Maailm XX sajandi algul Ajalugu XII klass Kene Kõiv Elva Gümnaasium Tootmise ulatuslik kasv 1897-1913 maailma tööstustoodang kasvas 81,8 % Uued tööstusharud · Nafta · Kummi · Elektrienergia · Elektrotehnika · Keemiatööstus · Masinatööstus Tööstustoodangu keskmine juurdekasv aastas %-des 1900- 1913 6 5 4 Venemaa 3 USA Saksamaa 2 Itaalia Prantsusmaa 1 Inglismaa 0 Tootmise kontsentratsioon · Kontsern · Kartell · Sündikaat · Trust Finantskapitalism · Suurpankade väljakujunemine · Kapitali eksport · Rahvusvaheline kapitali integratsioon · Suurfinantsistide võim, ka poliitiline, kasvab $$$$ $$$$$ Maailma koloniaalne jaotus aastal 1914 pindala järgi iseseisvad riigid poolkoloo...
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku.
· Mured: suur tööpuudus, võlg USA-le. · Kaubandusmaa. ( kivisüsi, riie ja masinad läksid välja, sisse toiduained.) · Tehnika vananenud, sõe kasutamine kallis. · Vee jõul töötavad elektrijaamad, ohustas söekaevandust. · Kaevurite streigid. · 1920 a. Teine pool majanduslik tõus, mille katkestas ülemaailmne majanduskriis · Briti impeeriumisse kuulus Suurbritannia koos oma asumaadega. Nt. India, Kanada, Austraalia, mis oli dominioonid ehk iseseisvad liikmesriigid. Prantsusmaa · 1920. arenes majandus paremini kui Suurbritannial. · Suure võla tegid tasa, uued asumaad ja reparatsioonimaksud. · Põllumajandusmaast sai tööstusriik. · Uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. · Palju kalureid. Turustati välismaal. · Alates 1870 a. Vabariik. · Valitsuse eluiga väga lühike. · Krahh levis 1930 a. Ka Prantsusmaale, kuigi algul seda ei usutud.
Need erinevused, millele veidi hiljem lisandusid teised probleemid, tegid Läänemere äärsete riikide koostöö raskeks ning mõnikord lausa võimatuks. Millised põhimõttelised muudatused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? Pärast Esimest maailmasõda tekkinud vastuolud asumaade suurenenud nõudmiste ning inglaste huvide vahel lahendas edukalt 1931.a. Briti prlamendis vastuvõetud Westministeri statuut. Statuut tunnistas Suurbritannia ja dominioonid Briti impeeriumi piires poliitiliselt täiesti iseseisvateks ja võrdseteksükski neist ei ole sise ega välispoliitiliselt teistele allutatud. Kõik dominioonid kuulutati Briti rahvaste Ühenduse vabatahtlikeks liikmeiks, keda ühendas truudus ühisele riigipealeInglise monarhile Miks kehtestati paljudes Euroopa riikides 1920.a. lõpul ja 1930.a. algul diktatuur? Keskklassi nõrgenemisega tugevnes suurearvuline tööliskond, kes tänu üldisele valitsemisõigusele
Suurbritannia Merilyn Anton, Pille Kaljuvee, Argus Eesmaa ja Laura Mürgimäe Suurbritannia majandus Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Suurbritannia kaks suuremat probleemi olid tööpuudus ja sõja-aastail tekkinud võlg USA-le. Suurbritannias valitses väike ettevõtlus. Tehnika oli vananenud. Söehind kallines. Kasutusele tuli rohkem vedelat küttust. Söetööstuses vähendati kaevurite palkasi ja suleti tööstusi. Söetööstuste sulgemine põhjustas kaevurite streike , mis valitsus maha surus. Suurbritanniasse sisse veeti palju toorainet: rauamaaki puitu puuvilla Välja müüdi: Kivisütt Riiet Masinaid Rohkem kui kaks sajandit demokraatiakogemust 1920. aastate algus Click to edit Master text styles Second level Põhiseaduslik monarhia Third level ...
