Victor Hugo Elu Temaatika Victor Hugo (26.02.1802-22.05.1885) on Ta kirjutas ülevat tundeluulet, piitsutas Prantsus kirjanik, Prantsuse Akadeemia võimumeeste ülekohut ning võitles liige ja suurim Prantsuse romantik. Tema rõhutute ja hüljatute eest.Kirjutas algul isa oli Napoleoni kindral, ema kuninga vormilt klassitsistlikku luulet. Draama pooldaja. Vanemad lahutasid ning Victor ,,Cromwell" eessõnast sai Prantsuse kasvas ema juures. Siit sai monarhistlik romantismi manifest ning Hugost mõtteviis alguse, hiljem lisandus romantikute noorema põlvkonna juht. Chateaubriand'i mõju. Romantiku kohta Pöördeline tähtsus tema loomingus oli eriti on Hugo poliitiliselt üliaktiivne ning luulekogul ,,Idamaised laulud",
Pani Eesti rahva lugema. Alustas põnevusjuttude kirjutamisega, avaldas neid ajalehtedes järjejuttudena. 1985 ilmub romaan "Külmale maale", mis täistab kriitilise realismi jõudmist Eestisse. Kirjutab ajaloolise triloogia. Kogub arhiivimaterjali, kohtub inimestega jne. "Mahtra sõda", "Kui Anja mehed Tallinnas käisid", "Prohvet Maltsvelt". Tema üheks parimaks teoseks on peetud "Maeküla piimameest", mis ilmus 1916 aastal. Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" 1912 ja komöödia "Pisuhänd" 1913, mis kujutavad kodanluse kultuuriambitsioone; ärieluaineline näidend "Side" ilmus 1917. Kirjutis valmis paguluses. Kõige viimistletum romaan. Tegevuse aeg on ülemöödunud sajandi algus. Selleks ajaks olid mõisnikud kinnitanud oma jõu. Peamine teema on naise roll ühiskonnas. Tegevuse kinnitab tehing Prillupi ja Kremeri vahel. Teatri huvi oli temas pidevalt. Kirjutanud draama "Side" 1917.
10. Draamatika ja eepika ühist ja erinevat Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjanduse kolmest põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhineb dialoogil ja tegevusel; autori kohalolu on enamasti varjatud, tegelased pöörduvad otse kuulaja/vaataja poole. On suunatud teatrile. · Nii dramaatikas kui eepikas jutustatakse lugu. Mõlemad on sõnakunsti liigid. · Draamas ei ole jutustajat, kogu informatsioon antakse edasi dialoogi ja remarkide kaudu. · Draama aja- ja ruumisuhted arvestavad teatri tingimustega (kokkusurutus, tinglikkus jne). · Inimese siseelu kujutatakse draamas peamiselt dialoogi ja remarkide (tegevuse kirjelduse) kaudu · Traditsiooniliselt keskendub draama inimestevahelistele suhetele. 11. Mis on draamateksti osad? Dramaturgiline tekst võib olla mistahes tekst, mida kasutatakse lavastuse alusmaterjalina. Ei pea olema valmiskujul näidend
· Raske rääkida ühtsest barokkstiilist, igal maal omad eripärad Uue stiili kujunemine · 1600 paiku uued zanrid, eelkõige ooper, solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika ning orkestrimuusika võidukäik · Monoodia stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias; saatega monoodia meloodiaga käib kaasas saade. · Camerata - poeetide, kunstnike ja muusikute aristokraatlik ring. (Firenze).(huvi vanakreeka luule ja draama vastu, luule ettekandmine lauldes) · Kontsert. Concerto algne tähendus `koosmäng') suurem teos. Hiljem teos suuremale pilliansamblile või orkestrile. · Generaalbass, basso continuo. Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tsello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) Stiilid: · Vana ehk kiriklik stiil
Iseseisev töö 1. Mida tähendab sõna drama? Drama tähistab tegevust, mille alla kuulusid nii traagilise kui ka koomilise tegevuse kujutamise viise. 2. Kuidas tekkis teatrikunst? Teater tekki Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi seoses pidustustega Dionysose auks. 3. Millise jumala auks peeti Vana-Kreekas viljakuspidustusi? Dionysose auks. 4. Mida tähendab dionüüsia? Pidustus Dionysose auks Vana-Kreekas 5. Millised olid iseseisva kirjanduszanri draama kolm haru? Draama, tragöödia ja komöödia. 6. Kirjelda antiikaja näitlejat ja teatri erinevust tänapäevast. Antiikteater oli üles ehitatud sõnade ja kõnele. 7. Mida andis edasi antiikaja näitleja mask? Mask ava tegelase soo, vanuse, sotsiaalse ja majandusliku staatuse. 8. Milline oli kõige hinnatum draamakirjanik antiikajal? 9. Kes oli kuulsaim draamakirjanik antiikajal? Kuulsaim oli Sophokles. 10. Milles seisnes kuningas Oidipuse tragöödia teoses ,,Kuningas Oidipus"?
