Kursuse „YKA0060 Instrumentaalanalüüs“ kordamisküsimused (I osa) 1. Analüütilise keemia definitsioon Analüütiline keemia - teaduslik distsipliin, mis arendab ja rakendab meetodeid, instrumente ja strateegiaid selleks, et saada infot nii aine koostise, iseloomu kohta ajas ja ruumis kui ka mõõtmise väärtustest. (Mis? Mis struktuuriga? Kui palju?) 2. Elektromagnetilise kiirguse korpuskulaar-laineliseks dualism Elektromagnetilist kiirgust (nt nähtavat valgust) saab vaadelda nii laine kui ka osakesena. 3. Elektromagnetlainete interferents ja difraktsioon Interferents - kaks kiirgusvoogu võivad üksteist kustutada või võimendada. Difraktsioon - kiirgus ei levi sirgjooneliselt vaid “paindub nurga taha”. 4. Energiaolekud ja üleminekute tingimus Energiaolekute üleminekutega kaasneb energia neeldumine (ergastus) või emissioon (relaksatsioon).
C= q/u W2= Curuudus/2 C= 2mikrofaradit= 2*10-6 u= 200W. W2= 2*200ruudus/2=0,04. 27. Elektromagnetlainete skaala. Peamiseks iseloomustavaks suuruseks on sagedus-f. Kasutatakse palju ka lainepikkust lambdat vaakumis. F*lambda=c nt. Leia sagedusel 100Mhz töötava raadio elektromagnetlainete lainepikkus vaakumis. F=10-8Hz c= 3*8-10m/s lambda=? Lambda= c/f= 3*10-8m/s / 10-8Hz=3m. 28. Kuidas on seotud lainepikkus ja selle kiirus. VÜT. 29. Milles seisneb valguse dualism? 30. Millal avalduvad rohkem laine kvantomadused, millal laineomadused? Kvantomadused avalduvad rohkem siis, kui lainepikkus on väike ja laineomadused rohkem siis, kui lainepikkus on suur. 31. Mis on nähtav valgus? Nähtavaks valguseks nim optilist kiirgust, mille lainepikkus jääb vahemikku 380- 760nanomeetrit(10astmes-9) 32. Mis põhjustab erinevaid värvusaistinguid ning millest on need tingitud?
kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine- tema filosoofia eesmärk. Kahtluste puudumine- kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus- on kriteerum, millega tunnetust tuleb mõõta. Cognito ergo sum- mõtlen, jäelikult olen olemas. Midagi saab tõsikindlalt teada, see ongi see. See tähendas tema jaoks, et saab kahelda vaid olemas olles. Ainult üks asi on tõsi: mu enda olemasolu- pean ise olemas olema seda kahlust sooritamas. Keha ja hinge dualism (kõik on lõplik)- Meeled on eksitavad ja mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik saab alguse mõtlemisest . Substantsi õpetuse järgi on inimeses teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid. Ühesõnaga hing ja keha on lõigatud eraldi. Nad on üksteisest tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on täiesti erinev kehast, seda on kergem tunnetada ka kui keha, sest kui kasvõi ei ole olemas keha, siis hing on ikkagi. 7
30. Mis on elektromagnetlaine? On laetud osakeste kiiratav ja neelatav energia, mis kandub ruumis edasi lainena, milles elektri- ja magnetvälja komponendid võnguvad teineteise ja laine levimise suuna suhtes risti. 31. Mida näitavad mahtuvus ja induktiivsus? Kuidas seotud elektri- ja magnetvälja energiatega (VÜT)? Induktiivsus näitab kui suure magnetvoo muutuse tekitab antud juhi korral ühikuline voolu muutus. Mahutuvus näitab 33. Milles seisneb valguse dualism? Millal esinevad kvant omadused, millal laine omadused? Valgust saab kirjeldada aine osakestega, mida võib põhimõtteliselt näha ja katsuda. Teisalt saab neidsamu nähtuseid kirjeldada ka väljadega, mida pole näha, kuid mis vahendavad osakeste vahel mõjuvaid jõude. Looduses vastab igale lainele osake ja iga osakesega kaasneb laine. Valgus kui elektronmagnetväljas, mis levib ruumis lainena. Teisalt saab valgust kirjeldada ka osakeste abil, nimelt on olemas valguse osakesed ehk kvandid
käbikehas(koht, kus asub nö ühismeel) – ainuke koht, mis pole nii dubleeritud kui teised ajustruktuurid(arvatavasti). Vaim on midagi sellist, mida ei saa käbikehas lihtsalt välja lülitada ja seega pole käbikeha ka mingi koht, kus saaks rääkida vaimu olemisest. Keha on lihtsalt kohaks vaimule, vähemalt seni kui keha on puutumata. Kuigi kui näiteks tõesti jalg ära lõigata, siis vaim ei kaota selle arvelt, sest vaim on ühtne. Seega on olemas vaimu ja keha dualism ja nende koostöö on olemas. Aju on kohaks vaimule või selle teadlikkusele ja samas see teadlikkus või vaim ise on jaotunud üle kogu keha. Ja kogu selle koostöö keskmeks ongi ühismeel. Keha on siis mehhaaniline süsteem, mis koosneb väikestest kiududest, mis omakorda siis tekitavad liikumist ajus(tunded jne), mis mõjutavad teisi kiude, mis jällegi omakorda saavad aktiveerida lihaseid(närviimpulsid). Mõistus on ühendatud ühel kindlal viisil
LUULE OLEMUS Niisiis, kui küsitakse: «Milleks on vaja luulet, kui võib rääkida lihtsat proosat?», siis on vildakas juba küsimus ise. Proosa pole luulest lihtsam, vaid keerukam. Küll aga kerkib üles küsimus: milleks on tarvis teatud liiki informatsiooni edasi anda kunstilise kõne vahendusel? Sama küsimuse võib formuleerida ka veidi teisiti. Kui jätta kõrvale kunstiloomingu muud aspektid ja rääkida ainult informatsiooni edasiandmisest, kas on siis kunstilisel kõnel tavalise kõnega võrreldes mingi omapära? Nüüdisaegne värsiteadus kujutab endast kirjandusteaduse küllalt läbitöötatud valdkonda. Ei saa jätta märkimata, et arvukad rahvusvahelise tunnustuse leidnud värsiteooria-alased tööd tuginevad vene värsiteaduse koolkonnale, mis sai alguse A. Belõist ja V. Brjussovist ning andis niisugused teadlased nagu B. Tomasevski, B. Eichenbaum, R. Jakobson, V. Zirmunski, J. Tõnjanov, M. Stokmar, L. Timofejev, S. Bondi, G. Sengeli. See traditsioon ...
