JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra. James Prescott Joule töötas ka mitmete teiste füüsikutega, näiteks Lord Kelviniga. Ta arendas Kelviniga välja temperatuuri skaala kelvini. Tänan kuulamast!
kilogramm Tihedus kuupmeetri kohta Jõud njuuton Jõumoment njuutonmeeter Rõhk paskal Liikumishulk kilogramm – meeter (impulss) sekundis Töö (energia) džaul Võimsus vatt Pindpinevus njuuton meetri kohta Soojushulk džaul džaul kilogrammi ja Erisoojus kelvini kohta džaul kilogrammi Siirdesoojus kohta Elektrilaeng kulon
kineetiline energia E=mv2/2 Ülestõstetud keha potensiaalne energia E=mgh Ideaalgaasi kineetilise energia ja temperatuuri seos E=2/3k*T Deformeeritud keha potensiaalne energia Ep=k(delta l)2(ruut)/2 Võimsus (tähis P või N, ühik W-vatt) Mehaaniline võimsus N=A/t või N=F*v Elektrivoolu võimsus N=A/t N=U*I N=U2(ruut)/R N=I2(ruut)*R ENERGIA – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia tähis on E ja ühik SI-süsteemis on 1 džaul. KINEETILINE ENERGIA – Energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Valemiks on Ek=mv2/2. Mõõtühikuks džaul. POTENSIAALNE ENERGIA – Energialiik, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes. Valemiks Ep=mgh. Ühikuks 1 džaul. SOOJUSENERGIA – Soojusenergia on soojusenergia, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. E=3/2kT SOOJUSHULK – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka.
mõõta. Seega võib tööd väljendada füüsikalise suurusena. Kui keha liigub jõu mõjul, siis tehtav töö on võrdeline mõjuva jõu suurusega F (seisundi muutmiseks vajaliku pingutusega) ning teepikkusega s (seisundi muutumise määraga). Tööd tähistatakse valemis tähega A (Arbeit — saksa k. töö). Eeltoodu põhjal saab juhul, kui keha liigub jõu mõjumise suunas, tööd arvutada valemist: A Fs Töö mõõtühikuks on inglise füüsiku James Joule nime järgi džaul (1 J). Võimsus kui töö tegemise kiirus Kui autokoormatäis ehituskive on vaja tõsta kolmandal korrusel müüri laduvate töömeeste juurde, tuleb teha tööd. Kui need kivid tassib üles üks töömees, võib selle töö tegemine mitu tundi aega võtta. Kraana saab sama tööga hakkama vaid mõnekümne sekundiga. Kraana on suuteline tööd kiiremini tegema. Toodud näites võib öelda, et kraana on töömehest suurema võimsusega. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis
KINEETILINE ENERGIA Mis see on? ● Liikuva keha energia ● Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia ● Tingitud liikumisest teiste kehade suhtes Arvutamine Sõltub keha liikumiskiirusest „v” ja massist „m”: võrdub keha massi „m” ja kiiruse ruudu „v^2” poolkorrutisega ● Tähis: Ek ● Ühik: 1J (džaul) ● Valem: Mõõtühik Teades massi ja kiiruse mõõtühikuid, on lihtne tuletada ka kineetilise energia mõõtühikut. Kineetiline energia võib olla vaid positiivne arv või null. Esinemine Kui keha massiga „m” liigub kulgevalt kiirusega „v”, siis on sellel kehal kineetilist energiat. !!! Võib esineda AINULT kineetilise energia muutumist potentsiaalseks energiaks (seisuenergiaks, Ep) ja vastupidi. Ülesanne Lennuk massiga 2t lendab kiirusega 216 km/h. Leia selle kineetiline energia. Ülesanne...
