· SEE KUJU ON SAANUD ROOMA SÜMBOLIKS · ETRUSKI TEMPLITE KATUSTEL OLID SKULPTUURID · TEMPLEID EI OLE SÄILINUD, KUID TEADA ON ROOMLASTE ÜKSIKASJALISI KIRJELDUSI · TEMPLEID EHITATI PUIDUST JA VÄGA NÕRGAST KIVIMIST TUFFIST · KA ETRUSKI TEMPLID MATKISID KREEKA TEMPLI PÕHIPLAANI, KUID OLI KA ERINEVUSI · ETRUSKI TEMPLI ALUS OLI VÄGA KÕRGE POODIUM · SISERUUM OLI SAMMASTEGA JAOTATUD KOLMEKS LÖÖVIKS · ETRUSKIDE POOLT KASUTATAVAD SAMBAD ERINESID TAVALISTEST DOORIA SAMMASTEST KAPITEEL ON ÜHESUGUNE, KUID NEIL ON BAAS JA TÜVESES EI OLE KANNELÜÜRE · SELLIST SAMMAST NIMETATAKSE TOSKAANA SAMBAKS · TEMPLI KATUS OLI KAUNISTATUD · TEMPLI EESOSAS OLI SAMMASTEGA PIIRATUD LAHTINE RUUM · HILISEMAS ETRUSKI KUNSTIS 4.-3. SAJ EKR VÕIB NÄHA HIRMUÄRATAVAID KOLETISI KIMÄÄRE · KIMÄÄRID ON MÜÜTILISED LOOMAD, MIDAGI SFINKSITAOLIST · NEID ON KUJUTATUD HIRMUÄRATAVATES POOSIDES · VARASEM ETRUSKI KUNST OLI OLNUD ELURÕÕMUS
6.Nimeta 3 kuulsamat püramiidi . 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos VANA-KREEKA 1.Kellele ehitati templeidja mis asus templi akendeta ruumis ? Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kuju . 2.Millest koosnes Kreeka tempel ? * astmeline alus (ristküliku kujuline) * 1 või 2 rida sambaid * lame viilkatus (otstesse tekib kolmnurkne viiluväli e. TÜMPANON- kaunistatud skulptuuridega) * kinnine ruum. 3.Millised on Kreeka ehituskunsti 3 stiili ? 1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4.Iseloomusta Kreeka skulptuuri . Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju Kore - rikkalikult volditud rüüdes neiu kuju. Jäiga sirge asendiga, külgedele surutud kätega , üks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, kõnemeeste, olümpiavõitjate kujud. Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud.
Sambad puidust, alt kitsenevad. Värvitud kollase, punase, mustaga. KUJUTAVA KUNSTI LIIKE KREETAL Seinamaal e FRISKO skulptuur, keraamika, metall. MEELEOLU; Rõõmus, teemad seotud ümbritseva looduse ja merega. Usuga seotud teemad mängulised(mängud sõnniga). ERINEVUS: Meeleolu, Kreeta teemad seotud õnneliku eluga, keskkonnaga. VANAKREEKA seinamaalid seotud jumalate, inimeste omavaliste võitluste, ajalooliste sündmustega või spordiga. VANAKREEKA KOLM ARHITEKTUURI STIILI; SAMBAD DOORIA STIIL: Kõige vanem, jõuline, raskepärane stiil. Sambal keskel paksendus, nimetatakse ORTOOSIKS, kapiteel koosneb kahest lihtsast plaadist, sammas toetub otse alusele- stülobaadile. Puudub paas, Friis koosneb metoobist ja triglüüdist. JOOPIA STIIL; Pärid Joonia maakonna nimest, iseloomulikuks tunnuseks kapiteeli kaunistav rullispadjand e voluut, sammas pikem, kitsam, toetub baasile, friis koosneb ühest katkematust
Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks) - Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures tegeledes luuletamise ja laulmisega. Põhiteemadeks armastus ja sõjateenistus. Pillid * Keskaja muusika oli põhiliselt mõeldud laulmiseks, kuid laulude saateks ja tantsumuusikaks
· 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme · Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid. · Tüüpilised kaunistused olid reljeefsed lilledest või
pärast Aleksander Suure vallutusi. Eepos - heksameetris kirjutatud luuleteos. Müüt - pärimuslik lugu maailma või nähtuste tekkimisest ning lugudega seotud kangelastest. 3. Ateena – demokraatlik valitsemisviis Lihtrahval oli sõnaõigus Rahvakoosolekul, mis kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant, valiti või tõmmati loosiga kõik tähtsamad ametnikud Sparta - aristokraatlik valitsemisviis Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast) Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid(10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. 4. Kaart 5. Ateenas pandi poisid 7 aastaselt tasulistesse erakoolidesse, kus õpetati lugemist ja
