LAUSEEHITUS Saksa keele lausel on rida iseärasusi. 1.Lauses esinevad üldreeglina mõlemad lause pealiikmed - alus ja öeldis. Kommst du morgen? Tuled (sa) homme? Ja, ich komme. Jah, tulen (küll). Lesen Sie das Buch? Kas te loete seda raamatut? Ja, ich lese es. Jah, loen. Er spricht deutsch. Ta räägib saksa keelt. Man spricht. Räägitakse. Es regnet. Sajab vihma. 2. Lause alus on alati nominatiivis. In der Kanne ist Milch. Kannus on piim. Wir tanzen Tango. Me tantsime tangot. 3.Olenevalt lause liigist on öeldisel lauses kindel koht - 1., 2., või viimane. Jutustavas ja küsisõnaga lauses on verbi pöördeline vorm 2.kohal. Ich begrüße Sie herzlich. Ma tervitan teid südamest. Wer sind Sie? ...
* fikseeritud algus ja lõpp * tekstil on kompositsioon (sisu tuleb teksti sisse mahutada) * tekstil on erinev iseloom ja tähendus saatja (determineeriv) ning vastuvõtja puhul. Redundantne tekst on tekst, milles on palju ülearust, kuid redundantsus varieerub tekstides - mõnes on ainult oluline info, mõnes peaaegu üldse mitte (teismeliste tüdrukute jutt). Kõige informatiivsemad on kirjanduslikud tekstid, eriti luuletused, kus pea iga sõna on vajalik mõtte edasiandmiseks. Diskursuse all peetakse üldiselt silmas * tegelikkust kirjeldavat ja loovat keelekasutust * mingile kultuurilis-sotsiaalsele rühmale omast keelekasutust Diskursus – tekst seotud kultuuri-psühholoogiliste-hetkel valitsevate vaadetega. Ütluste organiseeritud kogum. 15. Semioos ja semiosfäär. Semioos - märgitoime, kuidas omab mingi märk kellegi jaoks tähendust, kuidas miski toimib märgina. Peirce’i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos.
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
· teha võimalikuks kliendist täiusliku pildi saamine; · mõista kliendi vajadusi ja saavuta isiklik suhtlemisviis; · kasutada kogutavat infot müügi tõhustamiseks; · suunata tegevus kõige kasumlikumate klientide hankimisele. Kliendisuhete juhtimine on äristrateegia, mis seob ettevõtte sisemised protsessid ja funktsioonid ning välimised võrgustikud sihiks võetud klientidele kasumlikult väärtuse loomiseks ja edasiandmiseks ning põhineb väga headel kliendiandmetel ja on toetatud IT poolt. Kliendisuhete juhtimise põhimõte seisneb selles, et häid ja pikaajalisi suhteid ei saa arendada, kui partnerite ja ressursside kohta ei ole piisavalt informatsiooni ja seda ei analüüsita. Tähtsad pole mitte ainult IT ja turundus vaid kogu organisatsioon koos kõigi inimeste ja protsessidega. Kliendisuhete juhtimisel on tähtsad kaks väga olulist põhimõtet:
ilmaasjata suhu võtta" seevastu Saatana kohta ei mainita midagi, sedasi teebki Bulgakov omas tagasihoidlikus stiilis ettekirjutis, et ka Kuradi nimega tuleb ettevaatlik olla. Tegelased. Ühelt poolt on ilmselge, et Pontus Pilatuse tegelane teoses oli ei keegi muu kui Pontus Pilatus. Samas, kes oli Meistri tegelaskuju? Bulgakov ise? Gogol? Segu nendest kahest? Selge on see, et iga autori tööd on vähem või rohkem autobiograafilised ning et iga autor kasutab oma mõtete edasiandmiseks teatud varjatud kuju, eriti kui töö peab läbima tugeva tsensuuri. Annuska on üks väga vähestest tegelastest, kes sälitas sama nime oma prototüübiga. Ajal, mil Bulgakov ja tema esimene naine elasid Bolsaja Sadovaja 10 aastatel 1921-1924, elas nende vastaskorteris Annuska, kes koos oma pojaga puskarit jõi ning kakles. Toda sama maja ning korteit 50, kus autor elas, peetaksegi raamatu korteri 50 prototüübiks.