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Käsumajandus ri...
mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4 primaarvärvi. Potagoras - teadmised on subjektiivsed. abstraktset tõde pole olemas. Tõde sõltub tajujast, kogemustest, isikuti erinev, kultuur mõjutab
● pikilaines võnguvad osakesed piki laine levimissuunda. nt helilained. 21. Laineid iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) periood, sagedus, lainekõrgus, lainepikkus, levimiskiirus ● periood- T, mõõtühik sekund. ● sagedus- f, mõõtühik Hz(herts) ● lainekõrgus ehk hälve (tähis h või x, mõõtühik m) ● lainepikkus- tähis λ(lambda), mõõtühik- m ● levimiskiirus- tähis v, mõõtühik m/s 22. Valguse olemus ● valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises. ● mõningaidnähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht kui teistviisi. ● optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant ● valguskiir- geomeetrilise optika põhimõiste ● valgus levib sirjgooneliselt ● valguskiired on sõltumatud- iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas
Teadmised põhinevad kogemusel ning ka tulenevad sellest. Inimene sünnib puhta tahvlina ehk tabula rasana. Kogemus joonistab tahvlile Määras inglise empirismi arengu suuna.Näib tavamõtlemisele vägagi vastuvõetav.Uskumuste tõesuse või mittetõesuse määrab kogemuse.Vaatlused annavad inimmõistusele kogu materjali ehk ideed.Idee on see, millega mõistus tegeleb. Ümbritseva jälgimine ja seejärel selle analüüs eeldab Locke'i filosoofias seda, et eksisteerib vaimu ja mateeria dualism (ühine joon Descartes'i filosoofiaga).Teadmise liigid:Aistingutel põhinev teadmine (teadmine, mille vahendavad meile meie meeled; enamjaolt peab ta oma arutlustes silmas just seda teadmise liiki) Intuitiivne teadmine (teadmine, milles saab olla täiesti kindel). Võib olla iseenda olemasolu või välise objekti idee mõistuses.Demonstratiivne teadmine (tõestusel põhinev teadmine). Selleks võib olla nt jumala
a priori kogemusteeelne teadmine absoluut reaalsus ühe kõikehõlmava printsiibina. agent subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb; subjekt, mis lisaks tunnetamisele ka tegutseb agnostsism suhtumine, mis väldib otsustamist. seisukoha vältimine. antropomorfism inimlike omaduste omistamine millelegi mitteinimlikule dialektika a) küsimuste ja vastuste esitamise kunst b) iga väide loob vastuväite, mis koostöös jõuavad koosväiteni (teesini) dualism seisukoht, et miski koosneb kahest mittetaandatavast elemendist. (kahene maailmapilt jms) empirism õpetus, mille kohaselt teadmised saadakse kogemuste kaudu emotiivne emotsioone väljendav. Filosoofiaalses kirjanduses kasutatav halvustav termin, tähistamaks väljendeid,mis pretendeerivad objektiivusele või erapooletusele, kuid on tegelikult emotsionaalsed. idealism tegelikkuse koosnemine millestki mittemateriaalsest, vaimsest.
