a) minevik, ajalugu 19. sajandi algul kunsti "kristianiseerimine" gregooriuse koraal, Palestrina, Bach; mineviku muusika esitamine b) eksootika (eelmisega seotud; eksootiline - võõrapärane); muusikas antakse eksootikat edasi nn. lokaalvärvinguga ("kohaliku värvinguga"), couleur local. c) mineviku ja eksootikaga seostub huvi oma rahva mineviku vastu, folklooriga tegelemine d) loodus vaated lõpmatusse; loodus kui hingepeegel 5. Dualism (vastandite samaaegsus): intiimsus (uus: väikevormid esiplaanil poeetilised palad, laul) monumentaalsus (grand opéra, suured koosseisud) fragment, detaili tähtsus terviklus Kuulus definitsioon fragmendi kohta Friedrich Schlegelilt: Fragment on nagu siil haraline, aga iseenesest ikka tervikut moodustav. Beethoven - Rossini; Wagner Paganini, Liszt 6. Muusika väljendusvahendite iseseisvumine kogu sajandi jooksul, eriti tämber ja harmoonia. (August
/uuemad andmed generaatorite kohta: ACC, premotoorne korteks/ Benjamin Libet uuris, millisel ajahetkel enne vabalt elluviidud tahtlikku toimingut inimesed esmakordeslt tundsid soovi kätt liigutada: subjektiivne teadvutatud soovimishetk..... bla Benjamin Libet and mindbody causation Libertarian free will suggests that our conscious intentions cause our actions. This idea is deeply embedded in human culture, and particularly in European culture since Descartes. However, it clearly implies both dualism and mindbody causation, because a conscious thought (i.e. my intention) would need to drive the motor areas of the brain, and thus the muscles of my body, to realize my action. Attempts to identify the crucial interface where the mind controls the brain have been as unsatisfactory as Descartes' original suggestion of the pineal gland. The search is clearly misguided, because conscious experience is a consequence of brain activity, rather than its cause. A classic study
· Omab juriidilist volitust. · Ei vasta ideaalile, on vääritu. Ketseritl polnud kindlat õpetust (kataritel oli), palju eri vaateid eri rühmadel. Saavutada õndsust taevariigis, mure pole sotsiaalsekorra parandamine vaid inimkonna päästmine või vähemalt enda. Katarid (al 12. saj keskpaigast) oli korraldusega sekt, oma hierarhia (piiskopid, sinodid), kreeka k. puhtad, saksa k. ketser. Maniteism (olid kataritele eeskujuks), dualism maailmas kaks alget, Headus ja Kurjus, mis on võitluses. Eesmärk vabastada vaim lihakütkest. Katarite eri rühmi nim keskuste või juhtide järgi, nt albilased on Lõuna Prantsumaa katarid. Seal ka juhtivaid aadlikkeistisõdades albilaste vatu katarlus enam vähem likvideeriti. Valdeslased (siiamaani väikese rühmana) Lõuna Prantsusmaal, nimi sekti rajaja järgi. Umbes 1173 hakkas Lõuna Prantsusmaa kaupmees usukuulutajaks. Valdes ei tahtnud olla ketser, jutustas katarite
FII (kui sõjaväelase) imetleja · Preisimaale soodsa rahulepingu sõlmimine · Preisimaa pääses oma sisemise tugevuse ja valitseja isikuomaduste tõttu · Rahu sõlmimine Preisimaaga ilma piire muutmata (1763) · Preisimaast sai Euroopas viies suurriik (SB,Prantsusmaa,Austria,Venemaa) · Kasvab ka Venemaa mõju Euroopas · Austria ei saa sõjast kasu · Saksa dualism: Preisimaa/Austria vastasseis · FII sütitab sakslaste Poliitilise eneseteadvuse ja rahvustunde II SÕDA KOLOONIATES (1754-63) · Prantsusmaa ja SB vahel tänapäeva USA ja Kanada aladel ja Lääne-Aafrikas ja Indias · kaotab Prantsusmaa · SB saab endale kõik Prantsusmaa alad Põhja-Ameerika mandril: Kanada Quebec, nn Ida-Louisiana (New Orleansist mööda Mississippit kuni Suure järvistuni)
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta või...