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
H. huglaar K. aoid, rapsood R. riim 14. Keskajal toimusid draamas järgmised muutused: · Keerulisemad lavastused. · Lavaseadmed muutusid keerukamaks(võimaldasid isegi edasi anda maavärinaid, üleujutusi ja tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille
klaverimängu õppida. Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin) Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud
jutustus hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega), kuid lüüriliste kõrvalepõigetega poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver Dramaatika ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused: dialoogivorm olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid komöödia tragöödia draama Komöödia dramaatika žanr – lõbus näidend kuulsaid komöödiakirjanikke W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“) Moliere („Kodanlasest aadlimees“, „Misantroop“) Eduard Vilde („Pisuhänd“) Andrus Kivirähk („Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“, „Vombat“, „Eesti matus“) Tragöödia
Teabelevivahendid (ajaleht, ajakiri, raadio, televisioon, reklaam, veeb) edastavad infot ja pakuvad meelelahutust. Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks ja muudeks romaanideks. Näitekirjanduse zanrid on komöödia, draama ja tragöödia. Rütm silpide pikkuse ja arvu ning rõhkude korrapärane vaheldumine Riim häälikute kokkukõla värsiridade lõpus Stroof ehk salm luuletuse sisu tervikosa luulevormi pealmine väljendaja Värss ehk luulerida kujunemise aluseks on rütm Muistend rahvaluule liik, mille sündmustik on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Muistendid peegeldavad rahva arusaamist loodusnähtustest ja ühiskonnast, nende sisu peeti tõeseks.
M. Maeterlinck(18621949) sümbolistliku draama tuntuim viljeleja sündis Gentis õppis ülikoolis õigusteaduskonnas esimene luulekogu ''Kasvuhooned'' ja draama ''printsess Maleine'' lühidraamad: ''pimedad'' (sümbolite kaudu käsitleb inimese tragöödiat; tegevus kaugel nimetul saarel; 12 pimedat ootavad preestrist teejuhti, kes on surnud; otsustavad midagi ette võtta), ''sissetungija'', ''sisemus'', ''tintagiles´i surm'' ''Pelleas ja Helisande'' (armastuskolmnurk; tegevust vähe; dialoog napp; tähtsat osa etendavad pausid ja tegelaste sisemonoloogid; inimene on saatuse meelevallas, ei saa seda juhtida)
· "Jaanipäev" (Tartu 1924) romaan · "Mihklipäev" (Tallinn 1924) romaan · "Murrang" (Tallinn 1925) romaan, "Jüripäeva" ümber töötatud väljaanne · "Miniatüürid" (Tartu 1926) lühijutud · "Süütu" (Tartu 1927) novell · "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid · "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) romaan · "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) romaan · "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
....................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................................11 Ehkki antiikkirjandus oli enne meid väga kaua aastaid tagasi on ta mõjutanud meie kirjandust, filosoofiat ja kogu meie üldist maailmapilti. Tänu antiikkirjandusele on meil kasutusel erineivaid kirjanduszanreid nt. proosa, eepika, draama, komöödia, tragöödia jne. 11 Antiikkirjandus on väärtuslik oma poliitilise sisu poolest ja väärtusliku allikmaterjalina, mis aitab ajaloolastel minevikku paremini mõista. ........................................................................11 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 12 2 3
Kreeka teater Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest pidustustest. Aga see pole ainuke draama allikas. Draama tekkimise küsimuses on mõndagi vaieldavat, kuid võib kindlasti väita, et draama algeod sisaldusid juba rahvaloomingus, lüürilises luules (näiteks, pulma- ja nutulauludes), milles leidus mõningaid miimilise mängu ja dialoogi elemente. Paljudel juhtudel eraldus koorist eeslaulja, kellega kooril arenes dialoog. Miimilised mängud koos maskeerimisega (kasutati mõne jumala, deemoni ja eriti loomade maske) etendasid tähtsat osa põllunduskultustes: viljakuspidustuste