loobumist, eriti naudingutes, ülimaks kasvatuse näitajaks. Pidusöömingute juurde kuulusid lõhnaained. Lõhn oli üks esteetilisi naudinguid. See oli antiikmaailma esteetilise kasvatuse üks kindel osa. Kreeklase kohta võib öelda, et teda kasvatas kõik see, mis oli väljaspool kodu, ta kasvas väljas. INIMENE-KODANIK . ROOMA Järeltuleva põlvkonna kasvatamine seisnes muistsete uskumuste, traditsiooniliste moraaliväärtuste ja käitumisnormide edasiandmiseks. Rooma moraalikoodeksi alusteks olid üllus, truudus, tõsidus, kindlus ning kõiki neid ühendav mehisus, vaprus suursugusus. Isade, vanaisade ja üldse esivanemate autoriteet oli kõige alus. Säärane suhtumine saavutati kasvatusega. Rooma arhailine kogukond idealiseeris vaesust ja mõistis rikkuse hukka. Poliitiline elu, avalikud kohtuprotsessid stimuleerisid kõnekunsti veenmisoskuse arengut, need omakorda loogilise mõtlemise arengut, mis suures osas kujundas nii filosoofia kui
Piibel oli ristiusu püha raamat, mis koosnes vana ja uus testamendist. Vana testament - juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest adamast ja eevast 10 käsust jne. Uus-testament- 4 evangeeliumit Jeesusest ning apostlite tegevustest ja nende kirjadest esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd, kuulsaim neist oli Augustinus ja tema ,,Jumalariigist". Hieronymos oli piibli ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele. Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12 saj , kelle järgi on 7 sakramenti, millest 5 on hädavajalikud õndususe saavutamiseks, pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks, viimased 2 ei ole kohustuslikud. I- ristimine, II- leeritamine, peale 12 eluaastat, kui oli antud usulist algõpet, III- armulaud- saada osa kristluse ihust ja verest (armuleiva-veini näol), IV- pihtimine-pattude tunnistamiseks, mis peale preester määras paastu nn meeleparandamise viisi. V- viimne
1965:172) (joonis 5). Eelarvamuste kiuste soovis kirjaneitsi, et tema näidendites mängiksid naisosatäitjaid naised kahjuks oma eluajal ta seda ei näinud. Joonis 5. H. Rosenthal ja H. Jannsen näidendi ,,Maret ja Miina ehk kosjakased'' nimiosades. Autor: J. Behse. (Aaver, Laanekask, Olesk 1994: 149) Meeleolu edasiandmiseks kasutati lavateostes ka luulet, mida Koidula kirjutas ja millele viisi lõi ning saatis klaveril lava taga (Mihkla 1965: 174). 13 2.1.1. Saaremaa onupoeg Tegevus etendub talurentnik Muru Miku, tema tütre Miina ja noore talupoja Hansu vahel. Miku on nõuks võtnud oma tütar anda mehele onupojale, kes peab Saaremaal kooliõpetaja ametit, ega luba Miinat noorele talupojale Hansule, keda viimane armastab. Sestap otsustab
Maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Teiseks kästi kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. Kõlavatele plaanidele vastava kunsti loomine ei läinud kergesti. Alles siis kui futuristlik tuumik 1912.a. Pariisi kolis ja sealse uuendusliku kunstiga lähemalt tutvus ning sealt tuge leidsi, kujunes futurism omapäraseks kunstivooluks. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis leiti kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures object ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Teine võimalus toetus rohkem kubismi kogemusele. Nähtav maailm on selle eeskujul lammutatud gemeetrilisteks kildudeks või tahkudeks, kuid mitte enam tasakaalukalt uuesti kokku ehitatud nagu kubistidel. Futuristlik pilt meenutab rahutult voogavat
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse = General linguistics Ilona Tragel [email protected] Lossi 3 324 / T 12-13 Eksamile pääsemiseks vajalik iseseisvate tööde positiivne sooritus Moodle'i keskkonnas Fred Karlsson "Üldkeeleteadus" (Tallinn 2002) 8.09.2010 Mis on keel. Maailma keeled Taustamõisteid · Üldkeeleteadus (ingl k - general linguistics) · Keeleteadus e lingvistika Mis on keel? Karlsson 2002, lk 15: Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keelelise ehk verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena ja mis on loomuliku arengu tulemus (nt eesti keel. inglise keel). Tehiskeel on inimese poolt loodud keel mingi (konkreetse eesmärgi) täitmiseks (nt. ...
