võetud nekrutitest. Ohvitseride väljaõpetamiseks mitmed uued sõjakoolid. Relvastuseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uurali rauamaagivarud. mundri ja laevastiku purjeriide valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta.
reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud. Samuti rajati riidemanufaktuure. Tööjõuks kasutati pärisorjastatud talupoegi. Kuna kõik vajas raha loodi eraldi ametkond, mis mõtles välja uusi makse. Näiteks maksustati aknad ja korstnad. Hiljem asendati need isikumaksu – pearahaga. Korraldati ka hingeloendusi. Ka valitsemiskorraldust muudeti. Venemaa jagati kubermangudeks. Bojaaride duuma asendati senatiga mis koosnes Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest. Senati kõrval tegutsesid ka kolleegiumid (ministeeriumid). Tähtsamad olid välisasjade, sõja- ja admiraliteedikolleegium. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe kaldale uue pealinna ehitamist. 1712. aastaks jõuti nii kaugele, et pealinn võidi Moskvast üle tuua. Linna rajamisel võeti eeskuju Amsterdamist. Ka õukonnas algasid ümberkorraldused. Keelati maani ulatuvate hõlmade ja varrukatega kuued
heakskiidu alamkoja tööle) 5. Kojad komplekteeritakse erinevate põhimõtetega: 1. (alamkoda otsene valimine; ülemkoda teened ja tiitel (Inglismaa). 2. Teisel juhul moodustatakse esinduskoda, mis esindab regionaalseid huve (venemaal, Saksamaal). 3. USA valitakse ka ülemkoda otse rahva poolt (3 varianti) Parlamentide nimetusi Riigikogu Eduskunta Knesset Kongress Parlamento Bundestag Rikstag Seim Duuma Parlamendi formaalõiguslik struktuur(1) Fikseeritud seadusega parlamendi juhatus (esimees ehk spiiker ja aseesimehed) ja komisjonid (tööorganid alatised keskenduvad ühele valitsemisalale; ajutised komisjonid erakorralised küsimused Poliitiline struktuur oleneb erakondlikust kooseisust fraktsioonid (ühe erakonna saadikud moodustavad) koalitsioon (valitsusparteid) ja opositsioon (ei osale valitsuses).
Moskvas ülestõus poolakatve vastu. Maakogu valis Vene tsaariks lõpuks Mihhail Romanovi. Suhetes Rootsiga oli probleemiks lubadus valida Venemaa troonile mõni Rootsi prints. Koostöö lõpetati, algas sõjategevus. Sõlmiti Stolbovo rahu ja Rootsi tagastas Venemaale segaduste ajal haaratud maad. Ka Poola-Leedu riik tegi veel ühe katse Moskva vallutamiseks, kuid see ebaõnnestus ja sõlmiti vaherahu, millega Venemaa loovutas alasid. Bojaaride Duuma ja prikaasid Mihhail Romanovi valimine tähendas segaduste aja lõpp ja tsaarivõimu taastamist. Tugevnes keskvõim. Kõrgeim võimuorgan oli ametlikult Bojaaride Duuma (tsaari lähikondlased). Tsaar kutsus duuma kokku oma äranägemisel eelkõige nõu saamiseks. Riigi administratiivaparaadi põhiosa moodustasid prikaasid (16.saj tekkinud) Romanovite valitsemisaja alguses oli neid 22, kuid tekkis juurde. Enamik neist oli loodud eri valitsemisharude
kinnisvaratehingute registreerimiseks loodi kohtute juurde kinnistusjaoskonnad. + hakkavad tööle advokaadid, kohtuprotsess avalik, kaotatakse seisuslikud kohtud Linnareform-1892 Kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka. Alanud majandusliku tõusu tagajärjel, mis jõukate linnaeestlaste arvu tõusule kaasa aitas, õnnestus eeslastel peagi siiski ka selle seaduse raames sakslaste ülemvõimule tõhusalt vastu hakata. + linnavolikogu e duuma said valida kõik kinnisvaraomanikud - rüütelkond tegutses edasi, kirikul suur roll võimu teostamisel Usureform kõigiti soodustati õigeusu levikut. Vürst Sahhovskoi eestvõttel rajati Virumaale, juba pikki saj pühaks peetud allika lähedale Kuremäe nunnaklooster. Eriti silmatorkav oli aga Aleksander Nevski katedraali püstitamine Toompeale, otse kubernerilossi vastu. Igaüks pidi nägema ja mõistam, et Tln kuulub Vene riigile. A.Nevski katedraalist veel
rahumeelsete kavatsustega, avasid ohvitserid tule. Surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II viibis meeleavalduse ajal Tsarskoje Selos, saades juhtunust teada palju hiljem. Samuti ei teatatud Nikolaile eelmisel päeval rahva kavatsusest anda keisrile edasi palvekiri. Pärast seda sündmust anti keisrile hüüdnimi- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan - duuma. Keisrile jäi siiski kõrgeim võim.1905. aasta Oktoobri Manifestiga andis Nikolai II inimestele kodanikuõigused. Venemaa hakkas taastuma Jaapani sõja laastavast mõjust. Majanduslik seis paranes. Reforme viis läbi Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin, andes talupoegadele maad asustamata aladel Siberis. Majanduslik toodang tõusis tunduvalt ning Venemaa saavutas 1914. aastaks teiste Euroopa riikidega võrreldava elatustaseme. Nikolai II perekond
• ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum • valiti Eestist 5 saadikut, nende seas üks venelane • baltisakslased jäid esinduseta • valitsus ei võtnud duumat tõsiselt - esimene duuma saadeti laiali • 3. juuli 1907 saadeti ka teine Riigiduuma laiali • kehtestati senisest palju reaktsioonilisem valimisseadus • Baltimaade kindralkuberneri juures moodustati Erinõukogu, mis läks laiali, kuna ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove • eestlased saavutasid edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil, baltisakslaseid tõrjuti tagaplaanile 40. Esimene maailmasõda- 3. august 1914- 18. nov. 1918
inimesed ei soovinud muudatusi (vana feodaalkord, said makse), vägivald rahva vastu, rahutused suruti veriselt maha, G.Rasputini populaarsus tsaari perekonnas, ebaedukas I ms, vilets raudteede võrgustik, linnad näljas, riigiasjadega tegeles tsaarinna, kes oli rahvustel sakslane Sündmused: streigid ja demostratsioonid, naised nõudsid leiba, rahu ja mehi, armee läks üle rahva poolele, Duuma moodustab Ajutise Valitsuse, mängu tulid sotsialistid (tööliste ja soldatite saadikute nõukogu), kaksikvõim, tsaar sunnitakse troonist loobuma. Tagajärjed: enamlaste võimuletulek 1) Sotsialistliku majanduse dominatsioon 2) Tööliste ja talupoegade rahulolu 3) Mõisnike, haritlaste, usklike protest 4) Kodanlike parteide väljaastumised 5) Armee muutumine sisepoliitiliseks jõuks 6) Kodusõda 7) Revolutsioon Saksamaal
