Eesti esimesed taliolümplased : Christfried Burmeister, Johannes Villemson , Aleksander Mitt ja Eduard Hiop Sankt Moritzi olümpiamängudel II taliolümpiamängud, Sankt Moritz · 11.02. - 19.02.1928 Koht:15 ,Nimi :Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:500m,Tulemus:46,2 Koht:18,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.33,6 Koht:24,Nimi:Christfried Burmeister,Riik:Eesti ,Võistlusala:5000,Tulemus:9.46,2 Koht:22,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti ,Võistlusala:500 m,Tulemus:47,7 Koht:19,Nimi:Aleksander Mitt,Riik:Eesti,Võistlusala:1500m,Tulemus:2.35,0
sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid
Realism-tegelik,esemeline kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast objektiivset kujutamist,elunähtuste esiletoomist. Eesti realism on hilistekeline,tema kõrval esineb ka naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. Eduard vilde(1865-1933), oli pagenduses euroopas,tegeles kutselise kirjanikuna tallinnas ja berliinis, tõi kirjandusse kaasaegseid suhteid ,kujutas külaelu,tema juhtmõteks oli et näidata inimesi nii nagu oli, looming jaguneb kolme etappi:varajane looming-lähenes realismile,süvenemine sots probleemidesse(musta mantliga mees),naljajutud(vigased pruudid), välja kujunend realism Külmale maale, raudsed käed. Psüholoogiline sigadus(mäeküla piimamees)küpseim romaan. Nätekirjandust kirjutas paguluses,pisuhänd, tabamat ime. Juhan liiv(1864) pärineb peipsiäärest,lasterohkest taluperest.20 saj luule eelkäia, kirjandusse suundus tänu ajakirjandusele,täiendas oma haridust tartus treffn...
Kirjandusteose analüüs Pisuhänd Eduard Vilde Tallinn 1982 1. Teose sisu lühikokkuvõte Mees nimega Sander oli abielus Matildega. Ta ei osanud kirjutada raamatuid, aga andis lubadusi Matildele. Ühel päeval ei suutnud enam Matilde oodata ja käsiks tal kolme kuu jooksul see raamat valmis teha. Sander kohtus oma sõbra Piibelehega. Piibelehel oli raamat ,, Pisuhänd'' mille nad koos ümber kirjutasid
Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" 1. Tõnu võttis Mari kui last ja tahtis teda siis mõisniku juurde saata, et ise piimameheks saada ning elu parandada. Aga Mari vaikis kui ta sellest juttu oli teinud. Sest kui ta seda kohta ei saa siis pole neil kuskil elada ega midagi süüa. 2. Hiljem aga, kui Mari mõisniku juures käima hakkas ei meeldinud Tõnule enam see ja ta ei tahtnud enam et Mari seal käiks. Pidas ennast seaks ja hakkas jooma. Ta jõi puhast piiritust ja pakase ilmaga peatusteta, soojas käimata Tallinnast Mäekülla sõitis. 3. Vägagi igavana; poissmees kes igapäev käib üksi jalutamas ühte ja sama rada. Toas jalutas muusika saatel või siis ilma lihtsalt edasi- tagasi. 4. 5. Minu arust oli see tehing igati seaduse vastane, sest oma naist ikka kooskõlas minna ei saa. Arvan et see on igati rõve ja jube teguviis, mille tagajärjed head ei saa ...
Eduard Vilde "Pisuhänd" Näidendis "Pisuhänd" on sarnaselt "Tabamata imega" põhiline teema eesti kultuurielu. On kaks vastandlikku tegelast: boheemlane Tiit Piibeleht ja käpardist insener Ludwig Sander. Mõlemad rikka ärimehe Vestmani tütarde väljavalitud. Naeruvääristatakse Eesti tolle aja kultuuri, kus maksis nimi ja tuntus, mitte loomingu sisu. Nii ka "Pisuhännas", kus Ludwigul oli kaks võimalust: rääkida tõtt ja sellega teistele pettumust valmistada või valetada, ükskõik kui ebaeetiline see talle ei tundunud. Ilma vähemagi kõhkluseta valis ta viimase tee. Ludwigule oli peale pandud nii palju lootusi, mida ta alt vedada ei tahtnud. Tema olukorras oleks enamus inimesi samuti käitunud. Pole just lihtne näidata ennast luuserina ja kuulda vastupidist nii teiste, kui enda suust. Tiit Piibeleht nõustus Ludwigut aitama esialgu heade kavatsustega. Tema enda nime alt ei oleks ta raamat nagunii palju kuulsust saan...
