3 d 4 3 W := = 4.482 10 mm 32 MB N t st := = 20.3 W 2 mm 3) Dünaamikategur 2 h 2 10 mm kd := 1 + 1+ explicit , ALL 1 + 1+ = 3.724 st 3.115 mm 4) Dünaamiline pinge vardas ja löögi rakenduspunkti dünaamiline siire N t d := t st kd = 75.611 2 mm d := st kd = 11.6 mm
Iga terrassi kujunemise eelduseks on jõesängi lammi sisselõikumine. Eesti jõeorgudes on terrassid kujunenud kitsaste, enamasti mõnekümne kuni mõnesja meetri laiuste lõikudena piki jõge. Suhteliselt sügavad ja lühikesed sälkorud – jäärakud ehk ovraagid. Eestis on jäärakuid vähe. Enamasti on nad kamardunud ja neid nimetatakse uhtorgudeks ehk balkadeks. 16. Jõgede toitumine, külje- ja põhjaerosioon, erosioonibaas, jõe pikiprofiil, jõe dünaamiline tasakaal ja seda takistavad faktorid Jõed toituvad valgaladelt jõkke voolavatest ainetest. Valgala on aga ala, kust kandub vesi jõesüst. Jõesängis voolav vesi uuristab nii kaldaid kui ka põhja. Toimub nii külje- kui ka põhjaerosioon. Esimene neist laiendab, teine sügavdab jõesängi. Põhjaerosiooni inens määrab erosioonibaas. See on veekogu pind (kas meri, järv või peajõgi), millesse jõgi suubub ja millest sügavamale ta sängi ei uurista
Phishing ehk õngevõtmine.Saadetakse laiali e-posti sõnumeid,mis tuleks nagu mõnelt tuntud firmalt või pangalt ja teatab,et meilisaaja krediitkaardi andmed vajavad uuendamist või kinnitamist ning palub klikkida meilis sisalduval lingil.See viib inimese veebilehele, mis näeb välja täpselt nii,nagu oleks tolle suure firma oma, kuid tegelikult on võltsitud.Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud vä...
Bioinformaatika ülesanded Järjestuste paaride joondamine (dot-plot, dünaamiline programmeerimine, skoorid). 1. Milliste ülesannete lahendamisel on vajalik järjestuste joondamine? 2. Kasutada suvalist dot ploti visualiseerimise programmi (näiteks DotMatcher http://mfgn.usm.edu/cgi-bin/emboss.pl?_action=input&_app=dotmatcher või DotPlot'i applet http://arbl.cvmbs.colostate.edu/molkit/dnadot/index.html). Leida järgnevate nukleotiidsete järjestuste paaride sarnased piirkonnad erinevatel raami
või ainevoolu. Väljundsuurus y ja sisendsuurus x on seotud diferentsiaalvõrrandiga Ajakonstant T näitab aega, mille jooksul siirdeprotsess lõppeks, kui väljundsuuruse muutmise kiirus oleks maksimaalne (nagu alghetkel). Siirdekarakteristik on näidatud joonisel a [http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/oppeinfo/AAR3330/2/2_9/2_9.html; E. Mäesalu ,,Automaatreguleerimise teooria alused" lk 42-45] Staatiline ja dünaamiline reziim Staatilises reziimis on elemendi sisendid ja väljundid konstantsed. Väljundi ja sisendi seost v = f (x) iseloomustadakse sageli staatilise karakteristikuga. Näiteks alloleval joonisel on kujutatud termopaari staatiline karakteristik. Staatilist reziimi nimetadakse mõnikord ka tasakaaluolukorraks. 4 Teist laadi sõltuvused on ARS ja tema elementide väljundite ja sisendite vahel
docstxt/15521181178293.txt
Uue ajastu ettevõtte organisatsiooniline käitumine Kaasaegsed ettevõtted muutuvad, samuti ka organisatsioonilise käitumise valdkond koos nendega. Artikkel keskendub kahele küsimusele: 1) kuidas on ettevõtete kaasaegseks muutumine (ajaga kaasas käimine?) mõjutanud organisatsioonide põhiomadusi? 2) Millised uued tegurid ja funktsioonid on kujunenud oluliseks organisatsioonide uurimisel? Organisatsioonilise käitumise kesksed probleemid on mõjutatud ettevõtete muutumisest. Jätkuvalt on traditsioonilisteks probleemideks: töömotivatsioon, saavutused, puudumine, käive, keskkond ja kultuur, grupid ja juhtimine. Uuringud on tõestanud, et trendid käivad tsüklitena: ratsionaalne ja normatiivne mõtlemine. Uurimise põhiküsimus on kas järgida muudatusi(dünaamiline turg) või jääda stabiilseks?
MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum. Erinevad süsteemid: mets, põld, meri, ookean jne. Avatud süsteem- aine ja energia vahetus süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär:
2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral. d) Kuidas paiknevad spektris 2. ja 3. järku moonutussaadused? f1 ja f2 on lähestikku paiknevad testtoonid. Näiteks 200 MHz ja 201 MHz. 2. järk: 2*f1; 2*f2; f1±f2 3
..................................................................... 12 4.4 Vedurid ja pidurid......................................................................................................... 16 5. Strateegia elluviimise kontrollimine ja hindamine.............................................................. 17 5.1 Strateegia elluviimise jälgimine.................................................................................... 17 5.2 Strateegia auditeerimine, strateegia dünaamiline muutmine........................................ 17 Kokkuvõte............................................................................................................................ 18 Kasutatud allikad.................................................................................................................. 19 Sissejuhatus Kursusetöö sai koostatud teemal "Organisatsiooni arengustrateegia pagariettevõtte näitel",
docstxt/128766448589.txt
5 Sd(1) = 7.4 Q1 14.3 -> 14 Sq(1) = 7 Sd(2) = 5.1 Q2 9.7 -> 10 Sq(2) = 5 Sd(3) = 2.0 Q3 3.5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6.1 -> 6 Sq(4) = 3 Sd(5) = 6.3 Q5 12.1 -> 12 Sq(5) = 6 Sd(6) = 2.8 Q6 5.1 -> 5 Sq(6) = 2.5 Sd(7) = 7.3 Q7 14.1 -> 14 Sq(7) = 7 2. Dünaamiline diapasoon Leida digisignaali dünaamiline diapasoon. DF = 20log(2F) = 24.0824 = 24 3. Suhteline kvateerimise viga signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral Leida suhteline kvanteerimisviga protsentides signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral. Sdmax(n) = 7,8 = q/Sdmax *100% = 2,56% Sdmin(n) = 2,0 = q/Sdmin *100% = 1% 4. Kvanteeritud signaali taastamine Kasutades 4-ja esimest diskreediväärtust viia läbi kvanteeritud signaali taastamise
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks
Jrk. paur, y= t, °C T, K x = 1/T x·y x2 nr mmHg logpaur 1 26,5 299,65 105 2,021 0,0033 0,0067 1,1137E-05 2 42,5 315,65 205 2,312 0,0032 0,0073 1,0037E-05 3 53 326,15 305 2,484 0,0031 0,0076 9,4008E-06 4 61 334,15 405 2,607 0,0030 0,0078 8,9561E-06 5 67,5 340,65 505 2,703 0,0029 0,0079 8,6175E-06 6 73 346,15 605 2,782 0,0029 0,0080 8,3459E-06 7 77,5 350,65 705 2,848 0,0029 0,0081 8,1330E-06 8 ...
1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3. Deformatsioonide liigid (nende skeemid). 4. Konstruktsiooni tugevuse varutegur
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks
Maa kui süsteem 1. Mis on süsteem, alamsüsteem, avatud ja suletud süsteem, staatiline ja dünaamiline süsteem, energiabilanss? Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum Alamsüsteem- maa kui süsteem on Päikesesüsteemi alamsüsteem, elementideks on kihid ehk sfäärid Avatud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat Suletud süsteem- süsteem, mille objektid vahetavad väliskeskkonnaga ainult energiat, aga mitte aineid Staatiline süsteem- jäik süsteem, mis ei muutu
