Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Sk...
Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Kõrgeim mägi on Zugspitze ( 2962m) Veestik Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Jõgede vett tarbivad tööstusettevõtted. Jõgedel kasutatakse veetransporti ning nende vahele on rajatud palju kanaleid. Järvesid on Saksamaal vähe. Kalavarud veekogudes on tühised. Suurimad järved : Bodeni järv (536 km²), Müritz (117 km²) Pikimad jõed: Doonau (2852 km), Rein (1320 km) Doonau Bodeni Loomastik Saksamaal elab 76 liiki imetajaid, hunt ja karu on hävitatud. Farmidest on loodu-sesse lahti pääsenud mink, kährikkoer ja pesukaru (teda on Saksamaale ka talutud). Saarmas ja metskass on jäänud haruldaseks. Kunagi hävitati Saksamaa loodusest ilves, nüüd on teda Baierimaale taasasustatud. Sõralistest
Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses soome ja eesti keelega. Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. Ungari 386-liikmeline ühekojaline parlament valitakse otse iga nelja aasta järel. Pinnamood Ungari maastik koosneb põhiliselt tasastest kuni lainelistest tasandikest. Suure osa Ungarist moodustab Alföld. Loode-Ungaris lahutab madalate küngaste ahelik Alföldit Kisalföldist. Edela- Ungaris on Dunántúli mäed. Läänepiiri ääres on väike osa Alpidest
Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. 6 3.LOODUS Euroopa selles osas saavad kokku erinevad maastiku-, kliima- ja vegastatsioonivormid. Austria on merepiirita maa. Tema territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Alpi ja Karpaatide eelmäestik, Viini nõgu ning Austria Pannoonia madalik maa idaosas on riigi enamrahvastatud ja majanduslikult enamarenenud piirkonnad. Austria asub mõõduka kliima tsoonis. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C. Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel
finantsressursse. Tähtsus Riigisiseselt on lennutranspordil väga väike osatähtsus maanteede ja raudteede tiheda võrgustiku tõttu vaid umbes 1% (2002.aasta seisuga), kuid tänu piletihindade langusele on lennutranspordi osakaal riigisiseses transpordis kasvamas. Rahvusvaheliselt on nii kauba- kui ka reisijatevedu väga olulised, ka transiidi mõttes. Siseveetransport Olulised jõed, kanalid Suurim ja tähtsaim jõgi siseveetranspordis on Rein, samuti Elbe, Doonau, Isar, Main jt. Kanalitest Kieli kanal Balti ja Põhjamere vahel ning Rein-Main-Danube kanal. Joonis 4. Tähtsaimad jõed Saksamaal Allikas: Germany River Cruises Jõesadamad Kaks tähtsaimat jõesadamat asuvad Hamburgis ning Mainzis. Eelised riigis Eelisteks on suurte laevatatavate jõgede olemasolu Rein, Doonau, Elbe jt, samuti asukoht Kesk-Euroopas ning merepiir (transiidiks). Puudused riigis
Saksamaa Pindala 357 000 km² Rahvaarv 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus 230 in./km² SKT ühe elaniku kohta 33 023 USD Koht maailmas inimarengu indeksi alusel: 20 (2003) Suuremad linnad (mln.el.):pealinn Berliin 3,4 ; Hamburg 1,7 ; München 1,2 ; Köln 1,0 Linnades elab 88% rahvastikust Tööstus Masinatööstus Metallurgia Keemiatööstus Maavarad Kivisüsi Pruunsüsi Nafta Kaalisool Maagaas Rauamaak Niklimaak Vasemaak Loodus Tähtsamad jõed:Rein,Elbe,Doonau Suuremad mäestikud:Reini kiltkivimäestik, Schwarzwald, Maagimäestik jt. Maakasutus:49% põllumajanduslikku maad, 30% metsa, 12% ehitiste all.Veerand riigi pindalast looduskaitse all.