LIIVALAIA GÜMNAASIUM Eesti Taasiseseisvumine Referaat Nimi: Andero Mardo Tallinn 2006 Rahvarinnete koostöö formaliseerimine 1989. a. mai keskel korraldati Tallinnas ERR Rahvavolikogu, Lätimaa Rahvarinde Duuma ja Leedu Sajudise volikogu täiskogude ühisistungid ehk Balti Assamblee. Selle suurfoorumi eesmärgiks oli Baltimaade suurimate ja mõjukamate rahvaliikumiste ühise poliitika koordineerimine ja rahvaliikumiste demokraatlike taotluste teadvustamine NSV Liidu ja maailma avalikkusele. Assambleel võeti vastu kümmekond dokumenti. Balti rahvaste õiguste deklaratsioonis kinnitati rahvaste "õigust enesemääramisele ja oma poliitilise staatuse vabale määramisele"
Inimesed mäletavad küll rohkem seda, et Peeter I keelas venemaalastel habeme kandmise, kuid Peeter I muutis Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietuse sundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Organisatsioonilised ja haldusalased ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud ja talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse, selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine 17. sajandil alanud protsess, mil kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega, see koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu, patriarhi ametikoht kaotati. Kolleegimuid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik, moodustati kubermangud. Iga kubermangu eesotsas valitses kuberner.
senine "vägivallavalitsus" ning luua demokraatlik vabariik. Need koosolekud süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid, rüüstati mõisaid. Selle tõttu tehti karistussalgad, eeluurimiseta ja kohtuta lasti maha üle 300 inimese. Ainuüksi Eestimaa kubermangus loeti 1906. a üle 2000 erineva vastuhaku, alles 1908 leevendati seisukorda. 17. oktoobri manifesti järgselt pandi suuri lootusi kokkukutsutavale rahvaesindusele - Riigiduumale. 5 saadikut - 4 eestlast ja 1 venelane. Valitsus ei võtnud duuma tõsiselt ja see saadeti laiali. Ka teisel duumal ei läinud paremini. Neil aastail (1907) saavutasid eestlased edu vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 7. Esimene maailmasõda Antandi riigid Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa (hiljem ka Itaalia) ja Keskriigid Saksamaa, Austria-Ungari ning Türgi. Esimene maailmasõja alguseks võib lugeda 28.juulit, 1914, kui Austria-Ungari kulutab Serbiale sõja. Sõja kuulutamise ajendiks oli 28.juuni atendaat Austria-Ungari kroonprintsi Franz Ferdinandi vastu
1. Uusaja algus.....................................................................................................................2 2. Puritanism Kapitalistliku ühiskonna mõttelaad inglismaal 17. saj.-l............................2 3. Ilmalikud ühiskondlikud-poliitilised suunad ja teooriad inglise revolutsiooni ajal.........2 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal..................................................................................3 5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal.............................................................. 3 6. Saksa valgustus................................................................................................................ 4 7. Prantsuse absolutism 17.-18. sajandil.............................................................................. 4 8. Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil..........................................................4 9. Saksamaa riiklik...
· 1697-1698 korraldas ta pikema tutvumisreisi Euroopasse. · Põhjasõda, sooviga hõivata Läänemere rannik oli Venemaa jaoks alanud halvasti ja Peeter I oli sunnitud alustama põhjalikke reforme: värvati uus sõjavägi, välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega · 1722 seati sisse teenistusastmestik, mis määras ära iga sõjaväelase auastme ja positsiooni · Valitsusasutuste struktuuri muudeti põhjalikult bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest senatiga · Kirik allutati riigile, patriarhi ametikoht kaotati ja kirikupeaks sai tsaar · Riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi üle isikumaksule (pearahale), mida pidid maksma kõik meesssost elanikud, v.a aadlikud ja vaimulikud · Hakati korraldama rahvaloendusi e. hingerevisjone, et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet · 1712. Toodi pealinn Moskvast Peterburi, mille ülesehitamine oli Peeter I üks osa
ja seda ümbritseva pargi. Keisrinna Katariina I auks Kadrioruks nimetatud keiserlikku suveresidentsi külastas toona enamik Venemaa valitsejaid. Katariina II Suure valitsemisaega (17621796) peetakse aga Vene impeeriumi õitseajaks. 1812. aasta Isamaasõjas lõi Venemaa tagasi Napoleoni vägede pealetungi. 1861. aasta reform kaotas pärisorjuse Venemaal. 1905. aasta revolutsioon viis Venemaa esimese parlamendi duuma moodustamiseni. Duuma tegutses 1917. aastani. Aastail 19141918 osales riik I maailmasõjas. 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni käigus kukutati isevalitsus. Pärast sama aasta Oktoobrirevolutsiooni elas Venemaa üle kodusõja, järgnes maa kollektiviseerimine. Omaette leheküljeks Venemaa ajaloos on 1930-ndate aastate represseerimised. 1941.1945. aastail võitles riik Suures Isamaasõjas. Pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aasta detsembris sai Venemaast sõltumatu riik.