Kasutegur on füüsikaline suurus, mis näitab kasuliku töö ja kogu töö suhet. Kunagi ei õnnestu tööd teha nii, et kogu tehtud töö läheb vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Kasulik töö on alati väiksem kogu tööst. 17)SÕNASTAB MÕÕTÜHIKUTE NJUUTON, DŽAUL JA VATT DEFINITSIOONE NING OSKAB NEID PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL RAKENDADA – Üks njuuton on jõud, mis kehale massiga üks kilogramm annab kiirenduse üks meeter sekundi ruudu kohta. 1N = 1kg × 1m/s2. Üks džaul on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 1J = (1kg × m2)÷s2. Üks vatt on võimsus juhul, kui üks džaul tööd tehakse ära ühes sekundis. 1W = 1J÷1s
aluseks on kaks lihtsaimat ühendusviisi – jadaühendus ja rööpühendus. Pinge. Pingeühik Elektriline pinge U näitab, kui suure töö teeb elektriväli positiivset ühiklaengut omava keha viimisel ühest punktist teise: A U= q Potentsiaali ja pinge põhiühikuks on üks volt. Üks volt (1 V) on pinge elektrivälja kahe punkti vahel siis, kui laengu üks kulon viimisel ühest punktist teise teeb elektriväli töö üks džaul. Voltmeeter. Pinge mõõtmine Pinge on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektrivälja võimet teha töödmlaetud osakeste ümberpaigutamisel juhis. Elektrivälja pinge kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälj tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiselmjuhi ühest punktist teise. A U= q Pinge ühik on üks volt, lühendault 1 V. Pinge juhe kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuuoni suuruse elektrilaengu
eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Ele...
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu...
Füüsikalised üldmudelid On kasutatavad kogu füüsikas Näide: keha, füüsikalised suurused Punktmass on selline kahe mudel, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Idealiseeritud objekt. Kasutatakse arvutuste lihtsustamiseks. Füüsikaline objekt Keha, väli või loodusnähtus Eksisteerib inimesest sõltumata e, on objektiivsed Väli Mitteaineline objekt Mõjutavad kehi ja omavad energiat Keha Aineline objekt Koosneb aatomitest Liigub Säilitab liikumisolekut Osaleb vastastikmõjudes. Nähtus Aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel mis on 1. Tabel- tähelepanu üksikule väärtuste paarile 2. Graafik- tähelepanu joonele, mis kirjeldab füüsikaliste suuruste omavahelist sõltuvust tervikuna 3. Valem- kirjeldab vaadeldavat sõltuvust mistahes samal...
osakeste kogulaengu jagatist. Pinge on füüsikaline suurus. Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel. Pingeühik on võrdne tööühiku ja laenguühiku jagatisega. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teed elektriväli tööd 1 džaul. Pinge 230V on inimesele eluohtlik. Millises vooluringis saab olla elektrivool? Elektrivool saab olla ainult suletud vooluringis. Millistest osadest koosneb vooluring? Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d) Mis toimub elektritarvitis? Tarvitis muundub osa elektrivälja energiast mingiks teiseks energialiigiks. Milleks kasutatakse juhtmeid?
• Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Protsessid ja olekud • Töö sõltub muutuse ulatusest, mida näitab keha poolt läbitud teepikkus, samuti sõltub ka pingutusest, mida muutuse saavutamiseks oli vaja teha. Pingutust näitab mõjuv jõud. • Töö A kui füüsikaline suurus on jõu ja selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse (nihke) korrutis: A=Fs. • Töö ühik on džaul (1J). Üks džaul on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. Protsessid ja olekud • Töö on protsess, mille käigus keha seisund ehk olek muutub. • Kui keha on seisundis, mis annab talle võime tööd teha, siis öeldakse, et keha omab energiat. • Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. • Töö tegemise käigus energia muutub: A=E 1-E2.
10.5. Mida näitab impulsi muutumise kiirus? ? 10.6. Dünamomeetri vedru jäikus on 40N/m. Kui suur elastsusjõud tekib, kui vedru venitada välja 5cm võrra. 11. P 11.1. Kuidas arvutada jõu poolt tehtavat tööd? A=F*s Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. 11.2. Mis on töö mõõtühik? Töö mõõtühik on džaul. 11.3. Mis on võimsus, kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis? Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. N = A/ t Mõõtühik on vatt. 11.4. Milline on hobujõu ja SI võimsuse ühiku vaheline seos? Hobujõu suurus on 735,499 vatti 11.5. Mille arvel tehakse mehaanikas tööd? Mehhanikas tehakse tööd energia arvelt. 11.6
Kordamine kontrolltööks: võnkumine ja lained, energia ja mehaaniline töö Kuidas arvutatakse mehaanilist tööd? Tea mõõtühikut ja arvutusvalemit. Mis tingimustel füüsikas mehaanilist tööd ei tehta, kuigi protsessis toimub energia muundumine? Mehaanilist tööd ei tehta kui keha asukoht ei muutu. A=F × s × cos α Mõõtühik: džaul (J) Kuidas on defineeritud töö ning energia mõõtühik 1 J? Rakendatakse 1N suurune jõud, et keha 1m võrra nihutada. Mis see energia on, mida ta näitab? Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Millist energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks, kuidas seda arvutatakse ehk millistest füüsikalistest suurustest ja kuidas potentsiaalne energia sõltub?
liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90° : kui α < 90°, siis cos α > 0 ja A > 0, kui 90° < α < 180°, siis cos α < 0 ja A < 0. Positiivset tööd teeb näiteks atra vedav traktor või raskusjõud kukkuvate kehade puhul. Negatiivset tööd teeb näiteks hõõrdejõud traktori ja maapinna vahel ning õhk (õhutakistus) õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega:
Füüsika 8. Klass Spektri värvid: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violett Tihedus: Füüsikaline suurus. Tähis: ρ (roo) Ühik: kg/m3 Mõõtühik: areomeeter. Tihedus: ainemassi ja ruumala jagatis. Üleslükke jõud: Tähis: Fü. Mõõteriist: Dünamomeeter. On jõud, mis tõukab kehasid vedelikus või gaasis ülespoole. Fü = ρ* V(tihedus)*g(gravitatsioonijõud 10). Fü sõltub vedeliku v gaasi tihedusest, mida tihedam on vedelik, seda suurem on Fü. Vedelikus oleva keha ruumalast ja mida suurem on ruumala, seda suurem on fü. (Tõus vedeliku pinnale lõpeb, kui raskusjõud (Fr = mg) = üleslükke jõuga (Fü) Mg=Fü – Ujumise tingimus. Kui Fü = Mg, r=r, siis keha on vees seal, kus ta pannakse. Mehhaaniline töö,energia ja võimsus. Füüsikalised suurused. Mehhaaniline töö:nimetatakse kehale mõjuva jõu ja selle jõul läbinud nihke korrutist. A = Fs. F=1N. S=1m. Mehhaaniline energia: E=J(džaul). Kui kehal on energiat, siis saab te...
Kepleri 3 seadus – Iga planeedi tiirlemisperioodi(aasta kestuse ruut on võrdeline orbiidi suure pooltelje kuubiga. Planeet, mille orbiidi raadius on 4 korda suurem Maa omast, teeb tiiru ümber päikese 8 aastaga. v – keskmine kiirus ; s-läbitud vahemaa; t-aeg a-keskmine kiirendus, v1-algkiirus, v2-lõppkiirus, t-aeg s-teepikkus, mille konstantse kiirendusega liikuv keha läbib, kui alustab paigalseisust. Liikumishulk – keha kiiruse ja massi korrutis Kui kaks keha põrkuvad, võib liikumishulk küll ühelt kehalt teisele üle kanduda, kuid nende summaarne liikumishulk jääb muutumatuks m-liikuva keha mass; v-kiirus; p-liikumishulk -> isoleeritud süsteemi liikumishulk ei muutu Jõuvektor F – keha massi ja kiirenduse korrutis. F-jõuvektor(Njuuton); m-keha mass; a-kiirendus Newtoni 1 seadus: Kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus, liigub keha ühtlaselt & sirgjooneliselt. Newtoni 2 seadus: Kiirendus o...
ainete sisemise struktuuri erinevusest. Tööleht 9 Elektrivoolu töö ja võimsus 1.Mida nimetatakse elektrivoolu tööks? V: füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega 2.Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd? V: kasutatakse valemeid 3.Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd? V: töö mõõtühikuks on 1 džaul 4.Mis on elektrivoolu võimsus? V: füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus 5.Elektrivoolu võimsuse ühikud. V: Tähis: N, Mõõtühik:1W, Valem:N=UI 6.Mida näitab energia? V: energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad saavad sooritada 7.Energia mõõtühik on? V: džaul 8.Sõnasta energia jäävuse seadus. V: energiat ei teki ega kao iseenesest, vaid see võib muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele
Keha liigub ja kehale mõjub mingi jõud J-dzaul A= F*S * Võimsuseks- nim. füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust N=A/E W- watt * Energia- nim. suurust, mis iseloomustab keha võimet tööd teha. J- dzaul. * Kineetiline energia- liikumisenergia- sõitev auto, lendav püssikuul * Potentsiaalne energia- vastastikmõju energia- tõukuvad magentid, üles tõstetud sangpomm. * Kasulik energia - * Kasutegur- 26.Sõnasta mõõtühikute njuuton, džaul ja vatt definitsioonid ning oska neid probleemide lahendamisel rakendada. * Njuuton- Njuuton võrdub jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg jõu mõjumise suunas kiirenduse 1 m/s2 * Dzaul- energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton * Vatt- võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis (s) üks džaul (J) tööd 27.Too näiteid füüsika pakutavate tunnetuslike ja ennustuslike võimaluste, aga ka füüsika
1) Ühes ja samas ruumipunktis ei saa olla korraga mitu osakest, sest nad ei mahu sinna. Küll võib ühes ruumipunktis olla samaaegselt mitmeid välju. 2) Osakestel on kindlad mõõtmed, väljadel ei ole. 9.Mida kirjeldab jõud? Jõud iseloomustab vastastikmõju tugevust või ägedust. 10.Töö kui selle füüsikaline protsess ja selle mõõtmine. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö mõõtühikuks džaul (1 J). Üks džaul (1 J) on töö, mille teeb jõud üks njuuton, kui mingi keha liigub selle jõu mõjul ühe meetri võrra. 11.Kineetiline ja potentsiaalne energia. Sarnasused ja erinevused. Too näiteid potentsiaalse energia üleminekust kineetiliseks ja vastupidi. Kehade liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Kõikidel liikuvatel kehadel on kineetiline energia.
