Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
Lossid olid arvatavasti omavahel sõjajalal olevate riikide keskuseks. Ühiskonda juhtisid kuningad ja sõjapealik oma kaaskonnaga. Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. Kunst ja usund: Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. Maalidel sagedasti sõjatemaatika. Mükeene kultuuri häving: U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. Kangelaseepika Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. Armastatuim Trooja sõja lugu – V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt: Trooja kuningapoeg Paris võrgutas ja viis Troojasse Sparta kuninga naise kauni Helena.
vallutamisest teiste poolt. Nõnda näiteks alistati helleenide poolt pelasgid, kes hiljem sulasid nendega ühte; pelasgid olid muistendi järgi Kreeka ürgelanikud. Teine muistend jutustab, kuidas doorlased liikusid Kesk- Kreekas asuvast Doorisest Peloponnesosse ja vallutasid selle pikkamisi. Joonis 1 Iidsed Trooja müürid Article II. Kreeta-mükeene kultuur Section II.1 Väljakaevamised. Schliemann. Kreeka ajaloo vanimaist perioodist teame praegusajal muististe järgi, mis on avastatud väljakaevamiste puhul: ehitiste, relvade, tarberiistade jne jäänuste järgi. Varemalt tundsid
selline tsikuraat on tõesti olemas olnud, see oli marduki tsikuraat, mis oli 90m kõrge, säilunud on vaid tsikuraadi alus. midagi pole säilund semiramise rippaedadest, mida on otsitud. see oli kingitus ühele babüloni kuningannale. rippaedu võis kahte moodi ehitada ja mitut viisi on ka neid kirjeldatud. Riik varises ootamatult ja häbiväärselt kokku, sest babülon linna väravad avatakse pärslastele. ahaialastele järgnevad järgnevad hõimud kes kõrgkultuuri hävitavad: doorlased, kelle poolt rajatud riigid tekivad _ _ . nele järgnevad 10. saj joonlased, pärast neid tulevad põhja kreekat asustavad aioonlased. neil puudub kujutlus hauatagusest elus, kujutus hadesest on niiske ja pime koht, kus elavad varjud, mitte hinged. iseloomulik kreeklasetele on veel tohutu orjade arv (5 iga inimese kohta) sageli on orjadeks teised kreeklased. levinud oli võlaorjus kreeklastele on iseloomulik sportimine, nad on olümpia mängude autorid. olümpiamänge
Haudades hulk kullassepakunsti teoseid, mis sisse veetud Kreetast. Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega KUJUTAV KUNST: • Suurplastika teoseid pole üldse leitud. • Väikesed ümarplastika teosed fajansist, elevandiluust ja pronksist; stukist reljeefe ja steatiidist lõigatud riistu.
* Võimsad kaitseehitised viitavad, et need riigid olid omavahel alatasa sõjas. * Võib-olla suutis Mükeene teised mõneks ajaks endale allutada, kuid püsivad riiki toonases Kreekas ei olnud. * Lineaartahvlite järgi võib järeldada, et peamiselt seisis losside eesotsas kaks võimukandjat: kuningas ja sõjapealik. * Ka Kreekas oli loss suur majapidamiskeskus. * Enamus mis Kreekas oli, oli kohandatud sõjakale ühiskonnatüübile ja meelelaadile. * Doorlased rändasid sisse ja nemad purustasid seni olnud Mükeene keskused ning sai alguse järgmine periood Kreekas, mille nimi oli tume periood. * Tume periood kestis 1100 e.Kr 800 e.Kr. * Kõik kultuurikeskused hävisid ja kadus kasutuselt kiri. * Sellest ajajärgust pole andmeid eriti, sest puudus kiri. * Kui uuesti jõuti kirja tasemeni, siis see uus ei olnud enam midagi lineaarkirja sarnast. * Tumedal ajal võeti kasutusele raua kasutamine, mis andis aluse hilisemale arengule.
· Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu
kasutusel veel u aastani 1050 eKr. Tume ajajärk 11.9. saj eKr Mükeene tsiviliatsiooni väljasuremisele järgneb Kreeka tsivilisatsioonis nn tume ajajärk: allikaid perioodist on väga vähe ja teadmised viitavad, et tegemist oli allakäiguajastuga. Peamised allikad arheoloogilised, teatud väärtus ka Homerose eepostel, mis kirjutati tegelikult hiljem??? aga arvatakse, et need kajastavad ikkagi mingil määral tumeda ajajärgu olusid. Kujunesid välja kreeka hõimud aioollased, doorlased ja joonlased Toimus I kolonisatsioon, kreeklaste asulad tekkisid Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia rannikule. Rahvasik vähenes, senised linnad hüljati, suuri paleesid ei püstitatud, kirjaoskus oli nigel? puudus?, puudulikud kontaktid idamaadega? Arhailine ajajärk 8.6. saj eKr rahvastiku kasv Tekkisid uued asulad, mis võib pidada poliste eelkäijateks Võetakse kasutusele esimene täielik foneetiline kiri, mis laenatakse foniiklastest Kontaktid idamaadega tihenesid
lossimajanduse lõpule. Lõplik allakäik saabus aga alles 1100. 1050. a., mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel maha jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Hilisema kreeka pärimuse järgi põhjustas Mükeene, Tirynsi, Pylose ja Teeba dünastiate languse doorlaste sissetung Kesk-Kreekast Peloponnesose poolsaarele ja mõned teised sellega seonduvad ränded. Doorlased, keda pärimuse järgi juhtisid Heraklese järeltulijad, olid üks kreeka murdegruppe, mis näitab, et pärimus kujutas toonaseid rändeid kreeka hõimude piirkonnasisese ümberpaiknemisena. Osa doorlasi rännanud Peloponnesoselt edasi Egeuse mere lõunapoolsetele saartele, sealhulgas Kreetale. Doorlaste sissetung omakorda olevat põhjustanud varem valitsenud dünastiate pagemise Kreekast Anatoolia läänerannikule, mille aristokraatlikud suguvõsad olid
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
