kõlamänge ja sõnade kuhjamisi. Aina julgemini kirjutab Kareva ka vabavärssi. XII PILET 1. ,,Isa Goriot" teose sisu, põhiprobleemid, idee 2. Valida üks 2 temaatika vahel: a) Iseloomusta modernismi võrdluses postmodernismiga. Proosa uuenduslikkus: sisemonoloog, eksistentsiaalsus, võõrandumine, grotesk. b) Iseloomusta 20.saj eesti draamat üldiselt ja analüüsi oma valikul 1 vastava autori näidendit: E. Vilde, A. Kitzbergi draamad, O. Lutsu külakomöödia. Tammsaare psühholoogilised draamad. Väärtuste kriis E. Vetemaa näidendites. Ajaloopöörised, rahvas, mälu ja identiteet J. Kruusvalli või Madis Kõivu näidendites. Modernism: Modernistlik kirjandus jälgib arusaama, et teos on kirjaniku väljamõeldis. Modernistlikul tekstil puudub kompositsioon. (algus, keskpaik,lõpp)Teksti ei pruugita kohe mõista, vb tuleb see alles hiljem. Unenäod, müütilised tegelased, motiivide ja sümbolite kordamine jne
Antiikaja naine Amatsioonid ja märtrid müütides Müüdid käsitlevad inimese põhiprobleeme ja inimlikke põhiolukordi. Vahemere piirkondades on leitud naiste juhitud ühiskondi. Amatsoone on eriti tähtsaks peetud just sellepärast, et nende juhul pole tegemis lihtsalt ühe naise eeskujuga vaid terve ühiskonnaga. Legend järgi oli amatsioonid Kaukaasias elanud sõjakas naisterahvas. Kujutatakse neid tihti ratsutamas seljas aasia rõivastust, relvadeks vibu ja nooled, sageli ka väike kirves ja kaksikkirves. Müüdis käsitlevad naise suhet mehega, abielu ja emadust. Kreeka mehed tunnistasid naiste keskset positsioni ühiskonnas ja kujutasid seda sümpaatselt. Naiste juures hinnati algatusvõimet ja mõistust. Naise aktiivsem osa tuleb esile märtrite kujtamisel. Enese ohvriks toomist võib pidada üheks naiste vahendiks näidata oma julgust ja usaldusväärsust. Valiku ees nad valivad meelsamini surma kui näiteks orjuse. Kreeklased ei...
t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. Ta lähendab tema enda poolt loodava müüdi ajaloolisele maailmale sel määral, kui müüt reaalsusele üldse läheneda saab. Kokkupuutes ajaloolise eluga müüt süveneb, rikastub humaanses sisus. "Don Quijote" on peegelduste paeluv mäng, nii nagu veidi hiljem, küpses barokis, Velizqueze maal "Toaneitsid" või mõnedki Calderóni draamad. Don Quijote ja Sancho astuvad romaanist otsekui välja ning võivad (nagu kõik ülejäänud tegelased romaani 2. osas) arutada "Don Quijote" 1. osa väärtusi. Metaromaani täiendavad vihjed Avellaneda romaanile ning autobiograafiline tasand. Ent samas veendume, et nii Hamete Benengeli jutustus kui ka tõlge sellest (koos originaali kommentaariga) jätkuvad. Romaani ja tegelikkuse piir tühistub. Müüt on tõelus.
Sophoklese kangelased ei oota jumalatelt õiglust ega ülista neid. Jumalate tahet ega nende tegusid pole inimesel võimalik mõista, kui jumalad seda ei soovi ja enamasti nad ei soovi. Ebaõiglaselt kannatanud inimene tajub jumalate tohutut jõudu, ent peab neid pigem pahatahtlikeks ja halbadeks. OIDIPUSE VARIATSIOONID Pärast antiiki tekkis huvi Oidipuse loo vastu taas renessansiajal ning on kestnud tänapäevani. 17.-18. sajand: Pierre Corneille', John Drydeni, Voltaire'i draamad. 19. sajand: Friedrich Hölderlin, "Kuningas Oidipus"; Heinrich von Kleist, "Purunenud kruus"; koomiline, farsilaadne versioon Percey B. Shelleylt. 20. sajandil on Oidipus olnud populaarseim antiiktragöödia kangelane. Tuntuimad teosed: W. B. Yeats, "Kuningas Oidipus" ja "Oidipus Kolonoses"; A. Gide, "Oidipus"; J. Cocteau, "Kuningas Oidipus"; T. S. Eliot, "Riigivanem"; Pier Paolo Pasolini film "Edipo Re" (1967);
I kontrolltöö: romantism - ajastu ja muusika iseloomustus; uued jooned muusikas; programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid. Sageli põgeneti ku...