moraliseerivatest ja didaktilistest elementidest. 3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja
aastal Siis ei liigitatud ilme lähtuvalt sisust, nii nagu liigitatakse kirjandusteoseid ja teatrietendusi, vaid hoopis finantseerimise ja totmise järgi. Tänapäeval on filmizanr oluline ning neid võib jagada erinevatest aspektidest lähtudes. Tänapäeval jagatakse filmid isegi meeste ja naiste filmideks. Kui kõik zanrid kokku lugeda ja sinna kaasata ka zanrite allliigid võib neid saada mitusada.2 Tähtsamad filmizanrid on: Romantiline draama sisaldab pikki monolooge, kaunist loodust, päikese tõusu ja loojangut ja armastust, kutsub tihti ka pisaraid esile;3 Triller e. põnevik paneb vaatajat erutusest filmile kaasa elama ja põnevusega filmis toimuvat jälgima; Õudusfilmis on tegelasteks ebardliku välimusega ja madala häälega koletised ja monstrumid. Õudusfilm sisaldab suurel hulgal hirmutavaid ja pingelisi kohti ning ei ole sobiv vaatamiseks väikestele lastele;4
keskusena. 15. sajandi humanistid irdusid katoliku kirkust ning arendasid edasi antiikset filosoofiat. Humanistide halvustav suhtumine itaalia keelde kajastub ka selle sajandi kirjanduse arengus. Quattrocento esimesest poolest pälvivad mainimist ainult üksikud autorid. Nt Domenico di Giovanni, kes Burchiello nime all avaldas satiirilist luulet. Sajandi teisel poolel lisandus senistele zanritele ka draama. 16. sajandil ei suutnud Itaalia võistelda Hispaania ja Inglismaaga, siiski on Itaalia etendanud tähtsat rolli euroopa uusaegse draama kujunemises. Itaalia humanistid hakkasid esimestena taaselustama antiikse draama traditsiooni. 15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud
Tallinna Balletikool Referaat: Klassitsistlik tragöödia Prantsusmaal Varvara Litvinova I kursus Tallinn 2007 Tragöödia on draama suurvorm, zanr, mis vastandub komöödiale ja lahendab spetsiifilist dramaatilist võitlust tegelase paratamatu surmaga ning milles on eilist dramaatilist konflikti. Tragöödia aluseks on tavaliselt sügav ideede konflikt, maailmavaadete kokkupõrge. Tragöödia, kui zanri tekkimine Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) ja siit ka oletused, et varasemad
Fuugade mängimine aitab omandada mängijal mängu tehnilisi võtteid. · Süidid on instrumentaalteosed, mida kirjutati esialgu soolopillidele (viiul, klaver, klavessiin). Barokkooper Ooperi idee sündis Firenzes vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. Selles ringis osales ka luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor. Nimetatud haritlaste ringi põhiideeks oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse draama emotsionaalse mõju suurendamiseks. Seega nimetatigi esimesi oopereid muusikaliseks draamaks. Varane ooper oli eelkõige aadlike privileeg, sest kuna ja ooperietendus oli väga kulukas, said seda endale lubada vähesed õukonnad. 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperiteater. Kujunes välja kaks barokkooperi koolkonda: Veneetsia ja Napoli · Veneetsia ooper oli dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast.
või mõne kirjandusteose dramatiseering 14. Nimetage zanrimääratluse funktsioone. · Informeeriv funktsioon (nt kolmekümneaastase sõja kroonika (Brechti "Ema Courage")) · iseloomustav funktsioon - Näidendi kunstilist eripära, meeleolu, tekkeviisi iseloomustavad (nt naturalistlik kurbmäng (Strindbergi "Preili Julie") 15. Millised on dramaatika põhizanrid? Tragöödia, komöödia, draama 16. Mis on tragöödia, komöödia ja draama põhilised tunnused? Tragöödia: · kangelane on (pool)jumal või eriline inimene, ülik; kangelane on eetiline. · traagiline situatsioon, mis põhjustab kangelasele kannatusi · positiivse lahenduseta olukord, õnnetu lõpp · värsskõne · Tragöödial on kindel struktuur (pöörak, äratundmine, kannatus), poeetika (sobiv väljendus) ja kindlad osad.
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt. · Tekst on saadaval prantsuse, inglise, laadina ja eesti keeles. Eesti keeles on "Aadama mäng" ilmunud Kaia Sisaski tõlkes 2007. aastal välja antud kogumikus "Kirik ja teater: müsteeriu...