o Püha Jüri laskurid o Mustlanna o Narr lautoga REMBRANDT 1606-1669 · maaligeenius · suurepärane graafik · rõhk valgusel-varjul, heledusel-tumedusel · hõõguvpunased ja kuldpruunid värvitoon · teemad: piibli, mütoloogia, olustik, maastik, portree · autoportree eraldi zanriks (75) o Dr. Tulpi anatoomialoeng meisterlik ülesehitus o Autoportree Saskiaga- elurõõm o Öine vahtkond valgusvihk, dünaamiline ülesehitus-okeeris publikut o Kadunud poja tagasitulek viimane töö, Luuka evangeeliumi mõistujutt varanduse ära raisanud noorukist NATÜÜRMORT vaikelu - kujutab elutuid esemeid · püüti rõhutada materjalitunnetust faktuuri esemelikkust · Enamasti kujutati veinipeekreid vaagnaid isuäratavate puuviljadega portselanvaagnaid
Süsteemi mõiste. Süsteemimudel. Muutujad ja parameetrid. Sisend-, oleku- ja väljundmuutujad. Millest sõltub süsteemi käitumine. Süsteemi matemaatiline mudel ja selle koostamine. Algolek ja selle sisu. Dünaamiline süsteem. Pidev- ja diskreetaja süsteemid. Süsteemi mõiste: Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Süsteem on see, mida saab vaadelda süsteemina (süsteem on subjektiivne – kui tahan, vaatan süsteemina, kui ei taha, ei vaata). Süsteem on funktsioon sisendist ja siseolekust, kui see võrrand teada, siis see võrrand on süsteem ehk süsteemimudel. Süsteemi omadused: element/objekt, sidemed (mistahes seosed elementide vahel, võivad olla
y y0 K= x x0 Elementide süsteemi ülekande tegur Süsteemis on kolm põhilist lülitusviisi: · Jadalülitus. K =K 1 K 2 K 3 ...K n · Rööplülitus. K =K 1 + K 2 + K 3 ...K n · Tagasisidega lülitus. Positiivne tagasiside tugevdab signaali. Negatiivne tagasiside nõrgendab signaali. Staatiline ja dünaamiline reziim Staatiline e püsiolek on siis kui kontrollitav parameeter ei muutu. Dünaamiline reziim e siirdeprotsess esineb siis kui toimub üleminek ühest püsiolekust teise. Iga reguleerimissüsteem töötab stabiilses reziimis (püsireziimis) või dünaamilises reziimis. Dünaamiline reziim esineb üleminekul ühest püsireziimist teise. Dünaamilist reziimi nimetatakse ka siirdeprotsessiks. Näiteks on mootoril dünaamiline reziim üleminekul ühelt püsikiiruselt teisele
3. Sotsiaalse võrgustiku teooria · Neurovõrgustikud · Mõjukusel põhinevad teooriad 4. Õppiv organisatsioon 5. Strateegiline juhtimine · Resource-based view RBV 6. Complexity theory Contingency theory sõltuvusteooria Väliskeskkond Tehnoloogia Sisekeskkond 1. Organisatsioon suletud vr. avatud süsteem 2. Organisatsiooni tasakaalustatus staatiline vr. dünaamiline tasakaal 3. Mõjukus resursside voog organisatsioonis ning organisatsiooni ja väliskeskkonna vahel Organisatsiooni ja väliskeskkonna vaheline mõju Organisatsioon on avatud süsteem Väliskeskkond Väliskeskkond Organisatsioon Organisatsioon 1. Eksogeenne lähenemine 1. Endogeenne lähenemine (proaktiivne) 2. Staatiline tasakaal 2. Dünaamiline tasakaal
Mis on pump? Seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks. Click to edit Master text styles Second level Third level · Liigitamine Fourth level 1. Kasutusala Fifth level 2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus ·