Ta kiirustas püramiidi ehitamisega ja kasutas isegi suuremaid kiviplokke kui Cheops ja Chephren. Mykerinose püramiidi lõpetas tema poeg, kes ilmselt rahapuudusest lasi ülejäänud püramiidi ehitada lubjakiviplaatidest. 5. Püramiidide kunsti võlud 9 Tõnis Kallejärv ,,Eesti Loodus", juuli/august 2000 11 Püramiidis avaludub egiptlaste kunstiline mõtlemisviisi dualism. Püramiidi lihtsus annab tunnistust mitte tema ehitajate puudulikust fantaasiast, vaid nende suurest kunstialasest küpsusest. Ehitatuna hiigelsuurtest kiviplaatidest, mõjub ta oma raskuse ja massiivsusega. Püramiid on korrapärane, kivi allub proportsioonide selgele matemaatilisele võrrandile, ta on võtnud võrdhaarse kolmnurga kuju. Võimalik, et püramiidi geomeetrilisel elemendil oli vanadele egiptlastele maagiline tähendus, kuid
õigust on põhimõtteliselt võimalik ainult järjest paremini tundma õppida. Õigus ja usk on üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja institutsioonid. Kui õigus ja usk kuuluvad kokku ja kogu õiguse allikas on Jumal, siis saavad õiguse haldamisega tegelda need ja ainult need, kelle kätes on ka usu eest hoolitsemine. Õiguse autonoomsus. Õhtumaa kultuuritraditsioonile on usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist. Juba Antiik-Roomas räägiti usust ja õigusest, eristati jumaliku ja inimliku päritoluga õigust, vastavalt fas ja ius. Roomlased tegid selget vahet keisril ja patriarhil. Peaaegu kõikjal on kaks teineteisele vastanduvad instantsi, kelle ülesanne seisneb inimliku elu korraldamises, kuid erineval moel. Kristlik kirik võttis selle seisukoha üle ning õpetas, et keegi pole ühekorraga ,,kuningas ja preester"
Elektromagnetlaines ei võngu levimisel mingi keskkond · Järelikult ei vaja levimiseks keskkonda (levib ka vaakumis) § EM-laines võnguvad elektrivektor ja magnetvektor tasandites, mis on risti omavahel ja samas faasis, ja risti ka laine levimise suunaga (seega EM-laine on ristlaine) · Levib vaakumis valguse kiirusega, ca 3×108 m/s EM- KIIRGUSTE LIIGITUS: Infrapuna"valgust" kiirgavad kõik kuumad kehad tajume infravalgust soojusena § Soojusdetektorid § Öönägemine. VALGUSE DUALISM, KAKSTEOORIAT: Laineteooria 1678.a. tuli prantsuse akadeemik Christiaan Huygens välja teravmeelse, kuid nõrgalt põhjendatud ideega, et valgus on keskkonna ülikiire (suure sagedusega) lainetus · Lainete sõltumatus Korpuskulaarteooria Newtoni järgi on valgus väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Osakesed liiguvad väga suure kiirusega ning on väga väikesed. VALGUSE MURDUMISNÄITAJA JA VALGUSE DISPERSIOON: Murdumisnäitaja on väga fundamentaalne suurus
LÄÄNE-EUROOPA RISTIUSUKIRIKU KUJUNEMINE Kristlus sai alguse ca 2000 a. tagasi Palestiinas. Nimetuse sai rajaja Jeesus kristuse järgi. Kristluse algusaegadel oli palju erinevaid kristluse vorme. Sisemised kriisid olid eriti teravad teisel sajandil, kui oluline oli kristlik õpetus nimega gnostitsism. Gnostikute jaoks oli tähtis dualism. Hea ja kuri. Keha on paha. See tuli lämmatada. Oli ka teise äärmusesse jõudvaid rühmi. Need kriisid ületatakse ja lepitakse kokku kindlates kristlikes normides. Rooma riigi ja kiriku kokkupõrge sai alguse Jumalariigi ja maapelase riigi vastuseisust ja küsimusest keisrile annetamise suhtes. Kristlased ei tunnistanud ka keisri jumalikkust. Algab kristlaste tagakiusamine. Traianus 112. a. enda kristlaseks tunnistamine on karistatav surmanuhtlusega. Suuremat tagajärge sellel ei olnud
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
Ta vaatleb olemasolevaid raamatutarkuse ja hariduse liike ja tõdeb, et need ei paku vastust küsimusele, kas saab midagi tõsikindlalt teada • Teaduseid õppides avastas üha rohkem oma teadmatust • Hindas koolides õpetatavat • Aga olemasolev teadmine ei vasta tõsikindluse nõuetele 5. HING JA KEHA • Kas inimesel esineb keha kui ka vaim? Kuias keha ja vaim omavahel seotud? • Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON • Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt. tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda • Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja lahutamatu substantsist
ju pildid ikkagi meid veenma. Ja parimaks soovituseks on siin ja alati: "Minge ja vaadake neid maale originaalis. " E. H. Gombrich (1997: 540). 5. Milliseid ontoloogilisi küsimusi tekitab VKT? Ontoloogilised kaalutlused: Eriarvamused kunstiteose eksisteerimise viisi (ontoloogilise staatuse) küsimuses: Teatud ontoloogiliste eelduse korral on VKT-d raske või sootuks võimatu rakendada, ilma, et varustaksime seda mitmete lisaklauslitega. 1)Unitaarmentalismid 2)Traditsiooniline dualism 1) Unitaar-mentalismid: a)Kunstiteos on kunstniku vaimus eksisteeriv konstruktsioon (eksternaliseerimine pole tarvilik). (Croce; Collingwood). Järeldus: VKT rakendamine mitte- kunstnikule võimatu. b)Kunstiteos tekib või taastekib alles "kunstiobjekti" vahetus kogemises (nt kui loeme raamatut, kuulame muusikat, jne) (Bradley jt). Järeldus: VKT on üleliigne! 2) Traditsiooniline dualism: Kunstiliike on jaotatud kaheks (Wollheim, Wolterstorff, jt):
· Kyros II Pärsia suurriigi rajaja. · Dareios, Xerxes kuningad, kes üritasid vallutada edutult Kreekat. *Religioon : Zarathustra õpetus Õpetas, et maailma valitseb selle looja, tark isand, kes võitleb tõe eest. Tal on vaenlane, kuri vaim, kes võitleb vale eest. Kõik inimesed peavad nende kahe vahel valima. Õige valijad saavad pärast surma paradiisi, vale valijad lähvad aga põrgusse. Eshatoloogia hea võidab alati. Dualism kaks vastastikku leeri, seal siis hea ning kuri. Kunagi pidi saabuma rahuriik, kuhu saavad vaid head, õige valijad. Pühad tekstid Avestad aja jooksul kujunenud tekstide kogu. ! Pärslaste järel järgmine suur impeerium Makedoonia kuninga Aleksander Suure impeerium. Foiniikia ja Iisrael *Vahemere idaranniku maad Kaanimaa e Purpurimaa. Tänapäeva Liibanon. Foiniikia linnriigid: · Ühtset riiki ei teki. · Paremad linnriigid olid Byblos, Siidon ja Tüüros.
