Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"dünaamiline" - 501 õppematerjali

dünaamiline ehk muutuv. Hinnad, tooted, tootete ja teenuste kättesaadavus realajas, muutuvad pakkumised, teenuste seisud, toaseisundid, laoarvestused 26. Mis on iseteenidusterminal ?
thumbnail
7
doc

Iluvõimlemine

Vahendit peab nii parema kui ka vasaku käega kasutama võrdselt. Rõngas on tehtud puust või plastist.Rõnga diameeter on 80-90 cm ja ta peab kaaluma vähemalt 300 grammi. Pall on põrgatuse, visete ja veerete vahend. Palliga sooritatakse kõrgeid ja madalaid viskeid ning põrgatusi, teda veeretatakse kehal ja põrandal. Pall on dünaamiline 6 vahend, mis kava jooksul ei tohi olla staatikas. Pall on tehtud tehiskummist, tema läbimõõt 18-20 cm ja miinimumkaal 400 grammi. Linti kasutades peab võimleja hoidma selle kogu aeg liikumises, joonistama spiraale, sik-sakke, ringe ja kaheksaid ning tegema väikeseid lahtilaskmisi ja suuri viskeid. Samas peab võimleja sooritama kohustuslikke elemente, mis vastavad lindi spetsiifikale...

Kehaline kasvatus
65 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Spikker vene keeles

Meedium ja meedia, multimeedia määratlus. (mmt01.pdf) - ; - (DCT) (32 , () - . (, s(i)): . ). 63 7 st [i ] = M [i, k ] × ( C[k + 64 j ] × x[ k + 64 j ]) ­...

Multimeedia teenused
30 allalaadimist
thumbnail
79
doc

Majandusanalüüs

Strateegiline, taktikaline ja operatiivne kavandamine .......................................................39 2.Eelarvestamise olemus, põhimõisted ................................................................................42 3. Tootmisettevõtte eelarvete struktuur.................................................................................44 4. Eelarvete sisu, koostamise põhimõtted.............................................................................46 5. Dünaamiline eelarvestamine.............................................................................................52 V ANALÜÜS 57 1.Finantsanalüüs....................................................................................................................57 2.Kulu-maht-kasum analüüs...

Majandus
888 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Füüsika eksam2

Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F a l x 0 x Perioodi arvutamise valem: 2 T = 0 66. Kasutades alljärgnevat j...

Füüsika
427 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Keemia eksam

Aatomi, elektroni, molekuli, iooni, valemi, mooli, faasi ja süsteemi mõisted Aatom: elemendi väikseim osake, millel säilivad selle elemendi keemilised omadused, koosn pos laenguga tuumast ja seda ümbritsevast elektronkattest. Elektron: neg laenguga (-e) aatomi stabiilne elementaarosake. Molekul: elektriliselt neutraalne, st iseseisvalt eksisteeriv väikseim aine osake, ühe- või erisuguste aatomi tuumade ja elektronide püsiv dünaamiline süsteem, mille sisemised vastasmõjud on suuremad kui vastastikmõjud ümbrusega. Ioon: on elektriliselt laetud osake, mis tekib siis, kui aatom loovutab või liidab ühe või mitu elektroni, et moodust stabiilset väliselektronkihti. Jagunevad ­ katioonid ja anioonid. Valem: on informatsioon ühendi keemilise koostise ja struktuuri kohta, milles kasut elementide keemilisi sümboleid; jagunevad empiirilisteks ja struktuurilisteks...

Keemia ja materjaliõpetus
376 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad 3. Katla mõi ste ja põhitüübid 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad 5. Katla sooju s bilan s s 6. Sooju sk a d u katlast väljuvate gaa sid e g a 7. Sooju sk a d u ke e milis elt mittetäielikust põle mi s e st 8. Sooju sk a d u m e h a a nilis elt mittetäielikust põle mi s e st 9. Sooju sk a d u katla välisjahtumi s e st ja slaki füüsikalis e sooju s e g a . 10. Tahk e kütus e kold e d ja nend e liigitus 11. Kihtkolde d 12. Ke evkihtkold e d 13. Kamb e rk old e d Kamberkolded on vedelike ja gaaside põletamiseks. Tahkekütuseid saab nendes põletada peenestatud kujul (tolmpõl...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

August Gailit

Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi. · Gailiti stiil äratab tähelepanu, on dünaamiline , värvikas, kubiseb võrdlustest. · lugejat köidab keele eripärane rütm, eriti selgelt avaldub valjusti lugedes. Uusromantismi põhiteemad · Tundeelu rõhutamine · Stiili poeetilisus · Mõtte- ja tundeelu väljenduse täpsus...