ettepanek] ei eita, et spontaansus ja loovus on vaid funktsiooni ja tuletise libiido või sotsiaalmajanduslik motiiv. 2. Armastus ja vastastikune jagamine on võimas, asendamatu tööpõhimõtte gruppide protsessised. Seetõttu on hädavajalik, et meil on usku oma ligimese kavatsusse, usku, mis ületab pelgalt sõnakuulelikkusest tulenevat füüsilise või juriidilist suunitlust. 3. Kõnealustele põhimõtetele rajatud ülimalt dünaamiline kogukond saab olla rajatud vaid kasutatdes uusimaid tehnoloogiaid/võtteid. 1925. aastal siirdus J.L. Moreno New Yorki. Selleks ajaks oli ta pannud aluse uutele meetoditele: grupiteraapiale, sotsiomeetriale, psühhodraamale. Tema edasine elu on nende meetodite täiendamine, edasiarendamine, rakendamine ning teadusmaailmale tutvustamine. 1930. aastatel töötas J.L. Moreno nõustaja-konsultandina vanglates, puuetega inimeste raviastutustes ning mitmetes sotsiaalsetes gruppides. 1936
Futurism Mis on futurism ? Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Gino Severini "Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf" 1912 Kuidas tekkis futurism ? Paljude noored arvasid, et Itaalia oli tol ajal väga mahajäänud maa, neile ei meeldinud unine provintslikkus ja eelnenud sajandite kultuuripärandi najal olesklemine. Nende arvates tuli üleminekut moodsale, tehnitsistlikule elulaadile kiirendada ja suunata pilk ainult tulevikku, katkestades sidemed minevikuga. Umberto Boccioni "Dynamism of a Man's Head" ( "Mehe pea dünaamilisus") 1914
lihasjõudu või üldtervislikku seisundit. Ülesanded- planeerida liigutusi, juhendada keha asendeid või tegevusi. 2) Liikumisravi läbiviimise printsiibid V: Haiguse iseloom või staadiumist, kus tunnid toimuvad (palat, ravivõimlemise saal). Tunni vorm (individuaaltund, grupitund, konsultatsioon). 3) Terapeutilise harjutuse klassifikatsioon V: Üldarendavad harjutused ja spetsiifilised harjutused. 4) Üldarendavad ja spetsiifilised harjutused liikumisravis. Staatiline ja dünaamiline harjutus liikumisravis Üldarendavad harjutused- Sobivad igasugusele kontingendile (erinevad lähteasendid, seosed, lihaspingeaste, kiirus, amplituudi suund, vahendid, lisaraskused). Parandavad organismi funktsionaalset seisundit. Elementaarsed, koordinatsioonilt lihtsad, tehniliselt kerged. Omandatakse elementaarne liigutusoskus, kujundatakse korrektne rüht, arendatakse erinevaid lihasgruppe või isoleeritud lihast, täiustatakse kehalisi võimeid.
GRAN CAVALLO KERT UDE G2B • LEONARDO DA VINCI, TEGEMIST ON RATSAMONUMENDIGA, 7.2M M KÕRGE • LEONARDO ALUSTAS TEOST 1481. JA SEE SAI VALMIS 1493. AASTAL • MILANO HERTSOGI TELLIMUSTÖÖ • HOOLIMATA ULATUSLIKEST ETTEVALMISTSTEST JÕUDIS VALMIS VAID SAVI MUDEL,MIDA ESITLETI KEISRI PULMAS • PÕHJUSEKS, MIKS VALMIS VAID SAVI MUDEL, OLI SÕJA OHT • VALAMISEKS VALMIS OLEVAT METALLI KASUTATI HOOPIS KAHURITE VALMISTAMISEKS, MIS TAKISTAS SKUKTPUURI VALMIMIST • HILJEM SEOSES HERTSOGI SURMAGA JA PRANTSLASTE SISSETUNGIGA, MILLAL HÄVIS KA MUDEL, JÄI ASI KATKI • ALLES 1977 CHARLES DENT ALUSTAS SKULPTUURI ELLUVIIMIST • SELLEKS KASUTAS TA LEONARDO SÄILINUD JOONISTUSI JA VALAS KUJU PRONKSI • ÜLESANNE OLI VÄGA RASKE NING FINANTSPÕHJUSTEL SELLELE KULUS ÜLE 15 AASTA JA LÄKS MAKSMA ROHKEM KUI 2.5 MILJONIT DOLLARIT • PRAEGU MONUMENDIL ON KAKS TÄISSUURUSES KOOPIAT • TEOSE KOMPOSITSIOON ON DÜNAAMILINE JA VAADELDAV IGAST KÜLJEST • VÄGA REALIST...