sesooniti (sademed, lume sulamine). Lauskmaa järved on enamasti koondunud mandrijäätekkelistele kõrgustikele järvestikena (Valdais, Masuurias). Suured järved, limaanid (mereveega üle ujutatud kunagised jõesuudmed, mis on hiljem settevallidega merest eraldunud), Lõuna- Ukrainas, Musta mere rannikul. Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed (Elbe, Rein, Seine) saavad sageli alguse mäestikest, kesk- ja alamjooksul voolavad tasandikel, toituvad vihmaveest, aasta läbi veerohked. Doonau jaguneb Ülem-(kiirevooluline mäestikujõgi), Kesk-(1 km laiune tasandikujõgi, mis varem üle ujutas), ja Alam-Doonauks (laias ja soostunud orus, hargneb, moodustab delta, süvendatakse). Lääne-Euroopa tasandikel ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi (Meerfeld, Pulver), mis on looduskaitse all. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, toituvad sulamisveest, suvise suurveega, arvukalt H-elektrijaamu. Kesk-Euroopa mäestikes
Rooma põhialadel. 180. aastal suri keiser Marcus Aurelius, peale seda lagunes Rooma rahu, mis reguleeris keskuse ja provintside suhteid. Need suhted olid teinekord väga teravad. Pax Romana aga võimaldas kompromisse. Rooma rahu lõpp 476.a tähistas impeeriumi kaitsepiiride varisemise algust, juhatas sisse pikaajalise kriisi ja muudatusteajastu. Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium
lõunaosas ja Dnepri madalik Dnepri jõe keskjooksu vasakkaldal. Ukraina kõrgeim koht on Goverla mägi (2061 m) Karpaadides, suurimad madalad on Musta ja Aasovi mere rannikul. Ukraina hüdrograafia: Ukraina rannikut ümbritsevad Must ja Aasovi mered. Nende merede valglatele kuulub suurim osa (üle 96%) riigi jõgedest. Ukraina jõestik kuulub Musta ja Aasovi merede valglatesse ning osaliselt (4%) -- Läänemere valglasse. Seda moodustavad Dnepri, Doonau, Dnestri,Lõuna-Bugi, Lääne- Bugi, Severski Donetsi jõgikonnad ning Musta ja Aasovi merede rannikualade jõgedest. Ukrainas voolab üle 23 tuhat vooluveekogu, nendest 2938 pikkusega üle 10 km ja 116 pikkusega üle 100 km. Valgala pindala, pikkuse, äravoolu ja hüdroenergia potentsiaali järgi jaotatakse Ukraina jõed suurteks, keskmisteks ja väikesteks. Suurimate hulka kuuluvad Dnepr, Doonau, Dnestr, Severski Donets, Lõuna-Bug, Prõpjat ja Desna
DEUTSCHLAND Allgemain · 16 deutschen Ländern · Fläche 357.114,22 km² · Einwochnerzahl 82.263.000 Berlin · Deutschlands Bundeshauptstadt · Fläche: 891,85 km² · Einwohner: 3.415.742. · Zentrum in Europa · 12 Bezirken · 95 Ortsteile Gewässer · Doonau (Donau; 2852 km) · Rein (Rhein; 1320 km) · Elbe (1165 km) · Odra (Oder; 866,12 km) · Mosel (545 km) · Main (524 km) · Inn (510 km) · Weser (433 km) · Saale (413 km) · Spree (382 km) Ludwig van Beethoven · Komponist der Wiener Klassik · 17 Dezember 1770 · 26 Märtz 1827 · verlor seiner Gehör Michael Schumacher · 3 Januar 1969 · deutscher Formel-1- Rennfahrer · siebenmaligen Gewinn Meine Reise · Jahre 2006 · 4 Woche
Moldova Üldandmed · Riigikord Vabariik · Riigihümn Limba noastr (Meie keel) · Pealinn Chiþinu · Pindala 33 843 km² · Riigikeel(ed) moldova (rumeenia) · Rahvaarv 4,314,377 (2011) · Rahvastiku tihedus 100,3 in/km2 Kaart Loodus · Moldova põhiosa asub Doonau lisajõgede Dnestri ja Pruti vahel. · Pinnamoelt on see tasandikest ümbritsetud Codru kõrgustik. · Valitseb stepitaimestik, jõgede ääres kasvab ka metsasalusid. · Kliima on mandriline, kusjuures suved võivad olla üsna palavad. Rahvastik · Suuremad rahvusgrupid on seal modovlased/rumeenlased 78.2% , ukrainlased 8.4% , venelased 5.8% , gagauusid 4.4% ja bulgaarlased 1.9%. (2004) · Usundid: õigeusklikud 98 %, juudid 1,5 %,
Ungarlased Rahvus Ungarlased elavad Ungaris, mis asub Kesk-Euroopas. Ungari naabrid on Ukrana, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbia. (2) Ungaris elab 9,9 miljonit inimesi, millest 9,3 miljonit on ungarlased. (4 ja 1) Ungari pindala on 93 030 km2. (4) Põhjast lõunasse voolav Doonau ning reljeefi kõrgusvahed jaotavad Ungari geograafiliselt kolmeks osaks. Riigi maastik on peamiselt tasane. Edela-Ungaris on Dunantuli mäed. Läänepiiri äärde jääb väike osa Alpidest. Kõrgeim punkt on Kekes (1014 m) Matra mägedes. Ungarlaste enesenimetus on magyar ja madjar. Tänapäeval on enim levinud nimetused Ungar (saksa), Hungarian (inglise), Hongroise (prantsuse) jne. (1 ja 2) Ungari lipp Ungari asukoht Keel Ungari keel on Ungari Vabariiki ametlik keel ning Ungaris räägivad seda keelt peaaegu kõik inimesed. Maailmas kokku on ungarlasi umbes 14 m...
PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa ja prantsuse keelt EUROOPA LIIT
kasvu tase on iseenesest väike ja peaaegu ei muutu juba 50 aastat. Austria suurema rahvaarvuga linnad on: Viin, 1 793 667 elanikke Graz, 265 300 elanikke Linz, 189 300 elanikke Salzburg, 147 600 elanikke Innsbruck, 122 500 elanikke Kõik suuremad linnad paiknevad peamiselt piiri lähedal, nad on paigutatud üksteise suhtes peaaegu võrdsel kaugusel. Austria pealinn Austria pealinnaks on Viin, elanikkearv - 1 730 278 inimest. Viin asub Austria Ida osas, see paikneb alpide jalamil ning Doonau jõe kaldal. Probleemid Austria põhiprobleemiks on iive vähenemine ning rahvastiku vananemine. Huvitavad faktid Ida-Alpid moodustavad 62% kogu riigi territooriumist. Umbes veerand Austria elanikkonnast (mitte vähem kui 20%) elab Viinis. Arnold Schwarzenegger - maailmakuulus Hollywoodi näitleja on sündinud Austrias, väikeses külas Graz’i lähedal. Kasutatud materjalid: https://et.wikipedia.org/wiki/Austria http://wiki.gomaailm.ee/wiki/austria/
Soomeugri keeled Koostajad: Soomeugri keeled Soomeugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas kui ka LääneSiberis. Ühe keeleteadlaste hulgas levinud, kuid otseselt tõestamata teooria kohaselt on kõik soomeugri keeled tekkinud ühestainsast aastatuhandete eest räägitud soomeugri algkeelest selle hilisema mitmekordse jagunemise tulemusena. Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soomeugri keeled indoeuroopa keelte hulka. Peale soomeugri keelte kuuluvad uurali keelte hulka ka samojeedi keeled.
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
mägimatkajad. Võetakse kepp kätte, pannakse tirooli püksid jalga ja minnakse mägedesse. 5 Austerlastele on väga iseloomulik analüüsida oma minevikku. Üks osa Austria rahvakultuurist on kohvikukultuur. Näiteks keskmine austerlane võib päevas ära juua kuni 6 tassi kohvi. Austria on üks metsaderikkamaid maid Euroopas. tähtsaim jõgi on Doonau, mis läbib maad 350 km ulatuses. Kõrgeim mägi on Großglockner (3.797 m) . Kokkuvõte Suurema osa Austria pindalast hõlmab Alpi mäestik. Selletõttu on Austria maastik muidugi meie, tasandikult tulnud inimeste jaoks küllaltki eksootiline. Kui rääkida kultuurist, siis on Austria kindlasti kõrgeltarenenud Kesk-Euroopa maa, kus on väga kõrgetasemeline kultuur ja sotsiaalne kindlustatus ning kõrge elustandard.