nagu kreeka templi detailidel. Pantheoni läbiõige ja põhiplaan Colosseum Järjest enam jõudeelule kalduva vabade hulga lõbustamiseks lasksid keisrid ehitada teatri- ja tsirkusehooneid, millest kuulsaim on Roomas asuv Colosseum. See ovaalse põhiplaaniga ehitis on väljastpoolt neljakorruseline. Colosseum Kolm alumist korrust koosnevad kaarteridadest Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korrusel korintose stiilis. Sambastiilide niisugune jaotus näitab, et rooma arhitektid pidasid silmas kandvate ja kantavate osade vahekorda. Alumise korruse poolsambad, mis näivalt kannavad kogu ehitist, on kõige massiivsemad ja rangemad Kolmas korrus on aga kõige kergema ja elegantsema stiili päralt Colosseum Colosseum Saunad Suure ühiskondliku tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad termid. Nende
Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel istekohad pealtvaatajatele
Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid.
ampiirstiil (1800- 1830). Perioodi ca 177090ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. Parioodi ca 180030 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Kõige tavalisemad klassitsistlikud ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus dooria, joonia või korintose stiilis sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad tulid esile või taandusid vähe. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje.
Kodune töö rooma kunstist 10. klassile Vastamiseks vajad kindlasti järgmisi allikaid: 1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning roomlased kasutusele? lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud ehitustehnikas. Nüüd sai luua mitmekesisema plaaniga ehitisi ning väga suuri siseruume. 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Ehitustehnilised oskused võimaldasid rajada mitmesuguseid riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? ehitisi, kus sai korraldada koosolekuid...
1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid 1.võtsid kasutusele kaared ja võlvimise roomlased kasutusele? 2.hakkasid tegema kupleid 3.võtsid kasutusele mördi 4.võtsid kasutusele aktiivselt veevärgi 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Iga valitseja pidas silmas oma auasjaks lasta ehitada toredaid ja kirjelda selle juurde kuuluvat! ja sammaskäikudega väljakuid, nn. foorumeid. Foorum- turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. see oli Roomas esindusväljak. See oli samuti tähtsamate templite asupaik. Forum tuleb sõnast foris ehk...
Jumalad elasid nagu inimesed vahel sõpruses, vahel tülitsedes. 3.Milline ühiskonnakord valitses Kreekas? Kreekas kujunes välja orjapidamine, kuid oli ka linnriike, mis olid demokraatlikud. 4.Mis oli vanakreeka arhitektuuri tähtsaim ülesanne? Arhitektuuri tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid. 5.Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Nimetused on piirkondade järgi, kus need välja kujunesidi: dooria stiil, joonia stiil ja korintose stiil. 6.Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Templite eeskujuks on megaron, mille põhiplaaniks on ristkülik koos eesruumidega kitsamatel külgedel. 7.Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, ehistliist veesülitiga, viiluväli ehk tümpanon reljeefidega, karniis (eelduv ehisliist talastiku ülaosas), friis (ehisriba):