(New Deal) USA presidendi F. D. Roosevelti reformikava, mille kohaselt pidi ta maa riiklikku sekkumise suurendamisega riigi kriisist välja viia (1932), suur majanduskriis ülamaailmne majanduskriis, kui New Yorgi börsil puhkes paanika ning väärtpaberite hinnad langesid kohutava kiirusega (1929 - 1933), westminsteri statuut Briti parlamendi poold vastu võetud seadus, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, panne aluse Briti Rahvaste Ühendusele, rahvarinne prantsuse kommunistide ja sotsialistide koostööleppe ning idee, mis avas võimaluse koostööks kodanlike erakondadega, autoritaarne diktatuur riigikorraldus, kus enamik võim riigist on koondatud ühe isiku või isikute väikese rühma kätte, totalitaarne diktatuur riigikorraldus, kus võim on koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte = juhikultus,
3) Poliitika Ladina-Ameerikas: VP üritas oma mõju Ladina-Ameerika riikide üle suurendada sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt, DP aga vähendada (Roosvelt toob vägesid väja, lubab mitte sekkuda riikide siseasjadesse) Suurbritannia 1) 1920´aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel muutused: · osa asumaid olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus- Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas) · 1931 Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu). Loodi Briti
nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge · Dominioon - autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus · Isolatsionism - välispoliitika suund, mis näeb ette hoidumist läbikäimisest teiste maadega või hoidumist sekkumast rahvusvahelistesse küsimustesse · Westministri statuut - reguleeris suhteid Inglismaa ja tema dominioonide vahel. Dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks. Ei vajanud enam Londoni heakskiitu · Diktatuur diktaatoril (valitsejal) piiramatu võim. Kehtestamine leiab aset vägivaldsel teel. 2. Daatumid rahvusvaheliste suhete kohta 28.juuni 1919 Versailles´i rahuleping Saksamaaga 1920 Rahvasteliidu loomine 1925 Locarno konverents/kokkulepped 1928 Briand-Kelloggi pakt 1932-1934 desarmeerimiskonverentsid 1923 Ruhri kriis 1924 Dawesi plaan
1.a.Sõjaline liit kuhu kuulus riik, mille koosseisu kuulus ka Eesti Antant b. mis need on: Austraalia,Kanada, Uus-Meremaa Suurbritannia kolooniad (dominioonid) c.antisemintism e. Juudivastasus d. buur Hollandi päritolu asunikud, (kes olid asutanud 2 vabariiki) e. protektsionism siseturgu kaitsev kaubanduspoliitika f. USA välispoliitiline tegevus(+näide) Sekkus aktiivselt Lõuna-Ameerikas toimuvasse (kahuripaatide diplomaata nõuti et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa Usa'ga sõlmitud lepingute tühistamist) g. Nobeli seos tänapäevaga algatas traditsiooni, Nobeli preemiate jagamine igal aastal erinevates valdkondades (füüsika, keemia, kirjanuds jne) h.Too välja 1 sarnasus ja 1 erinevus 20. ja 21. saj alguse vahel (Kas maailm/eesti) E Eesti kuulus 20.saj alguses Venemaa koosseisu, 20.saj alguses on Eesti iseseisev vabariik. S Mõlemal ajal toimub urbaniseerumine 2. 1) sport moodne jalgpall võeti olümpiamängude kavasse 2) id...
tihti.Toimis põhiseaduslik monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna , kes vaid esindas riiki üritustel.Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaminister. Peamiseks erakonnaks sai Tööerakond. Enamus ajast valitses riiki konservatiivid. Briti impeerium kuhu kuulusid mitmed riigid nt. Austraalia, Uus Meremaa, India jne. Kõik need kuulusid Briti Impeerumisse kuid nende ametlik esindaja oli Inglismaa kuninganna/kuningas. Paljud olid dominioonid ehk Briti ühendriik aga nei oli eraldi parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadused. 4.) Iseloomusta Prantsusmaa sise ja välispoliitikat? Prantsusmaal oli palju parteisid seega poliitiline elu oli väga kirev ning valitsused muutusid tihti. Prantsusmaa oli vabariik. Enamasti olid võimul paremparteid. Prantsusmaal oli vähem asumaid kui Brittidel. See ei tähendanud et seal polnud probleeme. 1920 suruti maha mäss Põhja Aafrikas ja Marokos. 5.) USA sisepoliitika: a) peamised parteid