Põhjameri Skandinaavia ps. Mehhiko kiltmaa barentsi meri Jüüti ps. Ida-aafrika kiltmaa vahemeri Apenniini ps. Sahara kiltmaa kariibi meri Pürenee ps. Kesk-siberi kiltmaa jaapani meri Balkani ps. mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus
Biomassist tuumajaamani Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Doonau ja Volga jõel. Rapsiõli Rootsis ja Slovakkias kasutatakse rapsiõlist toodetud diislit mootorkütusena. Tuuleenergia Suurimad tuuleenergia tootjad on Saksamaa, Hispaania ja Taani. Tuuleelekter katab Taani energiavajadust 34% võrra. Energiaprobleemid Tuumaelektrijaamad võivad plahvatada. Fosiilsete kütuste põletamisel tekib palju CO2. Ilm ja veevoolud on ettearvamatud. Tänan Kuulamast!
turismi arenedes on palju rahvast asunud maa idaosast läände. Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust, üle veerandi linnarahvastikust elab Viinis. Austria suurimad linnad on Viin, Graz, Linz, Salzburg, Innsbruck. Loodus Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa; 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Riigi kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi, mis on 3797 m kõrgune. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademetehulk suureneb. Talvel on keskmine õhutemperatuur umbes -8° C ja suvel 24° C.Lumepiir asub 2500-2800 meetri kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Aasta keskmine sademetehulk on 1000-2000 mm. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatatava jõe Doonau jõestikku
UNGARI VABARIIK ASEND Asukoht Euroopas: Vahe-Euroopa (Kesk-Euroopa) Riigi suurus ja naaberriigid Pindala: 93 000 km² Naaberriigid: Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria SÜMBOOLIKA VAPP LIPP PEALINN BUDAPEST Pealinn Budapest oli algselt jagatud kaheks linnaks: Buda ja Pest. Doonau (Duna) jõe ääres asuvas linnas on palju ajaloo- ja kultuurismälestisi ning see on kuulus oma terviseallikate poolest. LOODUS Ungaris on ilus loodus, mis koosneb valdavalt tasandikest, esinevad üksikud küngaste ahelikud. Läänepiiri ääres on ka väike osa Alpidest. Riigis on viljakas pinnas, mis sobib hästi põllumajanduseks. Ungaris on ka mõningad maavarad. Näiteks: boksiit maagaas vähesel määral leidub seal ka naftat. RAHVASTIK Elanikkond: 9 941 000 (seisuga juun...
UURALI KEELED UGRI KEELED Uurali keeled: läänemeresoome, ugri, saami, volga, permi, samojeedi keeled. Ugri keeled: Doonau jõgikond (ungari) ja Lääne-Siber (handi, mansi) UNGARI KEEL Ungari keel on Ungari Vabariigi ametlik keel mida räägib suurem osa Ungari elanikkonnast. Seda kõneleb üle 14 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, endises Jugoslaavias jm. Ungari keelel on iseloomulik rõhk esimesel silbil, esinevad helilised konsonandid, puuduvad aga diftongid ja tüpoloogiliselt kuulub ungari keel aglutineeruvate keelte hulka.
Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säilinud on umbes kolmveerand Uuest Testamendist ja üksikuid salme Vanast Testamendist.