Kes ja kuidas suudab tasakaalustada ja juhtida seda suurte isiksuste keerulist süsteemi? Kes võtab endale vastutuse kõigi nende annete arendamise ja rakendamise ees? Pole vist ühtki teist eesti teatrit, kus lavastajate, peanäitejuhtide ja direktorite õlule on pandud nii palju moraalset ja kunstilist vastutust. Draamateatri sisekonflikte mängitakse eesti teatri ja avaliku elu suurel laval ning seal jäävad ellu vaid professionaalid. Loodame, et suured draamad draamateatri ümber on vähemalt selleks kümnendiks läbi, nii et kõikide energia koondub nüüd ja edaspidi sellele, mis teatri kunstilisel laval toimuda võiks. Palju õnne, Eesti Draamateater! Kasutatud kirjandus Eesti Draamateatri maja 100. Eesti Draamateater 2010. Tallinn Interneti allikad: http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-draamateater-tahistas-maja-100-sunnipaeva.d? id=51283154 http://www.draamateater.ee/kes-elab-lava-all-ohtuleht http://www.draamateater.ee/ http://teatriaasta
Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) – 369 glossi harğa – muwaššaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp – 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, “antiikromaanid”. Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = “koodeks; privileeg” kastiilia keel- kuningakoja keel) Fernando III käsul tõlgiti 1241. a. kastiilia keelde Forum Judicum (Fuero Juzgo –
-tähelepanu ka Hispaania rahvaluulele, eitab keskaja õpetlikkust ja moraalilugemist 1)tõi Hispaania kirjandusse mõista mõõga ja mantlikomöödia: ,,Tantsuõpetaja" ja ,,Sevilla täht" *peategelasteks on julged ja hakkajad neiud kes astuvad vastu vananenud arusaamadele *mööga-ja mantlikomöödiates leidub rohkesti auhaavamisi, kahevõitlusi, salajasii kohtamisi, palju sädelevat dialoogi ja ootamatuid efekte 1)ajaloolised draamad -aluseks on Hispaania talupoegade elu 16-17.saj -ja 15.saj toimunud talupoegade ülestõusust ,,Sevilla täht" -algab Katsiilia kuninga saabumisega Sevillasse -ta kavatseb Sevilla õukonnas lõbutseda ja rõõmsalt aega veeta -talle hakkab pidulikul sissesõidul meeldima õks neiu kes oli parajast rõdul -oma nõuandjate käest saab ta teada et neiu on kohaliku raehärra õde Estrella -raehärrale tehakse mitmeid meelitavaid ettepanekuid
Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanud: ,,Mulle anti
Sageli on lood muinasjutulised juurdlemine isiku ja ühiskonna Taotles tõepärasust - varem kirjutati sel- vastuoludest; viimasel perioodil ("Talve lest, kuidas inimesed peaksid käituma, muinasjutt", "Torm") valmisid viimased Boccaccio kirjutas, kuidas inimesed käitu- tragöödiad antiikajast pärit süzeedele ja vadki kujunes uus zanr - romantilised draamad Lugejale jääb mulje, et autor räägib Kolmandal perioodil valminud teosed on sündmustest, mis juhtusid hiljuti ja mida helgeks täienduseks varem valminud kõik mäletavad, sest ta alustab "ühel teisi- tragöödiatele - positiivsem vaade päeva hommikul...", märkimata mingit tulevikule kuupäeva. Lisaks jätab see lugejale mulje, Inimese väärtust peab Shakespear tema
(http://www.freewebs.com/kaotajad/) 5.1 Osades Evelin Pang- Pille Marko Matvere- Ralf Hele Kõre- Eva Andero Ermel- Andres Elisabet Tamm- Marina Rain Simmul- Martin Allan Noormets- Kala Andres Raag- Toomas Argo Aadli- Joonas Mart Toome- Ahti Eva Klements- Kaisa (http://www.freewebs.com/kaotajad/osades.htm) 5.2 Etenduse sisu Toimub võitlus ,,heade" ja ,,pahade" vahel. Kaks täiesti erinevat seltskonda satuvad kokku ning peavad koos aega veetma. Tekivad grupisisesed konfliktid ja draamad. Keegi ,,headest" tahab maitsta ,, pahade" elu ning suhted muutuvad väga pingeliseks. Noorte võitlus iseenda üle ja iseenda tõestamine. (http://www.freewebs.com/kaotajad/sisu.htm) 6. Allikad http://danzumees.blogspot.com/2011/03/aeg-ja-perekond-conway-tallinna.html http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_N%C3%BCganen http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film) http://et.wikipedia.org/wiki/Nimed_marmortahvlil_(film) http://ruja.ee/#/Teema/926/ http://www.freewebs.com/kaotajad/ http://video
Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 1910), J. Lie (1833 1908) ja A. Kielland (1849 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil. Paljud tema draamad kujutavad kodanliku ühiskonna varjatud külgi, pahelisi instinkte, hukatuslikke kirgi, perekonnas valitsevat usaldamatust ja vihkamist. Armastust käsitleb Strindberg kui mehe ja naise võitlust ülemvõimu pärast, mistõttu tema abieludraamad lõpevad enamasti traagiliselt. Neist tuntumad on ,,Isa" ja ,,Surmatants". Strindbergi abielud ebaõnnestusid. Esimese abielu lahutusega kaotas ta hooldusõiguse oma neljale lapsele, teise
Rakvere Eragümnaasium Antiikteater Referaat Eduard Mihhejev 11.klass 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus 3 Antiikteater 4 Kreeka teater 6 Tegelaskujud 8 Kirjanikud 11 Kokkuvõte 15 Kasutatud kirjandus 16 2 Sissejuhatus Teatri algmed ulatuvad kaugesse minevikku,varajaste ühiskondade religiosseisse rituaalidesse. Kõikide rahvaste ajaloos leidub jälgi jumala sündi,surma ja ülestõusmist kujutavatest lauludest ning tantsudest,mida esitasid preestrid ja teised kultuseteenrid. Praegugivõib taolisi tseremooniaid näha primitiivrahvaste juures. Teatri jaoks meie tänapäevases mõistes on aga vajalikud kolm komponenti: näitlejad, kes on juba koorist eraldunud; konfliktialge, mida annab edasi dialoog; ja vaatajad ,kes on t...
(kalmaarirõngad) jpm. Jookidest on tuntumad Ouzo (kange aniisiviin), kvaliteetveinidest - Boutari ja Macedonico toodang ning Retzina (männivaigumaitseline vein). 20 Kreeka, muistne Hellas... need nimetused on tuntud kogu maailmas. See on tsivilisatsiooni, demokraatia, kultuuri, kunsti ja filosoofia sümboliks. Homerose eeposed, Aischylose, Sophoklese ja Euripidese tragöödiad, komöödiad ja draamad, ajaloolase Herodotose tööd, Demokrituse, Plaatoni ja Aristotelese tööd muutusid uue Lääne-Euroopa kultuuri nurgakivideks, mis aja jooksul pole kaotsi läinud ja oma väärtust kaotanud nii Vana ja kaasaegne Kreeka on käsikäes jõudnud XXI sajandi Euroopasse. Halkidiki poolsaar asub Makedoonias, Kreeka suurimas provintsis. See on üks ilusamaid ja ökoloogiliselt puhtamaid kohti Kreekas. VIII saj.ema. Kreekasse tulnud etruskid andsid poolsaarele oma saare pealinna
Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa". Oskar Luts (1887-1953) Oli sõltumatu kirjanik. Kuulsuse saavutas realistlike komöödiatega(,,Paunvere", ,,Kapsapea", ,,Kevade"). Tema teostes põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Kevade nn Tootsi-lood on teinud tema tuntuks läbi aegade. Tema tuntuim sümbolistlik teos on ,,Soo", armastust käsitlev jutustus ,,Kirjad Maariale", draamad ,,Sinihallik" ja ,,Sootuluke". 20-30ndatel naasis ta realistliku proosa juurde ning kirjutas hulga jutte noormehe elluastumisest, linna ahatlustest ja argielu pahedest. Ta on jätnud olulise jälje eesti lastekirjandusse. ,,Kevade" ja ,,Nukitsamees". Viimane on ilmekas lastele kirjutatud kunstmuinasjutt ning see on seotud uusromantilise loomejärguga. Eesti kirjandus 1922-1940 Vabariigi aeg Vabariigi ajal olid kirjandusele soodsad tingimused. Kvaliteet läks paremaks, ka kvantiteet
Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: 1. Mis on kirjandus? - Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. - Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) - Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater) 2. Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? - Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. - Piiritletus. Tekstile on omane piiritletus - Struktuursus. Tekstile on omane seesmine organiseeritus, mis muudab ta süntagmaatilisel tasandil struktuurseks tervikuks.
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
Varasem looming - valitses rahvusromantism - teemad Norra ajaloost ja skandinaavia saagadest - võttis osa poliitilisest ja kultuurielust - töötas nii teatri kunstilise juhina kui ka teatri direktorina - ka kaasaegsem looming - tema näidendis naturalismi tunnusjooni (rõhutab pärilikkust) - filosoofilised värssdraamad: „Brand“ (1866), „Peer ja Gynt“ (1867) Muutunud looming (1970ndatest) - nüüd draamad proosavormis - kaasajateemalised, psühholoogilised - vaatleb neis: inimese ja ühiskonna suhteid ; mehe ja naise asendit ühiskonnas ; perekonnaküsimusi - „Nukumaja“ (1879) – uuenduslik nii teemakäsitluse kui draamatehnilise poole pealt Hilisem looming - tema teostes palju sümbolismi („Metspart“ 1884) - tähtsal kohal eetikaküsimused - tegelaste motiivid on varjatud kui varem, lugeja peab neid ise mõitma Ibseni olulisus
Ta töötas avades loominguliselt uued võimalused. Liivi Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. A. ainukese eluajal ilmunud värsikogu "Luuletused" Kitzbergi kirjanduslik kujunemine kulges (1909) avaldas "Noor-Eesti". Esimesena aeglaselt, alles viiekümnendais eluaastais lõi ta tunnustasid tema luulet «Noor-Eesti» rühma oma tippteosed - eesti näitekirjanduse kuuluvad kirjanikud. klassikalised draamad. Esimeseks ulatuslikumaks ilukirjanduslikuks tööks on romantiline ajalooline 10. Vilde Eduard, eesti realism ja eesti romaan. jutustus ,,Maimu". Rahvaluuleainete käsutamise 1865 -1933 eesti kirjanik. Ta käis Tallinnas poolest väärib tähelepanu veel raamjutustus kreiskoolis, töötas mitmel pool ajakirjanikuna, ,,Libahunt". A. Kitzbergi loodud elupildid on võttis osa 1905.--07. a
Glosas emilianenses (10. saj. keskpaik) San Millán de la Cogolla klooster (tänap. Logroño provints) - 145 glossi; Glosas silenses (10. saj. teine pool) Silos (Vana-Kastiilias) 369 glossi harða muwassaha 11. saj. algusest.- viimane stroof araabiakeelses poeemis pandi kirja hisp keeles, araabia tähestikuga. Cantar de Mio Cid (12. saj. lõpp 13. saj. algus) Bivari frantsiskaani klooster (küla Burgose lähedal) - 4000 assonantsis värssi, avaldati 1779 poeemid, religioossed draamad, hagiograafilised luuletused, "antiikromaanid". Gonzalo de Berceo (surn. u. 1250), preester San Milláni kloostris (Vida de San Millán, Vida de San Domingo de Silos). esimene teos, kelle autor on kindlalt teada. Fueros de la Novenera (enne 1253. a., võib-olla 12. saj.) fuero = "koodeks; privileeg" Portugali keel- esimesed tekstid teistest rom keeltest tunduvalt hiljem 1192 akt Sanchiz'ite perekonna valduste jagamise kohta- notariaalsed dokumendid
toob kaasa muutusi. Sündmus on analüüsis keskne mõiste: sündmuse ettevalmistamine -> sündmus -> reaktsioon. Pinge või põnevus äratab vaatajas huvi teose vastu. Inimese tähelepanuvõime on lühiaegne. Teoses on enamasti mitu pingekollet ja lisapingeid. Igas stseenis on pisipõnevused. Peapinge ja kaaspinged. · Mis-pinge. Suunatud lõpplahendusele. Mis edasi saab? · Kuidas-pinge. Seotud tegevuse läbiviimisega. Kuidas kõik juhtus? Analüütilised draamad algavad loo lõpust. Etenduses püütakse taastada minevikus toimunud sündmused. Ibseni teosed. Memento. Shakespeare'i Romeo ja Julia. Pinget tõstavad: · Tegelase või lugeja infopuudus. Õudusfilmid, kriminullid · Vastuvõtjal on võimalus tegelasega samastuda. Action-draamad · Sündmustiku suur risk. Pangarööv. Kompositsioonianalüüs. Compositio ld k ülesehitus. Lähtutakse enamasti strukturalistlikest meetoditest. Teos jaotatakse osadeks
Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007) Kivirähk kasutab erinevate kirjandusteksti maailmasid: Islandi saaga, Põhjala müüdid ja muistendid, gootika Shakespeare sünged draamad, Eesti muistendid. Mitte nii tume ega pessimistlik kui ,,Rehepapp", kuid ajalooline idealism puudub, pessimistlik tuleviku suhtes. Allegooria, mille kaudu tahetakse rääkida kaasaja muutustest, keele säilimine kaasaja maailmas, laiemalt traditsioonide teisenemine jne. Kaks tasandit: fantastiline muinasaeg ja allegoorilised kaasaja protsessid (,,külaelu"). Tugev religioonikriitika, maagiline ideaal (sõrmus ja põhja konn). Ühe ajastu lõppemise lugu (metsast külasse kolimine,
kanooniline ehk rangelt reeglitele vastav vaba element liturgia sees. Liturgilises draamas tegelased muutuvad üha värvikamaks, omandavad mingi karakteersuse. Algselt troobid lauldi, hiljem muutub see kõneks. Tekkisid kõneintonatsioonid. Traditsiooniliste kirikuzestide asemel hakkavad tekkima keerulisemad zestid. Sai vohama lüüa autorite fantaasia. Kahju kannatajaks oli liturgia ilmalik moment hakkas kiriku üle võimust võtma. Lõppudelõpuks Ingentius III oli sunnitud liturgilised draamad keelustama 1210. aastal keelustati liturgilise draama esitamine kiriku teenistuse raames, keegi ei keelanud seda esitada aga väljaspool kirikuteenistust. Teater sai jälle vaba arenguruumi trepi peal mingeid piiranguid ei olnud, seal saigi liturgiline draama rohelise tule algas tormiline areng. Kogu materjal oli autorite käsutuses. Kui palju tegelasi, siis vaimulikest jõududest ei piisa, ilmalikud jõud+kõik võisid osaleda.
võetud ,,Pyramuse ja Thisbe" ning ,,Tristiani ja Isolde" loost (vean / armastus). ,,Romeo ja Julia" on sonetilik, seal kasutatakse blankvärssi (riimvärss) ja kõnekeelt (proosas), stiile on palju. II periood oli 1600- 1608, suurte tragöödiate periood. ,,Hamlet" (melanhoolia, stiilide paljusus), ,,Kuningas Lear" ja ,,Macbeth", kõik troonitragöödiad. ,,Othello" on itaalia kõrgseltskonnast, Othello oli üks tumedat verd maur ... . III periood oli 1609- 1613, muinasloolised draamad. Neis oli palju juhuseid, kokkusattumusi ja õnnelik lõpp. ,,Talvemuinasjutt" ja ,,Torm" on lihtsakoelised. ,,Tormi" peategelane on õnnetu saatusega Prospero (Faust), tema vend on ta võimult kõrvaldanud. Tal on ori Caliban, kes on primitiivne ja tahumatu metslane. Arirl on loodusvaim, kes on Prospero liitlane teiste pahade vastu. Lõpuks annad ta kõik andeks ja tunneb, et tahabki rahulikku elu elada. 15. pilet ,,Hamlet", ,,Romeo ja Julia" Hamlet
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
t. lugejaga samale tasandile romaani 1. osa suhtes. 19 Ta lähendab tema enda poolt loodava müüdi ajaloolisele maailmale sel määral, kui müüt reaalsusele üldse läheneda saab. Kokkupuutes ajaloolise eluga müüt süveneb, rikastub humaanses sisus. "Don Quijote" on peegelduste paeluv mäng, nii nagu veidi hiljem, küpses barokis, Velizqueze maal "Toaneitsid" või mõnedki Calderóni draamad. Don Quijote ja Sancho astuvad romaanist otsekui välja ning võivad (nagu kõik ülejäänud tegelased romaani 2. osas) arutada "Don Quijote" 1. osa väärtusi. Metaromaani täiendavad vihjed Avellaneda romaanile ning autobiograafiline tasand. Ent samas veendume, et nii Hamete Benengeli jutustus kui ka tõlge sellest (koos originaali kommentaariga) jätkuvad. Romaani ja tegelikkuse piir tühistub. Müüt on tõelus.
Romaan ,,Viimane ateenlane" (1859). Sõjalise vapruse ülistamine luulekogudes III Naturalism = äärmuslik realism (1870-1880. aastatel) Prantsusmaa eeskujul kompromiteerivate faktide kiretu ,,objektiivne" esitamine ja ühiskonna varjukülgede lahkamine ja variserliku valelikkuse paljastamine. August Strindberg (suri 1912) Põhjamaade kuulsamaid kirjanikke. Põhjamaine võitlev realism, piinatud geenius, suur enesepaljastaja. Produktiivne: romaanid, draamad, luuletused, aforismid, autobiograafiad, ühiskondlikud pamfpletid, sotsioloogilised uurimused. Põhimõttelises opositsioonis oma keskkonnaga (kohtuprotsessid). Tegelased vaimselt lõhestatud. Hiljem arenes naistevihkajaks ja luuludega. Sai mõjutusi Nietzschelt. Kõmuline esikromaan ,,Röda rummet" (1879), võrratu satiir Stockholmi elust. Oluline draamakirjanik - ,,Preili Julie". Tema realistliku perioodi teosed kuuluvad Rootsi kirjanduse kullafondi. Realism Taanis (1864-1890)
Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. · Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on tähtsim keskaegne värssromaan. · Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad, hiljem on näidendidki proosas). * Üks keskaja lüürilisemaid müüte on Tristani ja Isolde lugu (vt maailmakirj 1), sellest ta vist ei rääkinud. Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule. On olemas
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima n...
kogumas. ,,Salongis ja kongis" (1933) teist tüüpi, pole külakomöödia ja ,,Roosad prillid" (1934) farsilaadne ühe üürisuvila elu. 3. Hilislooming (pilt on üsna heterogeenne ühtlast kõrgtaset ei säilita. ,,Vaheliku vapustused" (1942) näidend. Kirjutatud Saksa okupatsiooni ajal. Poliitiline allegooria. Enn Vaigur 1930ndate draamakirjanduse debüntant. ,,Kraanihallid" (1935) sai menutükiks tollel ajal, samamoodi nagu Raudsepa draamad. Henrik Visnapuu katsetas 1930ndatel külateatriga, kuid ei jäänud meelde. August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja ajal poliitilise sisuga näidendid ,,Lõuna tuul" nt Pagulaskirjandus (august Mälk läks Rootsi) seal paistab ka silma.
kunstigeenius, looduseigatsus, loodusemüstika 2) rahvusromantism köitis eeskätt rahva ajalugu, keel ja rahvalik kultuur, huvi folkloori vastu. Tähtis rahvuslik mütoloogia eelkõige Saksamaal ja Prantsusmaal. Romantismiajastu maalikunstis on kesksel kohal portree. Loodus oli vahendiks romantilise hinge avamisel. Loodust kujutati idealiseerituna. Hing pole mitte ainult inimesel, vaid ka loomadel ja kividel. Kirjanduses valdavalt sentimentaalsed romaanid, draamad, tragöödiad, ajaloolise vabadusvõitluse teemad, rahvuskangelased. 30. Kuidas väljenduvad need märksõnad Goethe romaani tegevustikus, kangelaste hoiakutes ja põhimõtetes? ,,Noore Wertheri kannatused". Noormees pärit rikka linnakodaniku perest. Mitmekülgsete huvidega (kirjutab, maalib, tegeleb skulptuuriga, vabameelsete vaadetega). Armub kirglikult neidu, kes on kihlatud. Noormees kohtub tihti neiuga, tekitades tuska neiu peigmehes. Noormees kannatab armastuse ja kire pärast neiu vastu
III Näitekirjanik (Sulgudes näitekirjanike teoste lugemine pole kohustuslik, eksamil analüüsida kirjanikku sekundaarse materjali põhjal; teiste näitekirjanike puhul eksamil analüüsida ka konkreetseid näidendeid. Pöörata ka tähelepanu kirjaniku ajastule ja kontekstile, milles oma teoseid kirjutab.) 44) Henrik Ibsen monumentaalse värssnäidenditega suurt edu saanutanud Norra poeet pöördus alates 1877. aastast oma loomingus kaasaegsete teemade juurde, tema draamad ,,Seltskonna tõed" ja ,,Nukumaja" mitte ainelt ei kritiseerinud valitsevaid kõlbelisi dogmasid, vaid toetasid ka uusi radikaalseid lahendusi. Oli naturalismi esindaja ning üks selle levitajatest. Ibsen arendas välja analüütilise dramaturgia (psühholoogiline inimese kujutamine) inimesed olid komplekssed. Loominguperiood: · I periood: alged romantismis, rahvuslik ärkamine, teemad viikingite saagadest,
(Tema oli esimene Prantsuse teatri ajaloos, kes loobus rambivalgusest ning kustutas etenduse ajal täielikult saalituled. Võitles intiimse näitlemislaadi eest) 1890. aastatel tõusis esikohale sümbolistlik teater. 1890. aastal rajatud “Kunstiteatris” (Théâtre d’Art) esitati esmakordselt prantsuse ja belgia sümbolistide näidendeid. Tähtsaima sümbolisti-näitekirjanikuna tõusis esile belglane Maurice Maeterlinck, näit ta draamad “Pimedad” (1890) ja “Pelléas ja Mélisande” (1892). Uued jooned neis, mis on ühtlasi tunnuslikud sümbolistlikule teatrile: pole otsest tegevust, inimlikke konflikte kujutatakse vihjamisi; pole psühholoogilist arengut; tegelased ei tegutse, vaid kogevad endas saatuse toimimist. (Miks saatus on selline, näidendist ei selgu.) Saatus on nagu üks tegelastest – nähtamatu, märgiline jõud, mis on kogu aeg kohal ja juhib tegelaste käitumist. Selleks jõuks võib olla ka Surm
hoiakud olid enamvähem romantilised. Ta on üks esimesi maailmakirjanikke nagu oli Goethe, nii palju kui me maailmaks peame valget maailma. Teda tunti siis kogu Euroopas ja ameerikas. Cooper sidusad tegelased. Scotti juures oli tähtis see et ta tegi ajaloo kõikehõlmavaks. Ajalooline lähenemine kirjanduses on just tema teene. Kõige alguses on Voltaire kelle arvates oli ajalugu inimeste tegude lugu ja osutas võimalusele ajalugu kujutama hakata. Ka Shakespeare'il olid ajaloolised draamad, nt Richard III ja Henry V. ,,Gõtz von Berlinhingen" oli esimene teos millega Scott kirjandusse tuli. Tõlge oli siin kirjandusliku taganttõukaja rollis. Siit sündis loominguline impulss. ,,Child Haroldiga" purustas Byron Scotti kuulsuse, ja Scott otsustas proovida hoopis proosat. Enne oli ta väga soosivalt Jane Austeni loomingusse suhtunud kes siis romaane kirjutada üritas. Mõned irvitasid väga populaarse gootika üle. Tuli kaks ja kolm aastakümmet luule populaarne
väljaajamine) 99. Keda ja millist tema teost peetakse kokkuleppeliselt Rooma kirjanduse esimeseks nimepidi teadaolevaks autoriks? Algus: Livius Andronicus (3. saj eKr) Õppeotstarbeline Odysseia tõlge ladina keelde: Odusia rooma kirjanduse esikteos esimene ilukirjanduslik tõlge Euroopa kirjanduses säilinud üksikud read 240 eKr Rooma mängude pidustus: esimesed ladinakeelsed draamad: 1 tragöödia ja 1 komöödia Kontaminatsioonid mugandamisel. Tragöödiad: Trooja hobune, Achilles, Aegisthus, Tereus, Piitsakandja Aiax, Andromeda, Antiopa, Danae, Hermiona, Ino. 100. Millistest Kreeka kultuuri mõju all olevatest paikadest lähtus Rooma helleniseerimine kõige intensiivsemalt (nimeta 3) ja mil viisil see toimus (pedagoogiline, kirjanduslik, poliitiline aspekt)? Kreekaainelised (enamik): Enniuselt, Pacuviuselt, Acciuselt katkendid;
ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal
Kirjanduse arvestus Tertia talv 1. Antiikkirjanduse mõiste, vanakreeka ja vanarooma kirjandus Antiikkirjanduse all mõeldakse vanimaid Euroopas tekkinud kirjandusi: vanakreeka ja vanarooma kirjandust. Need on tugevalt mõjutanud hilisema euroopa ja kogu ülejäänud maailma kirjandust. Sõna antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vana. See hõlmab ajavahemikku VIII sajand e.m.a kuni VI saj. m.a.j Käsitleb vaprust, patriotismi, kodumaa kaitsmist, jumalaid, armastust, kangelasi ja tolle aja inimestele arusaadavaid teemasid. Vanakreeka kirjanduslugu sai alguse umbes VIII sajandit e.m.a. ja see jaotatakse nelja ajajärku: Arhailine ajajärk - 8 – 6.saj eKr, vanakreeka kirjanduse algus. Lüürika, eeposed. (nt Homeros ja värsivormilised eeposed) Klassikaline periood – 5 – 4.saj eKr, atika periood, domineeris atika dialekt, kirjanduslik peali...
Enesehinnang kui probleem Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad. Nartsissistlik enesekäsitlus: "a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine
Need esitavad mõningal määral jumalatemüüte. Aga tõelisi müüte tal eepikates pole jumalate kohta pole, küll aga paar tükki hümnides (5tk). Hosiodos- ajalooline tegelane täitsa. 2 poeemi "Töö ja päevad" ning "Theogonia" ehk jumalate põlvnemine, suht tähtis tekst ses suhtes. Räägib kuidas Zeus valitsejaks sai ja maailmakorra lõi. Ülejäänud mütoloogia on laiali pillatud erinevates tekstides- lüürika, koolilüürika (Bindaros, võiduülistuslaulud), draamad ja tragöödiad jpm. Süsteemne esitus tuleb Rooma keisririigist pärit Apollodorus mütoloogilisest raamatukogust (http://en.wikipedia.org/wiki/Bibliotheca_(Pseudo-Apollodorus), sealt on kirjutatud lühike kokkuvõte kr.k. Müüdid on teada. Aga rituaale kreeklased ei kirjutanud, kuna need olid iseenesest mõistetavad. Säilinud siit-sealt pudemetena. Üks on, 2saj m.a.j, "Hellase kirjeldus" Pausaniase kirjutatud nö reisijuht, kus oli mk detailne kirjeldus
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
Eesti kirjandus II kevad I loeng Kuuekümnendad – sula EELNEVALT: Kirjanduse seisukohalt olid põhukoordinaadid: eeltsensuur, stalinistlikud repressioonid 40ndatel ja 50ndatel ja see, et on mingi esteetiline ja poliitikaga kooskõlas olev kaanon. Eriti halb oli olukord proosas. 1956 20. Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav a...
alistamise eest. Laiemas tähenduses on eepose kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Rahvuslikku patriotismitunnet kajastavana on „Aeneis“ esimene rahvuseepos – kirjaniku poolt rahvaeeposte eeskujul loodud ja kunstiliselt viimistletud kunsteepos. Komöödia Rooma draamad, nagu kreekagi omad, kirjutati värssides ja kanti ette mitmesugustel mängudel. Komöödias säilisid kreeka süžee ja kreeka tegelased, näitlejad kandsid kreeka riietust, millest tulenes ka žanri nimetus – mantlikomöödia. Kreeklastest erinevalt hülgasid roomlased kreeka teatri spetsiifilise iseärasuse – koori. Nende tragöödia koosnes dialoogist ja aariast. Näitleja sotsiaalne seisund oli tõrjutud – näitlejakutse oli seotud paljude kodanikuõiguste kaotusega
külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). "Libahundi" aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda. "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal
kahes reziimis: kulgemise reziimis (ma ei mõtle, ei reflekteeri, kuidas Joonis 4: Leon Festinger ma välja näen, olen voolavas maailmas sees, muretsemist iseenda üle ei ole) ja Nõrkushetk tuleb, kui väljast tuleb negatiivne info enda kohta. Liiga detailne info inimese enese kohta.. Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu. Positiivse enesehinnangu tähtsus Vaba kulgemine tekitab rohkem positiivset enesehinnangut. Kultuurisurve: I'm OK ! Tähtede draamad. Enesehinnaangu kui probleemi üks aspekt on see, et on teatud kultuuriareaale, kus kultiveeritakse positiivse enesehinnangu olemasolu ja on piirkondi, kus see nii tähtis ei ole. Nt kui küsida eestlase käest, kuidas läheb? Siis vastuseks on enamvähem. Kui ameeriklase käest, siis I'm ok blabla Eestlase enesehinnang? Enesehinnang on iga inimese jaoks tähtis asi. Seda saab muuta jne. Kui eeldame, et on niisugune
kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Ooperi sünd ja areng: Ooper on muusikaline lavateos, mis esitatakse lauldes. Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpus Itaalias, Firenzes. Esimese ooperi ,,Daphne" kirjutas Jacopo Peri 1597, esimene säilinud ooper on sama autori ,,Eurydike".Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul oli retsitatiivne (kõnetaoline), esines ka madrigalilaadseid koore. Pillisaade väikse ansambli poolt oli lihtne ja tagasihoidlik. Oluline oli teksti väljatoomine.