Eduard Vilde "Pisuhänd" kokkuvõte Määrake autori pooldav või eitav suhtumine üksikutesse tegelastesse. Milles see avaldub? Kuidas on Vilde kasutanud remarke tegelaste iseloomustamiseks? Iseloomustage tegelasi (pöörake tähelepanu nende käitumisele; kõnelaadile; suhtumisele teistesse; teiste tegelaste suhtumisele temasse; välimusele; vaimsele tasemele): Vestmann, Sander, Piibeleht, Laura, Matilde. Tooge näiteid karakteri, situatsiooni, sõnakoomika kohta teoses. Vestman Üleoleva käitumisega, omab palju võimu ning teab, kuidas seda enda huvides ära kasutada. Kõne on kindel ja jäik range ning sihipärase ütlemisega. Suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi. T...
ihkavate eestlaste juhiks ning eeskujuks mitmes lahingus. Nad suundusid oma salgaga ka appi teistele eestlastele Tallinna all, kuid said seal kõik koos hävitava kaotuse ning ka meie Jaanus leidis oma otsa selles lahingus peale seda, kui oli tapnud mitmeid vaenlase sõdalasi. Paar aastat pärast Jüriöö ülestõusu müüs eestlaste vabadusihast ära kohkunud Taani kuningas Eesti 19 000 marga hõbeda eest Saksa ordule. Nagu ütleb Eduard Bornhöhe: ,,Siis unustas eestlane ajutiseks oma rahvuse, esivanemad ja nende vabaduse ning algas pikk, raske uni." Hoolimata ülestõusu ebaõnnestumisest näitab Tasuja oma kangelassurmaga vabadusvõitluse teed. Ennem surra vabadusvõitlejana kui elada orjana niisugune on jutustuse põhiidee. Daniel Veermets
Tegelased: VANA VESTMAN MATILDE LAURA tema tütred LUDVIG SANDER, tema väimees, ehitusinsener TIIT PIIBELEHT LIINA, Sanderite toatüdruk Esimese ja teise vaatuse vahet on mõned kuud, teise ja kolmanda vahet paar päeva. Kõigi kolme vaatuse mängupaiks on insener Sanderi töötuba. Aeg: Aasta enne maailmasõda. ESIMENE VAATUS Insener Sanderi töötuba. Tagaseinas lahtine tiibuks, mis viib saali, paremal pool eeskojast tulev kinnine uks, vasakul pool kaks akent vastu uulitsat. Akende vahekohal seisab joonistuslaud paberite ja tarbenõudega, parempoolses eesnurgas kirjutuslaud, vasakpoolses eesnurgas sohva ja paar tugitooli, tagaseinas kaks raamatukappi; istmeid siin ja seal, sohva kõrval suitsetamislauake, kirjutuslaua lähedal telefon jne. (Ludvig Sander, äiaga jutus, seisab kirjutuslaua otsas, kätt selle servale toetades. Vana Vestman, suvipalitu seljas, kübar ja hõbenupuga ...
Mäeküla piimamees Eduard Vilde 1. Teose sisu lühikokkuvõte Ulrich von Kremer oli vana mõisomanik, kes igal hommikuk/päeval ümber oma valduste jalutas. Ühel päeval, oma ringkäiku tehes nägi ta maas lamavat naist, kes talle tuttav polnud. Natukese aja pärast jooksid naise juurde lapsed, kes teda Mariks hüüdsid
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati ...
Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Vastseliina Gümnaasium 10.klass Eduard Ahrens (1803- 1863) Keeleteadlane Õppis Tallinna Toomkoolis, Tartu ülikoolis, Saksamaal ja Prantsusmaal Kuusalu kirikuõpetaja Uue kirjaviisi alusepanija 1843 - lauseõpetuse alused "Tallinna murde eesti keele grammatika" 1853 - grammatika teine trükk Eestimaa Kirjanduse Ühingu ja Õpetatud Eesti Seltsi liige, Soome Kirjanduse Seltsi auliige Uus kirjaviis Õigekirjatava 19.saj F.R. Kreutzwald, J. Hurt, C.R. Jakobson Preestrid Eesti Kirjameeste Selts
Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahrens soovitas eesti keele jaoks kasutusele võtta uue kirjaviisi. Eduard Ahrens: Baltisaksa päritoluga kirikutegelane. Eesti keele uurija ning korraldaja. Kirjutas esimese eesti keele grammatika, mis ei püüdnud suruda eesti keelt ladina ja saksa keele grammatika raamidesse. Fr. R. Kreutzwald asus uut kirjaviisi toetama ja selle eest võitlema. 1850ndate keskel ja umbes kümne aasta pärast olid uue kirjaviisi pooldajad juba ülekaalus.
Kirjandus 2: Realism maailmakirjanduses 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi algul DRAAMA Realism näitekirjanduses. August Strindberg (1849 1912) Realism jõudis näitekirjandusse hiljem kui teistesse kirjandusliikidesse. Teatrid sõltusid rikkast kodanlikust publikust ning pidid selle maitsega arvestama. Levinud olid lõbustusteatrid, kus etendati operette, melodraamasid ja komöödiaid. Rahvusliku ärkamisajaga kaasnes ka rahvusliku teatri loomine. Teater muutus uute ideede ja ühiskondliku võitluse tribüüniks. Eriti jõuline oli see Skandinaaviamaades. 19. sajandi keskpaiku tõusis kirjanduses juhtivale kohale Norra, mis tol ajal kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu. Rahvusliku iseseisvumise mõjul loodi oma kultuuriasutusi, võitlus innustas kirjanikke, kellest nn suur nelik Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmaku...
Aivar Siska 22.02.2012 Eduard Bornhöhe 150 Lavale astub ,,maailmakuulus luuletaja ja kirjanik" Salomon Vesipruul Eduard Bornhöhe teosest ,,Kuulsuse narrid". Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad
Võllamäe Päärn oli mees ,keda võiks pidada selle raamatu kõige sümboolsemaks tegelaseks. Lõigud, mis Võllamäe Päärna selles romaanis kirjeldavad on väga ülistatud. On näha, et kirjanik (Eduard Vilde) on püüdnud välja näidata oma kujutelma täiuslikust selleaegsest Eesti talupojast. Mõjutusi selleks on ta ka kindlasti saanud "Kalevipojast". Võllamäe Päärna kohta võiks öelda, et ta oli truu, aus ja töökas mees. Eriti väljendusid need omadused siis, kui ta oli oma sõbra Kulbi Kaie eest Kupja Pritsule vastu hakanud ja selle eest ka karistust kandnud. Võllamäe Päärna oli kujutatud ka passiivse mehena, kui toimus Mahtra sõda, siis ei olnud ta mitte üks eesvedajatest, vaid pealtvaatajaist. Samuti ei varastanud ta midagi ega hakanud soldatitele vastu (korra hakkas vastu küll, aga see oli rohkem enesekaitseks). Füüsiliselt oli Võllamäe Päärn väga tugev ja suur, et kui kupjal poleks olnud võimu selja taga, oleks ta olnud kardetud mees. ...
Jaan Sild "Kolmkümmend aastat armastust" Eduard Vilde Küsimused 1. Milline on autori suhtumine oma tegelastesse? Too selle kohta tekstist 3 näidet. 2. Analüüsi ja iseloomusta Kreekide kolmekümneaastast abielu. 3. Analüüsi novelli põhjal laste ja vanemate suhteid. Mille poolest erinesid ema ja isa lastekasvatamise põhimõtted? 4. Iseloomusta teksti sõnastust. Leia 6 tänapäeva kirjakeelest lahknevat sõnakasutuse näidet. Vastused 1
Mõnda Eduard Vilde teosest ,,Mäeküla piimamees" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. Minu nimi on Evely Auger 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks.
