutati (kus?) ______________ välja Eesti Vabariik. Oma iseseisvust kaitsti Vabadussõjas (28.nov _____ 3.jaan ________). Albert Kivikase romaani ________________________________ alusel lõi (kes?) ___________________________ filmi ________________________________ 2002. aastal. Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Pärast Veebruarirevolutsiooni tegutses ta 19171918 Estonia teatri dramaturgina. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel: "Karikas kihvti" (1893) ja ""Linda" aktsiad" (1894). Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" (1898, raamatuna 1910). Eduard Vilde peateos on ajalooliste romaanide triloogia 1850.1860
Ugala trupiga liitusid 60-ndail Leonhard Merzin, Ines Aru, Leila Säälik, Arvo Raimo, Enn Kose, Rein Malmsten, Eili Sild, Heino Torga, Peeter Jürgens, Anu Vabamäe, Andres Oks jpt. Paljud neist on jäänud Ugalasse tänaseni. *1975. aastal pandi nurgakivi Ugala uuele teatrimajale. Kunstilisi juhte läbi aegade: 1925 - 1926 Andres Särev 1926 1928 Eduard Lemberg 1928 1932 Alfred Mering 1932 1933 Valter Soosõrv 1933 1934 Karl Merits 1934 1936 Alfred Mering 1936 1941 Eduard Tinn 1942 1943 Jullo Talpsepp 1943 1945 Eero Neemre 1945 1947 Karl Ader
Kunsti liigid Koostas:Rene Oper 1. Maalikunst 2. Graafika 3. Skulptuur 4. Tarbekunst 5. Arhitektuur 1. Maalikunst Maalikunsti peamine väljendusvahend on VÄRV Eduard Ole, Laud Maalikunsti tehnikad: · õlivärv · vesivärv ehk akvarell akvarell · guass · Akrüülvärv Milline neist lahustub vees? Miks? Johann Köler, Tütarlaps allikal, õli 2. Graafika Graafikat iseloomustab JOON. · joon, punkt · must-valge Graafika alaliikideks on illustratsioon, graafiline disain jm. Eduard Wiiralt, Põrgu Graafikatehnikad 1) JOONISTUSTEHNIKAD
aastal Freyensteini linnas Saksamaal. Ta oli Saksa õpetaja, ajakirjanik ja radikaalne aktivist keskklassi naiste liikumistes. Ta suri 3. Augustil 1922. aastal Berliinis. Elu Luteri pastori tütrena, Cauer kasvas üles Freyesteinis, Brandenburgi maakonnas. Ta abiellus vasakäärmuslase ja füüsiku August Latzeliga 1863. aastal, kuid jäi 1866. aastal leseks. Peale seda harjutas ta õpetajana, töötades Pariisis üks aasta, enne Eduard Caueriga abiellumist. Eduard oli kooli inspektor ning kolis koos Minnaga Berliini elama. Teist korda lesestunud 1881. aastal, Cauer hakkas jälle tööle õpetajana ning alustas naiste ajaloo õppimist. 1888. aastal asutas ta Berliinis naiste hoolekanne asutuse, kus tehti kanpaaniaid naiste õiguste ning abordi õiguste kohta. Ta juhtis seda asutust kuni 1919. aastani. Koos Helene Lange ja Franzisca Tiburtiusega töötas ta Realkurse tüdrukute ülikooli taastamise kallal Berliinis. See kool avati 1889
1 million people in Estonia. It is a Finno-Ugric language and is closely related to Finnish. Theatre There are Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eduard Viiralt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Eduard Viiralt was an Estonian artist. He was born near St. Petersburg on March 20th, 1898 (died in Paris, France, January 8th, 1954). Click to edit Master text styles Second level