valitsuse. Poliitiline olukord jäi üsna stabiilseks, mis aitas ingl edukamalt toime tulla majanduskriisi mõjudega. Ta väljus ka kriisist teistest euroopa riikidest kiiremini. Välispoliitikas oli suurbritannia sunnitud tegelema rohkem impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüetega. Iirima soovis vabadust 1921 sai dominiooni staatuse, 1937 sai ka iseseisvaks. 1931 võttis briti parlament vastu westminsteri statuudi, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Millega ingl dominioonid ja kolooniad said peaaegu täieliku iseseisvuse. Prantsusmaa- võitjariigina liitis endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, andis majanduse arengule tugeva tõuke. Majandust elavdas suured investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks. Sõjajärgne majanduskriis oli väiksem kui teistes euroopa riikides. Prants muutus lõplikult tööstusriigiks. Poliitiline stabiilsus ei olnud kõige parem. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid, millega
rahalistest nõudmistest; Sks kasutas oma sõjaväe loomiseks Vene armed · Demokraatia laienemine USAs, SB ja Prantsusmaal: 1. USA kehtestati alkoholikeeld (suurendas mafia mõju); palju võimalusi rikastuda; kasvas kodanike heaolu 2. Inglismaa (SB) valimisreform (kolmekordistati valimisõiguslike kodanike arvu); leiboristide võimuletulek; Westminsteri statuut 1931 (senised dominioonid muudeti sise- ja välispol suveräänseteks) 3. Prantsusmaa 1934 Rahvarinne (komm+sots) -> moodustas valitsuse ja stabiliseeris pol olukorra; 30datel hakkas tegema koostööd NSVLiga · Dem nõrgestas traditsioonide nõrkus ja erakondade arenematus ning vead valimis- ja põhiseadustes. Dem tugevuseks oli võimalus tutvustada mitmesuguseid reforme, mis aitasid parandada rahva olukorda peale soda (kaasnes ka suurem toetus) Maailmamajandus 20datel-30datel:
kriisist välja. Loodi uued töökohad, organiseeriti hädaabitöö, miinimutöötasu, tööpäeva max pikkus, suurendati ametiühingute pikkust, töötu abiraha, pension, toetus. Maffia – organiseeritud kuritegevuslik rühmitus, mis tegelesid väljapressimistega, prostitutsiooni, hasartmängude ja hiljem ka narkokaubandusega. Isolatsionismipoliitika – eraldatuse poliitika. 1931 – Westinisteri statuut – Suurbritannia senised dominioonid muutusid sise – ja välispoliitiliselt suveräänseks Suveräänsus – iseseisvus. 1934 – 1938 – Rahvarinne – loodi Prantsusmaal, kommunistide ja sotsialistide vaheline koostöölepe, et vältida äärmusliikumiste tõus võimule. Autoritaarne diktatuur – võim on koondatud ühe isiku või isikurühma kätte, poliitiliste erakondade töö on lõppetatud või piiratud, rahval puudub otsene võimalus juhtide otsuseid muuta.
• 1940-ndatel iseseisvusid Suurbtitannia kolooniad Aasias, 1950.-1960-ndatel Aafrikas ja Kariibi meres (dekoloniseerumise haripunkt oli 1957.a.-1962.a.). • 1960-ndatest aastatest üritas Suurbritannia säilitada mõju(võimu) endiste kolooniate ja nüüdsete iseseisvate riikide üle. • Briti Rahvaste Ühendus muutus iseseisvate/suveräänsete riikide liiduks, kuhu kuuluvad ca 50 riiki ja jagunevad 2 gruppi: endised dominioonid nn. valged kolooniad (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa) ja mõned peale II maailmasõda vabanenud kolooniad, tunnustavad Briti monarhi oma riigipeana. Probleemid ühinemisel Euroopa Ühendusega: • Mida vähem asumaid Suurbritannia omas, seda enam üritati läheneda Eurooa riikidele. • 1960. aastaks sai Euroopa Ühendusest Suurbritannia suurim majanduspartner ja tekkis huvi liitu astuda.
DOMINIOON Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. KIRJELDA DEMOKRAATLIKKU ÜHISKONDA: On kodanikuvabaduste, kodanikuõiguste olemasolu ja loeb rahva arvamus ühiskonnas. Demokraatia tagab rahvale vabaduse ja majandusliku heaolu. Demokraatlikus riigis on sõna, trükivabadus. Seadused suurendavad demakraatlikke õigusi, eelkõige valimisõigust. Valimisõigus on täiskasvanud meestel ja naistel, sõltumata varanduslikust seisust. ADEMOKRAATLIKUD JA B MITTEDEMOKRAATLIKUD LIIKUMISED: A: Euroopas olid liberalism ja konservatism. Liberaalid pooldasid uuendusi, kaitsesid isikuvabadusi ja vabaturgu. Konservatiivid ei tahtnud uuendusi,...
Eesmärgiks võidelda rahvusvahelise kodanluse võimu kukutamise eest ja nõukogude vabariikide loomise eest. Patsifism-konfliktide lahendamine rahulikult (leplikus ning üksmeel). Uus kurss-Roosevelti reformikava, mis tugines arusaamale,et majanduskasvu taastamiseks tuleb soodustada tarbimise kasvu, mis eeldab sissetulekute suurenemist. Suur majanduskriis-majanduskriis, millega kaasnes massiline vaesumine. Westminsteri statuut- 1931 pani alus Briti Rahvaste Ühendusele, muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks. Rahvarinne-idee, kus oli võimalus koostöö kodanlike erakondadega. Autoritaarne diktatuur-diktatuur, mis piirdub võimu koondamisega juhi kätte ning puudutab muid eluvaldkondi vähem. Totalitaarne diktatuur-valitsemisvorm, kus on range kontroll kodanike tegevuste üle. Fasism-poliitiline ideoloogia, mis taotleb kindla rassilistele ja rahvuslikele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all sõjaliselt tugeva riigi loomist.
Sufrazettid Naisõiguslased, tänu kelle survele said valimisõiguse mitme Euroopa riigi naised ja tänu kellele kaotati naistele seatud vanusepiirang (30. eluaastat) valimistele kümme aastat pärast selle kehtestamist. Suurbritannia ja Prantsusmaa Areng Suurbritannia Majanduses toimus väike ettevõtlus, kuid tehnika oli vananenud. Söe kasutamine energia allikana muutus liiga kulukaks, mis oli suureks kahjuks Suurbritanniale, kes tegeles söe kaevandamise ja müügiga. Vähendati kaevurite palkasid ja sulgeti kaevandusi, mis põhjustas kaevurite streike, mis aga valitsuse poolt alla suruti. · Toimis põhiseaduslik monarhia. · Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes ei osalenud riigi igapäevases juhtimises, vaid esindas kuningriiki. · Seadusi võttis vastu parlament, ning nende täitmist korraldas valitsus koos peaministriga. · Teiseks peamiseks erakonnaks tõusis Tööerakond peale valimisõiguse laiendamisele, kes ...
1928- briand-kellogi pakt sõjast loobumine igasuguste tüliküsimuste lahendamisel Sõjakommunism- Venemaa kodusõja aegne majandus poliitika, nägi ette toiduandmise kohustust. NEP-uus majandus poliitika, kindel toitlusmaks, lubativäikeettevõtlus. Kulakud- nsvl jõukamad talupojad, olid vastukolhoosi liikumisele Gulag-vangilaagrite süsteem Siberi osas Ameerika õitseng- 1920a Ameerika majanduslik edu, laenud saadi suure % tagasi Westministeri statuut-dokument millega senised dominioonid said suveräänsuse. NSDAP-natsionaal sotsialistlik Saksa töölis partei Maffia-kuritegevuslikud rühmad Keeluseadus-kuiva seadusega alkoholi müügi piiramine Suur Saksamaa- Hitleri ,,Mein Kampf" sisaldunud ide, et kõik sakslased peaksid elama SM ja et SM hiilgus saaks taastatud just nii nagu taoli keisririigi ajal. Komitern-1919a kommunistilk internatsionaal, et ühendada maailma kommunistlike parteisid. NSVL-nõukogude sotsialistlik vabariikide liit
*Tekkisid mitmed uued tööstusharud nagu : keemiatööstus, autotööstus, elektrotehnika tööstus. *Majanduses tekkisid hiigelettevõtted ja nende ühendused monopolid monopolid haarasid enda kätte tihti terve tootmisharu ja paljud väikeettevõtted läksid pankrotti. 2. Iseloomusta Inglismaa majadust, majandusarengut ! Inglismaa oli suurim ja võimsaim koloniaalriik. Talle kuulusid India, Egiptus, Sudaan, Keenia, (Kanada ja Austraalia ning LAafrika) dominioonid. Kolooniatel oli Inglismaa majanduses väga tähtis koht : 1) sinna paigutati kapitali 2) sai kasutada odavat tööjõudu 3) kuna kolooniad olid mööda maailma laiali, omas väga tähtsat kohta laevastik. Inglise lipu alla sõitis pool maailma kaubalaevastikust. 4) ohvitseridele pakkus teenistus kolooniates hea võimaluse teha kiiret karjääri 5) kuna enamus kapitali paigutati kolooniatesse, arenes Inglismaa enda tööstus aeglasemalt, kui varem. Palju raha kulutati ka