5 Firmaväärtused TURVALISUS Turvalisus on väga lai kuid samas väga isiklik mõiste. Pristis keskendub oma klientide personaalsete turvavajaduste ja ootuste täitmisele. 6 Eesmärgid Tagada klientide usaldus ja lojaalsus, garanteerida Pristise jätkuv dünaamiline kasv. Garanteerida ettevõtte väärtuse dünaamiline kasv. Võimaldada Pristise töötajatele ja partneritele realiseerida oma ambitsioone ning tagada hea elukvaliteet. 7
mõjub laengukandjale ka elektrostaatiline jõud. Igas ahela punktis mõjub laengule q0 summaarne jõud Selle jõu poolt tehtud töö lõigul 1-2: 25. Esitage Ohmi seadus ahela osa kohta valemiga ja graafiliselt I-U teljestikus erinevate takistustega. Mis on dünaamiline takistus ja millal seda kasutatakse. - Ohmi seadus on avastatud eksperimentaalselt, kuid omab Newtoni seadustele tuginevat põhjendust. R on tahela osa takistus. Dünaamiline takistus. 26. Tuletage Ohm'i seadus kogu ahela kohta. Lähtuge seosest. Ohmi seadus kogu ahela (vooluringi) kohta. Kuna ahel on suletud, siis : 27. Mida mõõdab voltmeeter. Tõestage oma väide kasutades allolevat joonist. RV - Voltmeetri sisetakistus. On suur võrreldes mõõdetava ahela osaga, et mitte häirida oluliselt mõõdetavat ahelat Üldistatud Ohmi seadus lõigul 12 Voltmeeter mõõdab pinget iseendal, mille kaudu
Mäluaadress sõnaline aadress programmi tekstis (esimene, counter,...) suhteline aadress objektmoodulis (14 baiti programmi algusest) absoluutne aadress absoluutne aadress tekitatakse: kompileerimise ajal laadimise ajal (kompilaator moodustab suhtelised aadressid) töötamise ajal (protsess töötamise ajal saab nihkuda ühest mälupiirkonnast teise) Kuidas realiseeritakse erinevaid sidumisviise? dünaamiline laadimine (korraldab põhiliselt kasutaja) programm laetakse sisse alles siis kui pöördutakse dünaamiline linkimine linkimise ajal asendusprogramm, mis näitab kuidas vajalik alamprogramm asub (keelte standardfunktsioonide teegid, vajab OS toetust) Ülekatetega struktuur (OVERLAY) Andmete sisestamine Töötlemine Väljastamine Pea
FUTURISM Mariliis ja Karoliina ÜLDISELT 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti ja kirjandusvool; Futurum tulevik; vanade kultuuritraditsioonide hülgamine; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat; Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. FUTURISM KUJUTAVAS KUNSTIS Liikumisillusioon; lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks; loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon; kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit; Lenduri vaatepunkt; Eredad värvid. KUNSTNIKUD Giacomo Balla; Umberto Boccioni; Carlo Carrà; Primo Conti; Luigi Russolo; Antonio Sant'Elia; Gino Severini; Ljubov Popova. UMBERTO BOCCIONI 19. oktoober 1882 – 17. august 1916; Itaalia maalikunstnik ja skulptor; Suri noorelt; liikumist (dünaamikat), kiirust ja tehnoloogiat; õppis Roomas koolis Scuola Libera del Nudo; ...
Stencil ja Sabloon - papist abivahend kujutise kandmiseks mingile pinnale, kasutatakse nt. graffitikunstnike poolt Sümmeetria - ühetaoliste objektide tasakaalustatud asetsemine, nt. asetsemine peegelpidis (liblikas) (vt. näide) Asümmeetria - objektide asetsemine tasakaalust väljas, nt. asümmeetriline juukselõikus (ükelt poolt pikk, teiselt poolt lühike) (vt. näide) Visand - kiire ja üldistatud vabakäejoonistus, nt. kavand suurele tööle Näide 1. Dünaamiline ja staatiline kompositsioon Näide 2. Sümmeetria ja asümmeetria Näide 3. Visand
realisatsiooni valik ........................................................................................................ 14 Osaliselt kaetud sümbolitega testimine..................................................................... 14 2 Ülesanne 1 Ülesande püstitus On antud mittelineaarne dünaamiline diskreetaja süsteem. Mittelineaarne funktsioon on tundmatu. On mõõdetavad ainult selle süsteemi sisend ja väljund. Süsteem on identifitseeritav ja juhitav vahemikus y [- 1; 1] . Sünteesida regulaator antud süsteemi juhtimiseks ja tõestada eksperimentaalselt juhtimissüsteemi töövõimekust. Juhtimissüsteem peab olema adaptiivne ning väljatöötatud lahenduste töövõimelisust tuleb kontrollida ka objekti mittelineaarsel mudelil ja häiringute olukorras. Lahenduskäik
lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toimub Louvre lossi edasiehitus. Päikesekuningas Luuis 14s, lasi ehitada 40 km kaugusele Pariisist Versailles lossi.(580m) Kõige uhkem saal Peegligalerii. Losside juurde kuulus alati Prantsuse park- hoolitsetud sümeetriline park. Venemaal. Peeter I alustab Neeva jõe kaldale barokse linna ehitamist
Athitektuur • Barokk iselomustvad ruumiline ulatus, Santa ühtsuse, voolavus Susanna keeruline, tavaliselt kaarjas kuju. • Iseloomulik üksikasjad barokk - Telamon (Atlanta), caryatid, mascarons. Ragusa (Ibla), Chiesa delle Anime del Purgatorio Maalikunst • Barokk maalimisviis iseloomustab dünaamiline kompositsioonid, "lennuk" ja hiilgus vormid, aristokraatlik ja erakorralise lood.Iseloomulikke jooni barokk - meeldejääv toretsus ja dünaamiline; ere näide - toimib Rubens ja Caravaggio. The Calling of Saint Matthew by Caravaggio
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester
koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega. Võiksin isegi öelda, et teoses on mingisugune tempodemäng. Teos on väga liuglev ja hästi mänguline. Palju crescendosi, pianosi jne. 5. Mis on Tambergi kõige kuulsama ooperi pealkiri? Tema kuulsaim ooper kannab pealkirja "Cyrano de Bergerac". 6. Iseloomusta kuulatud näidete põhjal Tambergi helikeelt! Tambergi helikeel on iga teosega väga erinev. Kohati on ta teostes nii kurbust, mis väljandum aeglaste
o. iga üksikut osakest liikumises. Jääs on osakesed kristalliliselt fikseeritud, vees on osakeste liikumisvõimalused suuremad, võimalikke olekuid rohkem ning ning nende jaotus on juhuslikum. Matemaatiliste mudelite klassifitseerimine Pidev diskreetne Lineaarne mittelineaarne Deterministlik stohhastiline Staatiline - dünaamiline Statsionaarne mudel kirjeldab süsteemi, kus süsteemi oleku (seisundi) parameetrid ei muutu, dünaamiline mudel aga süsteemi, kus oleku parameetrid muutuvad. statsionaarne dünaamiline Vaatleme tünnis olevat vett, kui süsteemi, mille oleku parameetriks on veetase (H) Sisse- ja Sisse- ja väljavool on väljavool on võrdsed erinevad
Kujutamis- ja vormiõpetus v erinevas eas inimeste kujutamine v inimese, looduse ja tehisvormide suhe v visandamine natuurist v varju tekkimine v langev vari Värvi- kompositsiooni- ja perspektiiviõpetus v koloriit v dünaamiline ja staatiline kompositsioon v pildi dominant v piiratud ja piiramata pinnad v õhuperspektiiv v pöörd- ja kandiliste kehade kujutamine ruumiliselt Disain ja kirjaõpetus v tööd joonlaua ja sirkliga (pinnalaotus pakendi või maketi jaoks) v kirjaoptika v fantaasiakiri v tarbegraafiline kiri (pakend, etikett) v keskkonna kujundamine sise- ja välisruumis (mänguväljak, jne.) Vestlused kunstist v rahvakunst
Staatilised venitusharjutused on peamiselt sellised nagu iga inimene venitamist ette kujutab. Siia kuuluvad kõik sellised harjutused, kus võetakse sisse mõni kindel asend ning hoiad seda teatud aja (soovitavalt 15-30 sek). Dünaamilised venitusharjutused on peamiselt suure ulatusega erinevad vibutused, hooliigutused ja jõuga sooritatavad painutusharjutused. Dünaamilised venitused sobivad väga hästi just enne hüppetreeningut- soojendades lihaseid ning suurendades nende liikuvust. Dünaamiline painduvus ongi see, mida kasutatakse jooksmisel ja hüppamisel. Kui Sul puudub piisav dünaamiline painduvus jooksmisel ja hüppamisel, tekivadki vigastused ja Su võimekus langeb. (Viide: http://huppevoime.edicypages.com/painduvus-ja-venitamine ) (Viide: http://www.vireo.ee/teenused/fusioteraapia-ja-massaaz/ ) (Viide: http://www.jooksupartner.ee/61) Kommentaar: venitusharjutused Kasutatud materjal 1. http://www.cs.ut.ee/~vello/VoimlemiseOpik.PDF 2
