Tekstid piiblist. ORATOORIUM- ulatuslik kontsertteos solistele ja orkestrile, ilma lavastuseta. Sündis roomas. Täh palvasaal. Saksa kirikliku oratooriumi aluspanijaks oli Schütz.-suurim saksa muusik 17. Saj. PASSIOON- oratooriumi tähtsaim alaliik. Jeesuse kannatuslugu, mis on võetud uuest testamendist. Tähtis on koor. OOPER- tähtis ülevat lugu jutustav poeetiline tekst. Eeskuju vanakreeka tragöödia. Tekkis vana kreeka kult huv haritlastest. Idee olipanna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse. Algul nim muusikalised draamad. Esimene suur ooperimeister Claudio Monteverdi tõeline terviklik ooper- Orpheus. 17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid
*R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikult R ei õhutanud neid. PEDRO CALDERON DE LA BARCA(1600-1681) *Euroopa baroki suurim dramaturg,keda sageli on kõrvutatud Shakespeare'iga *Hispaania ühiskondlik allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi "Armastus,au ja võim". *Loomingu esimesel kõrgperioodil valmisid tuntumaist nädendeist "Kindlameelne prints"(1629), komöödia "Nähtamatu daam"(1629), "Andumus ristile"(1633), tuntumad auteemalisi näidendeid "Oma au arst"(1635), auto
alusmaterjalina, ei pea olema valmiskujul näidend, võib olla varem fikseeritud Dramatiseering – eepilise teose (romaan, jutustus, novell jne) töötlus draamavormi v näidendiks, võib hõlmata mitut alusteksti või ainult osa tekstist, proosatekstist tehakse näidend 5. Lavastatav draamatekst Süžee – sündmused tekstis esitatud järjekorras Faabula – sündmused ajalis-põhjalikus järjekorras Lugu – sündmused mida jutustatakse Analüütiline draama – sündmused tagurpidi, nt Oidipuses, sündmused toimusid ära ja siis lahendati Järgnevuse printsiip – segipaisatud sündmustik raskemini jälgitav laval kui tekstis Kontsentratsiooni printsiip – ajamaht piiratud, sündmused hoolega valitud Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt: Kollisioon – e kokkupõrge on konflikti eelaste Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus
Rahvaste hääled lauldes") Johann Wolfgang Goethe(1749-1832) ,,Faust" , ,,Noore Wertheri kannatused" Kokkuvõte 9 Valgustus arendas oluliselt Euroopa kultuuri ning kirjandust, sest hakati väärtustama inimest ning jumal jäi inimese kõrval tähtsusel teiseks . Inimesele kahju või talle kannatuse põhjustamine tuli filosoofide mõtlemise järgi maa pealt kaotada. Mõtteviisi muutumine hakkas arendama ka teisi kirjandusliike peale draama, muutumine levis proosasse ja filosoofilisse romaani. Allikas : Nahkur, Anne 2006. Kirjandus barokist romantismini. Tallinn: Koolibri. 10
Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood. Kuidas üks kilplane oma hobust tahtis säästa, see aga ikkagi otsa sai, kuna peremees kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11
· Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d
Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". ODÜSSEIA- jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumitest, kirjeldab inimeste igapäevast eluolu KESKAJA KULTUUR - Keskaegse kultuuri alustaladeks olid kristlik õpetus ja moraal ning antiikaja tedmised, mida püüti kokku sobitada ristiusu õpetusega kooliharidus oli suurel määral kiriku kontrolli all, õpetus tugines Piiblile. KREEKA TEATER-Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Keskaja teater väga rahvalik, selle vastu võitlesid kirik ja kuningad. Ei olnud teatrihooneid. Avalikke üritusi korraldati linna rahva ühise üritusena ja päise päeva ajal. Suurejooneline lava ja dekoratsioonid, kostüümid. Kõik tegevuspaigad korraga silma all. Lava jagunes kolme ossa: taevas, maa ja põrgu. Näitlejad enamasti asjaarmastajad
3) Repriis (tasakaalustav lõpposa, lahendus töötluses tekkinud konfliktile) coda kokkuvõttev lõik Klassikalised sonaaditsüklid: 3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama
Samas ei saa välisatada, et mõni idee on teistest eelistatavam. Lüürika ood, sonett, eleegia, hümn, haiku jne väljendab siseilma elamusi, tundeid ja mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik sisemine enesevaatlus jne. ,,Mina" avamine. Eepika eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt jne keskendub välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele. Eepikat huvitab objektiivne ,,teise" ja ,,nende" jälgimine. Dramaatika tragöödia, draama, komöödia, stsenaarium jne tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog. Seda kannab konflikt subjektiivse ja objektiivse kokkulangemine või vastuollu sattumine, intriig. Rõhk sõnal ,,meie". Seega keskenduvad ilukirjanduse kolm põhiliiki inimese siseilma, välisilma ja nende kahe kokkupuute kujutamisele. Need kolm põhiliiki on tihedalt üksteisega seotus tihti võib ühe zanri tundemärke näha teise omas.
VASTAND TÄHENDUSLIKUD SÕNAD ANTONÜÜM NT: ILUS-KOLE VOKAALIDE KORDUS SÕNADE ALGUL ASSONANTS NT: UDU RIKUB UUE KUUE PIKK JUTUSTAV LUULETUS, TRAAGILISE SÜNGE SISUGA BALLAAD JAKOB TAMM ,,ORJAKIVI" NÄIDEND MIS PÕHINEB ELULISTEL KONFLIKTIDEL DRAAMA EDWARD VILDE ,,TABAMATA IME" KAHEKÕNE DIALOOG KIRJANDUSE PÕHILIIK TÄHTSAMAD ZANRID:DRAAMA DRAAMA KIRJANDUS TRAGÖÖDIA KOMÖÖDIA PÕHINEB DIALOOGIL JUTUSTAVAS VORMIS TÕEPÕHINE TEOS EEPIKA PÕHINEB RAHVALIKEL
· Dionysose teater kerkis akropoli nõlval, kus asus hiigelsuur, kuni seitseteist tuhat pealtvaatajatmahutav väljak. · Sissepääsud olid mõlemal pool poolringikujulist platsi orkestrat, kus koor liikusümber Dionysose altari. · orkestra - ümmargune (poolringikujuline) teatrilava · skeene - telk, kus näitlejad said oma välimust muuta · pealtvaatajate kohad asetsesid tõusvalt poolringis ümber orkestra Keskaegne teater · Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. · Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. · Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. · Keskaegsed näidendid olid seotud piibli- lugudega või kujutasid pühakute imetegusid. · Näitlejate kostüümid olid viimistletud ja rikkalikult kaunistatud. · Etendust saatis muusika. Renessansiteater
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA Romaan ballaad draama Novell sonett tragöödia Marginaal haiku komöödia Novellett eleegia tragi komöödia Jutustus valm jant Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel
põimusid klassitsism, sentimentalism, eelromantism; keskmes on R isiksus, tema tundeelu, vabadusiha, püüdlused ja pettumused; A. Puskin (1799-37) üks asi on rahva vabadus, teine isiksuse ja poeedi sõltumatus; poeemid: ,,Ruslan ja Ludmilla" (20) muinasjutulis-romantiline, ,,Kaukasuse vang", värssromaani "Jevgeni Onegin"; jutustus ,,Kapteni tütar". M.Lermontov- loomingus sai vene R poeem uusi jooni& tema poeemid ühtlasi ammendasid selle zanri; poeem ,,Deemon"; draama ,,Maskeraad", romaan ,,Meie aja kangelane" H.Heine- hilisR luule; iroonilisus, vabavärss; "Laulude raamat", "Tannhäuser". R proosa- F.R.de Chateaubriand- lühiromaanid ,,Atala" ja ,,René". Ajal.romaan- W. Scott- "Järveneid", ,,Ivanhoe"; ühendas oma teostes realistliku taustakirjelduse, üksikasjaliku kirjelduse põneva, ajaloolises ümbruses lummava romantilise seiklusega. J.F. Cooper- I tõeline Ameerika kirjanik, pöördus täiesti uue
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab
Antonüümid-vastandsõnad Ballaad-lüüriline jutustav luuletus, sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik Draama-tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga. Sageli leitakse konfliktist väljapääs Draamakirjandus-iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatus, dialoogivorm. Tähtsamad zanrid tragöödia, komöödia, draama. Eepika-kujutatakse tõepäraseid või sellena kujutatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Jutustatakse juba toimunust. Suurvormid: eepos ja romaan. Väikevormid: jutustus, novell, valm, anekdoot. Eepos-ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks vägilased või muinasjumalad. Kunsteeposel autor teada. Epiteet-tõstab põhisõna esile omadussõnaga(sinkjas taevas, rõhuv vaikus)
Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutus, mille ajal perteris jalutati ja vesteldi. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik hakkas täie tähelepanekuga kuulama
tuntumad: ,,Oberto" ,,Kuningas üheks tunniks" ,,Nabucco" ,,Lombardlased" ,,Ernani" ,,Attila" ,,Macbeth" ,,Luisa Miller" ,,Rigoletto" ,,Trubaduur" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff Ooper "Rigoletto" Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Ooper "Rigoletto" on kirjutatud Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" järgi See draama sai 1832. a. tohutu skandaali osaliseks Tükk sai lavastuskeelu ning Hugo kaebas Prantsuse valitsuse kohtusse Järgmine lavastus toimus alles 50 aastat hiljem. Ooper "Rigoletto" Verdi lugu on Rigolettost, kes teravkeelse kojanarrina südametu hertsogi juures leiba teenib Rigoletto ainsaks aardeks on tema tütar Gilda, keda ta palavalt armastab ning püüab kiivalt maailma kurjuse eest kaitsta Ooperi dramaturgiline külg ongi Rigoletto tragöödia Ooper "Rigoletto"
Kloostrikoolid: seitse vaba kunsti. Püha Benedictus- uus kloostri põhikiri. Benediktlaste ordu. Rändmunkade ordud: augustiinlased, karmeliidid (Karmeli mäel Palestiinas klooster; ristisõdijate järeltulijad), dominiiklased, frantsisklased. Linnakultuur "Draama sündis linnaväljakul..." -Puskin Keskaegne draamakunst sündis karnevalist. Linnas eri tüüpi kultuuride tihe kokkupuude. Kirikliku ja linnakultuuri vastasseis. Linnaväljakul rahvalik draama: rändüliõpilased e vagandid parodeerisid kirikut. Linn hakkas õppima: linnakoolid, ülikoolid. Kirjanduszanrid: fabiloo(elukondlik stseen), proosanovell, romaan, loomaeepos. Rüütlikultuur Õitseng 12. sajand. Maise elu jumaldamine, armastus naise vastu. Kurtuaasne lüürika, rüütliromaan. Ristisõjad- rüütlite vaimulikud vennaskonnad (Templirüütlite ordu, Teutooni ordu). Olemasolevate mungaordude reformimine, uute rajamine. Cluny reform. Karolingide renesanss
edasi hullu mõtteviisi. Peategelane tahab tappa vanamehe, kellel on kaega silm, sest see on tema arvates kole. Tapab vanamehe, lõikab tükkideks ja matab põrandalaudade alla. Politseid tuleb uurima, mis toimus ja hull ajab politseiga rahulikku juttu ja istub tooliga laiba kohale ja äkki talle tundub, et kuuleb ohvri südamelööke ja et ka teised kuulevad. Lõpuks rebib põrandalauad üles ja tunnistab oma teo üles. Maurice Maeterlinck Belgia näitekirjanik ja sümbolistliku draama rajaja. Tema näidendid proovivad ühendada reaalse elu ja kujutluste maailma. Esimene tuntum näidend on draama ,,Pimedad"-kujut. sümboolselt kogu inimkonna traagikat. Peategelased on pimedad, kes on üksikul saarel ja nad elavad varjupaigas. Üks nende hooldajatest-preester on toonud nad metsa jalutama. Preester on kahjuks jalutuskäigu ajal surnud ja pimedad jäänud ilma juhita. Nad on hirmunud ega tea mida teha. Kolm, kes on
Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus. Draama – tõsise sisuga näidend Näit. Kuulsad draamakirjanikud venelane Anton Tšehhov; eestlased Eduard Vilde ,, Tabamata ime“ , Anton Hansen Tammsaare ,,Kuningal on külm“,August Kitzberg ,, Tuulte pöörises“ ja Juhan Smuul ,,Lea“. Draamakirjandus - üks kirjanduse põhiliikidest Näit. Tähtsamad dramaatikažanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Eepika – üks kirjanduse põhiliik, mille teosed on proosavormis Näit. Eepika suurvoemid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot, jt. Eepos – pikk, jutustava sisuga teos, kus tegelased on kangelased või mütoloogilised tegelased Näit. Kreeklaste ,,Odüsseia“ ja eestlaste F.R.Kreutzwaldi ,,Kalevipoeg“, soome E. Lönroti ,,Kalevala“, sumeirte ,, Gilgameš“. Epiteet – omadussõna, mis iseloomustab talle järgnevat nimisõna Näit