I Eduard Vilde. “Mäeküla piimamees” 1. Kirjuta sidus 7-lauseline üldistus teose põhisündmustest ja olemusest. Üksik mõisahärra von Kremer kohtub ühel päeval Mariga, kes on talupoeg Tõnu naine. Mari ei ole otseslt just Tõnu naine, kuna Mari õde, kes paar aastat tagasi suri, oli Tõnuga abielus ning nüüd aitab Mari Tõnul lapsi kasvatada. See tõttu teeb von Kremer Tõnule ahvatleva pakkumise. Ta lubab anda Tõnule oma piimaäri kui Tõnu annab vastu oma naise. Tõnu, kes on vaene talupoeg jääb kohe selle ideega nõusse, kuid probleemiks osutub Mari nõusse rääkimine. Mari on tükk aega vasttu sellele ideele, kuid lõpuks jääb nõusse. Hiljem kui tehing tehutd, siis Tõnu ikkagi kahetseb, et andis Mari piimaäri vastu. 2. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena romaani a) põhiprobleem Kas Mari vahetamine piimaäri vastu oli õige tegu? b) 2-3 kõrvalprobleemi. Peale tehi...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde 1. Mille poolest erineb ,,Mäeküla piimamees" E.Vilde varasematest teostest? See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. ,,Mäeküla piimamees" osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui ,,Mäeküla piimamees". Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud. 2. Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel? Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: ,,Mari esimest korda paremas riides...
andis seda Tartus välja 1896. a-ni. Töötas aastast 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektorina. Hermannil on oluline tähtsus eesti muusika edendajana ja propageerijana ning rahvaviisikogujana. Ta andis 1882-1884 välja "Eesti Postimehe" "Muusiku Lisalehte", milles avaldas muuhulgas ka koorilaule, ja 1885-1897 esimest eesti muusikakuukirja "Laulu ja mängu leht" (noodilisaga), üllitas koorilaulukogumikke ning oli II, IV, V ja VI üldlaulupeo üldjuhte. Tubin, Eduard (18.06.1905 17.11.1982) Helilooja. Lõpetas 1926 Tartu Õpetajate Seminari ja 1930 kompositsiooni erialal Tartu Kõrgema Muusikakooli Heino Elleri õpilasena. Täiendas end 1931 Viinis ja 1938 Budapestis. Töötas 1926--1930 õpetajana Nõos ning "Vanemuise" dirigendina, kus juhatas selliseid teoseid nagu Tsaikovski "Jevgeni Onegin" (1934 ja 1939), Puccini "Boheem" (1935 ja 1943) ja "Madame Butterfly" (1941), Verdi "Traviata" (1940),
Toimus nö võimuvahetus, mille kaudsetel tagajärgedel Tõnu hukkus ja Mari sai end taas ,,varblasena linnas" tunda, mis sümboliseeris tema uue sõltumatu elu algust. Kohe kindlasti lööb igasugu suhetele mõra sisse kasvõi ühepoolne usalduse reetmine, sest tekitab küsimusi- miks siis mina pean vaeva nägema kui tema seda ei tee? Passiivne seis, mil üks osapool annab ,,loobumisvõidu" ja kaasa pingutustel ei ole enam eesmärki, mille poole püüelda. Siinkohal tooksin näite Eduard Vilde aegumatust kirjanduklassikast ,,Tabamata ime", kus Lilli, tehes Leole nii palju haiget- talle valetades, teda reetes ja kogukonna naerualuseks tehes- vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud
Mahtra sõda Eduard Vilde Kilter, kubjas, aidamees... Talupojad on teinud kaks ööd ja kaks päeva järjest, ilma puhkuseta tööd. Mõnel neist vajub silm kinni. Neile ,,laisklejatele" virutab Kiltri-Karl oma kepiga. Nagu võluväel on magajatel uni kadunud. Kaks kavalamat olid pugenud pimedasse nurka ja seal silma looja lasknud. Üks neist oli naine ja teine oli mees. Kuid kahjuks leidis kubjas needki üles. Ta virutas neile oma kepiga. Alguses need ei tundnudki neid hoope, kuid