24. Lääne (Õhtumaa) ja Ida (Hommikumaa) õigustraditsioonid.Õhtumaa on läbi aegade mõistnud end hommikumaa vastandina. Hommikumaal on valitsev monokraatilinemõtlemine. Kogu võim ja õigus läbi aegade koondunud ühe valitseja ktesse, olgu see jumal või tema saadik maapeal. Õiguse allikad, õiguslike õpetuste allikad on ühtlasi religiooni allikad, religioossed pühakirjad ntks koraan.Õhtumaa kultuuritraditsioonile on õiguselus ja usus omane teatud dualism, alguse saanud antiigist, mil eristati j u m a l i ku j a i n i m l i ku p ä r i t o l u g a õ i g u s t : f a s j a i u s . Ke e g i p o l e ü h e ko r r a g a ku n i n g a s j a p re e s t e r. J u m a l a j a keisrivõim ning riik pole üks ja seesama. Õigus iseseisvana religiooni kõrval. Samuti läänes, õigus peab olema järjepidev ja kirja pandud. Lääne kiriku vanim kanoonilise õiguse kogumik on 343a Serdikka kirikukogu otsustealusel. 25
sõlmida välislepinguid, mis pole PS-ga kooskõlas. Üldisest loogikast lähtudes tuleks mõlemal juhul, nii lihtsustatud korras sõlmitud välislepingu ja Eesti põhiseaduse vastuolu korral kohaldada PS-st. 26. Kirjeldage Eesti põhiseaduse, seaduste ja Euroopa liidu õiguse vahekorda. Kas Euroopa õiguse ja liikmesriikide õiguse vahekorra kirjeldamiseks sobib paremini mõiste "dualism" või mõiste "monism"? EL õiguse ja liikmesriikide õiguse vahekorda iseloomustab paremini mõiste dualism, sest siseriiklikul õigusel on üks pädevuse valdkond ja EL-i õigusel oma pädevuse valdkond. Euroopa ühenduse meetme kehtivust ega selle toimet ei saa mõjutada väited meetme vastuolu kohta liikmesriigi põhiseaduses ettenähtud põhimõtetega. Mistahes siseriikliku ühenduse normid ei saa ületada õigusjõult asutamislepingust kui iseseisvast õigusallikast tulenevaid õigusakte. EL õigus murrab isegi põhiseaduse. 27. Mida kujutab endast poliitiline reziim
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle t...
-) 16 aastaselt läheb ta Kartaagosse, et õppida retoorikat, sest soovis saada juristiks ning seal ta hülgab oma kristliku kasvatuse ja seal võtab ta ka viieteistkümneks aastaks enesele armukese, kellega saab ka poja. -) Kui ta loeb üht Cicero teost, tekib tal huvi filosoofia vastu ning edasi huvitab teda platonism ja lõpuks jõuab manihheism'i õpetuseni, mis räägib manilastest ja tuleneb ühest Pärsia usukuulutajast Manist. *) Manihheism olemuslikult dualism ehk maailm on jagatud kaheks osaks (nt hea ja halb, must ja valge). Nende õpetuse arust pidi 15 ajandil hea võitma kurja lõplikult. Manilaste õpetus kuulus gnostikute õpetuse alla. :) Gnostitsism tuleneb sõnast gnosis ehk tunnetus, kes uskusid, et jumal tuleb kuidagi ära tunnetada. Nad vastandasid jumalat ja kurja, öeldes, et maailm on kuri ja inimesed peaksid vabanaema kõigest materjaalsesest. -) Augustinust huvitab väga kurjuse omadus mis see on, kust see tuleb.
ja 13.saj Itaalia sadamalinnades, see oli õigus, mis reguleeris kaupmeeste omavahelisi suhteid. See tekkis tsiviilõiguse kõrvale, sest kaupmeeste omavahelisi suhteid võis reguleerida vabalt, liberaalsemalt. Kaubandusõiguse temaatika: kes on kaupmees ehk ettevõtja; keda see puudutab; kaubandustehingud; kaubanduslik esindus; väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) dualism kaubandusõigust käsitletakse tsiviilõiguse kõrval eraldi õigusharuna. Nt Prantsusmaal on lähtutud dualismist nii teoorias kui ka seadusandlusest (1804 tsiviilõigus; 1907 kaubandusõigus). 2) Unitarism kaubandusõigus on üks osa tsiviilõigusest. Nt Saksamaa, kus neid mõlemat käsitletakse unitaristlikult, kaubandusõigust võetakse tsiviilõiguse ühe eriosana. Ka Eestis
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib ...
Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest, mis deduktiivkäsitlustest lähtudes on aksioomid. Tähtsaimad nendest on: reaalsuse sõltumatus inimteadvusest, liikumise hävimatus, looduslike protsesside suunatus, vastastikmõju, relativism, absoluutkiirus, dualism, atomism ja tõrjutus. Reaalsuse inimteadvusest sõltumatuse printsiip väidab, et materiaalse maailma, st reaalsuse protsessid toimuvad sõltumata nendeprotsesside teadvustamisest või uurimisest inimese poolt. Ükski uurimus , käsitlus ega kirjeldamine ei muuda objektiivset reaalsust ega seal toimivaid loodusseadusi. Liikumise hävimatuse printsiip ütleb, et looduses ei lakka liikumine mitte kunagi, st. Liikumine on jääv.
universaalid üksiknimed Russell Deskriptsioonid nimed (kirjeldused) Morris designaatorid denotaatorid (kokku mõlemad -- semantiline mõõde) Peirce sümboolsus indeksaalsus Nimi ja deskriptsioon Bertrand Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab märgi ja tähistatava semantilised suhted, vaid
Probleemid: Kes on kaupmees? Kaupmees on ettevõtja, kõik äriühingud (osaühindud jne). Mis on kaubandustehingud? Kaubandustehing on see, mida nimetatakse BB(busines to busines) ja BC (busines to consumer) ja CC (consumer to consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism – Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, šveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit
Probleemid: Kes on kaupmees? Kaupmees on ettevõtja, kõik äriühingud (osaühindud jne). Mis on kaubandustehingud? Kaubandustehing on see, mida nimetatakse BB(busines to busines) ja BC (busines to consumer) ja CC (consumer to consumer). Mis on kaubanduserindus? Börs, merekoaubandus, maksejõuetuse panktrot. Olemuslikku vahet ei ole (:S). Kaubandusõiguse ja tsiviilõiguse vahe on vaieldav. Kaks suunda vahekorra selgitamiseks: Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev kaubandusharu. (nt Prantsusmaa, kus on nii tsiviilkoodeks kui ka kaubanduskoodeks. Unitarism Unitarismi põhiväite kohaselt on kaubandusõigus oma olemuselt sama, mis tsiviilõigus, kuid on eraldatud praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla eraldi kaubanduskoodeks (nt Saksamaa, austria, sveits.) (eestis ei ole eraldi kaubanduskoodeksit
Suur osa riigi funkstioone on sellised, mida koha peal teostavad vasallid (maksude kogumine, põhiline kohtuvõim). · Riigid polnud ühtsed ehk konglomeraatriik või komposiitmonarhia - riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osadest. Kuningas valitses eri ühe osa seaduste järgi. Sellised riigid püsisid kaua vastu veel uusajalgi (Vene Tsaaririigi külge olid liidetud Balti provintsid ehk Balti erikord). · Dualism vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Siit saab alguse Euroopa parlamentarism. Universalism vs partikularism Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad olid universalism ja vastanduv partikularism. Keskajal oli universalistlik maailmapilt: · Maailm kui korraldatud tervik, poliitika eesmärk on universaalne kord ja õiglus. · Euroopa poliitiline süsteem on hierarhiline
Neil on nimeliselt üks riik ja üks struktuur, mis on tekkinud dünastiliste liitude, vahel ka vallutuste kaudu, aga selle riigi osades valitseb erinev õiguskord. Seda peeti keskajal loomulikuks ja seda printsiipi on näha ka hiljem (üks neist oli ka tsaari Venemaa, kuhu kuulusid Balti provintsid, kus valitses Balti erikord säilisid kohalikud seadused ja usk). On vastand unitaarriigile. 4. Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Neil olid mingid kindlad õigused, millest valitsejad ei saanud ,,üle sõita". Küsimustes pidi saavutama konsensuse. Nt maksude kehtestamine valitsejad pidid esinduskogudelt taotlema mingit konkreetset maksu. Võim oli jagunenud. Universalism/ partikularism · Euroopa poliitilise korralduse põhiideoloogiad (paradigmad): universalism vs.