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro Velmet ütles: "Draama on ajakirjanduse igapäevane leib". Aga mida rohkem valeinformatsiooni põgenikekriisi kohta välja saadetakse, seda vääram mulje inimestele pagulastest jääb. Mina olen autoriga nõus, meedia ei tohiks omakasupüüdlikuse peal väljas olla, vaid asju tuleks
Peamine žanr oli laul Eepilie laul (jumalatest ja heerostest) Vanimad kirjaduslikud mälestusmärgid meie ajani on eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut – kreeka folkloori. 4. Atika ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Atika ajajärgul elas Kreeka ühiskond läbi oma suurima õitsengu. Sel perioodil muutus juhtivaks kirjadusliigiks draama Koorilaulu pidulikest elementidest kujunes aja jooksul tragöödia ja naljalugudest komöödia Tragöödia tähtsamad esindajad: Sophokles, Euripides, Aischylas Komöödia tähtsamad esindajad: Aristophanes Filosoofiline proosa saavutas kõrgpunkti Platoni ja Aristotelese teostes. 5. Hellenismi ajajärgu kirjeldus, peateosed, tunnused, jooned Eriline õitseng luulel
ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste jutustamine asendus nende esitamisega ning kuulaja vaatajaga. Samuti tegi kaasa koor. Hiljem kujunes aja jooksul välja tragöödia ja komöödia. Atika tragöödia kõige tähtsamad esinejad olid: Aischylos tänapäva on jõudnud tema tragöödia ,,Oresteia" Sophokles võitis kõige rohkem tragöödia võistlusi (sai I auhinna 24 korda) Euripides säilinud 18 tragöödiat ja satüürdraama ,,Kükloop", tuntud teosed on ka
https://www.youtube.com/watch?v=HbeXxwzJuXc 2009: seriaal "Kättemaksukontor" – Gerth Maango politsei https://www.youtube.com/watch?v=FjDSwcFcPEk • 2010: film "Punane elavhõbe" – Sander • 2010: animafilm "Lelulugu 3" – Ken • 2011: animafilm "Rango" – Rango • 2012: seriaal "Nurjatud tüdrukud" – Markus Tamm 2011: telesaade "Eesti Laul 2011" – üks saatejuhtidest Tunnustused • 2005 - Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat • 2007 - Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat • 2009 - Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants • 2013 - Oskar Lutsu huumoripreemia. Lahkumine Draamateatrist Spordi melu
Koomilise ja traagilise elemendi segamine polnud lubatud. Samas pidas prantsuse klassitsism tähtsaks ka kunsti kõlbelist eesmärki ning arendas keelt täpsuse suunas. Paraku tõi kõlbelise ja kasvatusliku funktsiooni silmaspidamine klassitsismi kirjandusse pahatihti ka kuiva moraliseerimist. Lüürika kängus, kirjandusteostes muutusid oluliseks riigiga seotud teemad, näiteks kuninga ülistamine. Molière (16221673) Klassitsistliku draama suurim esindaja Molière, õieti Jean-Baptiste Poquelin, pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg. Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka seltskondlikule kasvatusele (õpetuse juurde kuulusid tants, vehklemine jms). Kolleegiumiajal algas ühtlasi Molière'i lähem tutvus teatriga: koolis etendati sageli tragöödiaid ja balletimänge. Täisikka
mured. 4. “Kõik aias” - Ahnus paneb inimesed tegema väärituid tegusid ja lihtsasti teenitud raha muudab nad aina ahnemaks. Ahnus on epideemiline nähtus ja ka kõige tavalisemad inimesed võivad muutuda kõlvatuks. Ning kuigi Richard oma naist põlgusega hooraks nimetas, ei suutnud ta rahast siiski loobuda. Naise koht on köögis. Südametunnistuse puudumine. Jane BOWLES 1. draama “Aiamajas” - Naiste kalduvus üksteisega pidevalt konkureerida, mistõttu raskendavad üksteisel midagi saavutada ja meestega konkureerida. Üheltpoolt tehakse teineteist maha, teisalt tahetakse olla meestega võrdne, kuid alateadlikult ei soovita, et ka teine naine selle võrdsuse saavutaks. See annab alust soolisele ebavõrdsusele ja feminismi ülistamisele. Ema on egoistlik ega lase tütrel ise otsustada, kontrollib tema elu. Armukadedus emade ja tütarde vahel.