Austria on merepiirita ja valdavalt mägine maa. 70% pindalast hõlmavad Alpid, 10% Tsehhi massiivi ääremäestikud. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida ja kaguosas. Madalikel ja eelmäestikes valitseb pehme ja niiske kliima, mägises lääneosas kõrguse suurenedes temperatuur alaneb ja sademete hulk suureneb. Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Talvel sajab ohtrasti, tekib lumelaviine. Jõed on vee- ja energiarohked, enamik kuulub ainsa laevatava jõe Doonau jõestikku. Austria on Lääne- Euroopa metsarikkamaid maid, mets katab 44% pindalast. Metsadest kõrgemal asuvad kõrg- ja madalrohuga alpi-niidud. Majandusliku tähtsusega maavarad on magnesiit, grafiit, rauamaak, pruunsüsi , nafta ja maagaas. Riigis on üle 50 looduskaitse ala, neist valdav osa Alpides. 97% rahvastikust on saksa keelt kõnelevad austerlased. Austria rahvastiku loomulik iive on olnud negatiivne ja rahvaarv seetõttu vähenenud. Rahvastiku
väed Egiptuse. Kogu riik oli Octavianuse piiramatu võimu all. Octavianusest sai kogu Rooma riigi ainuvalitseja. Senat andis Octavianusele aunime Augustus. Traianuse ja Rooma välise võimsuse tipp Pärast Augustuse surma valitsesid keisritena järgemööda mitu tema sugulast. Suurima ulatuse saavutas Rooma impeeriumi keiser Traianuse valitsemisajal aastail 98-117 pKr. See tark valitseja ja osav väejuhtoli viimane suur vallutaja roomlaste seas. Tema leegion tungisid üle Doonau jõe ja purustasid raskes võitluses praeguse rumeenia piirides paiknenud Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid
Alkoholische Getränke, der Wein, aber das Bier Automarken: der BMW Bergnamen: der Brocken, der Suur-Munamägi Gebirgsnamen: der Himalaya aber die Karpaten,das Erzegebirge, die Alpen -er ; -ling : der Schüler, der Lehring -ant;-är;-ent;-et;-eur;-ist;-loge;-or;-us Der Student,der Kapitalismus FEMININA Bäume,Blumen- die Rose, die Linde aber der Ahorn Schiffsnamen flugzeugnamen- die Titanic, die Estonia Zahlen: die Fünf, die Six Flussnamen a; -e die Doonau aber der Rhein, der Main, der Neckar,der Don -e : die Liebe, die Katze aber der Junge, Löwe -t die Stadt aber der Staat -ei;-heit;-keit;-schaft;-ung : die Übung -age;-ät;-anz;-enz;-ie;-ik;-ion die Antartik NEUTRA Farbnamen das Rot das Blau Hotels,Cafes,kinos das Cinamon, das Dorpat Chemische Elemente: das Gold, sad Silber Buchstaben,Sprachen das Ypsilon, das Deutsch Kontinente,Länder,Inselnt,Orte, das Kleine Põlva Aber der Irak, die Türkei, Die Schweiz,die Krim,
Sündis 20.aprill 1889 Braunau Inni ääres,Austria, Ungari Hea Kõnemees peetakse üheks väljapaistvamaks riigijuhiks maailma ajaloos Nooruspõlve veetis vaesuses Isa suri, kui Adolf Hitler oli alles 14 6est lastest täiskasvanu ikka jõudis ainult tema ja Paula Hitler Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Isa Alois Hitler(18371903), ema Klara Hitler Alois ja Klara olid pärit Waldviertelist Doonau põhjakaldalt Sagedane elukohavahetus Adolf käis 5 aastat algkoolis, seejärel astus Linzi reaalkooli Hitler esimeses maailmasõjas Astus vabatahtlikuna Baieri sõjaväkke Hitler oli peaaegu kogu sõjaaja läänerindel Sai sõjas mitu korda haavata Ajutise nägemiskaotuse, millepärast teda seal raviti, omistas Hitler ise silmade vigastusele sinepigaasist Hitlerit ravis Psühhiaater Võimule tulek 1930aastatel olid Saksamaal suured majanduslikud probleemid
elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Energiavarudest leidub rikkalikult kivisütt (Ruhri tööstuspiirkonnas) ja pruunsütt (Saksimaal ja Harzi mäestikus). Maagaasi leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhjameres ja Põhja-Saksamaal on riigil ka väikesed naftavarud. Suurte jõgede olemasolu (Rein, Elbe, Doonau jne) võimaldab ka hüdroenergia kasutamist, kuid siiski maailma mastaabis suured hüdroelektrijaamad Saksamaal puuduvad. Kuna kõik potentsiaalsed hüdroenergia tootmiseks sobivad kohad on juba kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