consumer; consumer to consumer. Neid hakati kaubandusõiguse raames eraldi reguleerima. Samuti kuulub kaubandusõiguse alla kaubandusesindus - väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism – selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism – selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Šveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit.
consumer; consumer to consumer. Neid hakati kaubandusõiguse raames eraldi reguleerima. Samuti kuulub kaubandusõiguse alla kaubandusesindus - väärtpaberid ja börs; merekaubandus; maksejõuetus ja pankrot. Erisus tsiviilõigusega tuleneb subjektidest, kelle suhteid reguleeritakse; suhe kaupmees-kaupmees puhul on osapooled samuti võrdsed. Suhte olemus on sama. On eristatavad kaks suunda tsiviilõiguse ja kaubandusõiguse seoste kohta: 1) Dualism selle käsitluse kohaselt on kaubandusõigus iseseisev haru (nt. Prantsusmaal, kus on tsiviilkoodeks ja kaubanduskoodeks) 2) Unitarism selle põhiväite kohaselt on kaubandusõiguse olemus sama, mis tsiviilõiguses, eraldatud on praktilistel kaalutlustel. Unitaristlikes riikides võib olla ka eraldi kaubanduskoodeks nagu nt. Saksamaal, Sveitsis, Austrias. Unitaristlike riikide hulgas on ka Eesti, kus pole eraldi kaubanduskoodeksit.
Poliitilise ja majandusliku võimu jätkuv kontsentreerumine. Suurmaaomanduse kujunemine, tekib tsentraliseeritud paleemajandus koos laiaulatusliku bürokraatiaga, kelle käes on tootmissaaduste jaotusmonopol. 2. Õiguse üldiseloomustus Arhailisest õigusest riiklikku õigusse ülemineku esimene etapp, kus religioon ja õigus on tihedas seoses. (Õigus on sageli jumaliku päritoluga.) Õiguse dualism paralleelselt on riiklik ja eelriiklik õigus, riiklik ja mitteriiklik õigusemõistmine. Eksisteerib arusaam õiglusest, kuid puudub arusaam objektiivsest õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3
süsteem on samad ja ainukesed küsimused ei ole poliiitlised, vaid tehnilised ja tegelevad efektiivsusega. Sotsiaalsed institutsioonid ja diskursused väidavad, et nad on vajaduste suhtes autoriteedid - läbi tehnoloogia ja teaduse võib sedasi tekkida teistmoodi totalitaarne võim. Praktilises igapäevaelus võib vajadusi korraldada sotsiaalne võim. Æratsionaalsuse piirid Kuidas me saame olla kindlad, et ratsionaalsuse selline vorm on kehtiv? Lahendus Æ Hegeli objekti ja subjekti dualism. Meile ei anta mitte ,,ostunimekirja" (vrd Maslow püramiid) vaid konstanteeritakse, et vajadused on arenevad, et vajadus on protsess. Eesmärgiks on isklik ja võõrandamata praktika, mida saavutada teadlikult 1 4. Tarbimine ja kultuur Kes tarbija ikkagi on? Eelmises loengus nägime, et ta ei ole lihtsalt n.ö puhas leht, kes maailmaga subjekt-objekt suhtes on, vaid tegemist on dialektilise suhtega. Rääkisime
· meditsiiniline personalism ehk isikukäsitlus; · Meditsiinipsühholoogia; · psühhoanalüüs; · psühhosomaatiline meditsiin; · biograafiline meditsiin; · fenomenoloogilised ning eksistentsialistlikud meditsiiniantropoloogiad. Meditsiiniantropoloogia keskne probleem on see, et inimene, olles psühhofüüsiline ehk psühhofüsioloogiline olend, ühendab füüsilise (materiaalse) ning vaimse (metafüüsilise). So inimese nö kaksikloomus dualism. (Dualismile vastandub holism, ehk monism viimasest tuleb juttu edaspidi, eeskätt saksapärase evolutsiooniõpetuse retseptsiooniga seoses.) Haiguse olemuse klassifitseerimisel kasutatakse kahte dimensiooni: haiguse suhe peremehega ning selle materiaalne alus. Suhe peremehega võib olla: · ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus; · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku.
