Vana-Kreeka SPARTA Ajalugu ASUPAIK Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaarel. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. ELANIKUD Spartalased ehk doorlased Perioigid Spartiaadid ·Vabad inimesed Heloodid ·Sparta kodanikud ( käsitöölised, ·Ei teinud tööd ·Orjad,puudusid õigused kaupmehed jne) ·Valitsesid riiki ·Ei osalenud ·Töötasid põldudel riigi valitsemises ·Teenisid aega sõjaväes
Mükeene kultuur ja periood · esimesed jäljed 1550 · lineaarkiri B- silpkiri · tekstides mainitakse Zeusi ja Herat, Poseidonit, Artemist, Hermest · keskused purustati XII saj. eKr. doorlaste poolt · ühiskonnas suur osa sõjakaaskondlastel · lossid olid kaitstud müüridega ning nende ümbert puudusid suured linnad vastupidiselt kreetale. · sõjakad jooned · riigi juhiks sõjapealik Tume ajajärk · doorlased olid kultuuri poolest madalamad kuid sellegi poolest olid kasutusele võtnud raua ning seega olid sõjaliselt teistest üle. · XII saj. eKr. purustasid doorlased mükeene kultuuri keskusi · doorlaste sissetunigle järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk · enam ei rajatud monumentaalseid ehitisi käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid, unustati kiri · võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad
Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati
Niisuguse hiigelkuju modelleerimiseks ja valamiseks pidid kunstnikul olema suured tehnilised teadmised. Kaasaegsetes ja nende järglastes äratas vaimustust just selle kuju loomise tehniline täiuslikkus. Kus asub Rhodos? Rhodos on suur põllumajanduseks soodsa kliima ja rikkaliku taimestikuga saar Vahemeres Väike-Aasia poolsaare edelaranniku lähedal, mis kuulub Kreekale. Saare hõivasid umbes 1400 e.m.a. ahhailased, seejärel umbes 1000 e.m.a. Doorlased Rhodos, hävis 227 e.m.a. maavärisemise ajal. Mis on Rhodose koloss? Rhodose koloss oli vanakreeka päikesejumala Heliose auks püstitatud kuju, mis asus Kreekas Rhodose saarel. Selle täpne asukoht pole teada, sest pole leitud selle jäänuseid. Rhodose koloss oli seitsmes vanaaja maailmaime. See oli sellepärast väga Miks see on tähtis ? tähtis. Kolossi ajaloost Koloss ehitati aastatel 292 eKr280 eKr, mis tähendab, et ehitus kestis kokku 12 aastat. Kolossi kõrgus oli 32 meetrit.
Tööleht nr.2 1. Kreeka kunst Doorlased- Arhailine-muistne, vanaaegne Klassikaline-täiuslik Hellenistlik-sõnast hellen ehk kreeklane Ehituskunsti 3 stiili Doori-muusike Korintose hästi rikkalike mõistesminoorne Joonia-sammastel keerud kaunistustega helistik.sambad on lihtsad ja ilma kaunistuseta Pheidias: kes ta oli, tuntumad tööd. Skulptor, teosed:myron, praxiteles Teater: osad, mis seal toimus? Skeene- orkestra, kus istusid inimesed Hellenismi ajastu: skulptorid, mida rõhutati? Rõhutati tundeid Laokooni grupp: skultuuri sisu, kirjeldus, kus hoitakse?küllaltki väike skulptuur... vatikanis...on iga nurga alt täiuslik! Kreeka maalitud vaasid : milliseid värvew kasutati, mida kujutati? Mustad ja ...