söekaevurite lüüasaamisega, 1923 a Tööpartei moodustas pahempoolse valitsuse, poliitiline olukord jäi stabiilseks, väljus maailmasõjast kiiremini ja suutis euroopas oma positsioone tugevdada, 1921 a suutis suurem osa Iirimaast ennast inglismaa alt vabastada, 1937 kuulutas Iirimaa end täiesti iseseisvaks, varsti hakkasid Kanada ja Austraalia tahtma vabadust, 1931 võttis Briti parlament vastu Westministeri statuudi, mis muutis senised dominioonid suveräänseks igatpidi., pannes sellega aluse Briti Rahvaste ühendusele. PRANTSUSMAA. liitis endaga suure tööstusliku potensiaaliga piirkonnad, võimasad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamiseks, mõjutas vähem(kriis), lõplik tööstusriik, majanduslik areng kiire, polnud poliitiliselt stabiilne, valitsuse kiire vahetumine, 1919-1939 oli 41 valitsust, tekkitas rahvas pahameelt ja pettumust
Imperialismiajastu ja ühiskond 20. sajandi algul 11. klass ajalugu Urmas Persidski Maailm 20. sajandi algul: elanikkond 1,6 miljardit (tänapäeval üle 7 miljardi) enamik kunagi elanud inimestest on elanud 20. sajandil Fotod aastast 1900 http://www.dublin.ie/forums/showthread.php?7352UnidentifiedPhotographsof1900sPeople(DublinCountyAndSurroundingAreas) Maailmakord rajanes suurriikide jõuvahekordade tasakaalul suurriike oli 8 Suurbritannia Saksamaa Prantsusmaa Venemaa Jaapan USA Itaalia AustriaUngari Euroopa 1900. a http://people.wm.edu/~fccorn/historylinks.php Sovinism oma rahvuse teiste...
Kordamine. Isikud ja sündmused : Komitern- 1919.aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal ehk Komitern. isolatsionism- Ameeria Ühendriigid ajasid maailmasõdade vahel isolatsionismipoliitikat, püüdes maailmas toimuvaste eemale hoida. Westminsteri statuut- 1931.a võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. J.M.Keynesi teooria- Inglise majandusteadlase teooria järgi võis uue kursi nimel tasakaalust välja lasta riigieelarve ning sallida mõõdukat inflatsiooni ehk raha ostujõu langust. Rahvarinne- Hoidmaks ära äärmusliikujate võimule tõusu, sõlmisid prantsuse komministid ja sotsialistid 1934.a
Suurbritannia ja Prantsusmaa kahe maailmasõja vahel Suurbritannia majandus Üheks valusaimaks probleemiks oli riigis valitsev tööpuudus. Raskeiks koormaks kujunesid võlg USA-le ning turu kahanemine. Tööstuskaubad vahetati toidu ja toorainete vastu. 1920. aastal valitses väikeettevõtlus, kus kasutati vananenud tehnikat. Kriis söetööstuses põhjustas võimsaid kaevurite streike. 1920.aastate lõpul algas Inglismaal majandustõus, mille aga katkestas ülemaailmne majanduskriis. Töötute arv kasvas 2, 5 miljonini. 1931.a. loobus Briti valitsus naela kullastandardist. Kriis loodeti ületada ka kaitsetollide sisseseadmisega. Suurbritannia riigikord, sisepoliitika Suurbritannia oli riigikorralt konstitutsiooniline monarhia. Suurbritanniat valitses 1917ast kuni 1936-ani George V. Kuningas Edward VIII loobus troonist oma abielu tõttu mittekuninglikust ...