kasutatud Hispaania rahvamuusika rütme. "Kamarinskaja" (?) on eeskujuks, kuidas Vene rahvamuusikat töödelda. Glinka on kirjutanud ka kammermuusikat, koorilaule ja romansse. Mussorgski Mussorgski looming kajastab 19. sajandi teise poole Vene revolutsiooniliste demokraatide ideid. Tema teoste keskne teema on õiguseta talupoja saatus. Tema helikeel on piltlik, ta kasutab palju kõneintonatsioone, harmoonia on uudne ja julge. Oopreri "Boriss Godinov" aluseks on Puskini ajalooline draama. Esimene versioon lükati tagasi primadonna puudumise tõttu, peale täiendusi sai see aga Vene liberaalse intelligentsi lipulaevaks. See ooper analüüsib selliseid teemasid nagu võim, kuritegu, süü ja vastutus. Teise suure musikaalse draama "Hovan stsina" lõpetas Rimski-Karsakov. "Sorotsintsõ aastalaat" on lüürilis-koomiline olustikuooper. Orkestriteostest on tuntud "Öö lagedal mäel", klaveritsükkel "Pildid näituselt".
Gluck proovis algul kätt prantsuse koomilise ooperiga, kuid oma tõelise stiili leidis ta pärast kohtumist poeedi ja libretisti Raniero di Calzabigiga. 1962. Aastal tuli Viinis lavale nende esimese koostööna sündinud ballett ,,Don Juan" (1761), millest sai alguse klassikaline dramaatiline ballett. 1750. aastate alguseks oli temast saanud juba tunnustatud ooperihelilooja. 1762. aastal lavastatud ooper ,,Orpheus ja Euredike" sai alguseks ooperi reformile. Glucki ideeks oli seada muusika draama teenistusse. Varemalt oli ooper meelelahutuseks, mida ei olnud tavaks pingsalt jälgida, Gluck püüdis paeluda publiku tähelepanu ning naelutas kuulajad paigale. 1772. aastal püüdis Gluck ooerireformi läbi viia ka Pariisis, kuid kohtas tugevat vastuseisu. Glucki reformid olid tihti vastuolulised. Pärast kolimist Pariisi aastal 1773 ning mitmete tööde produtseerimist kerkisid esile kaks kriitikude kogukonda. Ühed kiitsid
2008: animafilm "Välk" koer Välk (Walt Disney Animastuudio joonisfilm) 2008: telesaade Eesti otsib superstaari üks saatejuhtidest (TV 3) 2008: film "Mina olin siin" Aivo 2008: seriaal "Tuulepealne maa" Indrek Kallaste(ETV) 2009: seriaal "Kättemaksukontor" Gerth Maango (TV 3) 2010: telesaade "Eesti Laul 2010" üks saatejuhtidest (ETV) 2010: film "Punane elavhõbe" - Sander Tunnustused 2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses"Pidusöök", Rakvere teater) 2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater) 2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asalfi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") Eraelu Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007. aastal Rapla kirikus Tõnis Mägi
dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Enamik valgustuse ideid tuli inglastelt, kuid prantslased Voltaire ja Rousseau olid need, kes kujundasid Euroopa valgustuse palge. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest. Prantsuse valgustuskirjandus Valgustuskirjandus oli suuresti filosoofilise kallakuga, seda läbis humanism, usk inimese mõistusesse ja inimloomuse headesse algetesse. Esikohale tõusis proosa, tekkis uus kirjanduszanr filosoofiline romaan või jutustus. Teater ja draama püsisid seal mõnda aega klassitsistlike normide kammitsas. Luule jõudis uue õitsenguni sajandi lõpus varajases romantismis. 1. Võitlesid õiglasema ühiskonna eest 2. Igasuguse progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ja hariduse ning kultuuri viimist laiadesse rahvahulkadesse. Rousseau (1712-1778) 1) Ründas klassitsismi: a) Rohkem elutõde! b) Kirjutage rohkem lihtsatest inimestest 2) Esitas oma vaateid traktaatides