Kirjandus
54 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

51. Kuidas leitakse hingamistööd? Ühe hingamise töö (pel+palv) V=A; palv=(kl.F)+(k3.F2). 52. Kuidas leitakse lihase tööd? Avaldub tõste kõrguse (lihase lühenemise) ja koormuse A=FS 53. Mis on rõhk? Ühik. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. P=F÷S. Ühik: (1)SI-süsteemis 1N/m2=1Pa; (2)tehniline atmosfäär 1at=1kG/sm2=9,8Pa; (3)füüsikaline atmosfäär(normaalrõhk) 1atm=760mmHg; (4) 1mikrobaar=0,1Pa 54. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk ehk hüdrostaatiline pinge on rõhk, mis mõjub tasakaalu vedelikus. Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga jaotatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhujõud ehk survejõud. Selle jõu intensiivsust tasapinna A suvalises punktis nimetatakse hüdrostaatiliseks rõhuks (ka hüdrostaatiliseks pingeks)...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
69
ppt

Turumehanism

n0 n1 Kuivõrd mobiilsed on ressursid? Sõltub: · ajaperioodist m0 m 1 · ressursi X tootmise iseloomust suurenemine 64 Turu uurimise dünaamiline mudel 3 SAMAAEGSET TURUHÄIRET: 1) INFOPUUDUS, 2) RESSURSSIDE JÄIKUS, 3) ÜHE AJAPERIOODI TEISEGA SEOSTATUS. EELDUSED: TOOTJAD EI KOORDINEERI OMA TEGEVUST, TOOTJAD EI ÕPI OMA VIGADEST. 65 ALATI TEKIB VIIVITUS, KUI TOOTMISOTSUSE TEGEMINE JA TOOTE TURULE TOOMINE EI LANGE AJALISELT KOKKU: 1) KULLA KAEVANDAMINE JA TOOTMINE VÕTAB AEGA, 2) ET TOOTMIST SUURENDADA, PEAVAD TOOTJAD...

Majandus (mikro ja...
213 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tugevusõpetus(teooria küsimused ja vastused)

(tavaliselt toereaktsioon) 9. Millised on detaili koormuste kolm võimalikku allikat? Elementide omakaal, inertsijõud (omakaalust tingitud koos pöörlemise või mitteühtlase liikumisega), teistelt kehadelt tulevad jõud ja momendid (otseselt, sidemete või jõuväljade kaudu). 10. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus - ajas muutumatu või aeglaselt muutuv. 11. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus - muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 12. Milleks on vaja koormusi taandada? Et lihtsustada ja hõlbustada arvutusi. Koormuste taandamisel (Saint-Venant'i printsiibi kasutamisel) peab olema ettevaatlik (et taandamisel ei kaoks süsteemi olulised omadused). 13. Milles seisneb Saint-Venant'i printsiip? Koormuse rakenduskohast küllalt kaugel ei sõltu koormusolukord koormuse rakendamise viisist. 14. Mis on materjali tugevus?...

Tugevusõpetus i
772 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kütuse ja põlemisteooria praktikum nr.6

Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või ­ kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline , kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratakse mõõtekolviga (maht mõõtekriipsuni 200 ml). Töö käik a) Viskosimeetri veevaru määramine Mõõdetakse 6 korda 200ml destilleeritud vee väljavooluaega 20ºC juures. . b) Vedelkütuse tingliku viskoossuse määramine...

Kütuse ja põlemisteooria
24 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
2
odt

El greco

El Greco oli kreeka päritoluga kuntsnik, arhidekt ja skulptor. El Greco (õige nimega Domenios Theotokopulos) sündis 1541. aastal ja suri 7. aprillil 1614. aastal. Ta oli üpris noor (26 aastane)kui ta läks Veneetsiasse, et õppida maalikuntsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida kuidas elada maailma kõige kõlvatumas linnas. 1570. aastal kolis ta Rooma. Seal avas ta oma tääkoja ja korraldas seal oma tööde näituseid. Roomas olles jõudis ta oma loomevõime tippu, elu tegi tema jaoks, aga manöövri ja ta asus elama Hispaaniasse kus tema kärjäär sai tõelise hoo sisse. 1577. aastal kolis ta siis Hispaaniasse, Toledosse. Seal ta elas ja töötas terve oma ülejäänud elu. Kuigi ta oli võõramaanlane kes tõi endaga kaasa mõjutusi sünnimaalt ning maneristlike jooni oma õppeajast Hispaanias, oskas ta oma töödega palju paremini hispaanlaste hinge pugeda kui hispaanlased ise. Tema maal...

Kunstiajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Renesanss

MB loomingus saab eristada 2 per: kõrgrenessanss (-1530) ning barokk (1530-). Ta alustas samuti Firenzes, kus tegi võimsa "Taaveti". MB arvas, et kuju on olemas, tuleb ta vaid kivist välja raiuda. 1505. a. siirdus ta Julius II kutsel Rooma, kus sai palju tellimusi, nt Sixtuse kabeli laemaal, mida maalis selili 4 aastat (1508 ­ 1512). Maal on 48x13m, seal on ligikaudu 350 figuuri ja illusoorsed sambad. MB dünaamiline käsitlus. "Viimses kohtupäevas" on kujud nagu skulptuurid, teos on märgatavalt rahutu, sest autor tajus kasvavat pinget oma kodumaal. Lisaks sellele tellis paavst Julius II temalt hauamonumendi, kuid 40st planeeritud kujust valmisid vaid 3, sest paavst vahetus. Hiljem tellis paavst MB-lt skulptuuri "Koit ja Hämarik", mis ka ei valminud. Veneetsiale on iseloom. värvi- ja varjundirohkus, tööd on väga maalilised ja kaunid. Kuulsamad kunstnikud on Giorgione...

Kunstiajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kehalise töövõime testid

KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru ­ aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada ­ l/min/kg ­> hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgrat...

Spordifüsioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
65
pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

S = d 1000, kus S on lõtk ja d on nimiläbimõõt. Täisvedelikulisele määrimisele avaldavad mõju hmin istukomponentide pikkus l, koormav radiaaljõud Fr ja õli dünaamiline viskoossus . Kandevõime on leitav Reynoldsi võrrandeist Fr = d3lCF/S2, kus CF on ühikuta koormustegur (Sommerfeldi arv) ning sõltub suhtest l / d ja suhtelisest võlli ja ava keskkohtade eksentrilisusest e, k = e / 0,5S korrektsel toimimisel. Nurkkiirus pöörlemissagedusest = n/30, kui pöörlemissagedus on antud p/min. Koormustegur on leitav nii kandevõime valemist ja ka empiirilisest seosest l/d suhte alusel. CF=m/(1-k)-m, kus m=l/(1,2d). Sellest k = CF/(CF+m)....

Mõõtmestamineja...
235 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid

Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) ­ metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon ­ geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...

Mikrobioloogia
85 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eksami spikker

See on võrdeline rutjuurega temperatuurist. dQ= -k(dT/dx)dSdT Sisehõõrdejõud (F), mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal (dS) on võrdeline nende kiiruste gradientidega (du/dx), eralduspinnaga (dS) ning sõlt gaasi om ,mida arvestab sisehõõrdetegur e dünaamiline viskoossus ().See kasvab temp tõustes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu. F= (du/dx)dS 32.Reaalse gaasi isotermid .Van der Wahlsi võrrand ­ Reaalse gaasi ruumala on ideaalse gaasi ruumalast suurem .Reaalsel gaasilon rõhk väiksem kui ideaalsel gaasil . p iVi=nRT pi =p+an2/V2 Vi=V-nb järelikult (p+an2/V2)(V-nb)=nRT a-van der W 1. Konst ,b-Van der W 2.konst. 33.Aine agregaatoleku muutused ­ Sulamine - aine üleminek tahkest olekust vedelasse...

Füüsika
505 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Põhjalik kokkuvõte barokist

Mõlemad tähendavad kõrvalekallet normist, ja selles tähenduses võtsidki 18 saj teoreetikud termini kasutusele, kirjeldamaks kunstiteoseid ja arhitektuuri, mis neile tundus irratsionaalne. Barokki võib tõlgendada kui "ebatavaline, ootamatu". Barokki iseloomulikud jooned Barokk on tundeküllane, jõuline ja liikuv. Iseloomulikud on emotsionaalsus dünaamiline energia, lopsakas dekoratiivne külluslikkus. Barokk arhitektuur Peamiseks kunstiliigiks arenes barokiajastul arhitektuur. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadilikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide rikkus. Selle sünnikohaks sai paavstilinn Rooma. Uus stiil avaldus kõigepealt kirikuehituses. Üleeuroopalise kuulsuse saavutas Lorenzo Bernini (1598-1680), kelle käe all sai lõpliku lihvi Rooma Püha Peetri kirik...

Ajalugu
592 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun