1.Millised uued vaimse kultuuri alad tekkisid VanaKreekas? Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p)
või metsloomadega, mõnikord isegi elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater, kus pingiread astmetena ülespoole tõusid. 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum,mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. Sellise hiigelehitise rajamine sai võimalikuks ainult kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Igat korrust kaunistavad kreeka arhitektuurist tuletatud dooria, joonia ja korintose poolsambad. Neljandat, ilma avadeta seina, katavad pilastrid.
Ülejäänud ehitis asendati pehmema, kergema kiviga, mis hiljem marmoriga kaeti . Et pealtvaatajaid päikese ja vihma eest kaitsta, kaeti Colosseum suure eemaldatava purikatusega. See ehitati 240 puuprussi abil, mis paigutati väljapoole seinte külge. Purikatuse paigaldamiseks vajati meremehi, kes komandeeriti Misenum ´i mereväebaasist Naapoli lahest. Colosseum on 50. meetri kõrgune ja jaguneb neljaks korruseks. Colosseumi fassaadil on kasutatud kolme tüüpi sambaid: Dooria, Joonia ja Korintose. Ehitise ülemine osa sisaldas varem väikeseid kujukesi (statuette), mis kahjuks pole tänaseni säilinud. Väljaspoolt olid Colosseumi sambad ehitatud kindlate reeglite järgi: Dooria sambad asusid esimesel korrusel, sest need olid kõige raskemad, teisel korrusel Joonia sambad ja kolmandal Korintose sambad, neljandat korrust ilustasid pilastrid (neljakandiline eenduv seinasammas).
Jõuti ka karikatuursuseni, mis meenutas mõneti kreeklaste kouroseid. Tõlgendati kreeklaste kunsti omamoodi.palju fantastilisi elukaid. Parimad oldi pronksi töötlemises. Saavutati elulisus. Ehitistest säilinud müüre ja väravaid. Tepleid tuntakse ainult roomlase kirjelduste järgi. Põhiplaan mõneti sernane kreeka templitega. Põhjaks oli siiski ruut ja sel olev hoone tihtipeale puidust.ühel pool pühakojad, teisel pool eeskoda. Sambad algul puust, hiljem kivist.nagu dooria sambad, kuid neil oli baas. Talastik kerge- seega sai sambaid panna hõredalt 1. Sõjajumal Marv või võitlev sõdur (5. saj)(pronks) 2. Kapitooliumi emahunt (5-6. saj)(pronks) 3. Veji Apollon (6. saj)(terrakota) 4. Nekropolid, hauakambrid 5. Alabasterun Volterrast (3. saj lõpp) 6. Sarkofaag (6. saj)(terrakota) Rooma arhitektuuri süsteem 8. saj ühineti rooma linnriigiks. Üha laienes. 3. Saj keskpaigaks alitses kogu itaaliat. Alad liideti tihedamalt
Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg 2) Klassikaline ehk õitseaeg 3) Hellenistlik ehk hiline periood Kunstiliikidest on olulisimal kohal arhitektuur. Märkimisväärsed on veel skulptuur ja vaasimaal. Vana-Kreeka arhitektuur. Kreeka kunsti tähtsaim ala on templiehitus (põhiline on, et sammastest koosneb) Kreeka templiarhitektuuris esimeb 3 stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on vanim. Vana-Kreeka vaasimaal 6-5.saj ekr Kreekas oli kasutusel palju erinevaid vaasivorme. Nendest tuntumad olid : · veini hoidmiseks mõeldud, kahe sangaga AMFORA · kolme käepidemega veenõu HÜDRIA · lai vee ja veini segamisnõu KRATEER 6. saj ekr kujunes kõikides Kreeka vaasivalmistamiskeskustes lõplikult välja nn mustafiguuriline stiil
kõnes kangelasmüütidel põhinevaid lugusid. on sõnaline kunst + näitlejate mäng + muusika + tants. D) saatürid- ditürambide esitajad, kelleks olid sikusarvedega nahkadesse riietatud mehed. Korüfee-sellise koori eeslaulja. E) muusikavormid- hümnid, kultuslaulud jumalatele, itkud (matuselaulud), pulmalaulud, töölaulud, tantsulaulud, paiaan (Apollonile pühendatud ülistuslaul kitara saatel), ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose auks). F) helilaadid- dooria, früügia, lüüdia G) ühendkunst ehk muusika+poeesia+tants H) pantomiim- balletitaoline etendus, tants kujutab tegevust, koor laulab etenduse sisu. Muutus Rooma aja lõpu poole siivutuks. Keelatakse etendused ära. I)mis oli muusika eesmärk Vanas-Kreekas: puhastada keelt, meelt ja ravida haigusi. J)pillid- Keelpillid: kitara, lüüra, harf, barbiton, forminks, tibia. Puhkpillid: aulos, süürinks, Cornu, lituus. Löökpillid: krotola, kymbala, tympanon. 5.
ilukirjanduseski kasutatav rahvakeel dimotiki. Alates 1974. aastast on ametlikult kasutusel üksnes dimotiki. 3.2 Vana kreeka keel Vanakreeka keel on keel, mida kasutati Kreekas ja kreeka kultuuri mõjualal antiigi perioodil. Vanakreeka keel jaguneb arenguetappide järgi mükeene, klassikaliseks ja hellenistlikuks. Peamised vanakreeka murderühmad olid Joonia-Atika, Arkaadia-Küprose, Loode-Kreeka, Aioolia ja Dooria. 5 4. KOKKUVÕTTE Armeenia keel on väga levinud keel üle maailma ja seda sellepärast, et ta on ka suhteliselt vana keel. Kahjuks kasutatakse praegu uut armeenia kirjakeelt, sest vana tähestik kadus kasutusest. Kuna see keel on nii levinud, siis ei saaks paljud riigid ilma temata hakkama ja ta on vajalik isegi paljude riikide õppeasutustes.
Kontrolltöö küsimused Vana-Egiptus 1. Kuidas periodiseeritakse vana-egipuse ajalugu? Vaaraode dünastiate järgi 2. Millal olim Egiptuse kunsti kõrgaeg? 2700-1000a eKr 3. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Siseelundite eemaldamine ja keha töötlemine säilitamise eesmärgil 4. Nimeta 3 kõige kuulsamat püramiidi. Kus need asuvad? heopsi ,Chephreni ja Mykerinose ja Kairo lähedal 5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum? kaljuhauad võeti kasutsele, sest loodeti, et siis on vaarao hauad röövijate eest kaitstud. Tutanhamoni haud on neist kõige tuntuim 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?Lihtrahvakujud olid elavamad, vaaraod olid kujutatud alati sama moodi(vasak jalg ees, käsi rusikas) 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja mon...
Halikarnassose mausoleumi. See oli kõrgel alusel asetsev joonia stiilis tempel ning seda kattis püramiiditaoline katus. Seda loeti üheks maailmaimeks ja Mausolose järgi hakati paraadlikke haudeehitise nimetama mausoleumideks. Valitsejate jumaldamise kõrval jäi religioosne temaatika kunstis tagaplaanile. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenas ehitati korintose stiilis tempel Olümpieion. Joonia ja korinose stiilid levisid rohkem, kui range dooria stiil. levis ka stiilide segu (nt. komposiitkapiteel). Tihti polnud sammastel ja teistel kreeka arhitektuurist pärit ehitusdetailidel enam konstruktiivne, vaid ainult dekoratiivne tähendus. Templitest olulisemaks said esinduslikud ilmalikud ehitised – turuhooned, teatrid, saunad, raamatukogud. Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu ning ehitiste omavaheline kooskõla oli väga oluline. Egiptusesse asutatud Aleksandria linna esialgse plaani olevat kavandanud Aleksander Suur ise. 3
Kadunud Kreeka jumalanna Athena kuju Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. See on ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel, mis valmis 447–438 eKr Pheidiase juhendamisel. Seda peetakse Vana- Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi. Parthenon tähendab vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju
Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili. Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega
VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega. Korintose stiili sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli kaunistavad taimemotiivid. Kreeka ehitusmälestised Dooria stiili näiteid võib tuua Korinthosest, jumal Apolloni templist ning Paestumist, Hera ja Poseidoni templist. 6. saj. eKr kujunes välja joonia stiil
Kesk- Kreeka idapoolses osas tekkis 8. saj. eKr. Ateena linnriik, mille kaitsejumalaks oli Pallas Athena. Ateena välisilmele annavad omapära kriidikõrgendikud, eeskätt Lykabettose (277 m) ja Akropoli mägi (156 m). Ateena linnriik hõlmas kogu Atika. Sparta asus Peloponnesose kaguosas Eurotase orus Taygetose ja Parnoni mäeaheliku vahel. Sparta riiki nimetati Lakedaimoniks. Sparta oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda- Lakoonikat ja Messeeniat. Spartalased olid dooria päritolu sisstungijad. Olenemata sellest, et Sparta oli oma pindalalt väga suur, ei arenenud ta kogu oma ajaloo jooksul tõeliseks linnaks. Riigikorra poolelt vaadates olid Ateena ja Sparta minu arvates küllaltki erinevad. Ateenas valitses algselt aristokraatlik kord, kus võim kuulus riigiametnikele ja nõukogule. Rahvakoosolekul puudus reaalne tähtsus. Aastast 594 eKr. hakkas olukord muutuma. Riigimees Solon kärpis aristokraatide
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad muinasjutulised olevused, kes ei mänginud nii suurt rolli. Roomlane materialistlik seetõttu ehitati templeid ...