kes ei tahtnud midagi teada eesti vähemlaste rahvuslikest taotlustest. Enamlaste poolele asus hulk eesti töölisi. 1913 hakkas Narvas ilmuma enamlik töölisajaleht ,,Kiir", mida toimetas juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali
Inimesed mäletasid küll rohkem seda, et ta keelas vanameelsetel habeme kandmise, kuid tegelikult muutis Peeter I Venemaa valitsemisviisilt ja üldiselt suundumusel lähedaseks Euroopa riikidele. Euroopalike kommete, eluviisi ja riietusesundkorras sisse viimine oli vaid selle asja väline külg. Haldusalased ja organisitsioonilised ümberkorraldused puudutasid vaid ühiskonna eliiti. Sellepärast süvenesid vastuolud talupoegade ja aadlike vahel veel enamgi. Peeter I lõpetas Bojaaride Duuma tegevuse (see oli riiki valitsenud nõukogu). Selle asemele loodi 1711. aastal Senat, millele usaldati asjade ajamine. 17. sajandil alanud protsess, millega kirik seoti tugevasti riigiga, viidi lõpule Püha Sinodi loomisega. Püha Sinod koosnes kõrgematest vaimulikest ja see juhtis vaimuelu. Patriarhi ametikoht kaotati. Erilised kolleegiumid kontrollisid seda, kuidas aadlikud valitsesid maad ja pärisoriseid talupoegi. Peeter I reformidega tugevnes aadliriik
1721. aastal kirjutati Venemaa ja Rootsi vahel alla Uusikaupunki rahu millega sõda lõppes. 1703. aastal alustas Peeter I Neeva jõe suudmesse Peterburgi ehitamist. Peterburgi keskmeks kujunes Peeter-Pauli kindlus. 1712. aastal toodi Venemaa pealinn Moskvast Peterburgi üle. Peeter I nimetas Peterburgi Venemaa ,,aknaks Euroopasse". Peale sõjaväe muutis Peeter I ka õukonnaelu Euroopalikumaks, jagas Venemaa kubermangudeks, asendas Bojaaride duuma senatiga, lasi rajada palju manufaktuure, asutas kolleegiume, kehtestas Venemaal Juliuse kalendri, asutas Teaduste Akadeemia (1724) ning lasi luua ka palju uusi makse (nt: habeme-, korstna- ja aknamaksud, ning hiljem asendas need isikumaksega ehk pearahaga). Lisaks võidule Põhjasõjas vallutas Peeter I ka Türgilt Azovi (1696. aastal). Azov kaotati aga Türgi vastasel Pruti sõjakäigul 1711. aastal. Venemaa oli aga sõjas ka Iraaniga (1722-1723).
vürstile Vladimir Monomahhile [1113-1125] Bütsantsi keiser Konstantinos IX Monomachos (tegelikult pärineb see siiski hilisemast ajast ja on tatari töö, ristiga poolkera ja karusnahkne ääris on lisatud hiljem). Tseremoonia käigus pöördus Makari tsaari poole ja rõhutas mitte ainult tema võimu jumalikku päritolu, vaid ka kohust kohkumatult kaitsta õigeusu kirikut. Mõni nädal pärast kroonimist abiellus Ivan Anastassija Zahharinaga, Bojaaride Duuma mõjuka liikme Roman Jurjevits Zahharini tütrega. See perekond, mis sai hiljem tuntuks Romanovite nime all, pärines aadlikust nimega Andrei Ivanovits Kobõla, kes oli tulnud Moskvasse 14. sajandi algul. Ivani abielu juhtus olema õnnelik, Anastassija avaldas oma abikaasale tasakaalustavat mõju. Juunis 1547 tabas Moskvat hävitav tulekahju. Glinskite kuritarvitustest ja julmusest vihale aetud rahvas hakkas mässama. Arvati, et linn süttis tsaari vanaema Anna Glinskaja nõidusest. Juri
Osades riikides kehtestati üldine töökohustus. Ühtlasi oli seadusega keelatud igasugune virisemine. Tekib riigi monopolislik kapitalism- majandusviis, mille puhul riik kontrollib majandust, säilitades eraomandi ja soosides monopole. Sõjast sai suurt kasu USA. Venemaa veebruari revolutsioon 1917(põhjused, mis toimus, tagajärjed)' Põhjuseks oli majanduslik langus, nälg, ebaedu rinnetel, rahulolematus tsaarivalitsusega. Rahval puudus igasugune võim, sest duuma osakaal oli väga väike. Nikolai II oli valitsejana nõrk ja ebakompetentne. Teda ümbritsenud inimesed ei soovinud midagi muuta. Tohutu vahe oli rikastel ja vaestel. Tsaar kasutas vägivalda rahva vastu. Rasputini populaarsus tsaari perekonna hulgas ja ebapopulaarsus väljaspool seda. Inimesed hakkasid streikima ja toimusid demonstratsioonid. Taheti leiba, sõja lõppu ja mehi tagasi sõjast. Veebruari lõpus armee läheb rahva poole üle
keelt. Nikolai valitsuse ajal toimus Venemaa ja Jaapani vahel sõda, milles Venemaa kaotas täielikult. Nikolaile sooviti viia rahva poolt palvekiri, kuid tsaariarmee ohvitserid arvasid, et tegu on rahutusega ja avasid tule, surma sai üle tuhande inimese. Nikolai II sai seetõttu endale hüüdnime- Verine Nikolai. Revolutsiooni tõttu oli Nikolai II sunnitud tegema järeleandmisi. Ta kirjutas alla manifestile, mille tulemusena moodustati Venemaal uus riigiorgan duuma. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine serblase poolt 1914. aastal vallandas kriitilise olukorra Venemaa ja Saksamaa vahel. Kuulutati välja sõda, mis Venemaal arvati, et tuleb lühike ja võidukas, kuid kujunes oodatust pikemaks. Inimkaotused olid suured, mõlemal poolel. Peterburis oli valitsus jäetud keisri naise Aleksandra juhatada, kes pidas nõu abikaasaga otsuste langetamisel, kuid oli samas mõjutatud Rasputini poolt