5. Arhitektuur templid · templiehitus sai alguse 7.saj.arhailisel ajajärgul · kõige varasemad ehitati arvatavasti palkidest ning kujutasid suhteliselt väikest ruumi, kus hoiti jumala kujutist; katust toetasid tugevad postid · ~ 600 aastat eKr hakati templeid ehitama kivist; puidust tugipalkide asemele kivisambad · tunti kolme liiki sambaid: doori, joonia, korintose stiil, vt.õpik lk.149 · vanim teadaolev dooria stiilis tempel oli Hera tempel Olümpias 7.sajandist, arhailise perioodi lõppu jääb Zeusi tempel Olümpiast, 6.sajandisse jääb Artemise tempel Efesoses, mis kuulub 7 maailmaime hulka, vt. põhikooli atlas lk.33 · klassikalisel perioodil ehitati välja Ateena akropol: Nike tempel- joonia stiil, Parthenon- dooria stiil muud ehitised klassikaline periood: 1)Ateena akropol väravaehitis e propülee; pildihoidla e pinoteek, võidujumalanna Nike tempel, Athena
mäng + muusika + tants. d) saatürid ja korüfee - Ditürambide esitajaks saatürid, kelleks olid sikusarvede ja –nahkadesse riietatud mehed. Sellel kooril oli eeslaulja - korüfee, laulu saadeti pilliga e) muusikavormid - hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan, ditüramb f) helilaadid - Helilaadid koonduvad ühtseks süsteemiks. Tekib 3 iseloomu poolest erinevat helilaadi: dooria, früügia, lüüdia Helide märkimiseks kasutusel tähed (püsti, külili, kummuli) g) ühendkunst ehk …( muusika+poeesia+tants) h) pantomiim - balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. i) mis oli muusika eesmärk Vanas Kreekas: puhastada - keelt, meelt ja ravida haigusi. j) pillid - Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia
valgusvoog. Mõju on vapustav. Arvatakse, et Panteon võib kaaluda üle 5000 tonni. Proovi kirjeldada Panteoni nii seest kui väljastpoolt Rooma keisrid lasid rahva rõõmuks ehitada teatreid ja tsirkusehooneid, millest kuulsam on Colosseum, asukohaga Roomas. Mahutab ligi 70 000 inimest. See on neljakorruseline - kolm alumist korrust koosneb kaarteridadest (arkaadidest). Neljanda korruse seinapind on liigendatud pilastritega. Kaarte vahele on paigutatud poolsambad, mis alumisel korrusel on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose stiilis. LOE KA TEISTEST EHITISMÄLESTISTEST Suure tähtsusega asutusteks Roomas olid saunad e termid, sest linnas oli vähe maju, kus oli võimalik end pesta. Peale pesemise, massaazi ja auruvannide käidi seal ka inimestega kohtumas, lõbusalt aega veetmas, võimlemas, uudiseid kuulamas, mängimas, jalutamas ja koosolekuid pidamas. Hoonesse sisenenjal on võimalus valida, kas minna lahtiriietamisruumi või pöörduda võimlemisväljakule
ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks. Dooria: *vanim stiil *stiil on lihtne ja range *sammastel puudub baas ja kapiteel tagasihoidlik (alumine on ehhiin (ümar kiviplaat) ja ülemine abakus (nelinurkne kiviplaat). *friis koosneb triglüüfidest (püstvagudega plaadid) ja metoobid (reljeefidega plaadid) Joonia: *hilisem stiil *stiil elegantne ja peen *sambal rullispadjand ja voluudid (keerukujuline kaunistus)
Kordamine Muusika sünd. Esi- ehk ürgaeg Homo habilis ehk mõtlev inimene muusika sünd algul rütmid ja rütmikeel keelpillid tekkisid vibu kasutuselevõtuga vanim puhkpill kiviaja flööt (luust, viis sõrmeauku) sarvepillid maagilise tähendusega tantsud kunst oli seotud uskumustega, tekkis religioon Vanaaeg. Iidsed tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskond varajane pronksiaeg riiklus, varanduslik kihistumine kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest esimene noodikiri Kreekas noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid ...
peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater. Arhitektuur - colosseum 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid. Colosseum Arhitektuur - termid Populaarsed meeste kokkusaamise kohad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmise kohad. Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal. Peale saunamõnude nautimise võis veel lilleaias või raamatukogus aega veeta ja koosolekuid pidada.