• Newtoni I seadus – keha on paigal või liigub kiirenduseta, kui kehale mõjuvad jõud on tasakaalus; • Seega kui keha liigub ühtlase kiirusega siis on talle mõjuvad jõud võrdsed, kuid vastassuunalised • Et keha liiguks peab mingi keha või väli tegema tööd • Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega mingi jõu mõjul. • Valem A=Fs • Ühik • 1J (džaul) Töö 1 džaul tehakse kui 1N jõu mõjul liigub keha 1m teepikkuse. • Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorda. Energia on keha või välja võime teha tööd. • Energia jaguneb: • Kineetiline e. liikumisenergia. Energia on tingitud keha asukoha muutusest teiste kehade suhtes Ek m 2 / v m – keha mass, v – keha kiirus , kus • Potentsiaalne energia e. Vastastikmõju energia Ep on tingitud keha asendist teiste kehade suhtes.
Bioenergeetika Energia on keha võime teha tööd. (vaja vähemalt teist keha, mille suhtes tööd tehakse) Töö on füüsikaline suurus, mida möödetaks jõu ja jõu suunas läbitud teepikkuse korrutisega (A=fs cosα) f on jõud, s on teepikkus ja α jõu ja liikumissuuna vaheline nurk. Töö ühik on džaul (J) Džaul (J) on töö, mida teeb jõud üks Njuuton (N) ühe meetri pikkusel teel. Võimsus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse ajaühikus tehtud töö hulgaga. N=∆A/∆t Energia on keha võime teha tööd, kuid millegipärast ta seda veel ei tee. Tööd ei tehta veel, sest puudub üks kahest vajalikust komponendist, kas jõud või teepikkus, kuigi teine kahest on olemas. Nt kui keha asetseb gravitatsiooniväljas,
a=∆v/∆t c) Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumisoleku muutust ajas: F=p/t (!liikumishulk/aeg) d) Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Keemias ja füüsikalises keemias vaadeldakse tööna kõiki nähtusi mille tulemusena tekib potentsiaalide vahe. Tööd tehakse siis kui liikuvale kehale mõjub liikumissihiline jõud. SI-süsteemis on džaul (J): 1J (džaul) V! alem: A = F×s (töö= jõud x teepikkus) - mõõdetakse Nm e) Energia on keha võime teha tööd. Energia on füüsikaline suurus mis näitab, kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. E! nergia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). f) Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala, P = F : S, Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal (Pa).
Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energia-suurus, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha, tööd tehakse alati energia arvelt 6 kineetiline energia-energia, mis kehal on tema liikumise tõttu 7 potensiaalne energia-energia, mis kehadel on nende vahelise vastastikuse mõju tõttu 8 siseenergia-keha kõikide molekulide keskmise kineetilise energia ja kõikide molekulide omavahelise jõu keskmise potensiaalse energia summa 9 energia jäävuse seadus-isoleeritud süsteemis võib energia minna ühest liigist teise, kuid energia hulk jääb seejuures muutumatuks 10 gravitatsioonikonstant-iseloomustab gravitatsioonijõu tugevust(kaks keha tõmbuvad tein...
1) Mis on füüsikalise suuruse nagu Jõud mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? (hüdromehaanika põhiühikud on: pikkuse, massi, aja ja temperatuuri mõõtühikud)! Jõu mõõtühik SI süsteemis on Njuuton (N). Jõud 1N annab kehale, mille mass on 1kg, kiirenduse 1m/s 2 1N= 1kg*m/s2 2) Mis on füüsikalise suuruse nagu Rõhk mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Rõhu põhiühik SI süsteemis on Pascal. 1 paskal (Pa) = 1 N/m2 = 1 J/m3 = 1 kg·m–1·s–2 3) Mis on füüsikalise suuruse nagu Energia mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Energia mõõtühik on Joule(džaul) J. 1J on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra, rakendades sellele jõudu 1 njuuton (N) 1J=1N*m=1kg*m2/s2 4) Mis on füüsikalise suuruse nagu Võimsus mõõtühik, ning kuidas esitada see suurus hüdromehaanika põhiühikute kaudu? Võimsuse mõõtühik on Watt(vatt) (1W). ...
nihkevektori skalaarkorrutisega. Kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub, siis teeb see jõud tööd. Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), Suuruse nimi Töö kus W – töö, F – jõud (1 N), s – nihe (teepikkus, 1m) Suuruse tähis A või W SI ühiku nimi džaul Töö on positiivne, kui jõud on samasuunaline liikumisega, SI ühiku tähis J aidates seega liikumisele kaasa. Positiivse töö puhul on nurk α jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega Põhimõõtühi 1J alla 90° k Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu
džaul (J). (m- keha mass v- keha liikumise kiirus) Fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetiline energia: (I- inertsmoment telje suhtes - nurkkiirus) 3. Soojushulk ja erisoojuste liigid. Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel üle kantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q = |∆U| – soojusülekandel A = |∆E| – mehaanikas. Soojushulga mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). Mittesüsteemne mõõtühik on kalor (cal). Erisoojus (C) on soojushulk kalorites, mis on vajalik 1g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. Erisoojuse ühik on J/(kg · °C) 4. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. COULOMB'I SEADUS – kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga ,
kogumassi M ja tema massikeskme liikumiskiiruse korrutisega: . 10. Impulsi jäävuse seadus. Suletus süsteemi impulss ehk liikumishulk on jääv. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. Töö (A) on energia, mida kantakse kehale üle või viiakse sellelt ära temale mõjuva jõu abil. Kehale juurde andmisega seostuv töö loetakse positiivseks, energia äravõtmisega seostuv töö aga negatiivseks. Töö ühikuks on džaul, 2 kg ∙ m 1 J =1 Nm=1 2 . Kui kehale mõjub kaks või enam jõudu, sis on nende kogutöö s võrdne üksikute jõudude poolt tehtavate tööde summaga. 2 ⃗ Jõu F töö keha liikumisel punktist 1 punkti 2: A 12=∫ ⃗ F ∙ d ⃗r .
1. Elektrivool - vabade laengu kandjate suunatud liikumine, - > + 2. Voolutugevus (I) - sõltub juhi ristlõike pikkusest, lisaks veel ühe üksiku laengu kandja laengust ning kiirusest 3. Näitab: kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus I= q/t Mõõdetakse: amprites (1A) 4. Takistus (R) - näitab keha mõju teda läbivale elektrivoolule (ühik Ω) R= ρ * l/S Takisti - kindla takistusega keha, Reostaat - muudetava takistusega takisti Sõltub: temperatuurist - mida suurem to, seda suurem on takistus, juhi mõõtmetest - mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus 5. Ülijuhtivus - nähtus, kus väga madalal to (0 kelvini (K) lähistel) eritakistus praktiliselt kaob) 6. Kõrgtemp ülijuht - ained, mille ülijuhtivus avaldub kõrgemal to kui 30oK 7. Jadaühendus (ampermeeter = I const) - ühendatud jadamisi (järjest) ...