maailmavaatele. Kuid ka sellel tunnetuse astmel võivad esineda oma kriisid. Põhiliseks raskuseks on lõhestatuse tunnetamine. Elatakse ja teotsetakse olevas maailmas omades igavikulist visiooni ja ustavust. Tekib sisemine pinge kahe paratamatu tegelikkuse vahel. Tegelikud inimsuhted ja kogetavad kriisid ühelt poolt ning kõikne igavikuline vabadus teiselt poolt. Ning inimene peab kandma neid mõlemaid korraga oma hinges. See dualism loob siseheitluse, igatsuse sirutuda tõe ja absoluutse poole, ent samas siinolemise ja argisega seotuse tunnetamise. Vaid teatud juhtudel suudetakse sisimas samastuda igaviku tõega, olla armastav, isetu ja õiglane toimuva suhtes. See ei teostu mitte soovis muuta maailma vaid igavikulisele tõele kuuletumise ja selle teostamise kaudu. (allikas: http://tnk.tartu.ee/0usulise.html Autor: Tõnu Lehtsaar, 2001) Eelöeldust nähtub, et usulisel kriisil on mitmeid erinevaid tähendusi
Usundilugu. Religioon (Ladina keelest)eesti keeles usund, tuleb sõnast usk, uskuma. Relgioon 1)Müüt 2)Riitus. Riitustes taas elustatakse müüte ja müüdid seletavad riitusi. Usk 1)teadmine(empiiriline teadmine-kogemusele tuginev teadmine), tunne. 2)usaldus Vanas eesti keeles tähendas usk Kark, tugi. Küpsusk Inimene mõttestab kogu oma elu läbi selle usu. Ürginimese teooria-Wilhelm Schimdt. Kultuuriringid: 1. Ürgkultuurid (kütitd, korilased) 2. Primaarkultuurid (põlluharijad) 3. Sekundaarkultuurid(karjakasvatus) 4. Tertsiaalkultuurid(modernne ühiskkond) Kõige madalama arengutasemega kultuurid: Lõuna ürgkultuur, Paleo-asiaadi ürgkultuur Artikas, Tsentraalne ürgkultuur, Kalifornia ja Tulemaa indiaanlased. 12-köitelises teoses ,,jumala-idee päritolu" jõuab järeldusele : · Polüteism ega totemism (sugulus looma, linnu, taimega) polnud religiooni algvorm · Selleks oli mon...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne: Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed. `Idee-ühikud', mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Oluline on tekstis leiduv ajatu tarkus. Kontekstuaalne: Tähtis on autori intensioon e. kavatsus (Mitte ainult mida väidab, vaid miks?) Tähtis on ajalooline kontekst ja keelelised tavad e. konventsioonid. Seega: Vaja uurida autorit ennast, tekste millele autor vastas, konventsioone, mille raames kirjutas Teooria seos praktikaga: Ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel normatiivsed mõisted, mida ideoloogid uue sisuga täidavad Innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. Õnn 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Platon: Elu pole ...