m.a (120 aastat) K l a s s i k a l i n e e. õitseaeg- 480-323 e.m.a (157aastat) Hiline e. h e l l e n i s t l i k aeg- 323- 30 m.a.j (353aastat) Arhitektuur Arhitektuuri tähtsamaiks ülesandeks oli ehitada templeid. Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja ümbritsetud igast küljest tiheda sammastereaga. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Seda kasutati peale templite veel ühiskondlikel hoonetel ja elumajadel. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili- Dooria, Joonia ja Korintose stiil. Kõige lihtsam on neid eristada sambakapiteelide järgi. Kreeka arhitektuur jälgis kindlaid proportsioone, ehitised mõjuvad täiuslike ja harmoonilistena, arhitektid kasutasid ülima täiuslikkuse saavutamiseks ka mõningaid optilisi parandusi, nt, et sambad tunduksid ideaalselt vertikaalsed, tuli neid ülaosas tegelikult sissepoole kallutada. Templid olid kaunistatud reljeefide ja
Kreeka maalikunstis olid juhtivaks vaasimaalid. Nende valik oli väga rikkalik aga kõige ilusamaks peetakse amforat, sinna kujutati geomeetilisi kujundeid ja see oli must-punane. Arhitektuuris olid tähtsal kohal templid. Need ehitati kivist, enamasti marmorist.See ehitati kõrgemale kohale ja iseloomulik on ümber kogu hoone kulgev sammastik. Neid kaunistati ja värviti. Valgus pääses templitesse vaid ustest. Levisid kolm põhilist arhtektuuri stiili: dooria, joonia ja korintos. Viimane oli levinud hellenismiperioodil. Kaunimad templid on Hera ja Zeusi tempel. Kreeka skulptuuril on eripäraks vabaplastika. Suuri mõjutusi sai egiptuse kunstist seega algul ei olnud skulptuurid realistlikud, kui hiljem hakati neid kujutama loomulikumalt. Skulptuurid olid ideaalikehastuseks. Vana-Kreeka teaduse saavutused: Hippokratese meditsiini raamat. Pytagorase saavutused. Mille poolest erines Kreekas kujunenud teaduslik maailmaseletus mütoloogilisest? Milliste
Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on kaunistatud Gorgoni peaga, antud talle Perseuse poolt, millel on võime muuta kõik, kes seda vaatavad kiviks. Traditsiooniliselt kujutatakse Ateenat ühel küljel ja tagaküljel sündmust, mille eest vaas anti.
Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka
3) Hellenistlik ajastu: 323-30 eKr. 2. Kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad olid Väike-Aasia, Itaalia, Sitsiilia ja muud Vahemere saared. 3. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer. 4. Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 16-20). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest.
4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8. sajand eKr; kunst arenes välja umbes aastaks 600 eKr). Polüteism. 8.saj eKr hakkasid esile tõusma ülikud; Kreeka linnriigid. Puudus ühtne Kreeka riik. Amfiteater: orkestra, proskenion ja skeene. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili(sammaste järgi): dooria, joonia ja korintose stiil. Templid: Zeusi tempel Olümpias(5. saj eKr); Ateena Akropol; Parthenoni tempel(Athena); Erechtoni tempel(karüatiidid) jne. Arhailine skulptuur: kuros ja kore; klassikaline skulptuur: POLYKLEITOSe ,,Odakandja" ja MYRONi ,,Kettaheitja". Akropoli skultuuride autor: PHEIDIAS. Hellenistlik skulptuur: Laokooni grupp; Milose Venus. Tarbekunst: vaasimaalid(geomeetriline, mustafiguuriline ja punasefiguuriline)
lubasid rahvast kaitsta, aga varsti saadi aru, et neid huvitab ainult enda võimu kindlustamine. Rahvas toeats neid ka seetõttu, et neil oli raha, võimu ja nutikust. 4. Miks oli ainuvalitseja võim nii ebakindel? Sõnasta kaks põhjust. 5. Iseloomusta Sparta ühiskonnakorraldust. a) Sparta (Lakoonika maakond) riigikorralduse erilisuse põhjus seisnes selle polise ühiskonnakihtide eripäras. Valitsemises osalesid ainult dooria päritolu spartiaadid (10% elanikkonnast). Spartiaatide poolt alistatud Lakoonika põliselanikud- perioigid (10%) tegelesid käsitöö ja kauplemisega. Kodanikuõigused perioikidel puudusid, samas olid nad kohustatud vajaduse korral teenima Sparta sõjaväes. Spartiaatide poolt alistatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid muudetud riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde.