- vahetu demokraatia vormide rakendamine; - KOV üksuste koostöö vormid sisemine korraldus (enesekorraldus): - KOV üksuste sisene detsentraliseerimine; - ametiasutuste ja hallatavate asutuste, ettevõtete, komisjonide ja ametikohtade moodustamine, reorganiseerimine ja likvideerimine, tööjaotuse ning KOV teenistuse korraldamise küsimused. 2. Kohaliku omavalitsuse ülesannete liigid 2.1.Ülesannete monism ja ülesannete dualism monistlik mudel: KOV on kohustatud oma territooriumil täitma kõiki avalikke ülesandeid oma vastutusel, kui seadus ei sätesta teisiti. S.t, et KOV üksus pole üksnes spetsiifiliste omavalitsuslike ülesannete kandja, vaid täidab kohapeal ka kõiki riiklikke ülesandeid. dualistlik mudel - selle mudeli kohaselt tuleb KOV ülesannete osas eristada: 1) omavalitsuslikke ülesandeid (OV-likud ülesanded kuuluvad KOV omapädevus ehk olemuslikku pädevusse)
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaok...
a. kui nad avastasid, et kiirete elektronide kimp tekitab kristallilisest ainest läbi minnes sarnase pildi 88 kui röntgenikiiredki. Viimast nähtust nimetatakse röntgenikiirte difraktsiooniks ja seda seletatakse röntgenkiirguse laineliste omadustega. Sellele avastusele annab seletuse L. de Broglie 1924.a.püstitatud hüpoteesi, mille kohaselt dualism pole iseloomulik mitte ainult valgusele, vaid on palju universaalsem. De Broglie hüpotees väitis, et iga aineosakese liikumist kirjeldab mingi laine, mis on määratud tema impulsiga = h/p = h/mv. See valem on hõlpsasti tuletatav ka meie teadmiste juures. Kvandienergia E = hf, aga teisalt on E = mc2. Siit saame, et mc = p = hf/c. Kuna c = f, siis saame p = h/. Mis lained need on, mis kirjeldavad osakest? Sellele küsimusele vastuse saamiseks
aastal võtab Peeter I ette paar aastat varem sõlmitud kapitulatsioonide kinnitamise. Liivimaalaste ehmatuseks läheb sisse selgitus, mille järgi ei tohtinud üleriigilised seadused kohalikega vastuollu minna, st ülemuslikud olid üleriigilised seadused. Hakkasid ,,röökima", kuni Peeter I tegi täiendava selgituse, et ta oli selle all mõelnud, et seadused on siiski teineteisest lahus ja mingid hierarhilist paigutust nende vahel ei ole. Tekib olukord, kus siinsetes provintsides kehtib dualism ühelt poolt Vene riigivõim (kindralkubernerid), teisalt seisuslikud omavalitsused (rüütelkonnad ja linnad), kes valitsevad oma alal, ilma, et riik saanuks nende tegevusse sekkuda. Peterburi poole pealt pidi meie probleemidega tegelema: kolleegiumid, õige pea kujundatakse välja Läänemereprovintside jaoks välja selline kolleegium, nagu Liivi- ja Eestimaa asjade justiitskolleegium, eraldi tuleb ka Liivi- ja Eestimaa asjade kammerkolleegium
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
PS annab seadLusandluse õiguse presidendidle. Seega kuigi President on tema pädevust silmas pidades haldusorgan, siis on tal täita ka legislatiivfunktsioon. Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva riigiorgani aktid (dekreedid on õigustloovad aktid, mida võtab vastu haldusorgan). Dekreediõiguse all mõeldakse seadusandlusõigust täidesaatva võimu käes. Ent parelamentaristlik riigimudel ei suhtu sellese eriti soosivalt, sest dualism vähendab parlamendi osatähtsust. Presidendil õigus anda vastavalt PS-le: 1. erakorralisi dekreete– juhtudel, kus RK ei saa kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 108); ja 2. hädadekreete –olukord, kus VV on välja kuulutanud eriolukorra - RK ei saa või ei jõua kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus (PS § 87 p 8). Dekreetseadus — ülima õigusliku jõuga dekreet, mis konkureerib seadustega (võib muuta, asendada seadust)
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspo...