9. TERMODÜNAAMIKA Füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga Termodünaamika ei arvesta kehade siseehitusega Termodünaamilised põhiparameetrid on rõhk (p), ruumala (V) ja temperatuur (T) Soojusülekanne - energia kandumine ühelt kehalt teisele Soojushulk (Q) - füüsikaline suurus, mis mõõdab soojusülekandes ühelt kehalt teisele kandunud energiat. Ühik džaul (J) Soojuslik tasakaal - olukord, kus soojus-ülekandes osalevate kehade temperatuurid on võrdsustunud Termodünaamiline tasakaal - olukord, kus keha T, p, ja V on püsinud pikka aega muutumatutena Soojusülekande liigid soojusjuhtivus - soojus kandub osakeselt osakesele, ilma, et aine ümber paigutuks konvektsioon - soojus kandub edasi aine ümberpaigutumise tõttu, toimub vedelikes ja gaasides
kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted. Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas Ühik džaul Aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. 1eV=1,6* J Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber
ümberpaiknemise ruumis. Töö ise on makrosuurus. Energia läheb soojemalt kehalt jahedamale kehale otse, kas kehade vahetu kokkupuute või nn termilise nähtavuse (kiirguse) vahendusel, ilma et süsteemivälised parameetrid muutuksid. Säärases vormis üle kantud energia on tuntud soojusena, protsess ise aga on soojusülekanne ehk soojusvahetus. Sellist Soojusena ülekantavat energia kogust nimetatakse soojushulgaks Q, mille põhimõõtühik on džaul (J), 1 kg termodünaamilise keha kohta antuna q = Q/M, J/kg. Ümbruskeskkonnast termodünaamilisse süsteemi kandunud soojushulk loetakse positiivseks, süsteemist ümbruskeskkonda siirdunud – negatiivseks. 8. Termodünaamika esimene seadus. Termodünaamika esimeseks seaduseks on energia jäävuse ja muundamise seadus. Olgu meil gaas: mahuga – V, massiga – M, rõhuga – P, temperatuuriga – T. Juhime gaasile juurde mingisuguse
süsteemis toimuv muutus o Süsteemi siseenergia ja selle muut o Temperatuur (+ mõõtühikud) Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. 12) Termodünaamika 1. seadus o Soojushulk (+ mõõtühik) Soojushulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel üle kantud energiahulka. džaul (J) o Erisoojus (+ valem ja mõõtühikud) o Termodünaamika I. printsiip (+ joonis) o Paisumistöö (+ valem) o Soojuspaisumine, joon ja ruumpaisumine, vee paisumine (+ valemid ja joonised) 13) Termodünaamilised protsessid o Isoprotsessid, töö isoprotsessides (+ valemid ja joonised) o Adiabaatiline protsess, MendelejevClapeyron’i seadus (+ joonis) 14) Molekulaarkineetiline teooria o Ideaalne gaas
1. Materjalide füüsikalised ja mehaanilised omadused Materjalide liigitus tiheduse ning sulamistemperatuuri järgi: Tihedus: kg/m3 – kergmetallid ja -sulamid 5000 < < 10000 kg/m3 - keskmetallid ja –sulamid > 10000 kg/m3 - raskmetallid ja -sulamid Sulamistemp: ≤ 327 °C - kergsulavad metallid ja sulamid, näiteks Pb, Sn 327-1539 °C - kesksulavad metallid ja sulamid, näiteks Mn, Cu, Ni >1539 °C - rasksulavad metallid ja sulamid, näiteks Fe, Ti, Cr Tõmbekatsel määratavad tugevus- ja plastsusnäitajad , jäikusnäitaja, nende ühikud ning kasutamine. Tõmbekatsel saame määrata nii tugevus kui ka platsusnäitajaid, tugevusnäitajateks on: Tõmbetugevus Rm – maksimaaljõule Fm vastav pinge, valemiga Rm = Fm / S0, ühikuga N/mm2. Tõmbetugevust ehk tugevuspiiri kasutatakse näiteks staatilistel koormustel habraste materjalide ohtlike pingete kirjeldamiseks. Voolavuspiir ReH – ülemine voolavuspiir. See on pinge väärtus, ...
● Impulsi jäävuse seadus kehtib Newtoni mehaanikas kui ka kvantmehaanikas. 11. Töö, võimsus ja kineetiline energia. ● Töö on skalaarne suurus, mis võrdub kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul sooritatud nihke korrutisega. ● Arvutades kehale mõjuva jõu poolt nihke sooritamisel tehtavat tööd, on olulised jõud ja nihe. Kui jõud ja nihe on samasuunalised, võrdub töö nende vektorite skalaarkorrutisega. Ühik on džaul (J) ● Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. ● Kineetiline energia- energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 12. Potentsiaalne energia, seos töö ja jõuga. ● potentsiaalne energia- süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas.
Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligi kolm korda väiksem alumiiniumi omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod. Soojusjuhtivuse ühik on vatt meetri ja kelvini kraadi kohta(W/m.K).Soojusmahtuvus- on kehale antava soojushulga ja keha temperatuuri vastava muutuse suhe. Soojusmahtuvuse ühikuks on džaul kelvini kohta (J/K). Metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil. Erisoojus on soojushulk, mis kulub ühikulise massiga keha soojendamiseks temperatuuriühiku võrra. Erisoojuse ühik on džaul kilogrammi ja kelvini kohta (J/kg K). Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Soojuspaisumine- on keha mõõtmete muutumine soojenemisel (metallide
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (01.11.2013) 17. JAANUAR KELL 10.00 BIOKEEMIKUMIS (RAVILA 19) – ESIMENE EKSAMIAEG 30. JAANUAR – TEINE EKSAMIAEG 6. VEEBRUAR - JÄRELEKSAM ------------------------------------------------------------- ---------------- Eelmisest kontrolltööks kordamiseks: * Millest on tingitud teine südametoon? Poolkuuklappide sulgumisest diastoli alguses. * Millal ja miks poolkuuklapid sulguvad? Diastoli alguses ja rõhumuutuse tõttu, aordis kõrgem rõhk kui vatsakeses (kõrgem sellepärast, et diastolis süda lõtvud – vatsakestes läheb rõhk nulli) * Millal ja miks avanevad atrioventrikulaarklapid? Avanevad siis, kui rõhk kodades ületab rõhu vatsakestes vere juurdevoolu tõttu. * Vererõhu mõõtmine. Korotkovi toonid tingitud sellest, et veri liigub läbi kitsa osa. Süstoolse tooni saame siis, kui toonid tekivad, ja kui toonid ära kaovad, saame diastoolse tooni. * Miks langeb südamest kaugenedes rõhk? Vererõ...
YFR0012 Eksami küsimused Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus. Elektrilaengu põhiomadused: Elektrilaenguid on kahte tüüpi: positiivne ja negatiivne. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. Valem: k∗1 ∗q 1∗q 2 ε r 12 ∗⃗ r 212 ⃗ F12= r 12 Joonis: ε ≥ 1 on suhteline dielektriline läbitavus, vaakumis ε =1 Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund. Jõujoon...
B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul Wpot Potentsiaalne energia (potential energy) J džaul D Diameeter (diameter) m meeter H Kõrgus (height) m meeter Maa raskuskiirendus (gravitational meetrit sekund ruudu
Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa 133 Aeg Sekund 1s Tseesiumi Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi Mass Kilogramm 1kg Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp Temperatuur Kelvin 1K 1 ⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugesus Amper 1A Voolutugevus, mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist ...
kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid. Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted: Elektriline potentsiaal on skalaarne suurus, mis iseloomustab elektrivälja sõltumata sellest, kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli kuloni kohta. Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik džaul, aatomi ja elektroni energia mõõtmisel kasutatakse ühikud eV. Potentsiaalida vahe e. pinge Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude töö A elektrilaengu q ümberpaiknemisel selles väljas võrdub laengu potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub
1.*** Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja omadusi ja liikumise seadusi. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega. näiteks: punktmass, ideaalse gaasi mudel, absoluutselt elastne keha, ainepunkt. 2.Mis on mateeria ja millised on tema osad? Mis on ruum ja aeg? Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras. ...
TOIDUVÕRK JA TROOFILISED TASEMED • Energia jäävuse seadus ehk termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele • Energia jäävuse seadusest järeldub, et energia, mille süsteem saab väljastpoolt, peab võrduma süsteemi sisemise energia muudu ja süsteemist väljuva energia summaga Potentsiaalse energia peamised ühikud: Džaul (J) - energia, mis on vajalik tööks, kus 1 kg raskus tõstetakse 10 cm kõrgusele Kalor (cal) - soojushulk, mis on vajalik 1 grammi vee temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra. 1 kcal = 1000 cal Keskkonna energeetiline iseloomustus: Solaarkonstant - päikesekiirguse hulk kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm2 suurust pinda 1 minuti vältel eeldusel, et Maa asub Päikesest keskmisel kaugusel (149 000 000 km).