Ateena. Spartat iseloomustas spartiaatide ülemvõimu säilitamisele suunatud range sõjaline kord. Ateena oli aga demokraatlik linnriik, mille kodanikeks olid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud. Nii Sparta kui Ateena kodanikud tegelesid ise riigi juhtimisega, kuid Ateenas oldi vaimselt rohkem arenenud, seepärast oleks Ateena polise kodanikuna parim elada. Sparta polise kodanikeks loeti dooria päritolu mehi spartiaate. Nad moodustasid riigi elanikkonnast vaid tühise vähemuse, sest kodanik pidi olema suuteline kaitsma linnriiki ja seepärast pidid tal olema head füüsilised võimed. Igaüks selleks ei kõlvanud. Poistest hakati kasvatama kodanikke spetsiaalse range sõjalise süsteemi järgi ja alles kahekümneaastaselt sai noormees kodanikuõiguse. Kolmekümneselt võisid nad soetada pere ja omada maatükki. See aga ei tähendanud sugugi isikliku
sest tal oli lastega otsene seos sünnituse kaudu, isa osa sigitusprotsessis oli ilmselt täiesti tundmatu, suguelu ei seotud laste saamisega. Niiviisi toimub naise jumallikusatumine ning seostumine igasuguste viljakusega seotud uskumustega. 3. INIMESE KUJUTAMINE EGIPTUSE MAALIKUNSTIS Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). 4. KREEKA ARHITEKTUURI STIILID 1. DOORIA: pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega ( samba vertikaalne liigendus ühtlaste süvenditega, joonisel on need jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2. JOONIA: pärit 5. saj
Psalmoodia peamiselt ühel noodil lauldavad värsstekstid Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele Hümn on stroofilise värsstekstiga Responsoorium algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud kaunistatud stiilis. Sekvents värsilise tekstiga vaimuliku luule vorm, ülesehitusele olid eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, oli keskajal väga levinud. Tänapäeval kasutusel olev sekvents on "Dies irae" T. Alanost. Keskaegsed põhihelilaadid: a) Dooria mehelik, julge b) Früügia metsik, kirglik c) Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne d) Miksolüüdia Tänapäeval kasutusel olevad mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenessansi mitmehäälsuses 16.sajandil. Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Karl Suure ajal 8.sajandil. Tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil, kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk. Kirjutati neumade abil. Noodikirja areng: 8.-9
Tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas Tirynsist pärit megaroni. Ehitusmaterjaliks oli esialgu enamasti puit ja savi, hiljem hakati kasutama kivi(marmor). Kivide sidumiseks kasutati mörti.Tempel asetses alusel. Aluse ülemiselt astmelt kerkis sammastik, mis ümbritses igast küljest. Sammastik oli välisilme määrav osa. Sammas koosnes kolmest põhiosast: baasist, tüvesest ja kapiteelist. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili. Dooria vanim stiil, mida iseloomustasid madalad jässakad sambad, millel puudusid baas ja kapiteel. Sambad olid tagasihoidlikud, lihtsad ja ranged. Joonia hilisem stiil, sammas oli peenem ja elegantsem, kogumulje oli kergem ja rikkalikum, sambal oli mitmeosaline baas ja väga iseloomulik kapiteel. Korintose stiil erineb joonia stiilist samba kapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika või vaasikujuline, seda katavad lopsakad taimevormid, sambad olid eriti saledad ja kõrged
Vana-Kreeka Arhitektuur. Elamutüübiks megaron, üks ruum, ühe sissepääsuga, ees sambad, ümbritses kindel arv sambaid. Sambad olid Kreeka arhitektuuri tähtsaim osa, kolme erinevat tüüp: 1)dooria 2) joonia 3)korintose. Erinevad ajajärgud: 1) Vanaaeg 600-480 eKr 2)õitseaeg 480- 320 eKr 3)hiline 323 eKr- 30 pKr. Templid. Peamiselt marmorist. Templis elasid preestrid ja oraaklid, olid pühendatud erinevatele jumalatele, sammaste arvul oli kindel rütm. Templi ehitus. Krepidoma alaosa, maapinnas 2-3 astet. Stülobaat viimane aste, sealt kõrguvad sammbad. Sambaosad kinnitati klambritega. Sammastikule toetub talastik koos katusega viilkatus, mille otstesse tekivad kolmnurksed viiluväljad e. tümpanonid. Kreeklased oskasid kasutada optilise efekte: sambad koondusid, viiluväli oli ettepoole. Templi sees oli suur ilma akendeta ruum e. naos, mille lagi oli kaunistatud kassettidega. Akropol. Templite kompleks, koosnes mitmetest väikestest kuulsatest...
Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur. Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus. Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme. Seinu liigendasid seinapinnast pisut ettepoole ulatuvad nelinurkse läbilõikega poolsambad- pilastrid.
· Arhitektuur ehituskunst · Barbar jäme, harimatu inimene · Barokk 16.saj kunstistiil Itaalias, üleüldine lopsakus, toredus · Basiilika kolme või enamlööviline piklik hoone, seal oli valgmik , antiikajal turuhooneks ja kohtuhooneks ehitatud · Buduaar daami tuba · Burlakk jões vastuvoolu laevu vedav inimene · Büst skulptuuriteos, inim pea ilma kehata (ülakeha on, käsi pole) · Dolmen suurtest kiviplokkidest laotud kivi, pronsiaegne hauakamber · Dooria stiil vanim kreeka ehitusstiil, arenes välja doorlaste hõimu juures · Ehisviil gooti stiilis, ehitiste, akende ja portaalide kohal olev terav viil · Fantaasia kujutlusvõime, väljamõeldis · Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim
AKROPOLI LÜHIAJALUGU Ateena Akropol ehk Ateena kindlus asub Ateena Pühal Kaljul. See on mägi 150m kõrgusel merepinnast, mis on lameda tipuga ja mille lame platoo on 3 hektari suurune. Sealseid templeid peetakse kõige olulisemateks kultuurimälestisteks läänemaailmas. Uhked marmorist templid ehitati 5. sajandi lõpus, aastatel 450-421 e.m.a. Ateena kuldperioodil ja jumalanna Athena auks. Ajalooliste seoste ning sealsete kuulsate ehitiste - Parthenoni ja Erchtheioni - tõttu tuntakse Kreeka akropoli lihtsalt Akropolina. Ateena Akropoli ehitamine toimus suhteliselt kiiresti, kuna tööjõudu oli piisavalt.Näiteks Parthenoni templit ehitati kõigest 16 aastat (447.-432. a. eKr).Akropoli peaväravad Propüleed ehitati 5 aastaga (437.-432. a. eKr.) ja väike tiivutu võidujumalanna Nike tempel ehitati valmis 29 aastaga (450.-421. a. eKr.) 1 Akropol kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse....
6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris: 1) Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr) 2) Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr) 3) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid. 3) Korintose stiil arenes välja Kesk-Kreekas
Hellenistlik periood 1. Põhimõisted Akropol - kõrgemale kaljule rajatud kindlus Polis - linnriik Agoraa - koosoleku- ja turuplats Faalanks - kreeklastele omane lahingurivi Oligarhia - valitsemisvorm, kus võim on koondunud väikese inimeste rühma kätte Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige ku...