Jõuga keisri käskudele vastu hakkamist aga ei pooldanud. Augustinus (354-430) Berber Thagastest (Kartaago lähedalt?). kristlasest ema Monica. Elas väga aktiivset elu nii töö- alaselt (õppejõuna ja piiskopina) kui eraeluliselt - mitmed suhted, abieluväline laps. Augustinus oli tuttav pea kogu antiikharidusega nii Rooma traditsioonide ja ühiskonna kui kreeka filosoofiaga, oli sügavalt mõjutatud uusplatonismist ja manilusest (maniluse põhijooneks oli range dualism: valguse ja pimeduse, vaimu ja keha, headuse ja kurjuse vastandamine). Õppis Cicero teoste põhjal retoorikat. Kreeka filosoofia ja Rooma õigus/tsivilisatsioon juhtisid Augustinuse kristluse juurde. Pöördumiskogemus Tolle, lege. Konfliktid valeõpetustega ariuslased, donatistid, pelagianism. Võitlus paganlusega. Victoria altari küsimus 384. Ta elas siiski kristluse-eelsel ajastul (eriti 4. sajandi lõpp, mil paganlus oli endiselt elujõus). De Civitate Dei. "Jumalariigist"
ee-s. Näiteks surmalähedastest kogemustest on ametliku statistika järgi kogenud lausa 18 protsenti südameinfarktisurmast pääsenud inimesed. Peab märkima seda, et inimese kliinilise surma ajal vahel ilmnevad surmalähedased kogemused, kuid vahel aga mitte. See tähendab seda, et igakord ei esine surmalähedased kogemused inimese kliinilises surmas. Religioonimaailmale ei ole surmalähedased kogemused sugugi midagi uut ja taunivat, kuid praeguse aja teadusele tundub keha ja vaimu dualism absurdsena ja vastuvõetamatu. Kuid teaduslik fakt on see, et ajusurmas ei ole inimene võimeline talletama mälestusi ja ka teadvusel olema, kuigi surmalähedaste kogemuste ajal seda tõesti esineb. Praegusel ajal peetakse üheks parimaks surmalähedase kogemuse seletavaks teooriaks USAs Kentucki Ülikoolis läbiviidud teaduslikku uuringut. Ülikooli uuringust selgus, et neid kummalisi nähtusi põhjustab inimese unehäire. See seisneb selles, et kliinilisse surma jõudes kestab inimese
ee-s. Näiteks surmalähedastest kogemustest on ametliku statistika järgi kogenud lausa 18 protsenti südameinfarktisurmast pääsenud inimesed. Peab märkima seda, et inimese kliinilise surma ajal vahel ilmnevad surmalähedased kogemused, kuid vahel aga mitte. See tähendab seda, et igakord ei esine surmalähedased kogemused inimese kliinilises surmas. Religioonimaailmale ei ole surmalähedased kogemused sugugi midagi uut ja taunivat, kuid praeguse aja teadusele tundub keha ja vaimu dualism absurdsena ja vastuvõetamatu. Kuid teaduslik fakt on see, et ajusurmas ei ole inimene võimeline talletama mälestusi ja ka teadvusel olema, kuigi surmalähedaste kogemuste ajal seda tõesti esineb. Praegusel ajal peetakse üheks parimaks surmalähedase kogemuse seletavaks teooriaks USAs Kentucki Ülikoolis läbiviidud teaduslikku uuringut. Ülikooli uuringust selgus, et neid kummalisi nähtusi põhjustab inimese unehäire. See seisneb selles, et kliinilisse surma jõudes kestab inimese