nõukogulikku varianti. Tihti olid nõukogude teemad. MAALIKUNSTI ESINDAJAD Elmar Kits Eerik Haamer Johannes Võerahansu Viktor Karrus Evald Okas Linda Kits-Mägi Voldemar Väli Richard Uutmaa Kristjan Teder Evald Okas. Eesti kaardiväe laskurkorpus. 1945 Viktor Karrus. Vilja ringile. 1953 Richard Uutmaa. Rukkilõikajad. 1941 Eerik Haamer. Perekond vees. 1940 Elmar Kits. Öine habaneera. 1944 GRAAFIKA ESINDAJAD Eduard Viiralt Günther Reindorff Aino Bach Eduard Viiralt. Virve. 1943 Günther Reindorff. Paristaja-poeg ja Vanapagan. 1951 SKULPTUURI ESINDAJAD Enn Roos Arnold Alas Enn Roos, Arnold Alas. Tõnismäe monument. 1947 ARHITEKTUUR Keelati igasugune vihje funktsionalismile, nõuti samasugust arhitektuuri nagu Venemaal. Stalinistlik arhitektuur, toetus klassitsismile ja eklektikale Stalinistlikule arhitektuurile omaselt tehti
enam viiuli, vaid kompositsiooni erialal. 19201940 töötas Eller kompositsiooniõpetajana Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Tema tõhusa töö tulemusel kujunes nn. Elleri Tartu koolkond. 19401970 oli ta pedagoog Tallinna konservatooriumis. Eller oli helilooja ja õpetaja, kes tundis huvi kaasaegse muusika vastu ning toetas ka oma õpilaste otsinguid. Ta oli väga tugev, nõudlik pedagoog, tema klassist on tulnud enamik tuntumatest eesti heliloojatest: Tartu perioodil Eduard Tubin, Eduard Oja, Tallinnas on tema juures õppinud Jaan Rääts, Arvo Pärt, Lepo Sumera jt. Elleri 50-aastasele erakordselt heal tasemel pedagoogitööle võlgneme praeguse eesti muusika kõrge taseme. 1971. aastast kannab Elleri nime Tartu muusikakool. Elleri loomingus on ligi 300 peamiselt instrumentaalset teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert
MAALIKUNST Konrad Vilhelm Mägi Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Naise portree (Madonna). 19231924. ARHITEKTUUR Vaade aastal 1860. Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis. Hoone on ehitatud 18041809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. FILMIKUNST Animatsioon on kaader ...
ELULUGU: · Sündis esiklapsena Vändra kiriku köstri ja kooliõpetaja Johann Voldemar Jannseni peres. · Koliti Pärnusse. · 10-aastaselt alustas õpinguid Pärnu Linna Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas 1861. detsembris · 1863 koliti Tartusse · Töötas kuni abiellumiseni isa ajalehe juures, lugusid tõlkides ja kirjutades · 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna läti rahvusest üliõpilase Eduard Michelsoni kihlus · 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. LAPSED: · Hans Voldemar (1874 -1878) 4a · Anna Michelson (1878 1965) 87a · Hedvig Michelson (1876 1941) 64a · Max Michelson (1884 - 1884) sündis surnult ABIKAASA: (Eduard Michelson) · Oli Läti günekoloog · Õppis Tartu Ülikoolis arstiteadust · Abiellus 19. veebruaril 1873 Lydia Koidulaga · Praktiseeris tänu äia Johann Voldemar Jannseni abile Tartus günekoloogina ja
made inactive : days since epoch when the account expires : unused o Andke paula-le parool korraldusega passwd Sudo passwd paula o Kopeerige vaikimisi profiil (/etc/skel) tema kodukataloogiks sudo cp –r /etc/skel/* /home/paula o Muutke paula kodukataloogi ja kõige selles sisalduva omanikuks Sudo chown –R paula home o Lisage paula gruppi leidurid. Sudo usermod –aG leidurid paula o Looge uus kasutaja nimega eduard korraldusega adduser. Sudo adduser eduard o Kontrolli, et kõigi mainitud kasutajate grupikuuluvused on korras (klaus, bruno, eduard ja paula on grupi leidurid liikmed), kõigi kasutajatena saab sisse logida (proovige erinevate kasutajanimede all sisse logida). Kui proovite sisse logida graafilise kasutajaliidese kaudu, siis esmakordsel sisselogimisel pakutakse vaikimisi desktop rakenduseks Ubuntu (dropdown), sealt tuleks valida GNOME.