Kirjelda Slovakkia loodust. · Maastikku iseloomustab mäeahelike ja madalike vaheldumine. · Leidub kustunud vulkaane, kanjoneid ja koopaid. · Metsade all on 36% kogu riigi üldpindalast. 4. Slovakkia on merepiirita riik, mis tähendab et tal pole saari, kuid mööda Doonaud on ühendus Musta merega. 5. Slovakkia suurimad jõed on Doonau, Hron ja Vah 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · Rauamaak · Kivisüsi · Kivisool 7. Iseloomusta Slovakkia rahvastikku. · Slovakkias ametlik keel on slovaki keel. Umbes 10% rahvastikust räägib ungari keelt. Slovakkia rahvastiku koosseis: 85,8% slovakid, 9,7% ungarlased, 1,7% mustlased. Linnades elab 55% elanikkonnast. 8
Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk Alam- Doonau madalik. Stara planinaga rööbiti kulgeb lõuna pool Sredna Gora mäeahelik. Sredna
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid. Viikingid Arenes kreeka ja roomaga samaaegselt nomaanide kultuur. Elasid hiina ja ungari vahelisel stepialal rändrahvastena. Ei olnd paiksed. Karjakasvatajad.lõunas arenenumad. Tegelesid ka metalli ja mehaanikaga. Vahendasid kaupa (sh kunsti). Oli ka rüüsteretki.Doni ja doonau vahel iraanikeelsed sküüdid.tekkis riik krimmis.kurgaanid-sküüdi valitsejate hauad. Palju esemeid leitud ülikute haudadest.Kul-Oba kurgaan. Kreeka mõju. Loomastiil. Skemaatilised kui ilmekad, kehad väänlevad. Ornamendilaadne tulemus. Säilinud ehted. Filigraantehnika. Emaili kasutuselevõtt. Kärgsulatus. Loomastiil levis edasi. Keltidel sõdalastest ülemkiht jms. Galaadid ja gallialased vallutasid. Keelt ja kultuuri kasutatakse. Sküüdi ja kreeka mõju. Paelornament. Germaani hõimud
Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac. Rahvaarv ~4,5 mln. Pindala 56 542 km² . Asub Aadria mere kaldal. Seal võib eristada kolme suurt looduslikult eriilmelist piirkonda: KeskDoonau, Dinaari mäestik ja Dalmaatsia rannik. Suuremad jõed: Sava, Drava ja Doonau. Kõrgeim punkt (~1700 m). Kliima Enamasti parasvöötme mandriline kliima (soe suvi ja sademetevaene talv). Dinaari mäestikus kuni 4500 mm sademeid aastas. Rannikul vahemereline kliima (kuiv suvi ja soe ning niiske talv). Külma mäestikutuule ehk boora korral esineb talviti ka miinuskraade. Rahvustülid Algasid peale Jugoslaavia lagunemist 1990. aastate algul. Vastuolu oli serblaste(12%) ja horvaatide(78%) vahel. 1991
Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääres on 6 riiki : Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Ukraina, Venemaa, Gruusia · Suuremad linnad on:
· Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed · Õhusaastus tööstuspiirkonnas · Veeressursside ammendumine Parasvöötme sega-ja okasmetsas asuvad sellised jõed nagu Doonau, Mississippi, Missouri ja Rein, järvedest on olemas Suur Järvistu ja Balaton. Eesti kuulub segametsavööndisse: Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke metsakooslusi.
(ülempreester) ja Augustus • Ta oli ka princeps (esikodanik) ja imperaator (ülemjuhataja). Selle viimase tiitli järgi hakati Augustuse valitsemist nimetama impeeriumiks • Aastal 27 eKr andis Augustus välja seaduse nimega Pax Romana ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser Marcus Aureliuse surmani aastal 180 Valitsusviis • Augustus ei pidanud suuri sõdu, ta ainult nihutas Rooma põhjapiiri loomulikule piirile Doonau jõel. Kaugemal läänes lõppes katse tungida Germaaniasse kaotusega Teutoburgi metsas 9 pKr. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina Reini jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule Armeenia ja Taga-Kaukaasia. Partia jättis ta rahule. • Rooma suubuvat tohutut rikkust kasutas Augustus selleks, et sõjaväele hästi tasuda ning neid rahulolevatena hoida, ning pealinna kaunistamisega ja suurejooneliste mängude
maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Loodusvarad-naatrium,plii,tsink,kaalisool,rauamaak,kivisüsi,pruunsüsi. 6 Riigi Arengutaseme näitajad SKT 2498 milrd. USA dollarit SKT 1 33023 USD i n i m e s e k o h t a Rahvusvahelised organisatsioonid-Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik.
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64%
Euroopas. Maismaariik. Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Pindala on 83850 ruutkilomeetrit Pinnamood Territooriumi katavad kõrg- ja keskmäestikud,kuid ka kinkmaad ja tasandikud. 70% pindalast hõlmavad Alpid Kõrgeim koht on Grossglockner'i mägi (3797 m) Lumepiir asub 2500-2800 m kõrgusel. Madalaimad künklikud alad on Doonau ääres ning maa ida- ja kaguosas. Riigi rahvastik ja keeled Rahvaarv:8,192,880 Rahvastiku tihedus: 97 inimest/km2 Linnadesse on koondunud 77% rahvastikust. Riigikeel: saksakeel; piirkondlikud keeled horvaadi, ungari ja sloveeni Rahvastikust on saksa keelt kõnelevaid austerlasi 97%. Loodus
idaosa e Ida-Rooma keisririiki. Nimetus Bütsants on kaasaegne ning tuleneb tema pealinna Konstantinoopoli kreekakeelsest nimest Byzantion. Keisririik paiknes kolmel kontinendil Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas kuulus Bütsantsi võimu alla Balkani poolsaar, Aasias Väike-Aasia poolsaar, Süüria, Palestiina ja Siinai poolsaar, Aafrikas Egiptus ja Küreene. Bütsantsi põhjapiiriks olid Doonau jõgi ja Musta mere lõunarannik. Idas piirnes Bütsants Sassaniidide riigiga. Araablastest eraldas neid Süüria kõrb. Põhja-Aafrikas kuulus Bütsantsile Egiptus ja kitsas Vahemere-äärne rannariba. VI sajandi keskpaigas, keiser Justinianus I valitsusajal (527-565) vallutasid bütsantslased Dalmaatsia, Itaalia, Pürenee poolsaare lõunaosa ja Põhja-Aafrika.
Die Bundesrepublik Deutschland Kristi Laur 12.A Deutschland · Hauptstadt Berlin · Deutchland ist ein föderalistischer Staat in Mitteleuropa. · Deutschland hat rund 82,6 Millionen Einwoher. · Staatsform Parlamentarische Bundesrepublik Regierungsform. · Deutschland grenzt an neun europäische Nachbarstaaten; naturräumlich grenzt es an die Gewässer der Nord und Ostsee und im Süden an das Bergland der Alpen. Länder der Bundesrepublik Deutschland Es gibt 16 Bundesländer : 1. Baden Württemberg 2. NordrheinWestfalen 3. Hessen 4. Saarland 5. Niedersachsen 6. Brandenburg 7. Thüringen 8. RheinlandPfalz 9. Bayern 10. Sachsen 11. MecklenburgVorpommern 12. SachsenAnhalt 13. SchleswigHolstein 14. Berlin 15. Bremen 16. Hamburg Berlin Deutschlands Bundeshauptstadt Sehenwürdig...
parasvöötmes. Bulgaaria kliima on suhteliselt soe ja seal on mereline kliima. Suvel keskmiselt +16° C sooja ning talvel keskmiselt umbes 0° C (kuni -8° C) külma. Sademeid umbes 500- 1000 mm/aastas. Bulgaarial ei ole väga palju metsa, kuid Bulgaariast kaevandatakse pruunsütt. Veevarud on head, kuna sademete hulk on suur ja aurumine keskmine, sammuti on Bulgaarias hea kindlustatus joogiveega. Bulgaaria ja Rumeenia piiril on ka Doonau jõgi. Bulgaarias on pigem mägine kui tasane pinnamood, seal on Stara planina mäestik ning Ludogorie platoo. Bulgaaria kõrgeim mägi on Musala (2925m). Bulgaaria naaberriigid on põhjas Rumeenia, lõunas Kreeka ja idas Serbia ning Makedoonia. Koostöö võimalused on head, kuna Bulgaaria asub Musta mere ääres ja mere ühendus on võimalik ka Venemaa ja Türgiga. Bulgaaria on toimiva turumajandusega riik. Bulgaaria infrastruktuur ei ole kõige parem, aga ka mitte kõige halvem
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesop...