Noor Belgia kirjanus, mis arenes tihedas kontaktis prantsuse kirjandusega, oli peamiselt prantsuskeelne, mille põhjuseks oli ajalooliselt väljakujunenud vaimusugulus. Tõstamaa Keskkool 3 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maurice Maeterlincki elulugu Belglane Maurice M aeterlinck (1862- 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esinadaja. Sümbolisimi sünnimaaks oli Prantsusmaa. Maeterlinck oli küll flaam, kuid kirjaniku sünnikohta genti, nagu ka Belgiasse tervikuna, ulatus tugev prantsuse keele ja kultuuri mõju. Maeterlinck ise kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal. Juba järgmisel aastal oli ta Pariisis ja tutvus sümbolistlike luuletajatega. 1896. aastast alates elas kirjanik peamiselt Pariisis. 1919
öeldakse, ja see, mida mõeldakse. Koomika loomise vahendid koonduvad peramiselt 3 vormi: Situatsioonkoomika kui mängumaaks on naljakad olukorrad, ootamatud ebaõnnestumised, äravahetamised või lihtsalt tavatu käitumine. Karakterkoomika seisneb tegelaste isikuomaduste või kalduvuste (ahnuse, hooplemise, lihtsameelsuse vm.) koomilises liialdamises. Sõnakoomika põhineb valdavalt vaimukal dialoogil. Draama on tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend, milles esitatud konfliktid on rasked, kuid ühel või teisel viisil lahendatavad. Tragöödia ehk kurbmäng on lahendamatul konfliktil põnev draamateos, mis lõpeb kangelase hukkumise või mõne muu katastroofiga. See zanr käsitleb inimese elu kõige pöhilisemaid küsimusi: inimene ja jumal, inimene ja saatus, inimene ja ühiskond... Tragöödia
mässumeele ning sunnitud rahu. Ta kasutab palju irooniat. Looming aastatel 1835-1837 oli varasemaga võrreldes läbi teinud suured muutused. Olid ka muutused elus: luuletaja suunati ihukaitseväe husaaripolku, mis oli üks privileegitumaid väeüksuski. Lermontovist sai ülbe ohvitser, husaar ning naistevallutaja. Kirjandus oli ta võtnud enda võimusesse. Autor armastas teatrit ja draamaga ,,Maskeraad" näitas ta, et ta oli saavutanud oma ande täisküpsuse. Draama aluseks on romantiline süzee deemonist. Draama keelati tsensuuri tõttu. Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830-ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837. aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma. Puskini surma puhul kirjutatud luuletuse ,,Poeedi surm" pärast saadeti ta Kaukaasia tragunipolku, kus ta viibis umbes aasta
Strindbergi esimene trükis ilmunud näidend ,,Vabamõtleja" 1870 oli terava sotsiaalse suunitlusega, kuid laialivalguva teostuse ja üsna saamatult vormitud karakteritega. Edukaks kujunes realistlik draama ,,Meister Olof"1872 reformatsioonist Rootsis 16. sajandil. ,,Isa" 1887 on lugu rittmeistrist ja ta naisest Laurast, kelle kooselu on kujunenud tütre kasvatuse ümber käivaks võitluseks. ,,Preili Julie" 1888 jutustab aadlineiu ja toapoisi suhetest. Painav psühholoogilise draama ,,Surmatants" 1901 tegevus toimub väikesel saarel, kus suurtükiväekapten Edgar ja ta naise Alice'i kakskümmend viis aastat kestnud abielu on muutunud tõeliseks õuduseks. Uudses näidendis ,,Unenäomäng" on Strindberg kasutanud prantsuse sümbolismi ja saksa uusromantismi võtteid. Hilisemad loomeperioodi teosed keskenduvad meeste-naiste suhetele. Nukumaja- See draama käsitleb abieluteemat
põhimõttel. Hääbusid lühiproosa zanrid. Rohkem kirjutati jutustusi. 50-date aastate algul ilmus proosasse uus zanr, olu kirjeldus. See pidi sotsialistliku realismi viima täiuseni ja kujutama elu dokumentaalses laadis. Vastukaaluks proosale tõusis esile näitekirjandus. Näidendeid kirjutasid varem romaane kirjutanud kirjanikud (August Jakobson). Hakkas hääbuma komöödia, asemele tuli lääne impearilismi ründav satiiriline draama. Näidendid muutusid jutustavateks. Põhiteemad. Põhiteemad draamal ja proosal olid üsna sarnased. Teos pidi olema päevakohane, pidi kajastama lähiminevikku või kaasaega. Teemad olid: 1) sõjasündmused ja Saksa okupatsioon Eestis, 2) kolhooside rajamine, 3) läänemaailma pahelisus. 50-date aastate algupoole saabusid veidigi vabamad olud. Sotsialistliku realismi meetodiga määratud piire hakati laiemaks nihutama. Sel ajal hakkas proosat kirjutama Juhan Smuul