eelkõige René Descartes´i mõtlemisega, mis põhjendab uusaegse subjektifilosoofia lähtuvalt endamõtlemise teadukindlusest: "Mõtlen, järelikult olen." Kui ainuke asi, mis Descartes´i jaoks on kindel, on mõtleva ego olemasolu, siis tuletab ta ülejäänud maailma, seega objektiivse maailma sellest enda-teadukindluse printsiibist ja uusaegse metafüüsika üldtunnustatud aluseks saabki subjekt • (keha ja vaimu) dualism on vaimufilosoofias arusaam, mille kohaselt vaimunähtused ei ole füüsilised. Descartesi arust koosneb maailm vaimsetest ja materiaalsetest substantsidest, millel on üks atribuut – ruumilisus. Vaimsel aga mõtlemine. Descartesi vastus keha ja vaimu probleemile oli põhjuslikkus: meie vaimuseisundid mõjutavad kehaseisundeid põhjuslikult. Kehaseisundid, nagu näiteks sügelemine või valu, põhjustavad ajuseisundeid (-sündmusi, -protsesse), mis omakorda põhjustavad kehalisi
absoluutne Mina"; Hegel: ,,olev on objektiivne Vaim"). Materialism: ,,olev on materiaalne, meeleline"; Aristoteles: ,,olev on põhjuslikult kooshoidev tegelikkus (energia)"; Marx: ,,olev on materiaalne"; teaduslik realism: ,,olev on teaduslikult uuritav mateeria". Objektiivne idealism: ,,olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik"; Subjektiivne idealism: ,,olev piirdub tunnetava subjekti teadvussisudega". Monism: ,,on ainult üks printsiip ja teine on pettekujutelm"; Dualism: ,,olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuid üks on siiski tähtsam". Sokraatiline hoiak - küsimine ilma vastuseta. Inimesel ei ole teadmist, kuid ta peab selle poole püüdlema. Skeptistism - ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata, (1) konstruktiivne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega", (2) radikaalne: ,,kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu"
17 saj. alguses algas teaduslik revolutsioon, hakkas arenema teaduslik meditsiin, haigestumise selgitused muutusid orgaaniliseks ja füsioloogiliseks. Psühholoogiline seletus jäi, aga oli seda kasutati vähesel määral. Rene Descartes (1596-1650). Oletas, et vaim ja keha on omavahel lahutatud kuid tõi sisse võimaluse nende piiratud koostööst. "Kuidas võib mõte, millel ei ole füüsilisi omadusi, põhjustada kehalist reaktsiooni?" Materiaalne ja mittemateriaalne osa, dualism. Ta pidas neid omavahel sõltumatuteks. Arvas, et loomadel hinge ei ole. Arvas, et vaim jätab keha surma hetkel. Selle tõttu lubas kirik sooritada lahkamist. Arvas, et käbikehas(?) asub üks keskus mis ühendab keha ja vaimu. Sel ajastul oli veel selline käsitlus, et keha nähti masinana. 18. saj. Hakati tegelema üha rohkem bakteritega, hakati neid uurima rohkem. Uurima ka keskkonna mõju. Põhjuseks oli see, et epideemiaid oli palju. 19. saj
Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused. Transformaator. Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotamine. 3-faasiline vahelduvvool. Elektriohutus. Kaitsemaandus. Kaitsmed. Alaldi. Vaheldi. Elektromagnetvõnkumised. Võnkering. Elektromagnetväli. Elektromagnetlaine. Elektromagnetlainete skaala. Raadiolained, nende omadused ja levimine. Raadioside põhialused. Modulatsioon ja detekteerimine. Raadiolokatsioon. Optika (20h) Sissejuhatus. Valguse dualism. Valguse laine ja korpuskulteooriate ajalooline areng. Valguslainet iseloomustavad suurused. Valgus kui elektromagnetlaine. Inimese silma valgustundlikkus. Geomeetriline optika. Valguskiir. Valguse sirgjooneline levimine. Valguse levimise sõltumatuse printsiip. Valguse peegeldumine. Tasapeegel, kujutise konstrueerimine tasapeeglis. Sfääriline peegel. Nõguspeegel ja kumerpeegel. Kujutise konstrueerimine sfäärilises peeglis. Suurendus. Valguse murdumine. Valguse murdumisseadus
Fotodiood on pooljuhtdiood, mille omadused sõltuvad tema valgustatuses. Valgusenergia arvel saavad laengukandjad lisaenergiat, mille toimel nad läbivad dioodi pn-siirde. Fotodioodis on pooljuhtkristalli pinnale on tekitatud väga õhuke p-juhtuvusega kiht. Fotodiood võib töötada koos välise elektrienergia allikaga muundurina või ilma allikata generaatorina. 34.Valguse interferents, difraktsioon, dispersioon ja polarisatsioon. Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Optikas kasutatakse kolme valguse mudelit: valguskiir, valguslaine, valguskvant. Valguskiir on geomeetrilise optika põhimõiste. Newtoni neli põhiseadust: Valgus levib sirgjooneliselt. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas.
mõtlematut ei teeks ning ei paneks tillukesi inimsipelgaid liiga rängale proovile ülivõimsa Saatana vastu. ,,Selle [fraasi - A. L.] sobimatus on nii kolossaalne, et kui see pöördumine ei sisalduks Meie Isa palves, peaks seda nimetama selgeks jumalateotuseks, sest kuidagi ei sobi omistada taolist vastuolulist käitumist Armastuse Jumalale ning Summum Bonum`ile." (JUNG 2002:61) Seega soovib Jung jääda selle juurde, et dualism pole Jahve puhul kusagile kadunud, vaid lihtsalt eristunud ning võtnud selged piirjooned: ,,heledam pool" sai inkarnatsiooni läbi kuju Kristuses, samas kui ,,tumedam pool" koondus paratamatult Saatana ning tema tegude nimetaja alla. Siin on selgelt järgitav loogika, mis tuleneb Jungi ,,individuatsiooniprotssesi" kontseptsioonist. Selle kohaselt areneb nisuiva temas peituva geneetilise programmi alusel viljataimeks
Euroopa ideede ajalugu. Kordamisküsimuste vastused. METODOLOOGILISED KÜSIMUSED 1. Ideedeajaloo uurimise metodoloogilised põhisuunad. 1) kanooniline ehk tekstuaalne meetod. 2) ajalooline ehk kontekstuaalne meetod. 2. Tekstuaalse meetodi pooldajate põhiargumendid. 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2) "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 3) suurte mõtlejate kanooniline rida: * universaalsed probleemid, ajatud ideed. * autori kadumine: väidete tähendus on leitav tekstist endast. 3. Kontekstuaalse ehk Cambridge'i koolkonna metodoloogilised alused. Uurida: 1) tekste, millele autor vastas. 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas. SÕPRUS 1. Aristotelese sõpruse olemus ning tüübid. * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suh...