JÕED JA JÄRVED Jõed : Rein Doonau Volga Elbe Wisla Daugava Seine Loire Thames Tejo Po Dnepr Rhone Odra Neeva Jõed on olnud sageli riikidevaheliseks piiriks, samuti sobivad nad laevatranspordiks. Enamik Euroopa jõgesid kuulub Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad põhiliselt sademeteveest. Euroopa jõgedevõrk on tihe ja inimeste poolt suurel määral ümber kujundatud. Ida-Euroopa tasandikujõgedele ja Skandinaavia mäestikejõgedele on arvukalt rajatud hüdroelektrijaamu. Mäestikujõed on suure languga, kärestikulised, kiirevoolulised, suvise suurveega. Järvi on rohkem Põhja-Euroopas Mäestikujärved on sügavad ja puhta veega Euroopa suurimad järved on Laadoga ja Oonega e Äänisjärv(asuvad Venemaal) ja Vänern Rootsis. Suuruselt neljas järv on Peipsi-Pihkva, mis asub Eesti idapiiril. Enamasti on Põhja-Euroopa järved kujunenud liustikutekkelistesse nõgud...
5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult
Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
Põhjameri. Lõuna naaberriikideks on Sveits ja Austria. Läänes piiravad teda Holland, Belgia, Luksemburg ja Prantsusmaa. Idaküljele jäävad Poola ja Tsehhi. Majanduslikult on Saksamaal väga hea geograafiline asukoht. Saksamaa asub kõrgelt arenenud riikide vahel nagu Prantsusmaa, Sveits jt. Tal on vaba pääs kahele merele: Põhjamerele ja Läänemerele. Saksamaal on ka palju laevatatavaid jõgesid: Rein, Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus
Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Saksamaa pindalast on 55% põllumajandusmaa, metsa all on 30% protsenti ning liiklus- ja tööstuspiirkonnad hõlmavad 10% kogu pindalast. Maavarad Maavarade poolest on Saksamaa rikas. Idaosas on palju pruunsütt, läänes kivisütt. On ka kaalisoola ning kivisoola, vähem raua-, nikli-, vase-, uraani- jm. Metalli maaki. Kõige tähtsamad on kivisöe (pruunsöe), metalli kaevandus ja metallurgia tööstused, mis on Lääne- Euroopa võimsaim
8. Linnastumine Ungaris elab 68% rahvastikust linnades. Suuremad linnad Ungaris on (linn tuhat elanikku) 1. Budapest 1 721,556 2. Debrecen - 207,270 3. Szeged - 169,713 4. Miskolc - 169,226 5. Pécs {Pecs} - 157,680 6. Gyr {Gyor} - 130,478 7. Nyíregyháza {Nyiregyhaza} - 117,832 8. Kecskemét {Kecskemet} - 112,233 9. Székesfehérvár {Szekesfehervar} - 101,973 Budapesti, Euroopa üheksandat linnna suuruselt, kutsutakse ka Doonau kuningannaks ja Ida- Euroopa Pariisiks. Budapest koos Viini ja Prahaga on üks külastatavamaid linnu Kesk-Euroopas. Budapest asub Doonau jõe kallastel ja koosneb 2 väiksemast n.ö linnast Pest (ida kaldal) ja Buda (lääne kaldal). Budapest pakub Viini taolist aurat tänu Doonaule, mis seda läbib. 1987. aastal kirjutati Budapest Unesco Maailmapäranduste hulka Doonau kallaste kultuurilise tähtsuse, Buda lossi kvartali ja Andrássy Avenue tõttu
Teutoburgi metsa lahing toimus Reini jõe ja Doonau vahel ning ei puudutanud Rooma Impeeriumi kuidagi. Aastaks 100, mis on ka Tacituse "Germania" aeg, olid saksa hõimud asustanud enamuse tänapäeva Saksamaa aladest: Reinist Doonauni. Kolmanda sajandi paiku tõstsid pead hulk Lääne-Germaani hõime: alemannid, frangid, saksid, friislased, sikambrid ja tüüringlased. Umbes 260. aastal murdsid needsamad saksa hõimud läbi Limesi frondi ehk liikusid kaugemale Reini ja Doonau jõgedest. Saksa Rahva Püha Rooma Keisiririik (8431806) Keskaegne keisririik tekkis 843. aastal sellisest piirkonnast, haldusalast nagu Karolingide Impeerium, mis oli asutatud 25. detsembril 800. aastal Karl Suure poolt. Uus tekkinud impeerium püsis 1806. aastani. Selle territoorium ulatus Eideri jõest põhjas Vahemereni lõunas. Tihti viidatakse tekkinud riigile ka kui Püha Rooma Riigile või Vanale Keisririigile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