KIRJANDUSTEOORIA AJALUGU (diakroonia) (sünkroonia) (meta) süntaktika pragmaatika semantika ÜLDINE VÕRDLEV RAHVUSLIK 2. SLAIDISHOW Põhiliigid ja zanrid a) mitteilukirjanduslikud tekstid b) ilukirjanduslikud tekstid 1. 2. 3. LÜÜRIKA - EEPIKA - DRAMAATIKA E DRAAMA SÜZEELINE / MITTE SÜZEELINE (sündmused) / (sündmuste puudumine) NARRATIIVNE / MITTENARRATIIVNE (sündmus(ed) ja jutustamine / sündmuste ja jutustamise puudumine) Lüürika (lüroeepika) Eepika Dramaatika(e draama) · lugu pole lugu on lugu (tavaliselt) on
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing Täname tähelepanu eest!
a) Keelpillid b) Puupillid c) Vaskpillid 2 13. Carl Philipp Emmanuel Bach oli klaverinist ja helilooja. Ta oli eeskujuks kogu afgaklassitsismile. Kuulus klaveriõpik. 14. Ooperite iseloomustused: a) Opera seria- Ehk tõsine ooper. Süžeed vältisid seoseid igapäevaeluga ja reaalse inimesega. Dramaatiline konflikt on väärtuste vahel, nt truudus, meelekindlus, vaprus jne. Tegelased ei muutu draama jooksul. Tegelased ei tohi olla madalast seisust. b) Opera buffa- Kergem ja igapäevasem stiil. Koomilise sisuga. Intermeediumid e. naljakas ja põhiooperit parodiseerivad stseenid. Tegelased madalast seisust. Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati.
teda võeti vastu rahvuskangelasena ning valiti kohe Rahvusassambleesse ja Senatisse. Loomingud Cromwell on näidend mille V.Hugo kirjutas 1827 Odes et Ballades on suurim luulekogu mis V.Hugo lõi. Hernani nimi on tulnud Hispaania linnast, kus V.Hugo veetis aega, kui nad olid teele kindral Hugo poole. Le Rhin on reisijuht mille V.Hugo kirjutas. Ruy Blas on traagiline draama mille tegevus toimub Madridis. Siim Mihkel Palits Walter Scott W. Scotti isa oli advokaat ja ema oli füüsiku tütar. W.Scott sündis August 15,1771 . Ta lõpetas oma elu rahalise hävingu tõttu. Scott oli advokaat, kohtunik ja õigusala esindaja. Viis Scotti sugulast suri tema lapsepõlves. Loomingud Waverley on ajalooline romaan mille kirjutas Scott 1814 Guy Mannering on W
ülistasid vägivalda, tugevust; sõda- maailmapuhastusvahend; tunded= nõrkus; (H.Visnapuu). Kubism: peamine vorm, sisu teisejärguline; luuletus= geom. Kujund; loobuti jutustavast sisust; katkendlikud laused; (J.V. Barbarus). Ekspressionism: tähtsam vorm kui sisu; kujutati närvilist kaasaaega; ülierutatud; jõuline; õudust taotlev; katastroofi ennustav; sõjavastased; mure saatuse pärast; vabavärsiline luule; traagiline; lootusetu; (Tarapita). E. draama: 1 tegelane; tähtsad tema muljed, nägemused, elamused; kõrvaltegelased üldistatud kujud; põlvkondade vastuolud; klassikonfliktid; (E.O'Neill). Imazism: luuletuse kujund tähtis; vabavärsiline luuletus; (T.S.Eliot). Dadaism: ürgne suhe maailmaga; eitasid klassikalist kirjandust; ei usu moraali, regiooni, ideedesse; vihkavad silmakirjalikkust, ühiskonnakorraldust; müraluuletus, gümnasistiline luuletus; automaatkirjutus; (H.Arp).
novell, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). 2. lüürika-on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 3. dramaatika-Dramaatika ehk näitekirjandus ehk draamakirjandus (varem draama) on üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval.Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama.Draamakirjanduse teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest johtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana.Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 4. süzee 5
muusikalisi stseene. Ta püüdis orkestri saatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks. Aariad kaotasid mõttetud virtuooslikud liialdused, koorid said tagasi kaotatud koha, balletinumbreid esitati vaid siis, kui ooperi tegevus neid õigustas. Lavakujundus oli nüüd tagasihoidlik, kostüümid kaotasid barokiliku uhkeldava ilme. Kõike püüti allutada teksti ja sündmustiku mõttele. Ooperi avamängu püüdis ta muuta draama vahetuks osaks. Tema avamängud juhatavad vahetult sisse esimese stseeni. Muusika allutati täielikult kangelaste sisemaailmale ja selle situatsiooni avamisele, milles kangelased viibisid või tegutsesid. Aariad piknesid ka emotsionaalse pinge kõrgmomentidel. "Orpheus ja Eurydike" tegelased olid tõelised teovõimsad ning täiuslikud antiikaja kangelased, mitte lihtsalt vanakreeka rüüsse riietatud 18. sajandi õuedaamid ja kavalerid."
Victor Hugo. ,,Hernani" 1. Mis on ,,Hernani" zanriks? Mis seda iseloomustab? ,,Hernani" zanriks on romantiline draama. Selles segunevad komöödia ja tragöödia ehk siis koomiline algus viib väga traagilise lõpuni. Romantiline draama eirab klassikalise tragöödia reegleid: laval kujutatatakse surma, tegevus toimub magamistoas, kõrgetel kohtadel inimesi pannakse naeruväärsetesse olukordadesse, samuti kestab tegevus kauem kui 24 tundi ja näidendis on mitu tegevusliini. 2. Tehke näidendist kokkuvõte, millest selgub: a) millal ja kus toimub näidendi tegevus ja kui kaua see kestab; Tegevus toimub 1519. aastal Hispaania provintsis Saragossa. Tegevus kestab 4-5 päeva.
b)kammerstiil – sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c)teatraalne stiil – uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis Mis on Generaalbass? (lk. 167) - Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. Loetle ooperi eelkäijaid - a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? - Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika. Nende põhiidee oli panna
Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded 5) Madrigali komöödia esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal-suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee
Mõistuse ja looduse omavaheline side. · "Rebaseromaan"- peategelane Renart, kujutati inimesi läbi looma silmade. 15. Allegooria- millelegi vihjamine läbi sümbolite. Allegooria oli iseloomulik keskaja kirjandusele. 16. Keskaja teater- tekkis 10.-11.saj. katoliku kiriku mõjul. · Liturgia- jumalateenistus, vaatemängu traditsioon, mis arenes välja kirikus, tuli liturgiast. o Liturgiline draama- jumalateenistuslik draama. Piibli episoodide etendamine. Lisati kostüüme ja pantomiimi. · Simultaanlavad- ühel laval paiknes mitu lava platvormi. · Müsteeriumid- kestsid mõnikord terve nädala. Lähtuti piiblilugudest aga täiendati kaasaja temaatikaga.( Tuntuim teos on: " Aadama mäng"- Aadama ja Eva pattu langemine, oluline tegelane oli Kurat. · Tsunftid- käsitööliste organisatsioonid, nende kätte läks ka etenduste
(vastandub) orkestriga. Need on pidulikud ja rõõmsad teosed, mis võimaldas ära kasutada orkestri kõlavärve ja luua efektseid kontraste IV - ooperid Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis, eeskujuks vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes. muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. Napoli koolkond keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin
soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes.Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas.Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). Ooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud
Draamažanri tekkimine – eeldused, seos rahvaloominguga. Draamažanr teke oli umbes teatri tekkega ühel ajal (u 5.saj. ekr). Dramaatika allikaks olid head ja halvad teod, süzeed rajanesid rahva usundi-ja kultuuripärandil. Draama kujunemine on seotud viinamarja, veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusega. Tema auks peeti kevadeti 5-päevaseid karnevali-tüüpi pidustusi, millest kolmel esimesel ja viimasel päeval toimus teatrietendusi. Selle kultuse ühe koostisosana arenes draama oma kolmes harus: tragöödia (kurbmäng, lepitamatu konflikti ta traagilise lahendusega, tavaliselt ülla tegelase hukkumisega lõppev näidend), draama ja komöödia (naljamäng, lõbus näidend). Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood
enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine, "mina" avamine, pihtimine b. Eepika zanrid (eepos, romaan, novell, jutustus, muinasjutt, laast) i. keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele ii. Huvitab objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus, lugu, teise ehk "tema" ja "nende" jälgimine c. Dramaatika zanre (tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng, skets) i. Iseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog ii. Dramaatikat kannab konflikt - sisemise ja välise ehk subjektiivse ning objektiivse kokkukuulumine või vastuolu, intriig, tahtmine, saamine ja muutumine ehk tulevikku liikumine iii. "Meie" kooselu ja probleemid d. Sarnasused i. ilukirjandus keskendub põhiliikide lüürika, eepika ja dramaatika abil
käsitlevad ühiskonnaprobleeme, ühiskonnasuhete peegeldusi. Rebaseromaanis vaheldub lõbus huumor sotsiaalse, vaheda satiiriga. Peategelane on kaval väikefeodaal, kes võitleb hundi ja karuga, kes peegeldavad suurfeodaali loomust. Teoses on näiteks veel lõvi (kuningas), eesel ja oinas (vaimulikud). Mitte alati ei kiida ta peategelase taibukust, vaid mõnikord satub ta ka pilkealuseks, sest teda kavaldavad väikesed loomad üle. 10. Keskaegne draama Kõik kasvab välja kirikust. Liturgia ehk jumalateenistus. Rolli osatäitjad olid esialgu vaimulikud. Tegevus toimus kirikus, altari vahetus ümbruses. Abivahendeid oli vähe. Hiljem läks näitlemine käsitööliste kätte. 12. sajandil on juba uued näidendid – müsteeriumid (ladina k – teenistus). Tuntuim müsteerium on „Aadama mäng“ , kajastab Aadama ja Eeva patutegemist. Madu kasutab ära naise psühholoogiat, ahvatleb, meelitab teda õuna maitsma
ESSEE FILMIST «KLASS» Diana Kuzmina 7 „B“ «Klass» on rohkem õppe-eesmärgil tehtud film, kuna ma ei usu, et mingisugune inimene selle ise vabatahtlikult kodus vaataks. See draama ei pakkunud mulle absoluutselt pinget, sest olen teiste žanride armastaja. Kogu filmi kestel ootasin ainult, millal juhtub midagi naljakat, huvitavat, rõõmsat – seda aga, kahjuks, ei toimunud. Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi
sajand- 17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem zanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud. Pärast seda jällegi mitu sajandit langust. 21.09.10 Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt poolt matkis antiiknäidendeid, samas tulid sisse teised, rahvalikumad vormid (lühinäidendid) Värssides draama tuleb uusaega. Väga tähtsad on Gil Vicente auto´d (autosacramental) ,,Suur maailmateater" on autosakramentaal. Rahvalikke elemente on Gil Vicentel palju. Ta põimis enamasti vahele oma teostele lüürilisi luuletusi. Tihti on need rahvaluule mõjuga. Need võivad kohati olla ka andekamad kui rahvalaulud. Juan del Encima jätkab rahvalikku traditsiooni
erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusse, stiil on sageli iseäratsev ja ülepingutatud. Mingeid reegleid peale oma fantaasia ei tunnistata. Lõige tüüpilisemal kujul leiab barokseid jooni Hispaania draamakirjanuses, mille esindajad on Lope de Vega ja Pedro Colderon. Lope de Vega. XVI sajandi lõpul lavade ainuvalitseja. Temalt on säilinud enam kui pooltuhat näidendit kõikvõimalikes zanrites. Tänu tema erakordsele villjakusele jõudis hispaania draama varakult küpsuseni. 1609. aastal avaldatud ,, Komöödiate tegemise uus kunst" kinnitas ta esteetilised põhimõtted, mida Hispaania ,,kuldse ajastu" draama vastavalt jälgis. Tema arvates ei sobinud hispaania teatrisse antiikteatri põhimõtted, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Ta ei pidanud vajalikuks tõmmata piiri tragöödia ja komöödia vahel. Samuti ei olnud tarvis kinni pidada mingisusgustes koha- ja ajapiirangutest.
· Muusikat hakati looma ka tellimise peale · Homofoonilise muusika võidukäik · Loodi palju suurteoseid · Instrumentaalmuusika ülekaal BAROKKOOPER Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: 1. vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa
Näiteks pidasid seitse linna -- nimetatud on seda antiikseks distihhioniks "seitsmest linnast" -- ennast Homerose kodu- või sünnilinnaks. Ka Homerose eluaja dateeringud olid antiikaja teadlaste poolt väga erinevalt paika pandud -- alates 12 kuni 7. sajandini e.m.a. Nimi Homeros võis teoreetiliselt olla kasutusel kui kreeka pärisnimi, olevat Väike-Aasia kreeklaste juures tähendanud pimedat. Ja ka antiikaja kunstis on Homerost enamasti kujutatud pimeda raugana. Teatri sünd ja draama zanri sünd 5. saj eKr klassikaline ehk atikaajajärk 534 eKr Thestis astus esimest korda dialoogi kooriga ning sellest sai alguse teater. Tragöödia on traagilise lõpplahendusega näidend. Draama on tõsise konflikti ja elusündmustikuga näidend. Draama esituspaigaks kujunes Ateenas teater ruum, mis koosnes kolmest põhiosast Orkestra ehk ringikujuline tantsuväljak, stseen koht kus näitlejad said oma kostüüme vahetada ning theatron ehk vaatamispaik. Kreeka
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
The Borgia Bride(Borgia pruut) Mai-Liis Jeanne Altermann Kalogridis Raamatust • Autor:Jeanne Kalogridis • Ilmus:2005 • Draama • Raamatud pole tõlgitud eesti keelde Lugu • Sancha lapsepõlv • Surnutemuuseum • Abiellumine Gioffrega • Kohtumine Gioffre perega • Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all.
Prosper Merimee(1803- 1870) Prantsuse kirjanik, sündis Pariisis, oli väga andekas maalija. Teda on peetud ka realistiks. Tema loomingu tunnusjoon on teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumineÕppis vanas eas ära vene keele. Esikteos ,,Clara Gazuli teater". See on müstifikatsioon, hispaanialike näidendite kogu. ,,Guzla ehk Vaimulik illüüria luulet". 1829. ilmusid draama ,,Jacquierie" ja Pärtliöö verepulma käsitlev ajalooline romaan ,,Charles IX valitsusaja kroonika". 1829. aastal avastas enda jaoks NOVELLI. Üksteise järel ilmusid ajakirjanduses ,,Matteo Falcone", ,,Reduudi vallutamine", ,,Tamango" ja ,,Federigo". Pariisi peenemat elu käsitlesid ,,Etruski vaas" ja ,,Triktraki partii". Need kõik valmistavad novellikogu ,,Mosaiik". ,,Kahekordne eksitus", ,,Hinged puhastustules", ,,Ille´i Venus", ,,Colomba", ,,Arsene Guillot" ja ,,Carmen".
ja imazism.Modernistlik süvapsühholoogiline romaan-Püüdsid uurida iseennast ja oma hinge. Uuritakse inimese teadmisi ja tundmusi.Ei täpsustata sündmuste paika ega aega. Jaguneb kaheksaks erinevaks liigiks:süvapsühholoogiline romaan, filosoofilisus-intellektuaalne romaan, absurdiromaan, allegoorilis- sümbolistlik romaan, eksistentsiaslik romaan, sürrealistlik romaan, uus romaan, maagilis- realislik romaan.Kahekümnenda sajandi draama- Modernistliku draama alusepanijaks võib pidada itaalia kirjanikku Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid.