nn 3. ,,Rjurik" veebruar 1846 Tallin n Milline neist maadeavastajaist elas Rannule kõige lähemal? ... - Reasta need maadeavastajad sünniaja järgi. ...1. Adam Johann von Krusenstern, 2. Fabian Gottlieb Benjamin BELLINGSHAUSEN 3. Otto von Kotzebue 4. Karl Ernst von Baer 5. Alexander Theodor von Middendorff 6. Eduard von Toll 7. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell Kirjelda, milline on praegu ilm Bellingshauseni vaatlusjaamas Antarktikas...- Vii kokku maadeavastaja pilt ja nimi tabelis. Kirjuta õige number tabeli viimasesse lahtrisse. 1 2 3 4 5 6 7
Eduard Vilde ,,Pisuhänd" Telelavastuse arvustus Vaatasin Eduard Vilde kirjutatud raamatu ,,Pisuhänna" telelavastust koolis. Vilde kirjutas selle komöödia 1913. aastal, telelavastus tuli välja aastal 1981, selle lavastas Ago-Endrik Kerge. Peategelasteks on Vestmann (mängib Aarne Üksküla), Tiit Piibeleht (mängib Urmas Kibuspuu), Ludvig Sander (mängib Jüri Krjukov), Matilde (mängib Anne Paluver) ja Laura (mängib Elle Kull). Tervet lavastust läbib huumor: äärmiselt huvitava karakteriga tegelased üritavad läbi erinevate
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale
tõsiseks teoks, mõtisklusi, aforisme jms. Eleegiaid lauldi pidudel ja rahva kokkutulekutel. Tema väliseks tunnuseks on eriline värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusel kujuneb kahest värsist salm – eleegiline distihhon (kaksikvärss).“ Annabel Leesalu Ellegia ja Jambid (http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/eleegiad.htm) 20.10.14 „Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin – "Eleegia", Vennaskond – "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis – "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta.“ (Wikipedia) (http://et.wikipedia.org/wiki/Eleegia) 20.10.14
Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. 19501981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne Teist maailmasõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal. Aastast 1938. kuni 1939. elas ta Marokos.[1] Teise maailmasõja elas ta üle Eestis.
Vardi loomingus. IMPRESSIONISM KIRJANDUSES * Kirjanduses avaldus impressionism1880– 1910 (19.-20. saj.) vahetusel saksa, skandinaavia, prantsuse kultuurialas. TUNNUSJOONED * Armastus ja loodus * Vähe tegevust * Detailirohkus * Süüvimine hingeellu * Hetkemeeleolude ja tundmuste esitamine * Värvirohkus * Maalilisus kirjeldustes aforistlik * Vaimukas, mänglev stiil * Lühižanrid - luuletus, novell, lühiromaan PEAMISED ESINDAJAD * Peamised esindajad: Eduard von Keyserling,Thomas Mann, Hugo von Hofmannstahl, jpt. * Eesti kirjandusse ulatus impressionismi mõju „Noor-Eesti” vahendusel (Friedebert Tuglas, Maria Under) IMPRESSIONISM MUUSIKAS * Muusikasse tuli impressionism 1890-datel. Seda stiili on nimetatud uue muusika kevadeks. Hakati pöörama erilist tähelepanu kõlavärvidele, funktsionaalse harmoonia asemel tõusis esile koloriidiharmoonia. * Tavapärase maž.-min.-süsteemi asemel
kompositsiooniklassi. 1935. aastast töötas ta ka ise Tallinna konservatooriumis õppejõuna. Eugen Kapp suri 29. otoobril 1996. aastal Tallinnas. Alates 1978. aastast, mil Eugen Kapp tähistas oma 70. sünnipäeva, Artur Kapp aga oleks saanud 100 ning Villem Kapp 65, toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival. Eduard Oja (17.01.1905 Vana-Põltsamaa vald - 16.04.1950 Tartu) Helilooja, koorijuht, muusikapedagoog, kriitik. Eduard Oja sündis 1905. aastal Tartumaal Palupõhja metsavahi pojana. Ühel ajal Eduard Tubinaga õppis ta Tartu Õpetajate Seminaris. Sel ajal harjutas Oja Tubina eeskujul hoolega viiulit ja hakkas süvendatult tegelema muusikateoreetiliste ainetega. 1925. aastal astus ta Tartu Kõrgemasse Muusikakooli, esialgu viiuli erialale, seejärel Heino Elleri kompositsiooniklassi, kus ta oli taas Tubina õpingukaaslane. Tartu muusikakooli lõpetas Oja aastal 1932. Eduard Tubin (18.06.1905 Torila - 17.11
Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana. Tartu Muusikakoolis pani H. Eller aluse nn Tartu koolkonnale kuhu kuulusid: Eduard tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Kaerindi, Johannes Bleive, jt. Eller oli erakordselt nõudlik õpetaja. Eduard Tubin on kirjutanud: Pean tunnistama et see on kõige põhjalikum tööaeg, mille olen oma elus läbi teinud. Harjutused mida kirjutati pidid olema täiuslikeks lihvitud. Eller oli ise avatud uutele muusikaideedele ja toetas igati ka oma õpilaste otsinguid. loominguliselt olid Elleri Tartu aastad 1920- 1940 väga rikkad. Tema teoseid esitats sageli
aastal on minu vanavanaema (Erna Vakum) 19. aastane oma koduõues. Pildi tagaplaanil on näha osa majast ning väike osa puuviljaaiast. Nagu vanavanaema rääkis aias oli 12 õunapuud ning mõni õunapuu oli isikliku nimega näiteks „Valge klaar“ mille eest vanavanaema ise hoolt kandis ning tema õel Lainel oli ka oma isiklik õunapuu millel, kasvasid ilusad punased õunad. 1947. aastal läks vanavanaema mehele sealsamas Saaremaal ning sünnitas kaht last (poeg Eduard, kes sündis 1948 aastal ja tütar Maija, minu vanaema 1951 aastal). Paar aastat hiljem kogu pere kolis elama mandrile Keila linna lähedale Karjaküla sovhoosi, kus oli enne seda kuulsa Eesti kirjaniku Eduard Vilde majahoone, kus ta elas vähest aega, sest ta reisis pidevalt ringi. FOTO 4 ja 5 Siin pildil (1958) saamegi näha E.Vilde maja, mille ees on pursskaev, mille keskel on ilus kuju. Maja taga paikneb suur park, kus kasvab E. Vilde isiklikult istutatud kask,
,,Vikerlastes“ ei tsiteerita rahvaviise, kuid rahvapäraseid meloodiaid ja rahvuslikke muusikalisi motiive on teoses kuulda. Ooperis on paeluvad rütmilised koorinumbrid, tunnetuslik väljendusrikkus on kõige eredamalt kuulda ja näha Ülo ja Juta armastusduetis (inimeste omavahelised suhted). Kuigi Aav ei kasutanud rahvaviise andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. 8. Kelle poolt ja millises võtmes on loodud teine rahvuslik ooper? Adolf Vedro. 9. Eduard Tubin oli Eesti esimene helilooja... kes suutis kunstiliselt kõrgel tasemel ühendada sümfooniates rahvusliku helikeele ja sümfooniažanri sisulis-dramaturgilise eripära. 10. Meenuta balleti ,,Kratt“ saamislugu. Iseloomusta balleti temaatikat ja muusikalist käekirja. Ballett ,,Krati“ ainestik ja koreograafia tuginevad eesti mütoloogiale, muusikaline algmaterjal on peaaegu tervenisti väljakasvanud rahvamuusikast. Kõrvuti rahvaviisidega kasutas Tubin balletis
Juku anekdoodid - kõnekäänd ,,Vesi ahjus" - muistend ,,Emajõe sünd" - naljand Leida Tigane ,,Peremees ja sulane" - romaan August Mälk ,,Hea sadam" - pentaloogia Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" - sari Honor de Balzac ,,Inimlik komöödia" - jutustus Eduard Bornhöhe ,,Tasuja" - novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" - miniatuur Anton Hansen Tammsaare ,,Poiss ja liblikas" - aforism Anton Hansen Tammsaare ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus" - valm Aisopos ,,Rebane ja viinamarjad" - marginaal Friedebert Tuglas ,,Lembitu" - müüt ,,Maailma loomine" - saaga