õ) maadlusest ja rusikavõitlusest v) kaarikusõidust ja ratsutamisest SPORDIAJALOO KT nr. 3 Keskaja kehakultuur 1.Spordiajaloo kursusel loetaske keskaja algust 14. Renessanssi-aega iseloomustavaks tähistavaks sündmuseks: märksõnaks on · Rooma riigi jagunemist · Asketism · Lääne-Rooma riigi langemist · Humanism · Ida-Rooma riigi langemist · Dualism 2. Varast keskaega iseloomustavaks 15.jesuiitide ordu asutajaks oli(1534a.) märksõnaks on oli: · Humanism · Erasmus Rotterdamist · Atletism · Hyronymos Mercurialis · Asketism · Ignacius Loyola 3. Kõrk-ehk klassikaliseks keskajaks loetakse 16
mingi olemuslik seos asjadega. Skeptitsism: väidete tähendus sõltub üksnes inimlikest kujutlustest ja kokkulepetest, meie tunnetuse piiratus ei võimalda meil vastata.Konstruktiivne-tegeldakse teiste oluliste küsimustega. Radikaalne-üldistav tunnetus on ülepea võimatu.. Materialism:olev on tervenisti materiaalne, meeleline, oluline pole mõtlemine, vaid materiaalsed suhted. Monism: on ainult üks printsiip(vaim või mateeria) ja teine osa on pettekujutelm. Dualism:olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest, kuigi üks on olulisem.Solipsism: pole midagi olemas peale ainsa mina. 14. teadmine: tuttavolek, oskus, teadmine-et. teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Intuitsioon: puhta ja tähelepaneliku meelemõistuse ühtlane ja distinktne mõistmine. Popper eristab 3 maailma: füüsiline objektide maailm, teadvuse seisundite maailm; mõtlemise objektiivse sisu, teooriate ja üldistuste maailm. 15. induktivism- teaduslik teadmine algab faktidest
piire ei tunnistatud . Vaja leida vaid loogiline üldvõti. Ainus viis mõistust kõigist eksimustest vabastada = täielik kahtlus. Tahtis olla täiesti kahtlusetu, kindla teadmisega. Tõsikindel teadmine = Descates'i eesmärk. Kahtluste puudumine, Tunnetust tuleb mõõta kõigist tingimustest vaba kindlusega Cognito ergo sum - mõtlen, järelikult olen olemas. Kahelda saab vaid olemas olles. Ainult mu enda olemasolu on tõsi, pean ise olemas olema seda kahtlust sooritamas Keha ja hinge dualism kõik on lõplik. Meeled on eksitatavad, mõtlemine on inimese keskseim ja olulisim osa. Kõik algab mõtlemisest. Inimeses on teinedesest selgelt erinevad AINE(keha) ja HINGE (vaimu) tasandid, mis on tunnetusteoreetiiselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on erinev kehast ja seda on kergem tunnetada, sest hing on ikkagi, kui keha ei ole. 7) Mina-filosoofiline küsimuseasetus Kantil (loeng; Saarinen, 198- 213) Tunnetusvõime harud: MEELELISUS / SINNLICHKEIT
lihtrahva kurnamise. Hakkas tekkima vastuseis juutidele igal tasandil. 12. saj-l tekkisid juutide tagakiusamise lained, enamasti seoses Ristisõdadega. Juutide tagakiusamisega haakus ka ketserite tagakiusamine. Ketserite liikumisi oli kahesuguseid: 1) vastuseis katoliku kiriku ilmalikustamisele ja rikkusele, propageeriti lihtsust, otseselt kirikut ei kritiseeritud; 2) kritiseeriti katoliku kirikut. Suurimaks ketserlikuks liikumiseks sai katarite liikumine, kelle sõnumiks sai absoluutne dualism, mille eeskujuks oli zoroastrism, samuti ei tunnistatud VT-d. Katarid jagunesid kaheks: 1) täiuslikud, kes üritasid elada askeetlikku elu, 2) usklikud, kes pidasid ülal täiuslikke. Iga uue inimese sündi peeti saatana võiduks. Katoliku kiriku eesmärk oli jätta mitte hingi saatanale e kataritele. Katoliku kirik toetud eeskätt ilmaliku kiriku vastu, nt ristisõda albilaste vastu. 1209 vallandati Innocentius III poolt Lõuna-Prantsusmaa ketserite pesa vastu. Need
Robespierre: Tõeline vabadus eeldab, et võim on rahva käes, esindamine ei ole võimalik. Selleks, et vabariik oleks võimalik, on vaja kodanikuvoorust. Kodanikuvoorus eeldab võrdsustamist ning kodanikureligiooni (riigi kontrolli inimese üle). Riik 1.Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik oli killustatud, põhines individuaalsetel sidemetel ja sellest tuleneval hierarhial, konglomeraatlikud (riigisiseselt territoriaalselt erinevad õigus ja poliitilised süsteemid), dualism vastastikused õigused ja kohustuse, võim jagunenud kuningate ja seisuste esinduskogude vahel. Kogu maailma poliitiline süsteem pidi olema korraldatud Universalism. Partikularism pärast reformatsiooni rajati riigid suveräänsuse printsiiile 2.Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini) Aristoteles Polis on ideaalne poliitiline ühendus. Aquino Thomas elu põhivormiks on nn. Perfekted kogukonnad, mis kaitsevad ja