Nüüd tuli lavale koor, mille koosseisus oli karjuseid, nümfe ja allilma vaime, ning algas tegevus, mida saatis lava taha peidetud või kostümeeritud orkester. Iga laulja esitas mitut rolli, koor aga- erinevalt antiikteatrist-, mitte ainult ei jaganud oma arvamust toimuva kohta, vaid osales ka ise sündmustikus.). Koori esituses võisid lavalt kõlada ka madrigalid. on esimene neist väljapaistvaist muusikuist, kellega on seotud ooperikunsti areng. Tutvunud muus.lise draama esimeste näidetega, oskas Monteverdi hinnata neid suuri võimalusi, mida pakkusid Firenze camerata liikmete katsetused. Nende üritust jätkates astus ta aga kohe paraja sammu kaugemale. 1607. a. kirjutas ta muus.lise legendi "Orpheus". Seda teost, mille muus. on säilinud tänaseni, esitati mitmes õukonnateatris. Keskse koha ooperis said Orpheuse kannatused. "Orpheuses" kujutati esmakordselt tõeliselt sügavaid ning kirglikke inimtundeid ja peamine osa nende tunnete edasiandmisel oli muus.l
PÄÄSTMISOOPER (kus peategelane hakkab juba surema kuid siis keegi tuleb ja päästab ta ära.) KRISTOPH WILLIBALD GLUCK (1714 1787) OLI OOPERI REFORMAATOR! Ta kirjutas üle 100 ooperi neist 6 olid reformatsioni ooperid. Reformatsioon seisnes: *Ooper peab olema muusikaline draama. *Avamäng peab olema ettevalmistuseks ooperile ja peegeldama sisu. *Ooper peab väljendama tundeid ja olema emotsonaalne. *Sündmustik peab olema dramaatiliselt pingestatud. *Ooper peab olema muusikaline draama kus on seos nii sõna kui muusika vahel. Kõige tuntuim reformiooper: "Orpheus ja Euridyke" Franze Joseph Haydn (1732 1809) *Ta on Austria helilooja. Ta on sümfoonilse muusika isa. *Tema muusika oli rõõmsameelne ja särav Looming:
Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus; 1946 autasustati teda Tööpunalipu ordeniga. Oskar Luts suri 23. märtsil 1953. aastal. Kirjanik maeti Tartu Tamme kalmistule, kuhu talle püstitati monument (autorid M. Saks ja E. Taniloo). Rahvakirjaniku kodus Tartus Riia tänavas avati 1946. aastal majamuuseum. OSA OSKAR LUTSU TEOSTEST: · jutustus "Kevade" · komöödia "Paunvere" · komöödia "Kapsapää" · komöödia "Ärimehed" · draama "Laul õnnest" · draama "Mahajäetud maja" · jutustus "Kirjad Maariale" · jutustus "Soo" · jutustus "Kirjutatud on..." · jutustus "Karavan" · näidend "Viimne pidu" · näidend "Sootuluke" · lastejutt "Ülemiste vanake" · lastejutt "Nukitsamees" · lastejutt "Inderlin" · jutustus "Suvi" · jutustus "Andrese elukäik" · jutustus "Õpilane Valter" · jutustus "Avasilmi" · jutustus "Väino Lehtmetsa noorpõlv" · jutustus "Iiling" · jutustus "Olga nukrus" · jutustus "Pankrot"
Tartu Descartes'i Lütseum Teater (Õpimapp) (ees- ja perekonna nimi) (klass) Juhendaja (õpetaja nimi) Tartu 2014 Sisukord Eesti teatriajalugu Eesti teatriajalugu Teatri põhimõisted Näitemängu arvustus Lemmik näitleja Kasutatud kirjandus Teatri põhimõisted 1.butafoor...ehtsaid esemeid matkivate lavatarvete valmistaja... 2.butafooria...järele tehtud esemed... 3.dialoog...kahekõne... 4.draama...näidend,tõsise sisuga näidend... 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav t...
26 ooperit, kantaatid, hümnid, laulud ja vaimulik muusika. 16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