laiendada kogu maailmale. 2)Tähtsamad kolooniad : Prantsusmaa sveits, maroko, tuneesia, madagaskar, indohiina Inglismaa egiptus, sudaan, nigeeria, iirimaa, tseilon Holland uus- guinea, borneo, indoneesia Portugal Angola, siiam Hispaania hispaania sahara Taani gröönimaa Saksamaa saksa edela-aafria, saksa ida-aafrika Itaalia liibüa, itaalia-somaalia Belgia belgia kongo USA ameerika ühendriigid Inglismaa dominioonid kanada, austraalia, LA liit 3) 20 saj alguse tuntumad ideoloogiad, nende isad v autorid Karl Marx vasakpoolne maailmavaade sots.dem/sotsialism,communism(riik inimese õnne sepp) Adam Smith, Max Weber iga inimene on oma õnne sepp, eraomand 4)20 saj tehnikasaavutused Transport Zeppelin, Orville ja Wilbur Wrighti lennuk, konveier liin, Ford T Side raadiosaade, raadiosignaal üle atlandi Laevandus uppumatu TITANIC 5)Kolmikliit, antant
Kuidas mõjutas 1918. aastat valimisreform Inglismaa sisepoliitilist elu? 1) laiendati valimisõigust, naised said valida 2)tegevust alustas tööliste huve kaitsev tööerakondlik partei e. Leibmonistlik partei. Millised põhimõttelised muutused toimusid Briti impeeriumi valitsemises? 1931. a võttis Briti valitsus vastu Westminsteri statuudi, mis kinnitas, et Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Iirimaa on Inglismaa dominioonid st neil on oma parlament, oma valitsus, oma kohtusüsteem, kuid tähtsamate otsuste tegemisel peavad arvestama Inglismaaga. Kuidas püüti lahendada Iirimaa probleemi? Iirlased alustasid peale I ms võitlust oma iseseisvuse eest. 1937. a sai Iirimaa vabariigiks. Millised olid Inglismaa välispoliitilised eesmärgid? Kuidas neid püüti realiseerida? Inglismaa püüdis säilitada jõudude tasakaalu Euroopas, selleks püüdis ta takistada Saksamaa ja Prantsusmaa ülearust tugevnemist.
• Lääne-Aafrika kolooniatest kujunesid orjade väljaveo keskused Ameerika kolooniatesse, mis lakkas alles viimaste iseseisvumise ja orjuse keelustamisega. • 20. sajandiks oli välja kujunenud kolm põhilist tüüpi kolooniaid, millest esimesed kaks olid meretagused territooriumid. 1) Asustuskolooniad • Olid maad, mille asustus oli hõre või mille põlisrahvastik hävitati ja kuhu asustati uus elanikkond emamaadest või teistest kolooniatest. Nende hulka kuulusid Briti dominioonid (Austraalia, Kanada, Lõuna-Aafrika, Uus- Meremaa) ja Kariibi mere saared. Tinglikult võib sellesse rühma paigutada ka Alžeeria, mida Prantsusmaa püüdis ümberrahvastamise teel teha osaks Prantsusmaast. 2) Majanduskolooniad • Olid maad, arvuka põlisrahvastikuga ja mida valitseti majandusliku kasu saamise eesmärgil, püüdmata rahvastikuvahetust läbi viia (enamik Aasia ja Aafrika kolooniatest). 3) Naabruskolooniad • Olid maad, mille annekteerisid naaberriigid, kuid
Algas hüperinflatsioon- raha väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida. Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta. Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta. Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine. Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad. Pettumine Versailles´süsteemis, lepingut püüti ebaõiglaseks ning toetati
1921.aastal lõppes vaenutegevus kompromissiga: Põhja-iirimaa kuus krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaa saavutas aga sõltumatuse, jäädes nimeliselt veel Inglismaa dominiooniks. 1937kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Suuremat iseseisvust hakkasid taotlema ka teised vormiliselt Londonile alluvad, tegelikkuses sõltumatud riigid nagu Kanda ja Austraalia. 1931.aastal võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Sõja tulemusena liitis võitjariik Prantsusmaa endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Seetõttu oli sõjajärgne majanduskriis Prantsusmaal väiksem kui enamikus Euroopa riikides. Nüüd muutus Prantsusmaa aga lõplikult tööstusriigiks. Sõjajärgsetel aastatel oli Prantsusmaa majanduslik
võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolased erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning diktatuur kaotati. Suurbritannias loodi Briti Rahvaste Ühendus. Sellega kaasnesid dominioonid ehk peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Kui riik suudab diktatuuri vastu võidelda, siis nad suudavad demokraatiat säilitada. Diktatuur ja demokraatia sõltub ka sise- ja välispoliitikast. Riigid, kes suutsid säilitada demokraatia olid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Suurbritannia ei olnud pärast Esimest maailmasõda maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Seal oli suureks probleemiks tööpuudus, selle põhjustas suur võlg USA-l. Nagu varemgi valitses
Ajaloo kordamisküsimused MÕISTED 1. Valge terror - 2. Sõja kommunism majanduspoliitika, millega kogu majandus allutati riigikontrollile. 3. Rapallo leping Saksamaa ja Venemaa vaheline 1922.a. sõlmitud Versailles' süsteemi vastane leping. 4. Hüperinflatsioon raha väärtuse kadumine kiiremini kui seda jõutakse trükkida. 5. Komintern - maailma kommunistlike parteisid ühendav Kommunistlik Internatsionaal. Loodi Moskvas 1919.a. 6. Dawesi plaan USA laenas Saksamaale raha. Saksamaa maksis reparatsioone Inglismaale ja Prantsusmaale, kes omakorda maksis ära oma võlad USAle. Laenas raha USA SAKSAMAA Maksis reparatsioone Maksis ära võlad INGLISMAA JA PRANTSUSMAA 7. Briand'i Kelloggi pakt kohustati loobuma sõjast ja lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Autorid olid Prantsuse välisminister ja USA r...