arendajana Aastatel 18131832 ilmus J.H. Rosenplänteri eesvõttel 20 numbrit Eestiainelist saksakeelset ajakirja Beiträge. Keeleküsimused jäid Beiträges kõlama seisukohad, et keelt tuleb õppida rahva suust. Ühiseks kirjakeeleks sobis põhjaeesti keel, mis oli laiemalt levinud ja seadusepärasem. 1822.aastal toodi välja kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse. Eduard Ahrens ja uue kirjaviisi sünd Eduard Ahrens oli ,,Tallinna murde eesti keele grammatika" autor. Keelenähtuste analüüsil võttis Ahrens aluseks eesti rahvakeele süsteemi. Ahrens pidas eesti keelt soome keele tütreks ja et just soome keele abil saab teha vahet pikkade ja lühikeste häälikute abil. Uue kirjaviisi juurdumine võttis siiski kaua aega. Alles 1870. aastatel hakkas see levima, kui Eesti Kirjameeste Selts hakkas seda oma väljaannetes kasutama. F.R
reformimist seaduslikul teel. Tõrjuvalt suhtus ajaleht moodsasse ühiskonnaõpetustesse ja revolutsioonilisse tööstusliikumisesse. Kirjandusküsimustes jäädi konservatiivseteks. 1901. aastal hakkas Tallinnas ilmuma "Teataja", mis kujunes juhtivaks ajaleheks seni mõnevõrra mahajäänud Põhja-Eestis. "Teataja" väjaandja ja peatoimetaja oli noor jurist Konstantin Päts. Kirjandusinimestest kuulusid "Teataja" toimetusse näiteks sellised suurkujud nagu Eduard Vilde ja Anton Hansen Tammsaare. "Teataja" seadis oma programmis esikohale "uue sureliku suuruse" majanduse, pidades seda ka rahvuse arengu võtmeküsimuseks. Elulähedaselt praktilise, materialistliku hoiaku tõttu tekkis "Teatajal" äge poleemika "Postimehe" aatemeestega. Ajakirjandus mängis tol perioodil suurt rolli. Nüüd kui Eesti Kirjameeste Selts oli suletud, kandis rahvuskirjanduse propageerimise, tutvustamise ja väljaandmise osa just ajakirjandus. Kuna
Mäeküla piimamees Eduard Vilde (04.03.186526.12.1933) Eduard Vilde 04.03.186526.12.1933 § Sündis Pudiveres, ning oli mõisateenijate Click to edit Master text styles perekonnast.Kasvas üles Muuga mõisas. Second level Third level § Õppis Tallinna kreiskooli.
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks
2E. Eduard Wiiralt ja Evald Okas eesti graafika suurkujud Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Eduard Oja ,,KÄGU KUKUB" Kooriteose analüüs Tallinn SISUKORD I ÜLDISI ANDMEID KOORITEOSE KOHTA ...................................................................... 3 Helilooja Eduard Oja .................................................................................................... 3 Tekst .............................................................................................................................. 5 II KOORITEOSE MUUSIKALINE VORM, MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID .......... 6 Vormistruktuur .............................................................................................................. 6 Taktimõõt ............
1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Auhinnad 1948 Eesti NSV Riiklik preemia 1950 Nõukogude Eesti preemia kristallvaasi kujundamise eest 1959 Nõukogude Eesti preemia 1961 Ljubljana IV rahvusvaheline graafikanäitus 1962 NSVL Kunstide Akadeemia hõbemedal 1965 Nõukogude Eesti preemia 1977 Balti liiduvabariikide I eksliibrisebiennaali preemia 1978 Vilniuse maalipreemia 1979 Kristjan Raua preemia Eduard Wiirat Wiiralt õppis Tallinna Kunsttööstuskoolis ja Pallases. Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas. 1924. aastal lõpetas Wiiralt Pallase graafiku ja kujurina ning töötas mõnda aega seal õppejõuna. Enne sõda elas Wiiralt 14 aastat Prantsusmaal, sh aasta Marokos. Teise maailmasõja elas ta üle Eestis. 1945 sattus Wiiralt Rootsi ja sealt edasi uuesti Pariisi, kus ta 1954. aastal suri. Ainsa eestlasena on ta maetud Père-Lachaise'i kuulsuste kalmistule.
Vilde teosed Eduard Vilde, üks Eesti kuulsamaid kirjanikke omal ajal, samuti maailmarändur ning tema teosed ei ole ainult Eestis levinud. Mida võiks tema oma raamatutega mõelda ja mida tal öelda on? Kui ma esmalt Vilde teost lugesin, tundus see väga igav ja selle sisu polnud mu jaoks huvitav, veel tema raamatu lugemine oli mu jaoks ikka paras peavalu küll, ent mida rohkem ma lugesin, seda enam muutus läbi lugemine huvitavamaks. Teos oli huvitav, aga tavaliselt kui ma loen
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Ja...