I Kinemaatika osa nõutavad teoreetilised teadmised. 1. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist teiste kehade suhtes. 2. Kehi käsitletakse punktmassina, kui ülesande tingimustes võib nende mõõtmeid mitte arvestada. Näiteks juhul, kui keha liigub kulgevalt (kõik keha punktid sooritavad ühesuguseid nihkeid) või keha liikumise ulatus on palju kordi suurem selle mõõtmetest ( näiteks rong sõidab Tallinnast Tartusse mitte ei manööverda depoos ühelt rajalt teisele). 3. Liikumine on alati pidev, see tähendab, et ühest ruumipunktist teise jõudmiseks peab läbima vahepealsed järjestikused punktid mööda mistahes trajektoori. 4. Liikumisi liigitatakse trajektoori kuju järgi, sirgjoonelisteks ja kõverjoonelisteks (auto sirgel teel või sama auto kurvis) ning kiiruse järgi ühtlasteks ja mitteühtlasteks (autol sõite spidomeeter näitab pidevalt sama kiirust või liinibuss, mille kiirus muutub peatustes ja ka kukkuva keha kiirus suurene...
mõjuvtavad teised kehad teda jõuga, mis muutub seaduspäraselt ühest punktist teise, siis öeldakse, et see keha asub jõudude väljas. 12, mehaanilise energia jäävuse seadus Energia jäävuse seadus. Kui süsteem on isoleeritud ja kõik seal mõjuvad jõud on konservatiivsed, siis koguenergia ajas on jääv. Kineetiline energia- Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti E k. Energia mõõtühik SI-süsteemis on džaul (J). Klassikalises mehaanikas näidatakse, et kui keha massiga m liigub kulgevalt kiirusega v, siis tal on kineetilist energiat Ek=mv2/2 See võrdub tööga, mida selline keha on suuteline seismajäämiseni sooritama (energia ongi töö varu). Sarnase valemiga saab arvutada ka fikseeritud telje ümber pöörleva keha kineetilise energia: Ek=Iw2/2 kus I on keha inertsimoment nimetatud telje suhtes ning w on nurkkiirus. 13, Pöördliikumise dünaamika põhiseadus. ⃗ M = ⃗r x
rakendatud pinge U ja seda ahelat läbiva voolu I jagatisega. Mõõtühik: 1ohm (Ω) 4. Elektromotoorjõud, kõrvaljõud (+ valem ja mõõtühik) Elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitte-elektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu qümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Mõõtühik:1 džaul (J) Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitte elektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. 18.MAGNETISM 1.Magnetväli,magnetväli jõujooned ja suund (+ joonis) Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrivoolu (magnetilise) jõuga
Üldkeemia eksam Sissejuhatus 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjelda eksperimenti. Uriinist saab toota fosforit. Seda tõestas oma katse tulemusena Brand. Destilleerides mõnda soola, aurustades uriini ning selle tulemusena tekkis valge materjal, mis helendas pimedas ja põles hästi. Katsetades tahtis saada ta uriinist kulda või tarkade kivi, et seda saada lasi ta uriinil mõne päeva seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Siis keetis ta uriini pastaks, kuumutas selle kõrgel temperatuuril ja juhtis auru läbi vee. Ta lootis, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. Kuigi kogused olid enam-vähem õiged (läks vaja 1,1 liitrit uriini, et toota 60 g fosforit), ei olnud vaja lasta uriinil roiskuma minna. 2. Kes ja...
(mõõdetavad suurused) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n) OLEKUFUNKTSIOONID Siseenergia (U) - Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse (arvutatavad suurused) tema siseenergiaks U. Siseenergia on süsteemi koguenergia. Sõltub ainult Süsteemi olekufunktsioonideks süsteemi olekust, mitte selle saavutamise viisist. Ühikuks on džaul (J). on sellised süsteemi olekut U = f (T, V). Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. ΔU = w Olekufunktsioone tähistatakse Entalpia (H) - termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) suurte tähtedega. summa H=U+pV. Ühikuks on džaul (J). Konstantsel rõhul on süsteemi
süsteemi energia. • Suletud süsteemi energia muutub tänu energiavahetusele soojuse ja töö kujul süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Isoleeritud süsteemi siseenergia ei muutu, kuna puudub soojusülekanne 3. Protsessifunktsioonid. Energia, töö, soojus. Termodünaamika I seadus. Olekufunktsioonid. Paisumistöö. Kalorimeetria. Siseenergia. Nimetage ja seletage termodünaamika esimesest seadusest tulenevaid järeldusi. Energia- keha või jõu võime teha tööd, džaul Töö on liikumine mõjuva jõu vastu. Soojus on energia, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele. Kõrgemalt madalamale. Termodünaamika I seadus: isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne, mitteisoleeritud süsteemi korral ∆U=q+w Olekufunktsioonid on sellised süsteemi olekut iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist : tihedus, siseenergia. Konstantse ruumalaga süsteem ei saa paisuda, kui süsteemi ruumala saab muutuda ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