Eesti realismikirjandust soodustavad asjaolud: 1.Vene tsaaririigi koosseisu kuulumisega kaasnes tugev venestamissurve 2.Suurte toostusettevõtete tekkimine linnades,kodanluse ja töölisklassi vastuolude teravnemine 3.külaühiskonna kihistumine 4.Sotsialistlike ja marksistlike ideede levik 5.Tõlked teiste rahvaste realistlikust kirjandusest Tolstoi,Tsehhov, Dostojevski 6.Realismielementide olemasolu rahvusliku liikumise aja proosas ja näitekirjanduses Esindajad : Eduard Vilde ( ,, Külmale maale", ,, Mahtra sõda" , ,, Prohvet Maltsvet" ); Juhan Liiv (,, Nõia tütar", ,,Vari" , ,,Kümme lugu ,, , luule); August Kitzberg (,,Kauka jumal", ,, Libahunt"). Eduard Vilde sündis 4.03.1865 Simunas Pudivere mõisas kupja pojana.Lapsepõlv möödus Muuga mõisas,kus isa pidas aidamehe ametit.Algharidus metsaülema juures kodukoolis. 1875 algasid õpingud elementaarja hiljem saksa kreiskoolis.Ei lõpetanud.Eesti keeles kirjutamis pidi omalkäel õppima
Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 18871890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe" toimetuses.Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904 Tallinnas ajalehe Teataja ja 19041905 Tartus ajalehe Uudised toimetuses.
Gattsinasse tuli Hau esimest korda 1862 selleks, et teha akvarellid Nikolai I ja Aleksander II kabinettidest. Gattsina akvarellid on hindamatu väärtusega sellepärast, et Teise Maailmasõja ajal põletasid taganevad sakslased lossi maani maha. Loss taastati suures osas Hau akvarellide põhjal. Oskar Georg Adolf Hoffmann (5. veebruar 1851 Tartu 3. märts 1912 Novaja Derevnja) oli baltisaksa maalikunstnik. Õppis 18711877 Düsseldorfi Akadeemias Eugen Dückeri ja Eduard von Gebhardti käe all. Peale akadeemia lõpetamist töötas F. Cormoni juures Pariisis. 1883. aastal asus Peterburisse, kus valiti järgmisel aastal akadeemia auliikmeks. Alexander Friedrich Wilhelm Franz von Kotzebue (9. juuni 1815 Königsberg 24. august 1889 München) oli baltisaksa maalikunstnik. Alexander oli näitekirjanik August von Kotzebue poeg. Pärast isa surma 1819. aastal õppis Alexander kadetikorpuses Peterburis, mille ta lõpetas 1834 kaardiväeleitnandina
.." Lisaks pakkus naine oma remondimeestele alati mune ning lisas, et tema mehele maitsesid väga need munad. AnneMai on hoidnud ka oma maja muutumata sellest ajast saadik, mil ta mees veel elas. Oma eluga on raske edasi minna, kui kogu aeg elad oma mälestustes kinni. Kõike asju ei pea alles hoidma oma kallimast, sest mälestus temast jääb alatiseks sinuga. 3. Miks kurjad inimesed ei suuda teha koostööd, kuigi neil on ühine eesmärk? Anton ja Eduard mõlemad tahtsid AnneMailt tema raha ja varandust ära varastada. Alguses ajasid nad koos udujuttu AnneMaile, kui lõpus nad pöördusid teine teise vastu ning tahtsid näida teisest paremad. Anton rääkis AnneMaile, et Eduardi töö ei kõlba kuhugi ning vastupidi. ,,Leopold ütles, et kurjal on vähemalt see hea omadus, et ta iseennast õgib: kurjad inimesed ei hoia õnneks kokku." Kurjad inimesed
Telelavastus E. Vilde "Vigased pruudid" lavastaja Toomas Kirss retsensioon VII klass 3.05 Eduard Vilde teosest "Vigased pruudid" tegi telelavastuse Toomas Kirss. Oma lavastuses pani ta pruute mängima mehed. Miinat mängis Andrus Vaarik ja Leenat Guido Kangur. Tüdrukute isa Lipuvere talu peremeest Marti mängis Heino Mandri. Miina armastatut ning Lipuvere sulast Joosepit mängis Paul Laasik, Leena tõelist armastust Kärje Juhanit kehastas Paul Poom. Mulke Viljandimaalt Ennu ja Jaaku kehastasid Lembit Ulfsak ja Aarne Üksküla.