Nõnda hakkasid kreeklased Väike-Aasia elanud lüüdlaste eeskujul 7.sajandi lõpus eKr müntima hõberaha. Tähtsamad linnriigid. Tekkisid sõltumatud linnriigid.Tähtsamad olid Sparta,Korintos ,Ateena,Mileetos ja Sürakuusa. Linnriigid olid sageli omavahel vaenujalal ja sisemiselt enamasti ebastabiilsed.Oli alatas aristokraatide ja lihtrahva konflikte ning vägivaldsust. SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks
alus ülesehituse territoriaalsega. Periklese valitsemine (460-430 eKr)- demokraatia lõplik kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid
sest võitjaks ei tunnistatud mitte sõjavankri juhti vaid hobuste omanikku ja see võis olla naine. Järgnesid atleetide jõukatsumised, mis koosnesid põhiliselt 5võistluse aladest: jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe, maadlus. Lisandusid veel mitmesuguste pikkustega jooksud ja rusikavõitlus. TÄHTSAMAD LINNRIIGID SPARTA-Lisaks eeskujule diktatuuririigina on Sparta saanud ka noorte range kasvatuse sümboliks. 10.sajandil E.Kr, kui doorlased tungisid Peloponnesose saarele muutsid nad oma keskuseks Sparta linna, mis tollel ajal meenutas pigem küla kui linna. Ajapikku kujunes Sparta Kreeka suurimas linnriigiks. Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1. Spartiaadid ehk doorlased 2. Perioigid-vabad käsitöölised ja kaupmehed, kes maksid spartiaadidele makse, kuid kel polnud poliitilisi õigusi. 3. Heloodid-kreeklastest talupojad, kes olid muudetud orjadeks
värvid punane, must, kollane · skulptuur *Väikesed jumalanna kujud madudega *Seinamaal *akrobaadid sõnnidega, loomad MINOILINE KULTUUR--TULEB SÕNAST MINOTAUR(VANIM KULTTUR KREEKA AJALOOS) MÜKEENE KUNST *Ahhailased võtsid 2 aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri (suurim keskus Mükeene) *Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) *Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö, keraamika) *mükeene linna avastas saksa arheoloog Heinrich Schliemann VANAKREEKA KUNST *1200 saabuvad doorlased *(Ühtset riiki ei kujune, tekivad linnriigid polised. 9 saj. e.m.a algas ka kolonisatsioon Musta mere rannikul. Lõuna-itaalias. jm. Kuid ühtne kultuur ja religioon) *Jumala inimeste sarnased, vigadega *TUME ajajärk *ARHAILINE AEG 600-480 E.M.A.(ALGAS KOLONISATSIOON) *KASSIKALINE AEG 480-323 E.M.A. *HELLENISTLIK AEG 323-30 E.M.A. ARHITEKTUUR *TEMPLID (alselt puust ja savist, hiljem marmorist, mörti ei kasutatud) *Olid ristkülikukujulised ja seda ümbritsesid sambad
eKr. · 2000 eKr. Kreeta saarel lossid ja nende ümber linnad · Kujunes minoiline kultuur, keskus Knossos · Kreeklaste mõjuvõim Egeuse merel, tihedad sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga · 1600 a. eKr. arenes tsivilisatsioon ka Mandri.Kreekas, keskus Mükeene · U 1500 a. eKr. vallutasid kreeklased Kreeta saare, nende võimu all ka Egeuse meri, kindlustatud losside teke · 1200 a. eKr. kreeka lossid purustati, tsivilisatsiooni langus ( doorlased ) II. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr. · Lossid tühjad, kiri ununes, vähenes elanike arv, rännati Egeuse läänerannikule · Relvad ja tööriistad rauast · Suhted naabritega nõrgad III. Arhailine periood u. 800-500 a. eKr. · Uus tõus 8. saj eKr. , suurenes elanike arv, kujunesid linnad ja ülemkiht · Tihedad sidemed Idamaadega · u. 800 a. eKr. võeti kasutusele kiri · 776. a. eKr
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
osavad savikujude voolijad. Väga tuntud on nende sarkofaagide kaasi kaunistavad saviskulptuurid. Etruski arhitektuuri on säilinud väga vähe, tuntuim on etruskide elamu, sest selle võtsid roomlased üle. Elamu keskmeks oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt ülejäänud ruumid. 2. Kreeka kunst 2. aastatuhandel e.Kr. tungis Kreeka aladele metsik doorlaste võim, kes laastas maa ja seetõttu jäi kreeka areng paariks aastasajaks seisma. Doorlased aga segunesid siinsete rahvastega ja 1. aasta- Tuhandel tekib Kreeka alal uudne tsivilatsioon. See jääb kestma esimese sajandini e.Kr. ja sellest saab üks mõjukamaid kultuure maailma ajaloos. Sellest sai eeskuju 18 19 saj. p.Kr levinud klassitsismi stiil. Arhidektuuris kujuneb välja templitüüp. Olulisemad säilinud rajatised kreeka ajastust on templid mis on tänaseni säilinud. Templid ehitati kõrgele ja suur tähtsus oli nende sammastel. Ta
omapärase kultuuri.See levis kogu Vahemere kallastele ja Idamaadesse ning avaldas järeltulevatele põlvedele suurt mõju. G)Kreeta:Kreeta üks osa Kreekast.Asub kõige põhja pool. H)Mükeene:Balkani Poolsaarel elanud Kreeklased jäid oma arengutasemelt esialgu Kreetlastest maha.Ent varsti kerkisid sealgi võimsad lossid.Kõige suurejoonelisem neist oli Mükeene loss. 2) Kreeklaste esivanemad (hellenid, ahailased, doorlased, joonlased) Kreeklaste esvanemad olid : A)Hellenid:Kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. B)Ahailased:Hilisemad Kreeklased nimetasid oma tol ajal elanud esivanemaid ahhailasteks. C)Doorlased:on Peloponnesose poolsaarele üks seni põhja pool elanud Kreeklaste hõim. D)Joonlase 3) Kreeta-Mükeene kultuuri saavutused - kirjaoskus, Knossose ja Mükeene
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda kuna erineb põhimõtteliselt seniloodud kirjasüsteemidest. lossid: Lossid olid labürinditaolised. Suurim oli Knossose palee, kus elanud müütiline kuningas Minos. Loss oli nii kultuspaik, valitseja eluase kui ka võimukeskus .Lossid olid linnakvartalitega kokku kasvanud ühtseks tervikuks. Teadmata, kas lossid olid sõltumatud või moodustasid ühtse riigi. Härg, kui kultusloom, mille ohverdamisel toimusid ohtlikud akrobaatilised rituaal...
(Hellaadiline kultuur). Ka kreetalaste kirja kujundasid nad vastavalt oma vajadustele ümber. Nimelt nad kasutasid lineaarkirja B, mida osatakse ka lugeda, aga millest poe eriti kasu, sest peamiselt kirjutati üles majandusega seonduvat. Ka selles kultuuris oid labürinditaolised lossid, kuid nüüd ümbritseti neid kükloopiliste müüridega. Samuti näitab selle rahva sõjakust see, et ühiskonda juhtis sõjapealik koos oma sõjalise kaaskonnaga. ~ 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja Mükeene linnuse rekonstruktsioon. u. 1600-110a Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/vanakreeka_kokkuvote_karoliinek orol.htm http://www.google.ee/imgres? imgurl=http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kreeka_heleri.jpg&imgrefurl= http://
TALLINNA NÕMME GÜMNAASIUM Martin Väinsalu VANA-KREEKA ARHIDEKTUUR referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2013 Lühidalt Vana-Kreekast Vana-Kreeka hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Eugese mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Tänapäeva kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt mitme lainena pika aja jooksul. 13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mitte...
alatisest purjutamisest, sai hiljem Bakchose trruks jüngriks. Nende maajumalate kõrval tuleb mainida ka üpris kuulsat vendade paari, Kastorit ja Pollust. Enam levinud versiooni järgi olid elanud pool aega maa peal ja pool taevas. Neid kujutatakse enamasti jumalatena, kes kaitsesid meremehi. Vennad olid võimukad abimehed lahingus. Eriti kõrgelt hinnati neid Roomas, kus neid austati kui: ,,kaht suurt kaksikvenda, keda paluvad kõik doorlased." Kuid on ka müüte, mis räägivad, et Pollus oli üksi jumal ka Kastor oli surelik, kes sai poolenisti surematuks tänu oma venna armastusele. Vendi kujutatakse alati valgete hobuste seljas, kuid Homeros ütleb: ,,Kastorit ratsutaltsutaja ja Pollus rusikavõitleja" Vennad armastasid teineteist väga ja olid alati koos. Nad tõsteti taevasse Kaksikute tähtkujuks. Selle heledaimad tähed Kastor ja Polluks on nende järgi nimetatud. Sileenid olid osalt inimesed, osalt hobused
See kultuur sai alguse kreeklaste saabumisega Egeuse mere piirkonda 1600. aasta paiku eKr. Kultuur on nime saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuris domineeris sõdalasaristokraatia. 1400. aasta paiku eKr, mükeenelased vallutasid Kreeta, Minose kultuuri keskuse, ühtlasi võtsid nad kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. Mükeene kultuuri lõpetas kreeka rahvasterändamine, mille käigus doorlased Mükeene kultuuri linnad 1200. aasta paiku eKr või pisut hiljem vallutasid ja purustasid. Mükeene kultuuri keraamikat iseloomustab tumedafiguuriline maaling heledal taustal. · Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ja omapärasemad. Mõlemad funktsioneerisid tänu eriti hulgalisele orjapidamisele ning kummaski neis polnud võõramaalastel mingeid õiguseid. Neid mõlemaid valitsesid kodanikud. Naised, orjad ja
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
1. Mõisted: *minoiline kultuur kreeta kultuur u. 2000-1400ekr, Sai nime Minose järgi *hellenid nii kutsuvad end kreeklased ise *joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaao...
osaleda ülemkohtus, muud organid olid lubatud. · Alla 200 ülesandeks oli osaleda sõjas eelväelastena. Varustuses olid vibu ja nooled või ling ja lingukivid. 2. Ateena valitsemine. · Seadusandlik võim annab välja seadusi, kõrgeimaks seadusandlikuks võimuorganiks oli Rahvakoosolek. Rahvakoosoleku kõrval oli ka 400 Nõukogu Bulee. Buleesse kuulusid igast Ateena hõimust (joonlased, doorlased, aioolased, ahhaialased) 100 liiget. Bulee töötas välja olulisemaid otsuseid. Bulees olid asjatundjad ning sinna ei võinud kuuluda viimase kihi esindajad. Rahvakoosolekul võisid kõik osaleda. · Täidesaatev võim kõrgeim organ oli valitsus Arhontide kolleegium. 10 arhonti. 1. arhont peaminister, 2. arhont sõjavägede ülemjuhataja, 3. arhont kõrgem usujuht
Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sisserändajate ühe viimase lainega, asus elama Lakoonikasse Eurotase jõe orgu. See oli tol ajal väga hõredasti asustatud piirkond, kuid ka siin kohtasid doorlased kohalikku rahvastiku, ahhailiste visa vastupanu. Alguses jagunesid sisserändajad hõimudeks ehk füülideks. Selle vana, sugukondliku jagunemise kõrval tekib uues asukohas jagunemine territoriaalseteks piirkondadeks oobideks. Esialgu oli neli oobi, viiendaks sai Amykla territoorium. Lakoonika alistatud rahvastiku orjastamine kiirendas klassikihistumist doorlaste hulgas. Ekstensiivne põllumajandus väikses orus tekitas spartalastel üsna kiiresti maa puuduse, mida
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Eraldatus ning vähene suhtlemine põhjustas iseseisvate , teineteisest sõltumatute linnriikide tekke, ühtset riiki antiikajal Kreekas ei tekkinud. Kaks võimsamat polist olid Ateena ja Sparta. See sundis aga kõiki kreeklasi panustama võitlusvõimelisse sõjaväesse., kuna omavahelised lahingud/sõjad olid tihedad. Linnriigid olid võimuahned ja soovisid suurendada oma kasumit ja territooriumi. Spartalased ei olnud Kreeka pärismaalased. Spartalased on doorlased, kes tungisid Kreekasse 1000 a eKr. Kuigi paljud tänapäeva uurijad ja ka antiikaja filosoofid- ajaloolased rõhutavad Spartas valitsevat distsipliini ja individuaalsuse mahasurutust (mida tõesti ka esines), on tõendeid (nimelt joonistuste näol), et spartalased ei olnud alati nii tõsimeelsed. Joonistustes on selgelt näha spartalaste lõbusust ja huumorimeelt. Mingist hetkest aga see muutus, arvatakse et põhjuseks võis olla rahvaarvu suurenemine
ühiskonnakorraldust. Ilmselt juhtis ühiskonda sõjapealik koos kaaskonnaga. Tõenäoliselt olid lossid (ka seda kultuuri iseloomustavad labürinditaolised lossid, kuid erinevalt Kreeta kultuurist on need ümbritsetud kükloopiliste müüridega) sõltumatute, omavahel sõjajalal olevate riikide keskusteks. Mükene kultuur oli Kreeta omast mõneti madalamal tasemel, puudusid viimasele omased mugavus ja luksus tolle aja mõistes. Umbes 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased ja ka Mükeene kultuur hävitati. Kuigi Kreeta Mükeene kultuur ei ole otseselt seotud hilisema Kreeka kultuuriga, pärineb Kreeka jumalate panteon just sellest ajajärgust. Kreeta Mükeene kultuur on algupärane kultuur ja kuigi ta seisis suurte Vana- Ida tsivilisatsioonide mõjuväljas, loetakse seda kultuuri Euroopa tsivilisatsiooni alguseks. Vana-Kreeka ehk Hellas Tume ehk Homerose ajajärk (u 1100 800 eKr) Tsivilisatsioon kadus ja kiri unustati.
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad, välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest : 1.) neil puudus maaomand 2.) puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust. Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli: * osaleda poliitikas * osaleda riigikaitses 2. Sparta elanikkond. Sparta elanikkond jagunes kolmeks: * spartiaadid doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine. * perioigid endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta. * heloodid ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud. 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära.
· Lossi võimu all töötasid sõltlastest või orjadest talupojad ja käsitöölised. c. Kunst ja usund: · Võeti üle kreetalastelt ning kohandati oma sõjakale ühiskonnale ja meelelaadile. · Austati mitmeid minoilisi jumalannasid ja jumalaid. · Maalidel sagedasti sõjatemaatika. d. Mükeene kultuuri häving: · U 1100 eKr tungisid Balkanile doorlased, kes hävitasid Mükeene tsivilisatsiooni. 3. Kangelaseepika a. Kreeta-Mükeene periood, kui kangelasaeg: · Edasi pärandatud lugulaulud kangelastest ja nende vägitegudest. · Kuulsaim müütiline kangelane oli Herakles. · Müüt Iasonist ja tema laevu Argu mereretkest kuldvillaku järele. b. Armastatuim Trooja sõja lugu V.Aasia kindluse Trooja vallutamine Kreeka kangelaste poolt:
esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle kreetalaste kombed ja eluviisid ning kohandasid seda oma vajadustele. Mükeene kultuuri allakäik: ~1 200 eKr. - algas Vahemere idaosas ulatuslik rahvasterändamine. Samal ajal tungisid Kreeka lõunaossa uued kreeka hõimud ( doorlased? ) Mükeene tsivilisatsiooni lossid purustati järgnes kultuuri kiire allakäik ÜLESANNE Mükeene kultuuri iseloomulikud tunnused: VALDKOND SARNASUSED MINOILISE ERINEVUSED KULTUURIGA MINOILISEST KULTUURIST Losside kultuur 1) Koguti põllumajandus 1) Lossid olid kindlustatud,
vaba meessoost põliselanik Kodaniku õigused ja kohustused osaleda poliitikas- käia rahvakoosolekul, hääletada, olla valitud riigiametitesse osaleda riigikaitses Mittekodanik välimaalased rentnikud orjad naised mõnel pool käsitöölised Olid kodaniku õigustest ilmajäetud kuna: neil puudus maaomand puudus sõjaline väljaõpe 2. Sparta elanikkond. ELANIKKOND SPARTIAADID – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud, nedne tegevuseks oli sõdimine PERIOIGID – endised Lakoonia elanikud, kes spartiaatide poolt alistati, nad olid isiklikult vabad, kuid poliitiliswst õigusest ilmajäetud, pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta HELIOODID – valdavalt endised Masseenia elanikud 3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles. Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107 4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära
Vaasimaalid. Geomeetriline stiil inimfiguurid. Hiljem ka loomafiguurid. Tumedal ajajärgul. Mustafiguurline stiil figuurid tumedad, taust punane. 6. saj eKr Ateenas. Punasefiguuriline stiil figuurid punased, taust must. 5. saj eKr. Ateena vs Sparta: Ateena Sparta Piirkond Kesk-Kreeka, Atika maakond Lõuna-Kreeka, Lakoonika maakond Elanikud Joonlased Doorlased Kodanikkond Ateenlased. Spartiaadid. Metoigid-võõramaalased. Perioigid-überringi elavad. Põhiosa talupojad. Heloodid maad harivad orjad. Kodanikud maksudest vabastatud. Põhiosa. Hopliidid raskerelvastuses jalaväelased. Kodanikuõigused. Kasvatus Lugemine, kirjutamine, luule. Pidev füüsiline treening
kultuur ja tsivilisatsioon. Religioonist suurt ei teata. Minoiline kultuur(arhitektuur) Lossid Skulptuur-Väikesed jumalanna kujud madudega Seinamaal,akrobaadid sõnnidega,loomad. Mükeene kunst 1600-1200 e.m.a(sõjakaskultuur) Ahhailased võtsid II aastatuhande keskel üle Kreeta kultuuri. Linnad kaitstud müüridega (suured kivid) Arenenud oli tarbekunst (kullasepatöö,keraamika) Vanakreeka kunst 1200 saabuvad doorlased Ühtset riiki ei kujune,tekivad linnriigid polised. Jumalad inimestega sarnased,vigadega Tume ajajärk Arhailine aeg 600-480 e.m.a Klassikaline aeg 480-323 e.m.a Hellenistlik aeg 323-30 e.m.a Arhilise aja alguses olid kreeklaste ehitised puidust ja savist,mistõttu neid enam alles polegi. Kreeka tempel sammastega ümbritsetud. Dooria,joonia,korintose -stiilid. Reljeefid Peamiselt kõrgreljeefid(kaunistasid templeid,olid ruumilised) Arhitektuur
Kuid peale seda sai selle ajastu kultuuri keskuseks Mykeene. Mykeene lossid olid rajatud kaitseehitiste sisse. Neid losse nimetatakse kükloopilisteks ehitisteks, kuna müürid ja majad olid ehitatud mitme tonnistest kivi plokkidest. Kreeta-Mykeene ajajärk lõppes umbes Trooja sõja ajal. 1.3 TUME EHK HOMEROSE AJAJÄRK. XI-IX SAJAND EKR. Kreeklastele endale eriliselt mitte meeldiv aeg - aeg, kus kreeka kultuur läks allamäge, sest kreekasse tungisid doorlased. Doorlased olid kohalikest kreeklastest madalamalt arenenud. Kasutusele võeti sellel ajajärgul raud. Lossid jäeti maha, unustati kiri, elanike arv vähenes, tegeleti põllumajanduses ainult karja kasvatamisega. Elamis viis sarnanes sugukondlikule korrale. Kontaktid naabritega olid katkenud, elati täiesti omaette. Basileus - ülik. Proqustese säng - piinamis pink, mis lõikas pea maha. 1.4 ARHAILNE AJAJÄRK. VIII-VI SAJAND EKR. 8. sajandil algas majanduse ja kultuuri kiire areng
Kujutav kunst: Egiptuse poosi kasutati harva, püüti jäädvustada vabalt ja loomulikult. Laad on mänglev, elav. Palju on kujutatud sõnni, kellest noored üle hüppavad. Keraamika ornamentika looduslähedane, mereteemaline. Kreeta kultuur nõrgenes mitme järjestikuse looduskatastroofi järel (maavärin, vulkaanipurse), seejärel ei suudetud end kaitsta sissetungijate eest. Kreeta kuninga Minose järgi kutsutakse Kreeta kunsti minoiliseks kunstiks. MANDRI-KREEKA: Ahhaialased, doorlased, joonlased. Kultuur oli sõjakam, oli rohkem kokkupõrkeid. Olid kindlustatud lossid, linnamüürid. Tirynsi linnus ümbritsetud kivimüürist, põhiplaan korrapärasem. Keskseks ruumiks oli megaron, mille põhiplaan on eeskäijaks templite omale. Mükeene ümbritsetud linnamüüriga kükloopilised müürid. Müüris oli Mükeene Lõvivärav (monumentaalreljeef), mis koosnes kahest kivimürakast ja neile toetuvast kiviplaadist, millel on sammas kahe lõviga.
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega nõrgenesid, kiri ununes ja enamik losse oli hävitatud. Osa kreeklasi rändasid üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asualaks. Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kui...
Kreeka ajaloo-, kunsti- ja kirjanduseperioodid ei ole omavahel täpselt ajalises kooskõlas, natukene leidub erinevusi. Ajalugu periodiseeritakse järgmiselt: Egeuse ehk Kreeta mükeene ajajärk (u. 2000-1100a. eKr). Kutsutakse minoiliseks kultuuriks. Sellel perioodil võeti kasutusele ka vanimad Kreeka kirjad, mida kutsutakse lineaarkirja A ja B. Tume ajajärk (u. 1100-800a. eKr). Kultuuriliselt toimus langus, aga vallutajad Doorlased tõid rauakasutamise oskuse. Arhhailine ajajärk (u. 800-500a. eKr). Kõigepealt Kreeka tähestiku kasutuselevõtt, Kreeka eeposed ja mütoloogia, kolonisatsiooni ajajärk, mil kreeklased rajasid oma kolooniad Vahemere äärde, pooliste kujunemise ajajärk. Siit on alguse saanud ka demokraatlik Ateena ja aristokraatlik Sparta valitsemisviis. Klassikaline ajajärk (u. 500-338a. eKr)-Kreeka-Pärsia sõjad,
Lisaks sellele, et ta hävitas linnad, kas ei korralda ta Pythia mänge', kõigi helleenide ühiseid võistlusi, ja kui ta ise neile ei ilmu, kas ei läkita ta oma orje agonoteetidena 2 võistlusi juhtima? Kas ei ole ta võimuses Thermopyla 3 ja juurdepääsud helleenide juurde ja kas ei asu neis kohtades ta väesalgad ja palgasõdurid? Kas pole ta omastanud ka õigust esimesena jumalust küsitleda, tõrjunud kõrvale meid ning tessaallased, doorlased ja teised amfiktüoonid 4, kuna selle õiguse osalised pole isegi kõik helleenid? 33. Kas ei kirjuta ta tessaallastele ette, missugune valitsemiskord neil peab olema? Kas ei saada ta välja palgasõdureid -- ühtesid Porthmosesse Eretria demokraatiat pagendama, teisi Oreosesse 5 Philistidest türanniks panema? Ent kuigi helleenid näevad seda, lepivad nad sellega ometi ja, nagu mulle näib, suhtuvad sellesse samal viisil nagu mõnda rahepilve: igaüks palvetab, et rahe ainult
15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. 6. Lineaarkiri A: Kreeta kun. Minose ajal savitahvlitel silpkiri. (tp. ei osata desifreerida) 7. Lineaarkiri B: Mükeene kultuuri esindajad indoeurooplased kohandasid Kreetalaste kirja enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12
t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt. I 1700-1550 varamükeene II 1550-1400 keskmükeene III 1400-1200 hiline Mükeene Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.) Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia
vokaale. Nende versiooni tähestikust hakati kutsuma Alfabeediks. Aristokraatia tähendab parimate võimu. Sümpoosium tähendab otsetõlkes koosjoomingut, aga muidu on see pidulik söömaaeg. Kahjuks oli aristokraatide hulgas palju pederaste. Foiniikia ja Iisrael Kreeka ja mükeene kultuur Arhailised ajajärgud Maddness??????????????? THIS ..... IS ..... SPARTAAAAAAAARRRGG.... Sparta asus Lakoonika maakonnas , Pelaponnesose poolsaarel. Sparta ala asustasid doorlased. Seal linna kui elu keskust ei eksisteerinud.Selle moodustasid väikesed külad. Seal oli 200 000 elanikku. Riigikord ja ühiskond Spartas. Pärimuse järgi oli Lykuros oli käinud Delfi oraakli juures nõu küsimas linna rajamise kohta.Delfi oli jumal Apollonile pühendatud pühamu. Oraakel ütles et ta peab pühendama riigi Apollonile ja alluma talle.Sparta ühiskonnas eristati 3 seisust. Spartiaadid , Perioigid ja heloidid. Spartiaadid olid kodanikud riigis.
sajandil eKr alistati naabermaakond Messeenia ,,keskus" Ateena ,,keskus" neli küla, mis aja jooksul kokku kasvasid Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes
· Egeuse kultuur jaotatakse kolme ajastusse: Varane ajastu kõrgkultuuri ette valmistav, u. 3.-2. a. tuh eKr Keskmine ajastu tekib kõrgkultuur, keskuseks Kreeta, u. 2000-1600.a eKr u. 1600.a eKr toimus Thera saarel vulkaanipurse, mille tuhk muuti Kreeta põllud kõlbmatuks ning Kreeta käis alla Hiline ajastu keskused mandril: Mükeene, Trooja; u. 1600-1100.a eKr · Hilise ajastu kõrgkultuuri hävitavad sissetungijad doorlased · Kreeka paisatakse tagasi kõrgtsivilisatsiooni-eelsele tasemele · Kreeka kultuuri loomisel on osalenud kreeklased-ahhaialased, kuid ka teised tundmatud rahvad · Egeuse kultuuri ajal on rajatud palju suuri losse · Suurim neist on Knossose palee Kreetal · Selle lossi mõõtmed ja maht ületavad kõik teadaolevad vanaaja lossid · Loss on korrapäratu põhiplaaniga, ehitatud labürindina ja 2-3 korruseline · Lossi keskel asus suur siseõu
Kõige vaesemad teenisid sõjaväes lingu või vibumeestena või olid laevadel sõudjad. Solon andis rahvale rohkem sõnaõigust kui varem. Tänu Solonile muutus Ateena riigikord demokraatlikumaks. Aastal 507 eKr sai Ateenast päris demokraatlik linnriik kui tegi Kleisthenes uued reformid. Ateena reformide looja Solon. Sparta Sparta oli polis mis asus Peloponnesose poolsaare lõunaosas Lakoonika maakonnas. Spartalaste esivanemad Doorlased tungisid umbes 1000 aastat eKr peloponnesose poolsaarele ja rajasid Sparta. Sparta oli üks tugevaimaid linnu Kreekas. Linna moodustasid neli lähedal asuvat küla mille ümber müüre ei ehitatud. Hiljem vallutasid ka spartalased naabermaakonna Messeenia. Sparta oli Aristrokraatlik polis mida valitsesid ainult rikkaimad spartiaadid. Spartalsed jagunesid kolmeks grupiks. Sparta kodanikke nimetati spartiaatideks ja nemad ei teinud tööd. Enamik Spartalasi olid
Knossose rahvas oli indoeurooplased!!!! Edasine kultuuri areng Mükeene kultuur lõvivärav friis 2 lõvikujuga (kindluse peasissekäik) Ümarhaud Tholos (kuplikujuline) AGAMEMNONI KULDMASK ---- ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------------------------------------------------------------- KREEKA Mükeene loojad ahhailased, siis ligikaudu 1100 em.a. tungisid kreekasse doorlased Mükeene loojad ahhailased põgenesid väike-aasiasse, ja neid ahhailasi kes saartel elasid, hakati nimetama joonlasteks. Doorlased ja joonlased lõid meile tuntud Kreeka kultuuri 8.-4 saj. e.m.a. Kreeka linnriikide (poliste) võitlust võimu pärast. Akropolis linn mäe otsas Eriti juhtivad linnriigid Sparta (doorlaste) ja Athena (joonlaste) Peloponnesose poolsaar Korintose maakitsus (kanal!) Sparta küllaltki autoritaarselt valitsetud linnriik (sõjaline aristokraatia)
sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust spartiaadid umbes 1000 aastat eKr Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased
sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust spartiaadid umbes 1000 aastat eKr Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased
sotsiaalne turvalisus riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile sotsiaalpoliitika valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks sotsialism poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust spartiaadid umbes 1000 aastat eKr Peloponnesose poolsaarele Lakoonika maakonda tunginud doorlased, algselt nelja lähestikku asuva küla elanikud, kes moodustasid Sparta riigi elanikkonnast väikese osa ja pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele SS natside partei sõjaväestatud organisatsioon streik ajutine kollektiivne töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine stuupa kuplikujuline budistlik pühamu, millel on sissepääs igast ilmakaarest sudeedisakslased Tsehhimaa äärealal (Sudeedimaal) elavad sakslased