Elustiili valikud millist kohvi juua - globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Durkheimi järgi on sotsiaalsed institutsioonid teatud liiki ühiskondlikud suhted, mida ühiskond pidevalt vajab ja mis seetõttu üha uuesti sünnivad. Perekond- soo jätkamise institutsioon Religioon- hingeliste vajaduste rahuldamiseks Majandus- vajadus eluks vajalike vahendite järele Haridusinstitutsioon- teadmiste edasiandmiseks Korrakaitse institutsioon- vajadus turvalisuse järgi 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde. Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi."
Keeleteadus full konspekt 2018 sügis Keel on märgisüsteem, mida inimene mõtete edasiandmiseks ja suhtlemiseks kasutab. Loomulik keel ja tehiskeel Loomulik keel on keel, mida teatud inimeste rühm kasutab emakeelena, see on loomuliku arengu tulemus. Loomulikud keeled on keeleteaduse uurimisobjektid ja sel kursusel räägitakse nendest. On olemas ka tehiskeeled, need on kunstlikult loodud keeled, nt formaalkeeled (teaduslik ja tehniline eesmärk, nt matemaatilised sümbolid) ning rahvusvahelised abikeeled (eesmärk luau
Suurem osa valgusest läbib siiski klaasi. Täielikuks sisepeegelduseks nimetatakse nähtust, mille korral valguskiir suurte langemisnurkade korral peegeldub kahe keskonna lahutuspiirilt tagasi esimesse keskonda. Nähtus esineb ainult siis, kui valgus läheb tihedamast keskkonnast hõredamasse. Langemisnurka - o , mis vastab murdumisnurgale 90 ° , nimetatakse täieliku sisepeegelduse piirdenurgaks. Täielikku peegeldust kasutatakse valgussignaalide edasiandmiseks piki peenikest klaaskiudu (joon. 6) optiline side. joon. 6 Labaratoorne töö: Klaasi murdumisnäitaja määramiseks aseta klaasplaat paberile ning märgi paberile plaadi servad AB; AC, CD ja BD. Eemalda plaat paberilt. Tõmba normaal - n külgede AB ja CD suhtes. Tõmba normaali suhtes 35°......45° ( langemisnurk )joon EO 29 - langev kiir. Aseta plaat tagasi paberile märgitud kohale
Loodud mööbel oli lihtsate geomeetriliste vormidega sulanduks arhitektuuriga ühte. Puitmööbel plankudest, painutatud mööbel mitmekihilisest vineerist. ART DECO.1920-30ndate aastate arhitektuuri on mõjustanud ka 1925. aastal Pariisis toimunud rahvusvaheline kunstkäsitöö ja moodsa tööstuskunsti näitus, mis pani aluse art deco’na tuntuks saanud dekooristiilile. Selles kasutati ajalooliselt ja geograafiliselt eksootilistest kultuuridest (nt egiptuse, maia jne) laenatud motiivide edasiandmiseks moodsaid materjale, sh kroomi, alumiiniumit, klaasi ja plasti ( bakeliit). Arhitektuuris on art deco ilmingud kõige paremini jälgitavad prantsuse arhitekti R. Mallet-Stevensi loomingus ja Ameerika Ühendriikide kõrgehitistes (W. van Alen Chrysler Building, 1928-30). Kasutatakse voolujoonelisi vorme, geomeetrilisi kujundeid ja stiliseeritud ornamente, mis annavad edasi masinaajastu modernset laadi. 20. sajandi arhitektuuri üheks
Kunstikultuuri ajalugu Ürgajast gootikani Küsimuste vastused Kunsti tekkimine ja neoliitiline kunst 1. Millal valmisid esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Kujutised, mida võib pidada kunstis valmisid umbes 40 000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi on see saanud nimetuse? Need on valmistatud vanema kiviaja ehk paleoliitikumi hilisemas järgus. Selle ajastu tähtsaim tööriistamaterjal oli kivi. 3. Teades, et kreeka keeles paleo = vana, meso = keskmine, neos = uus, noor ja lithos = kivi, meenuta, millisteks perioodideks jaguneb kiviaeg. 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum a) vanem ehk alam-paleoliitikum b) keskmine paleoliitikum c) noorem ehk ülem-paleoliitikum 2) Mesoliitikum 3) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 4.Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmira's 5.Milliseid uskumusi peetakse koopamaalide ja kaljujoonistuste loomise ...