Arhitektuur Vana-Kreeka tähtsaim kunstiliik oli arhitektuur. Peamisteks ehitusmaterjalideks olid ehituskivi, travertiin ja marmor. Kreeka arhitektuuri märkamisväärseim ala oli templiehitus. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli marmor. Kõik templite mõõdud ja sammaste arv olid kindlaks määratud ja põhinesid inimese keha mõõtudel.Templite sambad koosnesid kolmest osast: baas (alumine osa), tüves (keskmine osa), kapiteel (ülemine osa). Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria (kõige varasem), joonia (hilisem), korintos (kõige hilisem). Kõige kuulsamad Kreeka templid on näiteks Nike tempel, Parthenoni tempel, Erechteioni tempel. 6. Nike tempel 7. Parthenoni tempel 8. Erechteioni tempel Skulptuur Skulptuur on Kreeka kõige iseloomulikum kunstiharu. Põhiliselt tehti neid marmorist ja pronksist. Enamus originaalidest ei ole tänaseks enam säilinud ning ka koopiad ei anna edasi täielikku kujutust. Arhailine kreeka skulptuur näeb välja kohmakas ja liikumatu
kaalutletud ilme. Hiljem hakkasid liiga ranged ettekirjutused kunsti arengut takistama. Klassitsismist kasvas välja elukauge akadeemiline kunst. Selgelt ilmnes klassitsism Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaal, Venemaal, kuid jõudis Euroopast kaugemalegi. Arhitektuur: Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Eestis esindavad kõrgklassitsistlikku arhitektuuri peamiselt mõisahooned, millest paljud on hetkel küll väga halvas seisukorras. Enne 1944
Vana-Kreeka Arhitektuur: · templitüübiks oli megaron · sambad olid kindlas rütmis · sambad olid ehituselt tähtsamaiks komponendiks · sammas koosnes kolmest osast: 1)baas 2)tüves 3)kapiteel · sambatüübid on: 1)dooria(kõige vanem, jässakas, madal ja tal puudub baas) 2)joonia(saledam ja kõrgem, algab baasiga) 3)korintos(veel saledam ja pikem, pidulik, kapiteel kaetud taimemotiividega) · templite ehitamisel kasutati kallemaid materjale nt marmor · templitel on 3 osa: 1)alaosa(2-3 astet, viimasele astmele ehitatakse sambad) 2)friis(sammastele toetuv talastik koos katusega) 3)tümpanon(kolmnurkne ala katuseviilu all) · kreeklased oskasid kasutada optilisi effekte · templi pearuumis polnud aknaid, ruumi nimetati naoseks · seinad olid kivist · naose taga asus jumala kuju · tavainimesed templisse ei sisenenud, ainult preestrid ja oraaklid · na...
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates 7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega 8. Need olid suured ja uhked Kreeka kunst Kolm ajastut kreeka kultuuris: 1) Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr) 2) Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr) 3) Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr) 7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda: 1) Dooria arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu. 2) Joonia koolkond arenes välja Väike- Aasia rannikul, Kreeka kolooniates. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid.
Basiilikat kasutati äri- ja kohtuhoonena; selle kitsal küljel oli niss, kus istus kohtunik kohtuistungite ajal. Vanima basiilika varemed on säilinud Pompeis (a. 78 eKr). Vabariigi varasema ajastu ehituskunsti vormikäsitlusest annab kujutluse L. C. Scipio Barbatuse sarkofaag III sajandi algusest. Sellel valitsevad hellenistliku ajastu elemendid (Vaga 1999:111). Üsna rohkesti on säilinu ehitisi I sajandi algusest eKr. Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis Vesta tempel (vt. Lisa 3) Tiberi ääres Roomas, samuti hästi säilinud Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Arvukatest ja suurepärastest teatrihoonetest on vähe säilinud (Vaga 1999:111). Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust
Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Samba põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne. Sammastel puudub baas. Joonia stiil on hilisem, selle stiili sammas peenem ja elegantsem ning kogumulje ehitisest kergem ja rikkalikum
kindlus, Rooma usuline ja poliitiline *Vestibulum(40) ehk vestibüül, hoone keskus suur eesruum *Galilealane (31) Lääne-Euroopa rahvas *Maniipul (40) - leegioni allüksus Vana- gallid või gallialased Rooma sõjaväes *Kitara (34) Vana-Kreeka *Matroon (40) - auväärne abielunaine, suuremõõduline, 57 keelega (hiljem kuni pereema Ptk VII-IX *Dooria stiil (46) - Dooria stiili *Lüüdlased (Lk 54) Väike-Aasia rahvas iseloomustab raskepärasus, jõulisus ja *Stoola (54) - maani ulatuv vanarooma lihtsus. naisterõivas; katoliku vaimuliku ametilint *Saatür (48) - kitse pea ja sabaga olend, *Peristüül (57) - sammastega ümbritsetud Dionysose kaaslane siseõu vanakreeka ja vanarooma majadel *Kandelaaber (52) -kõrge küünla- v *Fanaatik(64) - millegi kirglik kaitsja v
nišš — süvend seinas. normannid (tõlkes põhjamaa mehed) — Skandinaaviast pärit meresõitjate hõimud, kes 8.—11. saj. hõivasid Lääne-Euroopa ranniku ning jõudsid Islandi, Gröönimaa, Venemaa ning Põhja-Ameerikani; andsid nime Normandia poolsaarele Prantsusmaal. normannide stiil — romaani stiili nimetus Inglismaal. nümf — noore naise kujuline loodushaldjas kreeka müütides. order – range reeglite kogum. Näiteks võib orderiteks nimetada dooria, joonia ja korintose arhitektuuristiile Kreeka kunstis ornament — ilustus, kaunistus. panoraam — ülevaatlikult nähtav maastik, avar vaateväli. paradiis— ristiusus jumala aed; koht kuhu õndsad pääsevad pärast surma. perspektiiv — ruumivaade, .ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. petik — akent, ust, kaart vms. jäljendav lame nišš, mis on mõeldud müüripinna mitmekesistamiseks, ohtralt kasutatud keskaegses arhitektuuris.