vaimulike. Seoses sellega hakati korraldama ka regulaarseid hingeloendusi. Kuna kõiki 2 ,,Uusaeg. Õpik 8. klassile" Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline, lk 46 3 ,,Tsaaride aeg" Mati Laur, lk 62 4 ,,Peeter Suur" Lindsey Hughes, lk 208 3 neid töid juhtis riik, siis muutis Peeter I põhjalikult ka valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusisikutest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks.5 Toimunust oli vapustatud terve ühiskond, arvati isegi, et tsaar on välismaal äravahetatud. Peeter I Põhjasõjas 1699. aastal moodustati Rootsi vastane koalitsioon, kuhu kuulusid Venemaa, Taani ning Saksimaa. Peeter I soovis Põhjasõjaga tagasi võita Ingerimaa ja samuti väljapääsu Läänemerele. 1700
kodanikuvabadus, kukutada võim Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused: 1) kujunes riigist, mille valitsejaks oli kogu maa ja kõigi selle elanike omanik 2) Tsaari alamatel polnud traditsioonilisi õigusi ja seaduslikku kaitset 3) ei leidunud magnaate, kes oleksid võinud olla isevalitsusele vastukaaluks nagu 17. saj inglismaal ja 18. saj prantsusmaal
1906 olid sots.dem.id ühinenud, kuid 1912 jälle lahus bols. ja mens. ja konkureerisid mõju pärast. 4. Usaldamatuse kasv tsaaripere vastu tsaar Mogiljovis armee ülemjuhataja, Rasputin oli tsaarinna nõunik Peterburis, peeti mõlemaid saksa spioonideks. 1917. algab suurte streikidega, tsaar laseb moodustada Petrogradi erisõjaväe ringkonna. Riigiduuma tegi ettepaneku moodustada uus valitsus, millel oleks rahva toetus, seeläbi päästa monarhia. Tsaar käskis duuma laiali saata. Algas uus streikide laine, Putilovis jälle mäss, naised nõuavad tänavatel leiba, rahu ja mehi koju. 27. veebruar sõdurid läksid relvadega rahva poole üle 3. märts Nikolai II loobus troonist võim läks üle Ajutisele Valitsusele, algas kaksikvõimu periood. Revolutsiooni käigus moodustati kaks konkureerivat võimuorganit: 1. Ajutine Valitsus, mis koosnes Riigiduuma saadikutest (lubas dem. Vabadusi ja Asutava kogu kokkukutsumist). 2
SR-is omakorda lõhenemine: parempoolsed (mõõdukad ja reformidele häälestatud) / pahempoolsed (revol. põrandaalused). Neid ühendas tenor. 1917- 1918 polsevike ja vasakpoolsete esseenide kaolitsioon. Läksid tülli ja lagunes. 1905 Venemaal tõsine kriis (esimene Vene revolutsioon). Põhjused Vene-Jaapani sõjas lüüasaamine. Algab tõsine käärimine. Nikolai II annab välja 17. 10. 1905 manifesti, lubab 3 väga olulist asja: 1) Kutsuda kokku Vene riigi parlament e. duuma. 2) Lubada tegutseda poliitilistel erakondadel. 3) Lubada elementaarsed kodanikuvabadused. Tekib mitu parteid: · KD-konstitutsioonilised demokraadid (liberaalid, eesotsas Vene haritlased, ka Tallinnas, Tartus ja Narvas). · Balti sakslased-keskus Riias, Lõuna-Eesti mõisnikud. · Eestimaa konstitutsiooniline partei- Põhja-Eesti Balti aadlikud. · Esimene Eesti partei e. Eduerakond e
2) negatiivse külje! · Sõjaväereform- värvati uus sõjavägi. Välismaalastest ohvitserkond vahetati järk-järgult välja vene aadlikega. · 1722. a. seati sisse teenistusasmesik, mis määras kindlaks iga sõjaväelase ja riigiametniku auastme ja positsiooni. Usina teenistusega võis nüüd ka madalama päritoluga mees tõusta aadliseisusesse. · Muudeti valitsusasutuste strukuuri. Bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usadusalustest koosneva senatiga. · Kiriku allutamine riigile- patriarhi ametikoht kaotati ning kirikupeaks sai tsaar. · Hakkati koguma pearaha riigikassa tõhusamaks täitmiseks mindi ple isikumaksule, mida tasus kogu meessoost elanikkond, väljaarvatud aadlikud ja vaimulikud. · Korraldati hingerevisjone ehk rahvaloendusi, selleks et saada maksukohuslastest täpset ülevaadet. · Pealinnaks sai aastal 1712
Muidugi mõjutas seda otsust ka tema teadmatus riigiasjadest ja esijalgne kirjaoskamatus, kuid eelkõige tema väga noor iga. On teada, et 1682. aasta 27. aprillil kuulutas Bojaaride Duum keisriks tollal vaid 9-aastase ja 11-kuuse Peetri. Peale poolpimeda ja haige poolvenna Ivani jäi tsaaritroonist kõrvale ka ta poolõde Sofia, kes end kõrvale jäetuna tundes püüdis teha kõike, et upitada Peetri kohale Ivan, kuid selleks vajas ta toetust väljaspoolt Bojaaride Duuma. Sofia õnneks oli kujunenud olukord, kus streletsid, ärevil lakkamatutest vaidlustest oma juhtimiskorralduse, palga ja tingimuste üle, osutusid Fjodori surma järel eriti tundlikeks kuulujuttude suhtes, mis pajatasid Kremlis valitsevast ebaõiglusest ja sohitegemisest. 2 Niisiis algatas auahne ja võimujanuline Peetri poolõde Sofia mitmeid streletside mässe, milles hukkusid paljud süütud inimesed otse noore valitseja Peeter I slime ees. Nende