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne (Lovejoy): 1) Ideed on tsüklilised 2) Progress puudub 3) Universaalsed probleemid 4) Autorit pole vaja uurida, oluline on tekstis peituv tarkus Kontekstuaalne (Skinner(Cambridge)) 1) Tähtis on ka autori kavatsus 2) Tähtis on ka ajalooline kontekst 3) Tähtis on ka see, millele autor oma kirjutisega reageerib 4) Tähtsad on ka konventsioonid, mille raames kirjutatakse Õnn Platon ja Aristoteles õnne olemusest Õnn on aktiivne tegutsemisvõime Platon õnne jaoks on keskne vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast õnn peegeldub ka meie subjektiivses naudingutundes Aristoteles õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna õnn on oskus mõistuspäraselt toimida Aristoteles, Platon ja stoikud õnne ja väliste hüvede suhtest Aristo...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
Elektromagnetlaine on magnetvälja ristlaine, mis tähendab, et väljavektorid on risti laine levimise suunaga. Elektromagnetlaine levib vaakumis valguse kiirusega, ca 3×108 m/s · EM-kiirguse liigitus (+ kiirguse energia, allika mõõmete, kiirguse lainepikkuse ja sageduse vaheline seos) Madalsageduslained Raadiolained Infrapunane kiirgus Nähtav valgus Ultraviolettkiirgus Röntgenkiirgus Gammakiirgus Kosmiline gammakiirgus · Valguse dualism (e. kaks teooriat) o Laineteooria valgus on kekskkonna ülikiire leinetus o Korpuskulaarteooria valgus on väikeste osakeste korpusklite (lad. corpusculum = kehake) voog · Geomeetrilise optika 5 põhiseadust o (Optiliselt homogeenses keskkonnas) Valgus levib sirgjooneliselt o Kiirte sõltumatuse seadus: Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas
Eesti looduslikud pühapaigad Looduslikest pühapaikadest kõnelevad teabeallikad Looduslikud pühapaigad: Mitmekesised: olemuselt, väärtustelt, teabeallikate poolest Interdistsiplinaarne teema Uurimisseis ebaühtlane, uurimisvõimalusi on väga erinevaid, oleneb, kuhu keegi oma fookuse seab. Et terviklikult uurida, tuleb erinevat päritolu teave koondada ja süstematiseerida Uurimistööde käik: Olemasoleva teabe koondamine Süsteemne lähteteave on õnnestunud välitööde eelduseks. Erinevat päritolu allikad täiendavad üksteist. Fragmentidest moodustub esialgne tervik, mida tuleb välitööde käigus tihendada. Välitööd a) intervjuud külaelanikega b) paikade ülevaatus c) (arheoloogilised uuringud) Uurija enda järeldused Looduslikest pühapaikadest kõnelevad allikad ja vastavad distsipliinid: 1. Kirjalikud allikad: kroonikad, reisikirjad, kiriku ja kohtute materjalid, mit...
Mina endast ei saa teda siis tekitanud olla. Ainsaks võimaluseks on, et ta on asetatud minusse ühe täiuslikuma olevuse poolt ja nimelt sellise poolt, kes omab täiuslikkuse, nagu see minu kujutluses leida, s. o. J u m a I. Kuid juba ta kaasaegsed märkasid, tema tõestused ei erine oluliselt keskaegsetest Jumala olemasolu tõestustest. Me võime neis tõestusis kahelda samuti nagu me kahelda võime tema radikaalses ihu ja hinge dualismis. Kuid me võime öelda, et see dualism on olnud suurima tähtsusega uuema aja metafüüsika arengu seisukohalt. Descartes on tunnetanud, et hingelisuse olu me leiame täiskindlalt enda teadvuses, subjekti sisemuslikkuses. Seega on ta loonud uue aluse psüühilisele ja füüsikalisele metafüüsikale. Kõik psüühiline olu on keskendatud minasse, mina on spontaanne ja aktiivne, vastupidiselt mateeria passiivsusele. Tulemuseks on õpetus kahest substantsist. On öeldud, et Descartes on küll osanud eraldada, kuid mitte siduda.
Euroopa kesk- ja varauusaeg Keskaja alguseks peetakse tavaliselt Ida-Rooma kokkuvarisemist aastal 476, mil germaanlased vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhte...
Millest kõik saab alguse, mis on ühine (arche kr k alge; principium lad k alge). Üldine alge termin on SUBSTANTS- mis on kõikidel ühine? Ühise alge otsimine. Siin mõtlejad jagunesid: 1. Monism (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. 2. Dualism (duo) dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm; materiaalne ja vaimne ehk mentaalne. Nähtused ja asjad koosnevad kahest asjast. 3. Pluralism pluralistid, mitme alge käsitlus, vähemalt 3. Empedokles temal oli nelja juure käsitlus, et maailm koosnes neljast juurest maast, õhust, tulest ja veest. 2. Teine tasand on seotud TUNNETAMISEGA tunnetusõpetus ehk gnoseoloogia.