Mäeküla piimamees analüüs "Mäeküla piimamees" on Eduard Vilde romaan, seda peetakse tema tugevaimaks teoseks.Romaanile on iseloomulik realistlik kujutuslaad ning süvenenud psühholoogiline vaatlus .Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Lugu algab sellega kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja anda oma valduses olev maa ja amet Prillupi naise "kasutamise" vastu talle
KULTUUR MAAILMASÕDADE VAHEL 1. Nimeta kolm Eesti Vabariigi hariduselus perioodil 1918-1940 toimunud muudatused? * 1919. aastal avati Tartu Ülikool eesti keelsena * Maareformi ajal riigistatud mõisahoonetesse kolisid koolid * Määrati kohustuslik 6.klassiline haridustee Esimene.. Lühitummfilm karujaht pärnumaal Helifilm kuldämblik Täispikk tumfilm mineviku varjud Ooper eevald aava vikerlased 'Pallas' 1918 juhtivate kunstnike ühendus Tartus( Eduard Viiralt ) 'Siuru' kirjanike rühmitus 1920. a. alguses, mõjutas luule arengut (H.Visnapuu, M.Under) 'Arbujad' noorem luuletajate põlvkond (A.Talvik, B.Alver) Eevald Aav helilooja 'Vikerlased' Ernst Öpik astronoom Paul Kogermann keemik Ludvig Puusepp neurokirurg A.H.Tammsaare kirjanik 'tõde ja õigus' Cyrillius Kreek helilooja 'reekviem' Kristjan Palusalu maadleja berliini OM 2 kulda
Marie Under 1883 1980 Koostajad: Elukäik 27. märts 1883 25. september 1980 49 eluaastani õppis väikelastekoolis 1015 a. õppis Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis Töötas ja oli õppinud lastekasvatamist Elukäik Vabal ajal kirjutas saksa keelseid luuletusi 1902 abiellus Carl Eduard Friedrich Hackeriga Kolisid Kutsinosse, Moskva äärelinna Said 2 last, nimedeks Dagmar ja Hedda Elukäik Aastal 1906 kolis perega Tallinna tagasi Artur Adsoninst sai Marie kirjastaja 1924 abiellus A. Adsoniga 1944 põgenes perega Rootsi Siuru 191719 Liitus 1917 Vasakult: Henrik Visnapuu, August Gailit, Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson Tarapita 192122 Liitusid: August Alle, Johannes
........................................................................8 2.4 Urmo Sitsi........................................................................................................................9 2.5 Indrek Lillsoo..................................................................................................................9 2.6 Olev Eensalu..................................................................................................................10 2.7 Eduard Makejev.............................................................................................................11 2.8 Kaupo Liiva...................................................................................................................12 3.KEHRA NOORTE KÄSIPALLURITE PARIMAD SAAVUTUSED LÄBI AEGADE.......13 4.KÜSITLUSE ANALÜÜS.....................................................................................................14 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