Kontrolltöö A A. 1. 1920. Aastatel hoidusid Ameerika Ühendriigid igasugustest Poliitilistest liitudest Euroopa riikidega. Sellist poliitikat nimetatakse isolatsiooni poliitikaks. 2. 192. Aastate lõpuks kujunes Suurbritannias konservatiivide kõrval teiseks juhtivparteiks tööerakond. 1931. Aastal vastu võetud Westminsteri statuudiga saavutasid dominioonid Suurbritanniaga täieliku võrdsuse ning sellega pandi alus Briti Rahvaste Ühendusele. 3. Perioodi 1919-1933 nimetatakse Saksamaa ajaloos Weimari vabariigi ajajärguks. Novembris 1923 toimus selle vabariigi vastu riigipöördekatse, mille eesotsas oli Adolf Hitler. 4. 1930. Aastate teisel poolel oli Prantsusmaal Prantsusmaa Kommunistliku partei initsiatiivil loodud rahvarinde valitsus, mis koondas vasakpoolseid erakondi. 5. 1929.-1933
esindab, Konservatiivne partei, Töölispartei. 1918 valimisreformiga suurendati valimisõiguslike arv. Liberaalide asemele tekkis Tööerakond. ÜLDSTREIK- 1926 söetööstuses kuhjunud probleemide tõttu, lõppes palgatõusu nõudnud söekaevuritele lüüasaamisega. IIRIMAA ISESEISVUMINE- 1921 lõppes vaenutegevus kompromissiga. 6 krahvkonda Suurb kooseisus, ülejäänud iseseisevus, kuid Inglismaa dominioon1937 Iirimaa täielik iseseisvus. BRITI RAHVASTE ÜHENDUS- Suurb. Senised dominioonid muudeti sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks, alus BRÜle. PRANTSUSMAA Poolpresidentaalne vab. Parlament, president, peaminister-valitsus, Konservatiivsest Parteist- Kommunistliku Parteini Tööstusriik, poliitiline ebastabiilsus, valitsuse kiire vahetumine, äärmusliikumised- lubasid riigi karmil käel kriisist välja tulla. RAHVARINNE- 1934 koostöölepe kommunistid ja sotsialistid, võimalus koostöö kodanike erakondadega.
Veel tähtsamaks sisepoliitiliseks sündmuseks võiks aga pidada Iirimaa iseseisvumist 1937. aastal, mil põhiseadusega kuulutati Iirimaa vabariigiks, mille riigipeaks oli valitav president. 1920-ndatel aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri- Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: osad asumaad olid dominioonid, s.t nad omasid laialdast omavalitsust. 1931. aastal võeti vastu Westministri statuut dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mille kaudu üritati hoida endiseid kolooniaid oma mõjusfääris. Mõned asumaad saavutasid iseseisvuse, näiteks Egiptus (1920) ja Iraan (1921/1932) Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920-ndatel aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike
suurendada, sekkudes nii majanduslikult kui ka sõjaliselt ja poliitiliselt; Demokraatlik Partei aga vähendad (Roosvelt tõi vägesid väja ja lubas mitte sekkuda riikide siseasjadesse). 2.2.2. Suurbritannia: 41* 1920.aastatel üritas Suurbritannia hoiduda sekkumast konfliktidesse Mandri-Euroopas ning tihendada sidemeid dominioonide ja kolooniatega. Impeeriumi valitsemisel toimusid kahe maailmasõja vahel järgmised muutused: 68* osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). 69* 1931.a. võeti vastu Westministri statuut - dominioonid said õiguse sõltumatuks sise- ja välispoliitikaks, nende otsused ei vajanud enam Londoni heakskiitu. Loodi Briti Rahvaste Ühendus, mill kaudu üritati endiseid kolooniaid hoida oma mõjusfääris.