Ladina k on see principium üldnimetus aga Substants. Keskenduti sellele, mis on kõigile ühine ühisosa leidmine. Alge pidi olema kõigile nähtustele ühine. Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k
D. on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. keele püsivus (muutumatus) muutlikkus Püsivuse (immutabilité) kindlustavad: 1. Märgi suvalisus 2. Märkide paljusus 3. Süsteemi keerulisus 4. Kollektiivi vastupanu uuendustele Bertrand Russell Deskriptsioon: Russell püüdis vabaneda loogilistest "ebamugavustest", mida tekitab nimeliste väljendite semantiline dualism, jagades need pärisnimedeks ja deskriptsioonideks. D. on Russelli järgi võimelised tähendama (suhtuma objektidesse) tänu oma vormile (keelelisele tähendusele). Kui Frege arvas, et igale keelemärgile vastab mingi konkreetne v. abstraktne ese, siis Russelli semantika ei võimalda ideaalseid objekte samas mõttes, nagu reaalseid konkreetseid objekte. Russell loobus mitte ainult mõttest, et denotatsioon ammendab
mida ta teatud terminite all mõtleb?; vaja uurida: tekste, millele autor vastas; konventsioone, mille raames ta kirjutas Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik: · Isikulisus: riik põhineb individuaalsetel sidemetel; feodaalsed suhted; hierarhilisus · Killustumus: riigivõimu funktsioone teostavad oma piirkonnas vasallid · Konglomeraatriigid: riik koosneb eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest · Dualism: vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem; võim jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel Uusaegne riik: 16.-17. saj jooksul arenes välja suveräänne riik; keskne omadus impersolnaalsus: riigi autoriteeti eristatakse valitseja autoriteedist ja kogukonna autoriteedist; võim on seaduste ja institutsioonide struktuuris, mida administreerivad/valitsevad inimesed; valitsejad muutuvad, riik jääb 2. Partikularistliku mõtlemise areng (Aristotelesest Machiavellini)
1. Mis on ja millega tegeleb filosoofiline antropoloogia? Milliseid filosoofilise antropoloogia paradigmasid te teate? Antropoloogia on uurimus inimesest (õpetus inimesest)- filosoofiline antropoloogia on filosoofiline õpetus inimesest. · Filosoofiline antropoloogia on uurimus inimesest ja tema loomusest (millised on inimesele omased toimemehhanismid, milline on inimese sisemine loomus, millest ta koosneb jne...). iga konkreetne inimene on alati erand üldisest reeglist, ta on isiksus. Üldiste definitsioonidega on üldiselt vähe võimalik ära teha. Strateegiad: · Etoloogiline- bioloogilisest lähtuvusest (eripära ja sarnasus loomariigiga) Tuleb küsimus: mille poolest inimene ikkagi loomadest erineb? Mis on see inimese eripära teiste elusolenditega võrreldes? Inimest iseloomustab mõistus (või keel). Platon on defineerinud inimest kui mõtleva loomana (inimene kuulub loomade klassi ja see erisus, mis teda teistest loomadest e...
õiguslikult siduvad Selgesõnaline hierarhia rahvusvahelise õiguse allikate vahel puudub, kuid paratamatult on järjekord: Lepingud, Tavaõigus, Õiguse üldprintsiibid Kodifitseerimine = õigusaktide või normide süstematiseerimine või tervikuks seaduskoguks muutmine Rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse suhe Teoreetilised käsitlused: 1) monism = väidab, et rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad ühe komplektse õigussüsteemi 2) dualism = tähelepanu riigle -> rahvusvaheline ja siseriiklik õigus moodustavad kaks täiesti eraldiseisvt õigussüsteemi Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiib, mille kohaselt riik ei saa viidata oma siseriikliku õiguse sättele või lüngale, et õigustada oma rahvuvaheliste kohustuste mittetäitmist. Riigid peavad täitma endale võetuid rahvusvahelisi kohustusti ja seda heas usus. Riikide siseriiklik õigus tuleb viia vastavusse neid siduva rahvusvahelise õigusega.
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Seetõttu peavad need olema piiratud ulatusega, et indiviididele ebasoovitavate tagajärgede ilmnemise korral oleks ümberkorraldusi võimalik tagasi pöörata. Muus osas aga peaks inimmõte ka siin, nagu teaduseski, liikuma katse ja eksituse meetodil uute ja paremate institutsiooniliste elukorralduste poole. Teine põhimõte, millest Popper lähtub, on teadusväliste normide ja falsifitseeritavate, s.t. teaduslike faktiväidete, range eristamine, nn. kriitiline dualism. Faktid iseenesest ei oma normatiivset tähendust. Faktidele saavad normatiivse tähenduse anda üksnes inimeste otsustused faktide kohta. Nii ei saa faktid ka anda alust moraalseteks otsustusteks, hea ja halva eristamiseks ühiskonnas. Popperi sotsaalkonstruktor käsitleb sotsiaalseid institutsioone kui teaduslike 7 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