1 7. LÜHIAJALINE FINANTSPLANEERIMINE 7.1. Raha juhtimise mudelid Rahakonto juhtimine on saanud ettevõtetes väga aktuaalseks teemaks. Põhjus on selles, et üleliigse raha hoidmine kontol on suure alternatiivkuluga. Raha tasub hoida vaid niipalju, kui seda on jooksvaks äritegevuseks vaja1. Kui on arvata, et rahavajadus lähiajal suureneb, siis ei ole mõtet nn üleliigset raha dividendidena välja maksta, vaid lühiajaliselt investeerida. Suured ettevõtted saavad raha juhtimisel kasutada ajutiselt üleöödeposiiti. Selle miinimumsummaks on Eestis enamasti 1 miljon krooni. Lisaks võib raha panna ka rahaturufondi osakutesse. Ajutiselt üleliigse raha investeerimisega kaasneb risk. Finantsjuhi ülesandeks on leida kompromiss riski ja tulususe vahel. Riski maandamiseks võib kasutada ka tähtajalist hoiust. Paljud ettevõtted õigustavad suurt rahavaru ett...
Kunstnikud ülistasid moodsat tsivilisatsiooni ja tehnoloogilist progressi. Futurismi ideed, eriti uuenemise kui omaette väärtuse rõhutamine ja kõikide kunstiliikide, kogu kultuuri uuendamispüüded mõjusid avangardse kunsti arengut rohkem kui futuristlikud teosed. Siiski on ka need üheks oluliseks sammuks abstraktse kunsti poole. TUNNUSJOONED Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Liikumise edasiandmiseks kujutavas kunstis oli põhimõtteliselt kaks teed. Esiteks oli võimalik ühel pildil kujutada sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise on kujutatud enam-vähem realistlikult. Seda tüüpi on näiteks pilt, kus daami sibaval koerakesel on palju jalgu. Näidatakse ka võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. Sellist futuristlikku teost võib ette kujutada kui joonisfilmi järjestikuste kaadrite koondamist üheks pildiks.
Seega kujutab mudel endast alati reaalsuse ülevaatlikku, tugevasti lihtsustatud peegeldust, abstraktsiooni, väljendades esmajoones seoseid põhjus tagajärg. Hüpoteetilise majandusmudeli konstrueerimisel võime eristada järgmisi tööetappe: 1. Küsimuse (probleemi) püstitamine 2. Mudeli väljatöötamine a. Algab vahendite valikustmudelis kajastuva nähtuse peamiste iseärasuste edasiandmiseks b. Muutujate vahelise seose kogumi loomine ja esitamine C E(C viib E le) Endogeensed muutujad mudeli sisesed Eksogeensed muutujad mudeli välised 3. Mudeli loogilised järeldused hüpoteesidena või prognoosidena 4. Mudeli kontrollimine 5. Teooria formuleerimine Esinevad loogikavead ja eksijäreldused majandusanalüüsis: 1. Vale põhjuse viga (false cause fallacy) 2
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad, küsimuseks mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid žanrialuspanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tglt maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma ja vaatasime seda filmi. Põhiliselt olid filmis elatusvõtted
(fotod olid detailsed, kuigi ta tahtis ühiskonnatervikut). Alfred Brown (strukturaal-funktsionalism, oli tegelikult domineeriv suund kuni 60ndateni) suund uuris ühiskonda kui abstraktset mudelit, millel olid mingid omad toimimismehhanismid ja pooldajaid huvitasidki need. Tuntud sellepoolest, et tema juurutas osaleva vaatluse põhimõtted antropoloogiasse). Ainsateks illustratsioonideks raamatuteks olid lõpuks diagrammid, kaardid, tabelid, need sobisid abstraktse mudeli edasiandmiseks, fotod puudusid. Peale tulid uued teoreetilised seisukohad; küsimuseks, mida üldse on vaja antropoloogidel uurida. Üks kõige olulisemaid zanri alusepanijaid oli Robert Flaherty (1884-1951), otsis tegelikult maavarasid Kanada raudtee jaoks. Ta veetis pikki kuid Kanada inuittide (eskimote) seas, kõige kuulsam teos Nanook of the North, pikaajalise töö tulemus, 1922 aasta oma (vaatasime seda filmi). Põhiliselt olid filmis elatusvõtted