Klassikalised kreeka tragdiad koosnevad jrgmistest osadest: 1) proloog, koori ilmumisele eelnev osa; 2) parodos, ilmuva koori esimene laul; 3) episoodid, dialoogid, mis kirjutatud jambilises trimeetris ja asetatud kahe koorilaulu vahele; vastavad uusaegse tragdia aktidele. 4) stasimonid, episoode eraldavad koorilaulud; 5) eksodos, viimane episood. Koorilauludes, milles esineb osalt dooria dialekti vorme, vastavad ksteisele stroofid ja antistroofid, mis sageli lpevad epoodiga. Peale nende esineb pateetilisemais stseenes veel lrilisi dialooge koori ja nitlejate vahel, mida nimetatakse kommosteks. Koor koosnes Aischylose ajal 12- st, Sophoklesest peale 15- st liikmest, kellest ks (korfaios ehk koorijuht) juhatas koori esinemise ajal ja teatavail juhtudel rkis koori nimel. Naisosad tideti meesnitlejate poolt. Niihsti nitlejad kui ka koor kandsid
skulptuuridega, mis pidid olema kindlate proportsioonidega : umarad ja jaigad. 6. 1.Cheopsi 2.Chepreni 3.Mykerinos Vana-Kreeka 1. Templeid ehitati jumalatele ja akendeta ruumi oli paigutatud jumala kujU 2. * astmeline alus (ristkuliku kujuline) * 1 voi 2 rida sambaid * lame viilkatus (otstesse tekib kolmnurkne viiluvali e. TUMPANONkaunistatud skulptuuridega) * kinnine ruum. 3. 1. DOORIA 2.JOONIA 3.KORINTOSE 4. Arhailine ajastu : Kouros alasti noormehe kuju, Kore - rikkalikult volditud ruudes neiu kuju. Jaiga sirge asendiga, kulgedele surutud katega , uks jalge veidi ettepoole asetatud. Klassikalise ajastu skulptuur: jumalate, konemeeste, olumpiavoitjate kujud. Kenade kehavormidega, harmoonilised, tugevad Aktid, liikuvad kujud. Hellenistliku ajastu skulptuur: toretsevad figuurid, valjendasid tundeid, vaga Looduslahedased. Kuulsamad tood : · ,,Milo Venus" · ,,Nike"
KERAAMIKA: *Arhailise aja keraamika- olendid kujutatud mustade siluettidena, palju ornamentikat *Mustafiguuriline stiil-relistlikum, vähese ornamentikaga *Punasefiguutiline stiil- looduslähedane *Kujutati stseene eepostest, mütoloogiast, sportlasi, jne. KK *1.Kuyidas nim. Teisi Kreeta Mükeene kultuuri? Miks? 2.Mida kujutavad Kreeta skulptuurid ja seinamaalid? 3.Mille poolesr erinevad Kreeta ja Peloponnesose asulad? 4.Mille poolesr erinevad dooria, joonia ja korintose sambad? Milline neist stiilidest on vanim? 5.Milliseid materjale kasutatakse vanakreeka kujutid? 6.Millise suure muutuse tõi skulptuuris kaasa klassikaline ajajärk? 7.Millist skulptuuri liiki peale vabafiguuride kreeklased veel harrastasid? 8.Miks lõid kreeklased nii palju meesakte? 9.Mille kaudu saame aimu vanakreeka maalikunstist? 10.Millised vanakreeka vaasimaali stiile tead? Mida kujutati? 11.Millised olid kreeka kunsti levikualad väljaspool emamaad? 12
lahtiste sammaskäikude ja avalike hoonetega ümbritsetud turuväljak, tähtsad ehitised seal olid tempel ja basiilika(kohtu ja kaubamaja) · Basiilika pikk nelinurkse põhiplaaniga hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks · Marcelluse teater, Maison carrée LõunaPrantsusmaal mis on näide vanaitaalia ja kreeka elementide ühendamisest, Colosseum(rooma kaarehitis on ühendatud kreeka sambaarhitektuuriga, alumise korruse sambad on dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose) · Traianuse foorum üks esimestest suursugustest rooma ehitistest · Pantheon esimene ulatuslik kuppelehitis, mis oli ideaaliks renessansimeistritele · Rooma skulptuur: kopeeriti kreeklaste teoseid; valitses jõuetus ja väsimus, puudusid uued loovad ideed, va portreeplastika ja ajalooline reljeef; idealiseerimine · Traianuse samba reljeefid ajalooaineline reljeefikunst; värskus, selgus, loomulikkus,
Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Antiik-Kreeka kunst- Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. Vertikaalseid süvendeid samba pinnal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele olid väga oskuslikult paigutatud skulptuurid. Viilkatuse kitsastel külgedel olevaid viiluvälju nimetatakse tümpanonideks. Nii need kui ka paljud muud detailid olid värvitud, enamasti siniseks ja punaseks. See suurendas veelgi templi pidulikkust. Tänaseks on värv ammugi maha kulunud
Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud. Poolsambad joonia stiilis -kolmandal korrusel lihtinimesed. Poolsambad korintose stiilis. -neljandal korrusel samuti lihtrahvas, sinna tohtisid minna ka naised ja vabaks lastud orjad. Poolsambad puudusid, liigendasid pilastrid. Colosseum moodustab suletud ovaalse kehandi, sellel oli 80 sissepääsu ning mahutas 50 000 inimest.
või kahes reas. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala- frontoon, mis kaunistati figuuride ja reljeefidega. Katuse serva all olevat talastiku osa nimetatakse friisiksiks. Ka friis oli sageli kaetud reljeefidega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa , kapiteel e. ülemine osa. Samba arhitektuuris eristatakse kolme stiili : dooria, joonia, korintose. Gooti stiil: Portaal on läänefassadil asuv eriti esinduslik peauks. Kui uksevõlv läheb astmeliselt sissepoole väiksemaks, siis nim. sedaperspektiivportaaliks. Sageli olid need rikkalike reljeefidega kaunistatud. Renesanss: Tuntud on ka tema Pariisi Süütute kaevu reljeefid. Seda kaunistavad graatsilised veekruusidega nümfid. Iga figuur on kujutatud erinevas liikumises, pea kergelt ühele poole keha teisele poole pööratud
katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared. Templitel oli sügav sammastele toetuv eeskoda, aga seinu liigendasid poolsambad, millel puudus konstruktiivne tähtsus. Omapärane oli triumfikaar. See oli kõrge ühe või kolme kaarega massiivne väravataoline ehitis. Neid püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad
4) Pea, keha, alakeha külgvaates, silm ja ülakeha eestvaates. 7.Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst 1) Ramses II matusetempel, Hatšepsuti matusetempel. 2) Lihtrahva kujud on väiksemad, elavamad, vabamad, tihti puidust ja värvilised. Neid vajati vaarao hauatagusesse ellu orjadeks. 8.Ehnatoni-aegne kunst 1) 14.saj eKr 2) Uus riigi usund. Kunst muutus tõepärasemaks 10.Vanakreeka kunst 1) Vana aeg - 600-480 eKr Õitse aeg - 480-323 eKr Hiline aeg -323 eKr-30 pKr 2) Dooria, joonia ja korintose stiilid 3) Eeskujuks megaron. Ristkülikust põhiosa + eesruumid kitsamatel külgedel. Puu, savi, hiljem kivi 11.Kreeka ehitusmälestised 1) Ateena Akropolos, Parthenoni tempel 2) Ühendab mitut vanemat pühapaika, ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitisega. Sambad enamasti joonia stiilis. 12.Vanakreeka skulptuur 1) Egiptuse 2) Kujudele üritati anda rohkem elavust (kontrapost), kujud on vaadeldavad igast küljest, näod rahulikud ja tõsised, looduslähedus
omavahel metallklambitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Templi välisvaates võib eristada 3 osa: 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3astme kõrgusel 2. Platvormilt kerkib sammastik 3. Sammastikule toetub talastik koos katusega Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: 1. Dooria – pärit 7.saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. 2. Joonia – pärit 5.saj. Väike-Aasiast ehk iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. 3. Korintos – pärit 5.saj. korinoselt, seda iseloomustab dekoratiivsu, kapiteel on suurem, kui teistes
valgus ainult uksest Palju neitsilikke jumalannasid(erand hera) Peamine ülesanne arhitektuuris: Templid: · Tavaline tempel-ristküliku kujuline põhiplaan, ehitusmaterjal puu ja savi Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil:
· Välisilme määrasid - kreeklaste mõõdukus, proportsiooni tunne, ehituse püstitamine suurtest blokkidest · Koosneb 2-liiki osadest kandvatest ja kantavatest · Kandvad osad on: 4-nurkne alus(piklik), mis koosneb 1-3 astmest ja sambad · Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammastele toetuvast arhitraavist, mis pärast viiluvälja(tümpanon) · Sammaste taga asub pearuum naos · Sammastel oli 3 stiili · Dooria: aluselt otse, jässakas, madal, kannelüürid (16-20) keskelt painutatud · Joonia: saledam, kõrgem, algab ümmarguse baariga, lõppeb rullis kapiteeliga · Korinose: ümmargune alus, karika kujuline kapiteel Kreeka teater · Kujunes välja 4. Sajandil · Teater raiuti poolsõõrina mäekülje sisse · Nõlvadel paiknesid kivist istmed = theatron · Sõõri sügavuses oli avar väljak = orkestra kus etenduse ajal paiknesid näitlejad ja koor
Teised templid asusid Olümposel, Mükeenes, 5 Spartas, Paestumis, Korintias, Tiryns, Perachora, Selniuses ning Samose ja Delose saartel. Järgnevalt kirjeldan lähemalt mõnda neist. Olümpose kompleksis oli Herale pühendatud tempel kõige vanem. See ehitati seitsmenda sajandi keskel e.m.a. Tempel põles maha ja taastati 600 e.m.a. saviseinte ja puusammastega dooria peripteerina. Tänapäevaks on säilinud sokliosa. Viimaste uurimuste järgi on ka Selniuse E tempel pühendatud just Herale. Tempel on ehitatud antiikarhitektuurile iseloomulikus stiilis. Ta on vaoshoitud ja väärikas, jaotatud sammaste abil osadeks ning sisaldab vaheldumisi omavahel kombineeritud funktsionaalseid ja dekoratiivseid elemente. Selles templis viidi läbi abielutseremooniaid, mille käigus vastabiellunud tegid puhastava kümbluse Hipsa
Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa aatriumi ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid
Seitsmendast eluaastast alates elasid poisid kodust eemal eakaaslaste rühmades ja tegelesid peamiselt kehaliste ning sõjaliste harjutustega. Kahekümmnendast eluaastast loeti nad täisväärtuslikesk sõjameesteks ja kolmekümmneselt täieõiguslikeks kodanikeks. Seega oli Sparta sõjaväekorraldus hästi arenenud, kuna juba 7aastased poisid läksid nö. sõjakooli õppima. Spartalased tugevndasid juba varajasest ajast sõjalist külge, sest Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad. Ateenas polnud võõramaalastel õigust maad osta. Võõramaalased elasid linnas ja tegelesid käsitööga ja kaubandusega. Nad pidid riigile regulaarselt makse maksma, vajadusel ka Ateena sõjaväes teenima. Eesti sarnaneb Ateenale, riigile maksu maksmise poolest, kuid seda ei tee ainult võõramaalased, vaid kõik Eestis elavad kodanikud, kes ametlikult töötavad. Eestis ei panda poisse sõjaväkke 7 aastaselt, vaid lastakse neil ära lõpetada kool, sest haridusele
kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi. Ta oli ka valguse, ennustamise ja muusika kaitsja. Herakles- Vana-Kreeka vägilane. Peajumal Zeusi ja sureliku Alkmene poeg. Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar. Heerosed olid surelikud, kuid peajumalate otsusel võidi neid tõsta Olümposele, jumalate hulka. Tuntuimad heerosed olid dooria hõimude esiisa vägilane Herakles, Ateena kangelane Theseus, Perseus, Orpheus. Eros- Vana-Kreeka armastusjumal. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Eris on vanakreeka tülijumalanna. Tüliõun oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Iga jumalanna lubas talle
Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragöödia tekkis klassikalisel ajajärgul ning arenes välja Dianysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Hellenismi ja Rooma ülemvõimu ajajärk vanimad muusika üleskirjutised 7-astelised laadid · Dooria tõsine, mehelik, kindlameelne · Früügia meeleline, kirglik, orgialik · Lüüdia kaeblik, õrn, intiimne Tähtsaimad pillid: · Aulos puhkpill; kriiskav, tugev hääl · Kitaara pehme ja sooja kõlaga. 7 keelega · Lüüra kilpkonna kilbile tõmmatud keeled. Keelpill. Sarvedega keeled pikaks tõmmatud · Forminks kitaara algelisem sugulane ·
ettevõtmisi,sellest arenes edasi teater ja näitemängud oli riigi alus. Thales- tema arvates oli kõige aluseks vesi,oli rännanud idamaadel Demokritos atomistika koolkonna filosoof, maailm koosnes tühjusest ning sellles liikuvatest ja põrkuvatest algosadest. Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega. Sparta- lakoonika maakond,spartlased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks kuningat,neile allus sõjavägi, täitsid peestri kohuseid.muudes valdkondades juhtisid riiki 30 liikmeline vanemate nõukogu.otsuste langetamisel ütles lõpliku sõna kõigi spartiaatide koosolek.spartas oli range kodanike kasvatamise süsteem, neil olid moodustasid spartiaadid riigi elanikkkonnast tühise vähemuse.riigi huvid olid kindlalt esiplaani ja kodanike õigused selle nimel ohvriks toodud, neil polnud kunagi esinenud
Nimeta kuulsamad koopamaalid, miks maaliti, milliseid materjale kasutati maalimiseks, mis ajast pärinevad. Lascaux' koopamaaling prantsusmaal , Nende abil püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust , Peeneks hõõrutud mineraalid , värvimullad- segati vees v rasvas ,40 000-20 000 a tagasi Mis on megaliitilised ehitised, mis ajast pärinevad, too kuulsaim näide. suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal , pärinevad 4000 aasta tagusest ajast Keda peetakse Mesopotaamia kultuuri rajajateks, mida nad elamiseks rajasid ja mida olulist leiutasid. Sumerid ! , pühakodasid , templeid , paleesid , kaari ja võlve , leiutasid kirjasüsteemi ja ratta Nimeta Mesopotaamia templikompleksi tähtsaim hoone, kirjelda. Tsikuraat - kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga, mida katsid helesinised glasuurtellised, rõhutamaks tsikuraadi seost taevaste jõududega. Tsikuraa...
Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel ... sarnanes Kreeka templiga, aga ... põhiplaan ruudukujuline ... hoone oli tõstetud kõrgele puust või kivist alusele ... hoonel oli lai ja sügav eeskoda ... 2-3 väikest pühakoda ... katus toetus harvalt paigutatud sammastele. ... sambad sarnanesid dooria sammastega, aga olid baasiga ... friisi asemel rida saviplaate, katus järsk 2 Roomlased võtsid üle etruskite elamutüübi. Keskosa – aatriumi – ümber paiknesid ülejäänud ruumid. Valgust ja õhku sai uksest ja aatriumi laes olevast nelinurksest avast. Etruskid pärandasid roomlastele ka võlvide ehitamise tehnika. Kreeka kultuur oli etruski kunsti mõjutanud, aga etruskid kasutasid
enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. TEMPLI PÕHIPLAAN Dooria sammas on madal ja jässakas, ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstised vaokesed e kannelüürid (tavaliselt 1620). Tüvest kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Abakusele on antud voluutidega lõppeva rullispadjandi kuju. Friis on tervenisti kaetud reljeefkaunistustega. Korintose sammas erineb joonia omast peamiselt sambakapiteeli kujunduse poolest. Korintose stiilile on omane peekritaoline kapiteel,
kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides. Templi rajamisel oli kasutatud optilisi petteid, et saavutada pühakoja vormilist täiust. Juba siis oli ehitusmeistritele teada, et tegelikkuses sirged sambad näivad vaatajale alati nõgusatena. Selleks et nad paistaksid aga sirgetena, tehti sambad keskosas veidi jämedamad. Välimised
Eesti: · Mõisahooned (Saue, Rägavere, Saku) · Tartu on Eesti klassitsismikeskus. Tartu kesklinn oli enne II maailmasõda klassitsistliku ilmega, mille ta oli saanud pärast 1775. Aasta tulekahju ja ülikooli taasavamist 1802. Aastal · Tartu Ülikooli ajaloolistest hoonetest tähtsamate (peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn) autoriks oli arhitekt JOHANN WILHELM KRAUSE . Peahoone kuue dooria stiilis sambaga portikus ja pidulik aula on Eestis üldtuntud. · Tallinnas CARL LUDWIG ENGEL kavandas silmapaistva hoone Kohtu tn. 8 . Soome: · Helsingi Suurkirik ja selle väljak CARL LUDWIG ENGEL
juhtisid riigiametnikud ning kreeka lahingurivi nimetati faalanksiks.Sõjavägi koosnes ratsaväest ,jalaväest,lahingumeestest ja vibuküttidest. .Kui tavaliselt ei ületanud ka kreeka kõige suuremate linnriikide rahavaarv üle 30-40 tuhandet inimest , siis spartas ja ateenas ulatus rahvaarv paarisaja tuhande elanikuni. Sparta riik keskusega lakoonika maakonnas Lõuna-kreekas põhines vallutustel.Spartalased olid dooria päritolu sissetungijad.Sparta keskus koosnes neljast kindlustamatta külast ja nende külade lähiümbruse elanikest moodustus sparta kodanikkond ehk spartiaadid.Sparta riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat.Kaks kuningat täitsid riigi kõrgeima preestri kohusesid ja neile allus sõjavägi.Muudes asjades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu-geruusia ja 5 efoori-igal aastal kodanike seast valitavad riigiametnikud.Lõppotsuse ütles alati spartiaatide koosolek
Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi taust must, punasega joonistatud. Amforat kahesangaline säilitusnõu.
aga ikka edasi. Pärast Eesti Vabariigi esimest väljakuulutamist 23. aprillil 1919 kolis majja sisse Asutav Kogu. II maailmasõjas sai hoone kõvasti kannatada. 9. märtsil, kui Punaarmee õhust Tallinnat ründas, hävines teatrihoone pea täielikult. 1940-ndate teisel poolel hakati hoonet taas ehitama eesti arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi, milles püüti taastada algset väljanägemist. Lõunafassaadi akendevahelised alad on kaunistatud dooria sammastega. Sisekujunduses lähtusid arhitektid sotsiaalsest klassitsismist. Teatrisaali lagi otsustati kaunistada freskomaaliga. Kunstnikele esitati nõudmine, et laemaali temaatiline lahendus ei tohi olla juhuslik, vaid peab kajastama sotsialismis suurt ülesehitamisajastut ja vaenlase poolt purustatu taastamist. Töö võtsid ette kolm kunstnikku Elmar Kits, Evald Okas ning Richard Sagrits. Kuna kogu lage pilguga haarata on keeruline, on kunstnikud jaganud lae neljaks üksikuks süzeeks
Mükeene eKr saarel u 2000 eKr. kultuur · Kreeklaste loodud Mükeene kultuuri kujunemine Mandri-Kreekas u 1600 eKr. · Kreeklased allutasid u 1500 eKr Kreeta saare. · Arvatavasti kreeklaste dooria hõimu sissetungi tulemusena u 1200 eKr toimus Mükeene kultuuri allakäik. Tume e u 1100 800 eKr · Tsivilisatsiooni kadumine, kirja Homerose unustamine ja losside purustamine ajajärk doorlaste sissetungi tulemusena. · Perioodi lõpul hakati kasutama rauda,
Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj
Templid · Arhidektuurilised ehitised · templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares
Vana Maailm Inimkonna teadmised muusikast pärinevad allikatest: Vana Testament, väljakaevamistel leitud pillid, kalju- ja muude joonistuste põhjal. Muinasajal hakkasid tekkima esimesed pillid. Vanimad instrumendid: Flööt(Egiptus)luust nikerdatud, sõrmeaukudega. Sümboliseeris elu ja öeldi, et flöödi mängija ''puhub elu hingust'', löökpillid-trummid, puhkpillid-loomasarv, keelpillid-vibust välja arenenud, nt harf (Mesopotaamia), lüüra(mesopotaamia). Pilli valmistamiseks kasutati luud, nahkasid jms. Erinevates maades sarnased, aga erinevate nimetustega pillid. Muusika roll vanades kõrgkultuurides: Muusika saatel peeti jumalateenistusi, tantsiti, mängiti söömaaegade saateks. Muusika oli seotud maagiaga. Algselt kasutati muusikat signaalvahendina, religioosse puhastuse vahend, oluline inimese kasvatamisel-haridus, mõjutusvahend. Tänu muusikale tekkis ka tantsu- ja teatrikunst. Maagilised numbrid 5&7. (nt keelpillid olid 5 või 7 keelega) P...