sangaga savinõu. Kaunistati geomeetriliste ornamentidega. Levinuimad stiilid olid mustafiguuriline ning punasefiguuriline vaas. 13. Millised olid templi ehituse 3 tähtsamat komponenti? Algselt kasutati templi ehituseks puitu, hiljem asendati see liiva- ja lubjakiviga, mis tegid ehitise suurejoonelisemaks ja vastupidavamaks. Kõige laialdasem kivim Vana-Kreekas oli marmor, mida kasutati samuti templite ehitamisel. 14. Millised olid 3 põhilist samba ehituse stiili? Dooria, Joonia ja Korintose stiil. 15. Millised templid kuuluvad 7 maailmaime hulka? Artemise tempel, Zeusi kuju jaoks ehitatud spetsiaalne tempel. 16. Lisaülesanne: Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ja riigikorraldust: Kas Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem sarnased või pigem erinevad? Põhjendage vastust vähemalt 3 väitega! Sparta ja Ateena ühiskonna ja riigikorraldus olid pigem erinevad kuna mõlemas riigis oli väga erinev riigivalitsemisviis
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
(meenutab Tartu ülikooli peahoonet). Eesti tähtsaim klassitsismilinn on Tartu (=Emajõe Ateena). Palju näiteid on tänaseks kahjuks hävinud. Klassitsistlikud on näiteks Tartu raekoda (1789) ja Raekoja platsilt üle Emajõe viinud Kivisild (1775-1784, hävinud). Eesti klassitsistliku arhitektuuri ühed parimad näited on Tartu ülikooliga seotud hooned, mille arhitektiks on sakslane Johann Wilhelm Krause (1757-1828). Need on: · ülikooli peahoone (1809). Fassaadi keskosas on 6 dooria sammast. Väga ilusa interjööriga on peahoone aula (=saal). · Vana Anatoomikum (1805, tiibhooned 1827) · tähetorn (1810) · Toomkiriku (gooti stiilis!) varemete kooriosast ümberehitatud raamatukogu (1807) Klassitsismiajal ehitati Eestis ka rohkesti mõisaid. Püstitati nii päris uusi kui ehitati ümber vanu. Kuna mõisamajandus arenes, mõisnike rikkus kasvas ja mõisahooned muutusid suuremaks ning uhkemaks. Täiusliku ilme saavutas
küljel templifrondid. Vincenzas. Katusel on kuppel. Andrea Palladio - (1508-1580.a.), Itaalia arhitekt, oli 16.saj. peamiseks meistriks. Tema ehitiste üldjoon on klassitsistlikult range ja järgib läbi-kaalutletud proportsioone, fassaadikujunduses ei kas. dekoratiivseid elemente. Suur mõju hilisemale klassitsismile. 18. Tempietto asub Roomas, San Pietro in Montorio kloostri õues. Kahekordne hoone antiikse ümartempli laadis, alumisel korral dooria sammastest ümbriskäik, kogu hoonet kroonib poolkuulikujuline kuppel. Ehitas Donato Bramante. Kusagil 1630-1650ndate aastate paiku hakkas renessanss aga tasapisi asenduma barokiga.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