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
rüütlikultuur, linnakultuur üle) * mitmekesised kirjanduszanrid * võitlus paganlike müütide vastu * ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas
Clarissa elab tüdruksõbraga, kes ei mõista ta depressiooni ning on Clarissale vaid lohutuseks ja voodisoojendajaks. Ta on pühendunud sureva Richardi eest hoolitsemisele ning tema isiklik elu on tagaplaanile jäänud. Paralleele tõmmates segunevad kõik kolm lugu üksteisega ning film saab ühtseks tervikuks. Samas on raske välja lugeda ,,Proua Dalloway" lugu ning filmi paremaks mõistmiseks peaks lugema ka Cunninghami romaani ,,Tunnid". Film on tõeliselt oma zanri draama vääriline: 2 tunni jooksul ei vähimatki nalja. Kogu filmi kurvameelsus on häiriv, kuid see pani enese heaolu veidi rohkem hindama. Samuti on Laura Browni valik hirmutav. Tekkisid küsimused, et mis selle naise peas toimus ning ehk oleks saanud kuidagi teisiti toimida. Kogu filmi saab kokku võtta märksõnadega depressiivsed ja tänamatud naised. Neid kõiki ühendasid sügavad mentaalsed probleemid, masendus ning võimetus-nõuetus sellega kõigega toime tulla
b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. See kuulus kõikvõimalikke vokaal- ja instrumentaalkoosseisude juurde. *Loetle ooperi eelkäijaid a) liturgiline draama b) passioonid c) intermeediumid d) müsteeriumid e) õukonnaetendused f) vanakreeka tragöödia *Kuidas on Firenze "Camerata" seotud ooperi sünniga? Ooperi idee sündis Firenze Cameratas, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. 1590. aastatel tegutsesid selles luuletaja Ottavio Rinuccini, kellest sai esimeste ooperilibretode autor, ning lauljad Jacopo Peri ja Giulio Caccini, kes lõid Firenzes esimeste ooperite muusika
kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline teater Vanemuine soovib noorsootöö kaudu kasvatada tarka ja teadlikku publikut. Koostöös lasteasutuste ja -organisatsioonidega, huviringide ja -koolidega saame anda praktilist lisa õppekavadele. Vanemuse teater on eriline ja ammendamatu õpikoht. Tööd tehakse kolmes zanris: draama, muusika ja ballett. Vanemuisel on tuntud ja tunnustatud draamanäitlejad, professionaalne sümfooniaorkester ja ooperikoor ning balletitrupp, kus tantsib artiste rohkem kui kümnest erinevast riigist. Teatri töökodades valmivad dekoratsioonid, kostüümid ja rekvisiidid kingapandlast ja ballikleidist sõjakindluseni! Vanemuise majad http://www.vanemuine.ee/index.php?sisu=tekst&mid=468&lang=est VANEMUISE SUUR MAJA Vanemuise suur maja (Vanemuise 6): modernistlikus stiilis 1967
ning loogilisust · Antiikkunsti jäljendamine · 1635 asutati Prantsuse Akadeemia, mille ülesandeks oli kultuurielu juhtimine (kunsti arengu pidur) · Klassitsistliku kirjanduse põhitõed Nicolas Boileau värsstraktaadis ,,Luulekunst" · Prantsuse klassitsismi alusepanijateks olid Pierre Corneille (,,Cid) ja Jean Racine (,,Phaidra") (draamakirjandus ja lavakunst) 2. Moliere- klassitsistliku draama suurim esindaja (pärit Pariisist) · ,,Arutu" esimene näidend · ,,Naeruväärsed eputised" Teos (komöödia) pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemisest, peenutsemisest ja vaimutsemisest, mis mattis enda alla inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. Kaks ärapõlatud austajat saadavad oma peenusehulludele südamedaamidele kättemaksmiseks nende juurde ümberrõivastatud teenrid, kes peavad