Tahvelarvutid ja nutitelefonid aga naudivad jätkuvat tõusulainet. Millionid eri suuruses ekraani on meie jaoks valla. Suur turg, millele tuleb osata lähendeda. Meieni on jõudnud mitmeid klientide poolseid küsimusi. Leidsime, et teema väärib veel süüvimist ning teile rohkem tutvustamist. Märksõnale rakendused, lisandub kindlasti mobiilne veebileht. Nimelt kasutab enamus tahvelarvutites interneti tarbijaid just viimast varianti. Mis siis õieti on dünaamiline disain? Lihtsamini öeldes, kasutab dünaamiline disain päringuid, mõistmaks milline on parim resulutsiooni vastaval seadmel. Kõige lihstsam dünaamilise disaini loomise viis seisneb programmeerimisel vastavate päringute sisse seadmist, mis ekraani suurust ja ekraani arvestades disaini kohandavad. Mida tähendab see uudiskirja disainimises? Tõsi, suurt erinevust dünaamilise veebilehe disainiga siin pole. Ehitad veebilehe korra ülesse dünaamilisel disainil ning tihandete
.. · tirel · lendtirel · ette salto 18.Südameklappe on vaja... ... et veri voolaks ühes suunas. 19. Kus suureneb verevool kehalisel aktiivsusel kõige enam? · Skeletilihases · südamelihases · neerudes 20. Mis ei mõjuta võimleja venivust? 1. temperatuur (ruumis) 2. ajaline määratlus (ööpäevas) 3. kehamass 4. liigeste jäikus vms 21. Streching on... · dünaamiline venitus · staatiline venitus · dünaamiline liigutus · staatiline liigutus 22. Õige venitamine toimub · aeglaselt lõdvestatud olekus · venituspiiri ületades · valudes 23. Vildakselgsus on ...skolioos 24.Ilma toetuspinnata pöörete sooritamine toimub... abil · puusavöö · pea · õlavöö 25.Tsenrifugaaljõud on seda suurem, mida ... · kaugemal on käed kehast · lähemal on käed kehale 26.Trampoliinil tahasaltos annab pöördejõu... · põlved · õlad
ruumiline või värelev. Mõnda op-kunsti teost ei saa üle mõne sekundi vaadata, sest see on silmale niivõrd ärritav. 1.7 Op-kunstnike eesmärk oli ruumilisuse või liikuvuse tunde tekitamine maalipinnal. 1.8 Otse loomulikult oli selliste teoste loomine plaanipärane ja eeldas põhjalikke teadmisi inimese silma töö põhimõtetest KOLMAS SLAID 1.9 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse. Kõige tuntumaks meetodiks on c 1.10 Op kunst on tunnetusele vastav kogemus. See on dünaamiline näiline kunst, mis koosneb esiplaanist, tagapalaanist ning kõrvutab silmale pingelisuse ja vastuolulisuse. 1.11 Kõige tuntumaks meetodiks on sellise efekti saamiseks joone ja mustri kasutamine. (Tavaliselt must-valge või hall) 1
· Hera tempel · Tolos Delfis ring tempel · Poseidoni tempel Skulptuur · inimene vabafiguur · ehitiste relieefid · igal perioodil omanäoline skulptuur 1. Arhailine aeg kore naine kuros mees · Kore · seisev · emotsioonitu (emotsioonid lisanduvad hellenismi ajastul) · algul dünaamiline liikumine puudub ajastute arenedes lisandub järjest dünaamilisust ning lähevad plastilisemaks · etteulatuvat kätt ei tehtud samast tükist · alati riides · Kuros üks jalg eespool käed kõrval (rusikas) emotsioonitu alasti aja jooksul plastilisemak ja dünaamilisemaks
et arvestades konteksti, milles programm töötama peab, informeerida huvitatud osapooli tarkvara kvaliteedist. Testimise peamiseks tegevuseks on vea leidmine eesmärgiga programmi käivitamine. Testimise eesmärgid Leida vigu Veenduda nõuetele vastavuses Pakkuda informatsiooni Veenduda, et muudatused ei toonud kaasa vigu mujal süsteemis Hinnata süsteemi töökindlust ja käideldavust Staatiline ja dünaamiline testimine Tarkvara testimine jaotatakse staatiliseks ja dünaamiliseks testimiseks. Staatiline testimine Staatilise testimise põhiülesandeks on leida vigu juba programmi projekteerimise faasides. Staatilise testimise käigus saab kontrollida ka süsteemi omadusi nagu näiteks hooldatavus, töökindlus, analüüsitavus. Dünaamiline testimine jaotatakse: funktsionaalseks testimiseks struktuurseks testimiseks.