1. Milline mõis kuulus Agnese isale? Agnese isale kuulus Kuimetsa mõis. 2. Agnese isa nimi. Agnese isa nimeks oli Kaspar von Mönnikhusen. 3. Miks Delwig Agnesega ei tahtnud abielluda? Delwig ei tahtnud Agnesega abielluda, sest ta oli Agnese sugulane ja agnes ei tahtnud temega abielluda. 4. Kui vanad olid Agnes ja Gabriel, kui nad kohtusid? Kui Agnes ja Gabriel kohtusid, oli Agnes 18. aastane ja Gabriel 27. aastane. 5. Keda nägi Agnes mööda sõitmas, kui ta Gabrieliga metsas oli? Agnes nägi Gabrieliga metsas olles, et neist sõitsid mööda ta isa Kaspar von Mönnikhusen ja ta tulevane mees Hans von Risbiter ning salk ratsamehi. 6. Kelleks pidi Agnes hakkama, kui ta koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema? Kui Agnes koos Gabrieliga Tallinnasse hakkas minema, siis pidi ta hakkama junkur Georgiks ja Gabriel ta sulaseks. Kui nad pidid kohtuma kellegagi, kellel väge ja võimu ning kes sunnivad endi nimesid ütlema, siis on Agnes junkur Geo...
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
Elulugu Eduard Viiralt sündis 20. Märtsil 1898. a. Peterburi maakonnas Robidetsi mõisas mõisateenijate pojana. Isa oli tal Anton Viralt ja ema oli Sophie-Elisabeth. Eduardil oli ka kaks venda Oskad Viiralt ja August Viiralt. Alles 1909. aastal tuli ta perekonnaga Eestisse tagasi, ja hakkasid elama Järvamaal Koeru vallas. Vanemad panid Eduardi Koeru haridusseltsi kooli. Peale seda läks Eduard sealsamas saksa erakooli. Selles koolis sai Eduard peale Vene ja saksa keele oskuse kaasa ka prantsuse keele algete tundmise. Koolis meeldis talle väga joonistada. Aga siis kui algas I maailmasõda läkid perekond elama Tallinna. Kuna Eduardile meeldis kunst, siis hakkas ta Tallinna Kunsttööstuskoolis käima. Tänu Saksa okupatsioonile ei õnnestunud Eduardil Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetada. Siis kui algas Vabadussõda, siis oli Eduard üks neist vabatahtlikest kes astus Tallinna Kooliõpilaste pataljoni
· Sai kuulsaks tänu o ma talendile. 7. Edgar Allan Poe elust (1809 1849) · Kuulus A m e erika poeet, · Lühilugude kirjutaja, · Ajakirjanik ning kirjanduskriitik , · Tänapäeval tuntakse teda kui m odernse kriminulli looja, · Süngete novellide ja psühholoogiliste jutustuste ühe parima autorina. Novellid: Berenike, Re etlik süda, Hüpikkonn. 8. Eduard Börnhoe elust (17.veebruar 1862 17.november 1923) · Loomingu paremik --ajaloolised jutustused ja ennekõike tema esimene jutustust "Tasuja" (1880) peetakse tema parimaks teoseks. Tegevus toimub Jüriöö ülestõusu ajal. Peategelane on talupoeg Jaanus, üks ülestõusu juhtidest, keda tuntakse Tasuja nime all. Ta hukkub lahingus.