• Eneseteadlikkus (self-awareness). Csikszentmihalyi – inimene on kõige õnnelikum siis, kui ta ei pane tähele, et ta on olemas. Flow! • Positiivse enesehinnangu tähtsus Enesekaitse: tähtsustan edu ja unustan ebaedu • Positiivse ellusuhtumise kultiveerimine. Tunnustuse otsimine ja pakkumine • Empiiriliselt: kollektivistlikes kultuurides EH madalam kui individualistlikes. Kultuurisurve olla tubli, edukas, õnnelik. Tähtede draamad. • Nartsissistlik enesekäsitlus: “a pervasive pattern of grandiosity, need for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.” • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine
Vastuolud ilmnevad juba esimeses tragöödias. Voltaire ei kirjutanud mitte alati lava jaoks. Tema esimeseks tragöödiaks on ,,Oidipus"-1718a. Valmis Voltaire'i rokokoo perioodil. Kasutab seal traditsioonilist süzeed. Kirjutab kuningas Oidipusest. Voltaire võitleb fanatismiga palju. Ükskõik millise tõe fanaatiline kaitsmine, ületab tõe piirid.Toob valgustusliku ideoloogia konteksti. Neid antiikteemadel kirjutatud draamasid ja tragöödiaid on tal üsna palju. Järgmised draamad on pühendatud Rooma ajaloole. Klassitsistlik suund palju kasutas Rooma ajalugu oma loomingu aluseks vms. (antiikmüüdid , Rooma suurkujud). Brutus, Cesari surm, (idamaateema- )Zaire- tragöödia 1732. Zaire on V tragöödiatest üks kuulsamaid. V toob tragöödias sisse uue teema- tolerantsi.Teos on suunatud ka religioosse fanatismi vastu ja tegevus viiakse läänest itta. Algab huvi idamaade vastu. Idamaade teema ka oluline. Need olid absoluutse monahia idee teenistuses
idüllilis-humoristlik. · Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903). · Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912). · ,,Tuulte pöörises"- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater. 10 "Tuulte pöörises": ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku temperamendi ja ilmavaatega mehe sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest Soosaare Leena pärast
see oli suur au. Tema loomingut saab jagada nelja perioodi: 1. I periood: õpilasperiood, jäljendas Lope de Vegat, puudub isiklik käekiri 1623-20nendate lõpp. 2. II periood: 1620nendate lõpust alates, iseseisev looming, audraamad ja travestiad, meelelahutuslikud näidendid. Tekib oma temaatika ja esteetika, käekiri hakkab välja joonistuma. 3. III periood: sünged 1640nendad, filosoofia problemaatika. Jumalik komöödia vaimulikud draamad, ilmalikel süseedel põhinesid (autosakramentaalidest sel põhjusel erines). 4. IV periood: 1651. aastast, autosakramentaalid ja õukonnadraamad. Tihti väidetakse et tema autosakramentaalid olidki Calderonile kõige omasem zanr. Autosakramentaalides tegutsesid allegoorilised tegelased, nagu oleks justkui Hispaania moraliteed. Sakramentaal allegooriad põrkusid vaidluses, aluseks teoloogiline väide, mis puudutas armulaua sakramenti
Tulemus on seda üllatavam, et autor on asetanud oma tegelased konkreetsesse ajaloolisse ja geograafilisse konteksti. Eepikas jäi Tammsaare viimaseks teoseks romaan "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939). Kasutades eesti muinasjutumaailma arhetüüpseid tegelasi Vanapaganat ja Kaval-Antsu, mõtestab ta allegooria abil lahti demagoogia, õigluse ja ebaõigluse, tõe ja vale olemust ning seoseid. Tammsaare draamad on saanud ainet Piibli motiividest. "Juudit" (1921) annab uue tõlgenduse Olovernese ja Juuditi armastusloole. Kirjaniku käsitluses ei vii Juuditit vaenlaste leeri patriootilised tunded, vaid soov võita sõjakangelase armastus ja astuda kuningatrooni kõrvale. Draama "Kuningal on külm" (1936) on 30. aastatel Euroopas pead tõstnud fasismi kriitiline allegooria. Tammsaare rohked kultuuri ja ühiskonna arengut käsitlevad artiklid ning esseed jõudsid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