Tallinnast saabunud tööliste toetusel algas mõisade põletamine. Kokku rüüstati ja hävitati Eestis, peamiselt eestimaa kubermangus u 120 mõisa. Kuulsaks sai laul "Mõisad põlevad, saksad surevad.." Nüüd alustasid tegevust karistussalgad, keda sagely juhtisid baltisaksa mõisnikud. Kehtestati verine terror. Revolutsioon ei lõppenud siiski päevapealt.1906.a valiti I Riigituuma, kuhu pääses ka Tõnisson. Peagi saadeti esimene duuma laiali, Tõnisson kirj alla seda taunivale nn. Viiburi üleskutsele ja pandi mõneks ajkas vangi. 1905.a olid eestlased sasnud aimu, mida kujutab endast pahempoolne ideoloogia nii teooria kui praktikas, näinud ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas, asustanud oma esimese erakonna, teinud läbi esimesed üldvalimised ja saanud esimesed parlamentaarse võitluse kogemused. Kultuur 19.saj lõpp ja 20
Lõpuks lepiti kokku, et kirikud võisid omaks pidada neid maid mis nad olid saanud enne Ivani troonile tulekut. Hariduse poole pealt pakuti Ivanile, et vene noored läheksid õppima Rooma ladina keelt ja teadusi ning et nad ise õpetaksid teistele vene keelt, kuid Ivan keeldus öeldes, et need tooksid Venemaale naastes vabamõtlemist, korralagedust ja Lääne-Euroopa kombeid (ka rõivamoe). PEETER I: 1672-1725 (valitses 1682-1725) Peeter I kaotas 17.s. lõpul Bojaaride Duuma tähtsuse ja asutas 1711 kõrgeima riigiasutuse Senati. Alustati uute keskasutuste kollegiumide loomist.Seda juhtis president, kelle abiliseks olid viitsepresident, nõunikud ja assessorid. Kohalikus halduses kehtestes Peeter I kubermangude süsteemi. Algul oli maa jaotatud kaheksaks kubermanguks, hiljem nende arv pidevalt kasvas. Peeter I ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis Peeter endale keisri tiitli ja Venemaast sai keisririik. IMPEERIUM.
1905a Revolutsioon oli poliitiline rahvuslik agraarne 9 jaanuar 1905 verine pühapäev peterburis Venemaal alanud rahutused jõudsid eestisse oktoobris 1905 oli venemaal rauteelaste suur streik millega ühinesid tallinna töölised 16 oktoober oli tallinnas uuel turul suur rahva koosolek sõjavõgu tulistas rahvast Surma sai 94 inimest haavata üle 200 17 okt 1905Tsaar nikolai teine kirjutas tsaar nikolai 2 alla manifestile milles lubas rahvale poliitilisi vabadusi ja riigi duuma valimisi Riigiduuma on ülevenemaaline rahvaesindus Nov 1905 jaan tõnisson esimese legaalse partei eesti rahvameelse edu erakonna Hakati looma tööliste ametiühinguid 1905 rahva asemike koosolek kokku tuli umbes 800 saadikut Kahjuks oldi erinevate vaadetega seetõttu toimus tartus kaks koosolekut jälle olid eestlased lõhenenud mõõdukana jaan tõnissoni juhtimisel nõudsid konstitutsioonilist monarhiat eesti alade ühendamist, baltisaksa eesõiguste piiramist jne
muutuda Asutavaks Koguks - Parlament kujundati kahekojaliseks: Riigiduuma ehk alamkoda, kes valiti piiratud õigustega rahva poolt ning Riiginõukogu ehk ülemkoda, mis koosnes tsaari poolt nimetatud liikmetest ja semstvote, aadlikogude jne poolt valitud esindajatest - Riigiduuma ja Riiginõukogu pidid seaduseelnõude arutamisel ühisele otsusele jõudma - Tsaaril oli õigus duuma laiali saata ning ta kasutas seda võimalust mitmeid kordi - Duumal polnud õigusi riigi eelarve määramisel - Tsaarile jäi alles piiramatu isevalitseja võim täidesaatval alal, tal oli õigus juhtida välispoliitikat, kuulutada sõda ja teha rahu, sõlmida lepinguid jne - Uue riigikorra puhul ei olnud oluline enam Riigiduuma koosseis ega tegevus - Tsaarivalitsus oli peale revolutsiooni sunnitud andma järele paljudes eluvaldkondades
SISSEJUHATUS JA KRONOLOOGIA SISSEJUHATUS o Keskaja piirid on kokkuleppelised. Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. o Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas: Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) Ameerika avastamist Kolumbuse poolt ( 1492) Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal (1517) o Varakeskajal oli Euroopa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud ( 5-10 saj) o Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu (11-13 saj) o Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi ( 14-15 saj) KRO...