Põhiplaani mõõdud olid 66x77 ja kõrgus 46m. Selle järgi hakati paraadlikke haudehitisi nimetama mausoleumideks. Kunstis muutus olulisemaks surma ja hauataguse elu kajastamine. Tähtsate isikute kirstud kujundati majataolisteks sarkofaagideks. Religioosne temaatika jäi suhteliselt tagaplaanile. Ehitati vaid mõned hiiglaslikud templid. Efesoses taastati Artemise tempel, Ateenasse ehitati korintose stiilis Olümpieioni tempel. Rohkem levisid joonia ja korintose stiil, dooria levis vähem. Levis ka stiilide segu, mille näiteks on komposiitkapiteel. Tihti oli nüüd sammastel ja teistel arhitektuurdetailidel vaid dekoratiivsed tähendused. Olulisema tähenduse omandasid profaanehitised (turuhooned, teatrid, saunad jms). Mitmed linnad said reeglipärase planeeringu. Hakati tähtsamaks pidama hoonetevahelisi kooskõlasid. Egiptuses asuva Aleksandria linna olevat kavandanud Aleksander Suur ise. Aleksandria ette Pharose saarele ehitati üle 100m kõrgune tuletorn
s ündinud roomla s e d. · Aukoha d olid ke is ril ning ta s a a dikute l ja Ve s ta pre e s trinna de l. · Ehitis koos ne s ne lja s t korrus e s t. · Kolm e s ime s t korrus t olid moodus ta tud ka a rte s t (iga l korrus e l 80). · Alumis e korrus e ka a re d olid s is s e pä ä s uks , üle mis i ka a ri ka unis ta s id s kulptuurid. · Colos s e umi s a mba d on tule ta tud kre e ka a rhite ktuuris t. · S a mma s te l on ka s uta tud dooria , joonia ja korintos e s tiili. · Tribüüne ka e ti pä ike s e purje de ga , mis olid kinnita tud 240 ma s tipuule . · Hommikuti olid purje d üle va l, e t s ooje nda da kivipinke . · Ete ndus te a ja ks tõmma ti purje d ta a s üle s s e . · Colos s e um oli ra hva s e a s ühe ks popula a rs e ma ks koha ks oma e te ndus te ja võitlus te poole s t. · Enim va a da tuma d olid gla dia a torite võitlus e d, a ga ne e d ke e lus ta ti 423.a .
hoopis rõivasteta. Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena. Idealiseeritud näojoonte ja eriti just sirge "kreeka" nina tõttu on nad omavahel üsna ühte nägu. Kuulsamad kujurid olid itaallane Antonio Canova (1757-1822) ning taanlane Bertel Thorvaldsen (1768-1822). Arhitektuur Antiikaja mõjud klassitsismile tulid kõige selgemalt esile ehituskunstis. Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele, mis ulatusid üle 2-korruse, toetus kolmnurkne viil. Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, vaid üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe, kasutati ka ümarkaari ja kupleid. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria, rangus ja korrapära jätavad klassitsistlikele ehitistele mõnikord kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje.
Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia, korintose stiili. Dooria Joonia Korintos · Dooria sambad vanimad, suhteliselt madalad, jässakad, lihtsad, ranged. Puudub baas. · Joonia sambad ehituslikult peenem ja elegantsem, sambal on mitmeosaline baas, üleval iseloomulik kpiteel, palju kaunistusi. · Korintose sambad erinev Joonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest, kapiteel kaunistatud akantuse lehtedega
Teiseks sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidest, sellel toetuvast arhitraavist, mille peal on friis, mis omakorda kannab karniisi. Teiseks võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viiluvälja e tümpanoni. Katust piirab liist vihmavee valgumiseks tümpanonile. Sammaste taga asub templi pearuum naos. Kreeka templi arhidektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria sammas on suhteliselt madal. Ilma baasita. Sama tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed kannelüürid, mida on 16-20 Sammas aheneb üleval. Keskkohast on pisut paisutatud(entaas) Sammast kroonib lihtne kapiteel. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid.
Kantavad osad on; a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi. b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega. Põhiplaan ja ruumid TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju... Sammaste taga asub pearuum NAOS. Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed- kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale, kuid lõppeb lopsaka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