1887-1890 Postimees, 1890-1892 töötas Berliinis vabakutselise ajakirjanikuna. 1893 - 1896 naases taas Postimehesse. 1896 kolib ta moskvasse. 1897 tuleb tagasi hakkab tööle narvas Virmalise toimetuses. 1901 läheb ta teataja toimetusse. 1905 aastal on sunnitud minema pagulusse. ta elas paljudes kohtades. Ta oli kirjavahetuses Marie Underiga. tal oli silmahaigus, mis lõpuks süvenes südamehaiguseks ja ta sureb 1933 aastal. 1965 sada aastat peale tema sündi hakati välja andma, tema nimelist Eduard Vilde auhinda. kõige paremini Vilde teoseid järgivale teosele. ehk kes kirjutab kõige vildelikumalt. samal aastal püstitati talle ka ausammas. 1902. aastal ilmus teos "Mahtra sõda" - ajalooline romaan, raske sisuga. 1903. "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 1905 "Prohvet Maltsvet" ühise temaatika tõttu hakati neid teoseid nimetama ajalooliseks triloogiaks. temalt on ilmunud ka mitmeid näidendeid 1916. ilmus "Mäeküla piimamees" - Vilde loomingu 1 kunstilisi tippe 1912
Üks maal oli tehtud nii, et näha olid vanalinn ja paberitehas Tartu maanteel. Ülejäänud oli tühermaa. Kõik Sadovnikovi maalid olid väikesemõõtmelised. Kuna kogu galerii oli täidetud põhimõtteliselt ainult eesti kunstnike või eestist joonistatud maalide ja muude kunstiväärtustega, siis väga eredalt jäid meelde Konrad Mägi üks maal, mis kandis vist nime ,,Maastik". See oli väga sinises tonaalsuses, aga hakkas väga silma. Väga palju oli seal Eduard Wiiraldi teoseid. Tema graafika pildid on väga suure detailsusega ja näitab, et inimvõimetel pole piire. Ühel tema teosel olid kaks väga kleenukest vanameest, kellel oleks nagu vankri rattad peas. Proua, kes tiiru tegi, kasutas selle töö iseloomustamiseks väljendit ,,mürgised värvid". Ja kui peale seda lauset teost uuesti jälgida, siis tõesti sai seda täheldada, et tumehalli ja musta peale olid tehtud lihtsalt väga erksad rohelised/punakad/oranzid pintslitõmbed.
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg. Ükskord saanud Vahuril küllalt, et teda kogu aeg piitsutatija ta põgenes metsa. Piiskopil oli tugevast sulasest kahju ja ta asus teda otsima.Ta leidis truud...
kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb. EESTI ÜHENDAMISEKS Anna Haava Kuule, kulla külameesi, vahva, vapper eesti meesi, tule, anna vennal' kätt: ühendus on õnne lät'. Ära korja lingukive, - sõda sõtkub seemeiva. Kui näed viga, aita siis, nagu ausa mehe viis. ON HÄDAOHUS ISAMAA Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! KUS ON MU ISAMAA? Jaan Bergmann Kus on mu kallis kodupaik, mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel
Rudolf Tobias (1873 1918) · Helilooja, organist, koori ja orkestridirigent, muusikapedagoog ja kriitik · Oratoorium ''Joonase lähetamine''; ''Julius Caesar'', ''Johannes Damaskusest'', ''Sest ilmaneitsist ilusast'', ''Eks teie tea'', ''Varas'' · Uued zanrid: avamäng, keelpillikvartett, kantaat, klaverikontsert, oratoorium. 50kroonisel. · Eesti esimene sümfooniline avamäng ''Julius Caesar'' 1896 Artur Kapp (1878 1952) · Helilooja, organist, dirigent, õppejõud (kompositsioon) · ''Hauad''; oratoorium ''Hiiob'' (''Suur oled sa''), ''Päikesele''; soololaulud ''Metsateel'', ''Sa oled mu südame suvi'' · Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspression...
Nõukogude aja loomingus võib eristada tellitud teoseid ning loomingut, kus Eller hakkas järjest rohkem kasutama eesti rahvaviise. Teda peetaksegi eesti rahvulikus stiilis instrumentaalmuusika rajajaks. Heino Eller sai oma loominguks inspiratsiooni loodusest, ta on kirjutanud umbes 40 orkestri-, 200 klaveri- ning 30 viiuliteost. Mõned tuntuimad on ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Kellad" ja ,,Liblikad". Tema käe all on õppinud mitmed eesti heliloojad: Eduard Tubin, Olav Roots, Villem Kapp, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Aarne Oit, Arvo Pärt, Lepo Sumera jpt. Heino Eller on oma loomingu eest saanud ka nõukogude ajal mitmeid auhindu näiteks ENSV teeneline kunstitegelane, ENSV ja NSV Liidu rahvakunstnik, Nõukogude Eesti preemia ja Lenini orden. 1971. aastal pandi Tartu Kõrgemale Muusikakoolile Heino Elleri nimi ning 1987. aastal rajati Tallinnasse mälestussammmas. Kujutav Kunst
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2
Vastseliina Gümnaasium OTTO VON BISMARCK Referaat Kristin Tisler 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik.