kogenud omavalitsus. · Eestlased võtsid osa vene vägedes. Sõjaväelase karjäär oli eestlaste seas populaarne, tagas riigi ülalpidamise. · Tallinna elanikkonna kasv. 2.2 Veebruarirevolutsioon · 23.02. 1917 revolutsiooni algus Peterburis. Algas garnisonis puhkenud mässust. Kindralid kartsid mässu levimist rindele ja veensid Nikolai II tagasi astuma. Võimu võttis üle duuma komitee, mis nimetas end Ajutiseks Valitsuseks (AV). · Kuuldused revolutsioonist jõuavad Tallinna. Vene AV esindajana võtab võimu üle kubermangukomissar Jaan Poska, kes määrab maakonnakomissarid ja politseiülemad. Omavalitsuse kava väljatöötamine. · Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. · Eestlaste meeleavaldus Peterburis, 40 000 inimest, korraldab Eesti
Ratsionalistid kritiseerisid Baltikumis valitsevat pärisorjust. (August Wilhelm Hupel andis välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. ) Poliitilised olud ja kultuur enne 1.maailmasõda Poliitilised olud. 17. oktoobri manifestiga kutsuti kokku Riigiduuma. 1906. aasta Riigiduumase valiti Eestist 5 saadikut. Eesti esindajad toetasid poliitilistes küsimustes vene kadette ja rahvusküsimustes vähemusrahvaste saadikuid. Valitsus ei võtnud duumat tõsiselt , duuma saadeti laiali enne kui see suutis tõsiselt tööle hakata. Ka teine Riigiduuma ei püsinud kauem koos. Paremini ei läinud ka Erinõukogul, mis pidi vähendama sotsiaalseid pingeid Baltimaades. Baltisakslaste poolt koostatud eelnõud ei rahuldanud eestlaste soove ning nõukogu läks laiali. Edu saavutati vaid omavalitsuste tasandil. Paljudes linnades (nt Tallinnas) tõrjuti linnavalitsusest baltisakslased välja. Kultuur. 19. sajandi lõpuks oli üldine kirjaoskuse protsent 77,7%. 1906
Abiellumise kaudu on Raudsepad seotud Astidega (sh. Karl Ast), sugulu s on ka Zirnaskitega Räpina poolt - seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 - 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg.Üks Anna Schulzenbergi õdedest - Ida - oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt, täpne koht teadmata. Schulzenbergid on pärit Hallistest , üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnd vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem. Jaan õppis Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas natuke aega Rõngus õpetajana, pidi siis ateistlike vaadete pärast õpetajaametist loobuma ja hakkas tegelema äriga. Ta alustas raamatukauplusega Valgas, istus revolutsioonilise tegevuse pärast 1906 Pihkvas vangis, jätkas aga edukat äritegevust kuni 1940. aastani, sellest suurema osa
Karl Ast), sugulus on ka Zirnaskitega Räpina poolt seda perekonnanime kandis Nora Raudsepa vanaema Ann. Nora Raudsepa ema Marie (1881 1971) neiupõlvenimi oli Jänes, tema ema Anna neiupõlvenimi omakorda Schulzenberg. Üks Anna Schulzenbergi õdedest Ida oli kirjanik Arvo Mägi ema. Jänesed on pärit Mulgimaalt. Schulzenbergid on pärit Hallistest, üks neist, Martin Schulzenberg oli Venemaa esimese duuma saadik Liivimaalt. Jaan Raudsepp oli üks viiest vennast. Tema isa Juhan oli olnud vallakohtunik, vanem vend ja Soodla talu pärija David vallavanem. Jaan õppis Tartu Õpetajate Seminaris ja töötas natuke aega Rõngus õpetajana, pidi siis ateistlike vaadete pärast õpetajaametist loobuma ja hakkas tegelema äriga. Ta alustas raamatukauplusega Valgas, istus revolutsioonilise tegevuse pärast 1906 Pihkvas vangis, jätkas aga edukat äritegevust kuni 1940
Majandus Ühiskond ja kultuur Katkestused (aastad): 1710 Katkuepideemia Eestis 1905 „Verine Pühapäev“ – revolutsioon (mõisnike vastu) 1914-1920 ... 1934 Konstatin Pätsi riigipööre 1953 Stalini surm (rahvas Siberist tagasi, hirmuvalitsus kadus) Institutsioonid: tähtsamad muutused 1905 – laiendas ajutiselt poliitilisi vajadusi (konstitutsiooniline monarhia, duuma valimised) ja nõrgendas tsensuuri, maailmasõja ajal taas surve tugevnemine Pärast 1920 – demokraatliku vabariigi institutsioonid: riigikogu ja sellest sõltuv valitsus koos riigivanemaga 1933 uus põhiseadus – valitav riigipea, valimised pidanuks olema aprillis 1934, märtsis aga Pätsi erakorraline seisukord (põhjenduseks vapside riigipöörde oht), korduv parlamendivalimiste „edasilükkamine“
riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Lätis Seim, Prantsusmaal 4 Rahvusassamblee, Ühendatud Kuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis. (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei
Väga palju on raamatus viidatud erinevatele allikatele ajalehtedes, kus tuuakse välja, mida keegi on mingil ajahetkel öelnud. Lugedes neid erinevaid mõtteid ja öelduid, andis see selgelt edasi räägitud ajastu emotsioone. 3 1. HÄDARAHAST PÄRISRAHANI Alates 1918. aastast 24. veebruar ringlesid Eesti Vabariigis tsaariaegsed Vene rublad, Saksa okupatsiooni idamargad, Soome margad, duuma rublad ja Kerenski rahad. Samas mainib ajaloodoktor Jüri Ant, et nende kõrvale tulid veel Judenitsi rahad ja Nõukogude Vene sovznakid. 1918. aasta 30. novembril deklareeris Ajutine Valitsus, et Eesti rahaühikuks on mark, mis võrdub Soome margaga. Sellest kirjutab Leho Lõhmus (ajakiri Mees, 1996, nr 8, lk 20): ,,Samas määrati kindlaks kursid teiste rahaühikutega , millega eelmised võimud olid riigi üle ujutanud
inimeste mõtetes edasi. *** Seadusandlikku võimu teostab demokraatlikus ühiskonnas PARLAMENT, mille valivad kõik riigi täiskasvanud kodanikud (Eestis alates 18. eluaastast). Sõna parlament on tulnud meie keelde prantsuse keelest. Sõna parler on prantsuse keeles kõnelema, kõne; seega oleks parlament meie keeles kõnekoda. Igas riigis on parlamendil oma nimi: Eestis Riigikogu, Soomes Eduskunta, Lätis Seim, Prantsusmaal Rahvusassamblee, Ühendkuningriigis the Commons, Venemaal Duuma jt. Eestis valib rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti. Viimati valisime uue Riigikogu koosseisu märtsis 2015. Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut (paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). 5 J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis .
algus. Üle kogu riigi algasid väljaastumised: streik (tööstusettevõtted, põllutöölised, üliõpilased, sõjavägi). Esialgu nõuti majanduslikke asju. Hakati ka kirjutama erinevaid palvekirju ja märgukirjasid. 16. oktoober rongkäik. 94 surnut (sõjavägi tulistas). 17.oktoober Oktoobri Manifest. Lubati demokraatlikud vabadused. Lubati kokku kutsuda rahvaesindus ehk duuma. Eesti Rahvameelne Eduerakond ehk ERE Talurahva maavalduste suurendamist, rahvuslikku enesemääramisõigust. ESDTÜ (Eesti Sotsiaaldemokraatlik Töölisteühisus). Rahvaasemike koosolek asemikud jagunesid kaheks: parempoolsed radikaalid ja parempoolsed mõõdukad. Parempoolseid radikaale juhtis J. Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused
määral taastus. Siiski jäid mõned revolutsiooniajal saadud vabadused püsima, sealhulgas ka luba luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegtusesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa Riigiduumas oli ka eestlasi, kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni. Vahetult enne Esimest maailmasõda rajati Tallinnasse mitmeid suuri tööstusettevõtteid: Bekkeri laevatehas, Vene-Balti Laevaehitustehas (1912), Balti Puuvillavabrik, Boeckeri tehas ja Noblessneri laevatehas, Fr. Wiegandi masinatehas, Fr. Krulli metallitehas. Waldhofi tselluloosivabrik Pärnus, Tallinna tselluloosivabrik ja Räpina tselluloosivabrik. Samuti ehitati ulatuslikku
hulgas olid Peko, Tõnn, Taara, Uku. 2.) Kahe revolutsiooni vahel Ainus legaalne erakond oli tol hetkel Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellelgi olid omad piirid. Enamlased haarasid põrandaaluse tegevuse juhtimise enda käte. Pärast revolutsiooni kutsuti esimest korda kokku Venemaa ajaloos rahvaesindus - Riigiduuma. Seal muudati valimisseadusi ja paljud ideed nt. liberaalide poolt esitatud seaduseprojektid ei leidnud aga duuma toetust ja seega kukkusid need läbi. Poliitilist edu saavutasid eestlased vaid kohalike omavalitsuste valimistel. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa suurema tähelepanu rahvuskultuurile. Erakoolide asutamiseks kutsuti kokku haridusseltsid, mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda peale. Jõudu kogus ka esimene eesti kirjandusrühmitus Noor-Eesti. J.Hurda töö jätkamiseks asutati Tartus Eesti Rahva Muuseum koos arhiiviraamatukoguga
On teada, et riikliku notari jutule saamiseks on vaja päris kaua oodata. Aga eranotar on mõnede elanike gruppide ja juriidiliste isikute jaoks erinevatel põhjustel veelgi vähem kättesaadav. Põhjuseks on ilmselt valikuline lähenemine klientidele, kas klient on kasulik majanduslikus mõttes või mitte. Seega reformi üheks peamiseks probleemiks on notariaadi ühissüsteemi rajamine. Probleemi lahendamisest on huvitatud nii Föderaalne Registratuur kui Riigi Duuma. Mõlemates organites on ettevalmistamisel vastavad seaduste eelnõud, mille vastuvõtmisega kavatsetakse kaasajastada notarite tegevust reguleerivat seadusandlust ning muuta ühiskondlikkele vajadustele vastavaks. Mõlema eelnõu olulisematest eesmärkidest võiks nimetada notari pädevuse ja sellega seonduvalt ka vastutuse laiendast, järelevalve tugevdamist ning ametisse nimetamise erikorra kehtestamist. Uute reeglite kehtestamine peaks tõstma notariameti sotsiaalset tähendust
vaimulike vastu M.Krupavicius. 1906 aastal õnnestus ka leedulastel 15 saadikut, kellest 8 olid leedulased, saata valitud riigiduumasse. Küll aga ei suutnud midagi korda saata. Kaks esimest riigiduumat aga saadeti liigse radikaalsuse tõttu tsaari poolt laiali. 3. ja 4. riigiduumasse õnnestus leedulastel saada 4 kohta. Petras Leonas ja Martynas Ycias (õppinud Eestis Pärnu gümnaasiumis). Hiljem õppis Tomskis õigusteadust ja valiti seejärel 4. duuma saadikuks. Ycias osales ka aktiivselt veebruarirevolutsioonis ning oli korraks Vene haridusminister. Naases aga Leetu ja hakkas kaubandusministriks ajutise valitsuse ajal. Nende saadikute poolt Leedule taotletava autonoomia suhtes ei saanud aga toetust ei vene liberaalsematelt poliitikutet ega ka Poola saadikutelt. Tegid siiski koostööd Vene kadettidega. Enne I maailmasõda said vabamalt ja aktiivsemalt areneda erinevad agraarühistud, Leedu
Kiievi vürst e suurvürst, kelle pereliikmed valitsesid kohtadel e Osastis- riigid. Samal ajal vürsti võim ise muutus. Tugipunktides linnused. Kohapeal olev aristokraatia sai olulisemaks kui vürsti druziina (vürsti kaaskond, alaline sõjavägi). Tasutakse lojaalsuse eest sõjasaagiga. Dvor- õukond (koosneb ´st) aadel. Kui druziina jääb paigale. bojaar-suurnik (etümoloogiliselt). Vene aristokraatia (kohalik), kelle võim põhines suurmaavaldusel. 15.-16.saj bojaaride duuma (nõukogu suurvürsti juures) kui sinna vürst nimetab. hiljem gemu madalate aadlike klass, mitte bojaaride pojad. Novgorodis tekib (beree??) vabariik (metse), kus bojaarid valivad reetse?? Samas Vassili... aladel tekib monarhia. V-v keeles pigem linnus kui linn. (aiaga ümbritsema). Väiksesed linnused, kus asus garnison. Passaad- asula, selle juht possaadnik, kes võib olla vürsti poolt määratud (või Novgorodis valitud) ametnik
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest kroonikast pole tegelikult säilinud ühtei lehti, on säilinud selle ärakirja ärakirjad mitmes varjandis mis tingib selle, et kui tahame mingis küsimuses vähegi tõest pilti saada peame neid kõiki kasutama. Oluist täiendust on toonud viimase pooel sajandi jooksul arheoloogide poolt leitud tohtkirjad.Nb see küsimus on eksamil ja lisaks küsiti Jutustus möödunud aegadest erinevaid üllitajaid ja aegasid. 2. Venemaa keskaja ajal...