liigendatud, ilma keeruliste graafiliste kujundite ning liigsete detailideta. Pealkirjade ja alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
· Inimese omapäraks on see, et ta on võimeline · Elu ja looming mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. · Sündis maavaimuliku pojana. · Sõnad on vaid konventsionaalsed märgid tajude, · 15 aastasel alustas matemaatika ja filosoofia kujutluste ja kogemuste säilitamiseks ja õpinguid Oxfordis . edasiandmiseks. · Tutvub Fr. Baconiga aidates tal ladina keelseid · Kõik üldmõisted on inimese enda looming, kunstlik teoseid viimistleda. saavutus "artefactum". · Elu ja looming · Loodusfüüsika · 1631 a. saab ta oma endise õpilase lord · Üldmõistete absoluutselt õige kasutamine teostub Cavendishi poja kasvatajaks tehes tollega mitmeid vaid matemaatikas.
JLT min sisenvev U max U sisenvev U kiiratav 1 p Jooksevlaine tegur võimaldab arvutada kadusid lainejuhis. Jooksevlaine teguri pöördväärtust nimetatakse seisevlaine teguriks – SLT Ideaalsel juhul JLT=SLT, praktiliselt aga JLT = 0.7...0,8. Veeauru kondenseerumisel tekkiv ainuke veetilk võib JLT väärtust märgatavalt vähendada. 9 GHz radari lainejuhe välised mõõtmed on 25,4x12,7 mm, 3 GHz radari 72,14x34.04 mm. Elektromagnetiliste võnkumiste edasiandmiseks lainejuhi liikumatult osalt pöörlevasse antenni toimub pöörleva koaksiaalühenduse abil, mis koosneb sideaasast, vardast ja sondist joon? Vibraator λ/4 Antenni eaas λ/4 Kuullaager λ/4 Varras eaas λ/4 Sideaas λ/4
Loomulikest kehadest kõige täiuslikum on inimene. Ühiskond on kunstlikult loodud keha (riik). Inimene on vahelüli loomuliku ja kunstliku keha vahel. Religioon tuleb filosoofiast välja lülitada. Loodusfüüsika. Sensualist. Tunnetuse algelemendiks on meelte vahendusel tekkinud aisting. Kogemus on ajus talletatud tajude summa. Inimene on võimeline mälus kätkevaid tajusid sõnadega edasi andma. Sõnad on konventsionaalsed märgid tajude edasiandmiseks. Sarnaseid tajusid tähistamie ühesuguse sõnamärgiga, tekivad üldmõisted. Üldmõistete õige kasutamine teostub vaid matemaatikas. Tõde peitub vastuoludeta mõtlemises. Teaduse ainsaks mõeldavaks objektiks on "kehad". Filosoofia on õpetus kehadest. Kehad jagunevad loomulikeks (nendega tegeleb loodusfilosoofia) ja kunstlikeks (nendega tegeleb "riigifilosoofia"). Loomulikud kehad on materiaalsed. Kogu reaalne maailm koosneb kindla suurusega "korpuskuleist",
sajandi üks põhilisi kirjandusmeetodeid. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Nad püüdsid avada kannatava inimese sisemaailma, seejuures kaldusid nad sageli liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seetõttu nimetatud ka haledusvooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti kasutusele kirja, päeviku ja eleegia vorm. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean Jacques Rousseau (1712 1778) ja venelane Nikolai Karamzin (17661826). Eesti kirjanduses on sentimentalismi jooni Suve Jaani (17771851) teostes. sidusus kohessioon ehk kokkukuuluvus.Vahendid, millega luuakse laustevahelised seosed tekstis. Sidusus on teksti põhiline tunnus. Sidusus kujuneb sellest, et igas teksti lauses on mingi liige, millele vastab teine liige teksti mõnes teises lauses
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taj...
Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm
Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast
Piibel ristiusu püha raamat: Vana-Testament juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema "Jumalariigist". Hieronymos piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja veini näol). IV PIHTIMINE pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm.
Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia.Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin(Vaene Liisa). Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes.Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast. Ro-
Piibel – ristiusu püha raamat: Vana-Testament – juutide püha raamat nende ajaloost, maailma loomisest Aadamast ja Eevast, 10 käsust jne. Uus-Testament – 4 evangeeliumi Jeesusest ning apostlite tegevus ja nende kirjad esimestele kogudustele. Teoloogide – usuteadlaste tööd: Kuulsaim neist oli Augustinus ja tema “Jumalariigist”. Hieronymos – piiblite ladinakeelse tõlke autor. Sakramendid – rituaalsed toimingud Jumala armu edasiandmiseks usklikele: Selle õpetuse arendas välja Petrus Lombardus 12. saj., kelle järgi on 7 sakramenti. 5 esimest sakramenti on hädavajalikud õndsuse saavutamiseks – pattude lunastamiseks ja taevasse jõudmiseks. Sakramente viis läbi preester. I RISTIMINE II LEERITAMINE – peale 12. eluaastat kui oli antud usulist algõpet. III ARMULAUD – saada osa Kristuse ihust ja verest (armuleiva ja –veini näol). IV PIHTIMINE – pattude tunnistamine, mis peale preester määras paastu vm.
Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast
Osade ja terviku vahelise seose näitamine Maatriks Proportsionaalsete seoste kuvamine (suurim komponent ülal või all) Püramiid Võtke kindlasti arvesse ka teksti pikkust, kuna teksti pikkusel on sobivaima paigutuse leidmisel ja paigutuses vajaminevate kujundite arvu määratlemisel oluline osa. Üldjuhul on SmartArt-pildid kõige mõjusamad siis, kui kujundeid ja teksti kasutatakse üksnes põhiliste punktide edasiandmiseks. Suuremad tekstimassiivid võivad tähelepanu teie SmartArt-pildilt eemale tõmmata ja teha sõnumi visuaalse edasiandmise keeruliseks. Teatud paigutused (nt Trapetsloend; tüüp Loend) sobivad aga hästi ka pikema teksti korral. Mõni SmartArt-piltide paigutus sisaldab kindlaksmääratud arvul kujundeid. Näiteks tüübi Seos paigutus Tasakaalunooled on mõeldud kahe vastandliku idee või kontseptsiooni esitamiseks. Ainult kaks kujundit võivad
Sentimentalism Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast
Kommunikaatori ideed kodeeritakse tähendust kandvasse märgikombinatsiooni, keelde. Näiteks, raamatupidamise dokumendid, aruanded, arvutiandmestik jm. vormid, mis võivad olla teateks. Teade on kodeerimisprotsessi tulemus, mis võib olla verbaalne või mitteverbaalne. Juhtidel on palju eesmärke, kuid põhiliselt teatavad nad teistele oma ideid, et teised neist aru saaksid, omaks võtaksid ja tegutseksid nendele vastavalt. Teate vorm sõltub sidekanalist. Sidekanal on vajalik teate edasiandmiseks. Organisatsioonis toimib väga mitmesuguseid sidekanaleid: isiklikud kohtumised, telefonikõned, rühmakokkusaamised, märgukirjad, poliitika kirjeldused, pensionimäärustikud, tootmise graafikud, müügiprognoosid, juhtkonna nõupidamise videosalvestused jne. On ka mittesoovitud teated, mida tuleb edastada vaikselt, mittelubatud eesmärgid, tööviisid ja otsused. Olulised on ka mitteverbaalne suhtlemine ja sellised väljendusvahendid nagu hääletoon ja zestid.
· Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. · Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. · Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. · Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. · Tuntud sentimentalistid on prantslane Jean-Jacques Rousseau ja venelane Nikolai Karamzin. Eesti kirjanduses on selle voolu jooni Suve Jaani teostes. Romantism · Romantism sai Euroopas valitsevaks kunstisuunaks 18. sajandi lõpul, Eestisse jõudis see järgmise sajandi keskel. · Romantikud pöörasid pilgu minevikku. Nad otsisid kaugetcst aegadest neid ideaale, mida ei leidnud kaasajast.
isikute ringi ja nende pädevust, sedagi üsna üldsõnaliselt (nt oodatakse tõlkijalt „oskust tõlkida teksti nõutud tasemel”). Vähemal määral reguleerib standard ka tõlkeprotsessi: „Tõlkija annab lähtekeelses tekstis esitatud mõtte edasi sihtkeeles, koostades teksti, mis vastab sihtkeele reeglitele ja projekti planeerimisel saadud juhistele.” Samas muidugi ei täpsustata, kuidas tuvastada lähtekeelses tekstis esitatud mõtet või milliseid meetodeid võiks kasutada selle edasiandmiseks. Seega ei taga isegi standardi täpne järgimine midagi tulemuse kvaliteedis; võib üksnes loota, et teenusekvaliteet ja tõlkekvaliteet kuidagi omavahel korreleeruvad, ehk et kirjeldatud pädevusnõuetele vastav tõlkebüroo väljastab mingis mõttes paremaid tulemusi kui neile nõuetele mittevastav konkurent. Lisaks kujutab rahvusvaheline standard endast kompromissi eri riikide kommete vahel, mis pahatihti viib selleni, et tulemus ei vasta täpselt ühegi riigi omadele
tule süttimisele. Liikluses esineb aga pidevalt olukordi, kus juht peab reageerima kaasliiklejäte ebaõigele tegevusele, oma masina rikkele või millelegi muule, milleks ta pole valmistunud. Sel juhul on tegemist keeruka reageerimisega. Viimane on harilikult seotud õigeima tegevuse valimisega mitmest võimalikust. Reageerimisajas eristatakse nähtamatut ja nähtavat perioodi. Nähtamatu periood (aeg, mis kulub signaali kan- dumiseks meeleorganist peaajju, otsuse tegemiseks ja käsk- luse edasiandmiseks närvikava kaudu teatud lihastele) kes- tab harilikult 0,15 . . . 0,2 s. Nähtav periood (aeg, mis kulub liigutuse sooritamiseks) kõigub treenitusest ja tegevuse keerukusest olenevalt 0,4 . . . 0,6 s piires. Kokku kulub näi- teks takistuse märkamise algusest pidurite töölerakenda- miseni kuni 0,8 s. Summaarne reageerimisaeg ei ole ühel ja samal juhil püsiv suurus, vaid sõltub paljudest teguritest. Tunduvat alkoholi mõju kaob aeglaselt ja ulatub tundidest päeva -
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
XI. N. accessorius Lisanärv – kaela- ja kuklalihaste motoorne närv XII. N. hypoglossus Keelealune närv – motoorne keelenärv 44 Joonis 3.12. Peaaju funktsionaalsed piirkonnad Seljaaju Täiskasvanu seljaaju on umbes 40 cm pikkune ja kaalub 35 grammi, olles 1 cm läbimõõduga. Seljaaju asub lülisambalülide avades ehk lülisambakanalis. Ühelt poolt on seljaaju ette nähtud närvisignaalide edasiandmiseks peaajust perifeersetele närvidele ja vastupidi, teiselt poolt saadab ka seljaaju ise lihasreflekside signaale. Perifeersed närvid jagavad seljaaju eesmiseks (motoorseks) ja tagumiseks (sensoorseks) kaareks, mis ühinevad ühiseks sambaks. Seljaajul on 31 (32) lülisambasegmenti: 8 kaelasegmenti, 12 rinnasegmenti, 5 nimmesegmenti, 5 ristluusegmenti ja 1(2) õndrasegment(i). 45 Joonis 3.13. Seljaaju paiknemine