Oma jutustustes kujutas kodukandi rahva elu, kirjutas ka ajaloolisi näidendeid. HENRIK IBSEN (1828-1906) Teda peetakse üheks tuntumaks teatrigeeniuseks. 1851-57 oli I Bergeni Norra teatris kunstiline juht ja lavastaja - tutvus ta lähedalt teatri köögipoolega, sai võimaluse sõita õppereisidele Kopenhagenisse, Berliini ja Dresdenisse. Valmis ka rida näidendeid: komöödia "Jaaniöö"(1853), aj. draama Östråti emand Inger" (1854 norralaste vabadusvõitlus 16.sajandil), draama "Pidu Solhaugis"(1855), näidend "Olaf Liljekrans"(1857) Üks keskseid probleeme Ibseni loomingus on eneseteostuse küsimus. Eneseteostus, mis põhjustab teistele inimestele hädasid ja õnnetust, ei saa olla humaanne. Järgmistel aastatel töötas H.Ibsen Kristiania Norra teatris kunstilise juhina. Kristianias osales B.Björnsoniga "Norra Ühingus", mis võitles norra kultuuri vabastamise eest taani mõjude alt. Esimene suurem teos sellest
Ta oli väga mitmekesine kirjutaja. Ta kirjutas peale romaanide ka reisikirju, poliitilisi satiire ja Inglismaa ajalugu. Tema kuulsamad teosed on ,,Roderick Randomi seiklused" ja ,,Peregrine Pickle'i seiklused." Peategelased satuvad kõikvõimalikesse seiklustesse ja süngetesse olukordadesse. Smollett'i romaanides on palju sarkasmi ja groteski. 7 Saksa valgustuse eripära Saksa kirjanduses oli põhi zanr draama, mida kirjanikkudele meeldis kirjutada. Teisejärguline oli aga romaan. Alles 18.sajandi lõpul hakkas Saksamaal välja kujunema oma eesmärkidega valgustuskirjandus(rahvusteadvuse tõusu ajal). Kirjanduselu ilmet kujundas noorte kirjanike vararomantiline liikumine, mis sai 1770.-1780. aastatel tuntuks nimetusega Sturm und Drang. Saksamaal oli väga palju erinevaid andekaid kirjanikke: Gotthold Ephraim Lessing(1729-1781)
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhiliselt ainult sambakapiteeli poolest. Ehhin on vaasi- või karikakujuline ja seda katava lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. 2. Vana- Kreeka kirjandus sai alguse Mükeene kultuuriga. Sellest ajastust pärinevad mitmed müüdid. Vana- Kreeka kirjandust saab jaotada perioodideks: arhailine periood (6-8 saj eKr eeposte ja lüürika algus); klassikaline ajajärk (5.4 saj eKr draama ja proosa domineerisid); hellenismi ajajärk (3-1 saj eKr Kreeka kõrgkltuur); Rooma ajajärk (1-6 saj pKr roomlased võtsid üle Kreeka kirjanduse). Peamiseks zanriks oli arhailine eepos ja tuntuimaks kirjanikuks Homeros, kelle suurteosed on "Ilias" ja "Odüsseia". Draama esituspaigaks kujunes teater- ruum, mis koosnes kolmest osast: orkestra (ringikujuline teatriväljak), skene (lavatagune) ja theatron (vaatamispaik).Draama jagunes tragöödiaks ja komöödiaks
"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas
Klassitsism 17. sajand, Prantsusmaa Nimeta vähemalt 1 baroki esindaja. Gongora (1561-1627) Sündis Adaluusias, oli preester Gordobas ja Madriidis. Tegeles peamiselt luuletamisega. Tema luule sai tuntuks kujundirikka väljenduse poolest. Tema luulet nimetatakse ,,Kultsism" ehk ,,gongorism". Peamiselt kirjutas ta lühivorme: sonetid, romansid ja letriljad. Letrilja luulevorm, kus iga rida lõppeb refrääniga. Tema kuulsam teos on poeem ,,Üksindused". Kuidas jaguneb klassitsistlik draama? Klassitsistlik draama jagunes 1) kl. Komöödia 2) kl. Tragöödia. Nimeta tragöödia ja komöödia 3 põhinõuet. Tragöödia 3 põhinõuet : · värssteos; · 5 vaatlust; · keelatud oli füüsiline vägivald ja labasus. Komöödia 4 põhinõuet: · pidi olema õpetlik · meelelahutuslik · värssteos · 5 vaatlust Millised väiksed proosa zanrid tekkisid klassitsismi ajal? Miniatuur lühike kirjutis, mis lähtub teesist või motost
garantii karantiin Kompvek Usbekk geiser keiser Piiskop Galopp gongilöök kong Kabinet Sandalett botas potas Kotlet Ballett bubert puljong Pankrot Kaselott doktor tohter Paharet Etikett draama tragöödia Sigaret Barett duett topelt taburet parkett Sulghäälik sõna keskel hospidal võitma võitsin ergas erksad kandidaat võidma võidsin ärgas ärksad kanarbik kandma kandke tõrges tõrksad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