Neuschwansteini loss Lossi arhitekt on sakslane Eduard Riedel. Loss asub Saksamaal, Baieris Švaabimaal Ostallgäu kreisis Schwangau vallas Füsseni linna lähedal Hohenschwangaus. Lossi ehitati aastail 1869–1892 ning osa algselt planeeritust on tänini ehitamata. Selle lossi arhitektuur ja sisekujundus peegeldavad 19. sajandi ehituskunsti tipptaset. Lossist on saanud üks romantismiajastu sümboleid. See on üks tuntumaid vaatamisväärsusi Lõuna- Saksamaal, seda kutsutakse ka Muinasjutulossiks
Anne-Mai kodus mööda üht seina siugleb vee nire alla. Ta helistab et tellida torulukkseppa, kuid see vana torulukksepp (Vova) oli välja saadetud ning saadetakse uus torulukksepp Goga. Anne-Mai tahtis Goga kutsetunnistust näha, kuid Gogal pole seda, kuid töö ei jää tegematta. Anne-Mai hakkab tahtma enda kodu natuke moodsamaks teha, kuna ta kodu on täis keskaegseid hinnalisi esemeid ja maale. Goga pakub enda ,,kontorist" pottseppmeistri (anton) ja maalri (eduard). Anton ja Eduard jõuavadki kohale nad hakkavad arutama millal tööga pihta hakkata ning kui Anton ytleb et ,, mina oleks juba homme nõus pihta hakkama ,, siis kukub Antoni taga olev maal maha ja riivab lauda, millel grammofon hakkab mängima sünge leinamarssi. Maalil oli Püha pottsepp Bonifacius. Kui Eduard hakkab rääkima et ta saab tööga hakkama siis kukub Eduardi taga maal maha ja hakkab sama muusika mängima. Maalil oli Püha maalermeister Hieronymus. Anne-Mai hakkab nende
Reisikirjeldused Eduard Vilde Martin Velbri 8.B Tallinna Reaalkool 2018 1. Raamat ilmus 1956. Selle kirjastas Eesti riiklik kirjastus. 2. Raamatu tegevusaeg ei olnud nimetatud, aga otsides internetist leidsin, et see toimus 1903. aastal 3. Raamatu tegevuskoht oli Euraasia mandril, Kagu-euroopas. Reis algas Eestis. Sealt sõitis ta Riiga, Riiast Berliini, Berliinist Prahasse, Prahast Viini, Viinist Budapesti (vahepeatus), Budapestist
Mäeküla Piimamees Referaat Sisukord: · Sissejuhatus · Eduard Vilde · Mäeküla Piimamees · Kokkuvõte · Arvamus · Kasutatud kirjandus Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 1865 aastal 20. veebruaril. Ta oli pärit mõisateenija perekonnas. Peale sündi otsis perekond suuremat elamist ja paremat tööd. Ta kasvas Muuga mõisas. Poiss õpis lugemise juba 6 aastaselt selgeks. Eduard Vilde oli kaks korda abielus 27. augustil 1891 abiellus ta Berliinis Antonie Gronau'ga. Ametlikult lahutati abielu alles 1921. aastal. Aastal 1905 hakkas Vilde kokku elama noore ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastal kui ta lõi "Musta mantliga mees", 1886 "Kuhu päike ei paista", 1888 "Kõtistamine kõrred". Eduard Vildest sai eesti Kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esinadaja ning realistliku meetodi propageerija
(6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj. Lühikokkuvõte 10 eesti helilooja loomingust : Heino Eller, Eduard Tubin, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt, Erki-Sven Tüür, Urmas Sisask, Raimo Kangro, Lepo Sumera, Toivo Tulev, Helena Tulve, Ester Mägi Heino Eller (1887-1970) oli Tobiase õpilane. Asus õppima Peterburi konservatooriumis viiuli eriala, aga lõpetas hoopis heliloojana.Rahvalike traditsioonide kujundaja eesti instrumentaalmuusikas. Iseloomulik on keelpillide kõlavärvid, õhulisus, nüansirikkus, viimistletud detailid. Helikeel on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