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis? Õigusajalugu on teadus, mis uurib, kuidas õigus on kujunenud ja miks see muutub. Õigusteaduse haru, mis tegeleb möödaniku õiguse uurimisega, erinevate õiguskordade kujunemisprotsessi analüüsimisega. Uurimise objektiks on õiguse olemine, muutumine ja toimimine minevikus. Õigusajalugu võib pidada nii ajaloo kui ka õiguse osaks. Õiguslike institutsioonide ajalugu on lähedane sotsiaalajaloole, aga on ka riigikorra (põhikorra) ajalugu. See on tihedalt seotud tsivilisatsiooni arenguga ja asetub laiemasse sotsiaalajaloo konteksti. Mida uurib õigusajalugu? Möödaniku õigust Erinevate õiguskordade kujunemise protsessi Minevikus kehtinud norme Arusaamu väärtustest Õigustegelikkust 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajaloo periodiseeringute erinevad alused. Universaalne ja partikulaarne õigus...
mõisamaad talupoegadele; nende selja taga mingit parteid otseslt ei olnud. 3. Autonomistid-föderalistid – vene vähemusrahvuste esindajad Eesti saadikud ühinesid algul a-f-dega, kuid viimaste fraktsioon läks lõhki. Riiguduumal oli oht laiali saadetuks saada, kuna nad ei olnud valitsusele eriti lojaalsed, liiha vasakpoolne ja revolutsiooniline. Nõuti mõisamaade natsionaliseerimist ja sundvõõrandamist ning riigi maatagavara moodustamist. Selle peale saadeti duuma laiali. Balti vene rahvuslased ei tahtnud leppida, sellega, et kohalikel venelastel polnud võimalik oma kandidaate Riigiduumasse saata. Kehtestati kvoot- üks venelane, sakslane ja eestlane. Valitsus lükkas selle plaani tagasi, kuna ei viitsinud valimisseadust muuta. Valimised II riigiduumasse toimusid 1907. Valimisõigust oli piiratud. Seekord said valida vaid taluperemehed ja nende pojad, mitte sulased. Eestimaa kubermandus võitsid seekord
suhteliselt erinevad (näiteks poolakad nõudsid riiklikku iseseisvust, mis toonastes oludes oli mõeldamatu), siis jäi nende reaalne mõju Venemaa asjadele sisuliselt olematuks. Hiljem liitusid eesti saadikud kadettide saadikurühmaga. Eestlased ja lätlased nõudsid ka karistussalkade tegevuse uurimist, kuid valitsus hakkas asja menetlemisega venitama. Peagi saadeti I Riigiduuma laiali ning hiljem arreteeriti Tõnisson Viiburi märgukirjale (kus protesteeriti Duuma laialisaatmise vastu) allakirjutamise tõttu ning oli 1908. aastal 3 kuud vangis. Postimehe väljaandmine peatati 8 kuuks. Tõnissoni initsiatiivil loodi 1910. aastate alguses Eesti Noorsoo Kasvatamise Selts (ENKS) ning Ühistegevuse Edendamise Keskselts. ENKS rajas Lõuna-Eestisse mitmeid eestikeelseid erakoole, eriti tütarlastele. Esimese maailmasõja ajal (1915) asutas Tõnisson Tartusse Ajutise Põhja-Balti
luua eestikeelseid erakoole. Samuti tegutsesid aktiivselt mitmesugused eesti haridus-, kultuuri- ja majandusseltsid. Läbi nende aeti teatud määral ka rahvuspoliitikat, kuigi see oli tihti raskendatud. Venemaa keisririigi Riigiduumas oli ka eestlaste valitud saadikuid I Riigiduuma (1906) koosseisus Jaan Tõnisson, Oskar Rütli ja August Lubbi, Karl Hellat ning Pavel Paptšinski), kes esialgu suures poliitikas aktiivselt püüdsid kaasa lüüa, kuid pettusid Duuma jõuetuses peagi. Hiljem, seoses valimisseaduse muutmisega, langes eestlaste arv Duumas vaid kahe-kolmeni: II Riigiduumas (1907) olid Anton Jürgenstein, Mart Murten, Kaarel Parts, Tõnis Jürine ja Paul/Pavel Pärn; III Riigiduumas (1907–1912) Aleksander Terras; IV Riigiduumas (1912–1917) Juhan Oras ja Jaan Raamot. Riigiduumas aga olid esindatud Balti kubermangude aadelkonnad ja sakslased: III Riigiduumas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