muutmisel. 1 loomulik tunnusjoon, 2 reostaattunnusjooned ankruringi takistuse suurendamine suurendab tunnusjoone kallet, tunnusjooned lähtuvad ühest punktist 0. Pidurdusviisid Pidurduseks nimetatakse sellist mootori tööolukorda, kus moment takistab liikumist. Elektrimasina töö on ümberpööratav, s.t. ta võib töötada generaatori, mootori või piduri olukorras. Rööpergutusmootoril on võimalikud järgmised pidurdused: 1) rekuperatiivpidurdus, 2) vastulülituspidurdus, 3) dünaamiline pidurdus. 1) Rekuperatiivpidurdus tekib sel juhul, kui töömasin käitab elektrimootorit nurkkiirusega, mis on suurem ideaalse tühijooksu nurkkiirusest. · Selline olukord on võimalik, kui töömasina moment on samasuunaline mootori momendiga. · Kahe momendi summa koosmõjul nurkkiirus suureneb. · Ideaalse tühijooksu nurkkiiruse juures, kui = 0, on I = 0 ja E = U. · Edasisel nurkkiiruse suurenemisel üle ideaalse tühijooksu nurkkiiruse muutub
Isomeetrilise reziimi puhul avaldavad lihased pinget ilma oma pikkust muutmata ehk teisisõnu tähendab see, et lihaste kokkutõmmet. Staatilised pingutused on kõrge intensiivsusega ja väsitavad suhteliselt kiiresti, kuna nendega kaasneb lihaste hapnikuvarustatuse vähenemine. Staatilised pingutused võimaldavad arendada üksikute lihasgruppide jõudu ning tunnetada sporditehnika elemente, mida liikumises on väga raske tunnetada. Isotooniline ehk dünaamiline reziim Dünaamiliselt töötades lihase pikkus muutub. Vahelduva pinge ja lõdvestumise tulemus on kõrval asuvate liigeste liigutamine- näiteks biitsepsi abil käe painutamine hantli tõstmiseks. Dünaamiline jõud jaguneb omakorda kontsentriliseks ja ekstsentriliseks. Kontsentriline jõud on lihase kokkutõmme ja lühenemine näiteks tõstmisel, tõmbamisel, pressimisel või hüppamisel. Ekstsentriline jõud toimub keha
3. Õhu niiskuse mõju tema tihedusele võib jätta arvestamata. Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega vkeskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fvkeskm (m3/s), kus F toru ristlõige , m2 Õhu staatiline rõhk pst on õhuosakeste rõhk üksteisele ja toru seintele, kirjeldab õhuvoolu potentsiaal- set energiat toru ristlõikes. Kui rõhku arvestada vaakuumi suhtes, on tegemist absoluutse rõhuga, kui õhurõhu suhtes, suhtelise rõhuga. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes v2 pd = 2 Õhuvoolu kogurõhk väljendab õhuvoolu koguenergiat: v 2 p = p st + 2
reaalsemehaanilise liikumisega (kiiruste väli peab olema ühene). Vektorvälja ühesuse nõude tõttu ja voolujoone definitsioonist lähtuvalt pole voolujoonte lõikumine võimalik. Õige vastus on: ei, sest lõikepunktis pole kiirus määratav. Kui ümmargune voolutoru kitseneb, siis dünaamiline rõhk vooluses Voolutoru ristlõikepindala on võrdeline toru läbimõõdu ruuduga. Voolukiirus on vastavalt pidevuse võrrandile pöördvõrdeline ristlõikepindalaga. Kuna aga dünaamiline rõhk on võrdeline kiiruse ruuduga, siis järelikult on dünaamiline rõhk pöördvõrdeline toru läbimõõdu neljanda astmega. Õige vastus on: suureneb pöördvõrdeliselt toru läbimõõdu neljanada astmega. Kui voolus voolab torus hõõrdumisvabalt, siis kuidas jaotub rõhk piki toru? Hõõrdumisvaba vooluse voolamist torus kirjeldasime Euleri võrrandiga, mis sisaldas rõhu gradienti ja kiirendust erineval pool võrdusmärki
U3= -31,7dB = 0,026 V 0,045 2 + 0,026 2 k ml = = 0,076 0,68 Seejärel suurendasime generaatori väljundsignaali amplituudi nii, et viimane väljus märgatavalt amplituudkarakteristiku lineaarse osa piiridest ja leidsime mittelineaar- moonutuste teguri k ka sellel juhul. U1= -1,35dB = 0,86 V U2= -38,9dB = 0,011 V U3= -12,1dB = 0,25 V 0,0112 + 0,25 2 k ml = = 0,29 0,86 6. Pidime välja selgitama ülekandetrakti dünaamiline diapasoon. Dünaamiline diapasoon on suurima lubatava väljundpinge Umax ja vähima võimaliku väljundpinge Umin suhe detsibellides: Suurimaks lubatavaks väljundpingeks võtsime amplituudkarakteristiku käänupunkti. Vähim väljundpinge on valitud nii, et see peab 2...3 kordselt ületama mürapinge amplituudi vastuvõtja väljundis juhul kui saatja sisendis signaali pole. Umin 16mV 3x suurem 45mV Umax = 10V U1 := 10 -3 U2 := 45 10
2. Artikulatoorne foneetika Keeleteaduse alused: foneetika Mart Rannut [email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