Britis toimis monarhia. Riigipeaks oli kuningas või kuninganna, kes esindas vaid kuningriiki tähtsatel üritustel. Seadusi võttis vastu parlament, eesotsas peaministriga. Valimisõiguste laiendamisele tuli peamiseks erakonnaks Tööerakond. Kahel korral saavutasid nad võidu parlamendivalimistel ning juhtisid ka valitsust, kuid enamus aja juhtisid riiki siiski konservatiivid. Valitsused vahetusid tihti. Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus-Meremaa olid dominioonid. Prantsusmaa: Tänu võidule liideti riigiga uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Kiiresti hakkas arenema tööstusriigiks. Arenesid uued tööstusharud: masinate, autode ja keemiakaupade tootmine. Samuti oli palju kalureid. Prantsusmaa oli vabariik. Demokraatlik kord oli üsna tugev. Tegutses palju parteisi. 1930. aastate keskpaigani hoidsid riigitüüri enamasti paremerakondade valitsused. Krahhi kriis laienes ka Prantsusmaale.
2. XIX/XX saj, algul algas üleminek imperialism ajastule (suurriikide püüd saavutada valitsev seisund kogu maailmas, selle aja 56-st riigis oli 8 suurriiki: SB, Prantsusmaa, Saksamaa, USA, Itaalia, Jaapan, Austria-ungari, Venemaa. 3. Kujunesid välja koloniaalimpeeriumid, vabu maid enam ei ole. Suurimad koloniaalimpeeriumid olid: SB, Prantsusmaa ja Venemaa. Koloniaalriik=metropol=emamaa, millel on asumaad (koloonia) Dominioonid asumaa, kus on kohalik omavalitsus. On asumaa kõrval olevad paremas korras maad. Dominiooniks saab see riik, kus on valgenahalisi rohkem, kui pärismaalasi. 4. Algas võitlus suurriikide vahel maailma teritoriaalse umber jagamise pärast. Tekivad esimesed imperialistlikud sõjad: USA-Hispaania (1898) Inglise-Buurid (1899-1902) Vene-Jaapan (1904-1905) Itaalia-Türgi (1911-1912) 5
tähendanud, et siin oleks kõik rahulik. Võitlus oli üsna terav ning valitsused vahetusid võrdlemisi tihti. Mõnikord oli probleeme ka kuningakojal. Suurbritannia ja temast sõltuvad alad moodustasid Briti impeeriumi, mida hakati hiljem nimetame Briti Rahvaste Ühenduseks. Selle tähtsamad osariigid ja asumaad olid India, suured maaalad Aafrikas, Kanada, Austraalia, UusMeremaa ja suur hulk Vaikse Ookeani saari. Kanada, LõunaAafrika, Austraalia ja UusMeremaa olid dominioonid, ehk Briti Rahvaste Ühenduse peaaegu iseseisvad liikmesriigid. Neil oli oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Suurbritanniaga ühendas dominioone see, et nad tunnistasid riigipeana Inglise kuningat, keda kohapeal esindas kindralkuberner. Tõsiselt oli Briti valitsus hädas aga Iirimaa ja India iseseisvuslastega. Esialgu võitlesid iirlased välja dominiooni staatuse. 1937. aastal aga kuulutati välja suurem osa Iirimaast iseseisvaks vabariigiks. Suurbritannia
aastal mõned kuud ja 1929-1931; seega kujundasid Suurbritannia poliitikat sõdadevahelisel perioodil konservatiivid Suur majanduskriis algas Suurbritannias hiljem (1931.a.) ja polnud nii laiaulatuslik, kui USA-s ja Saksamaal. Kriisi aitasid leevendada ka juba väljakujunenud sotsiaalkindlustuse süsteem ja majanduse riikliku reeguleerimise mehhanismid. Suuremaid sotsiaalseid vapustusi Suurbritannias majanduskriisiga ei kaasnenud. Osad asumaad olid dominioonid (Kanada, Lõuna-Aafrika, Austraalia, Uus-Meremaa) st, et nad omasid laialdast omavalitsust (sisuliselt sõltumatud riigid, sest neil oma seadusandlus, parlament, kohtussüsteem; riigipeaks oli Inglise kuningas). Koos Prantsusmaaga oli Inglismaa 1920.aastatel peamiseid kommunismivastaseid riike PRANTUSMAA Peale I maailmasõda toimus majanduse, eelkõigu tööstuse ülikiire areng, mille tulemusel Prantsusmaast sai industriaalriik.
Demokraatia 1920-1930 §3, 3A, 4 1. Demokraatia populaarsuse ja leviku põhjused pärast I maailmasõda. *tekkinud uued riigid valisid demokraatliku riigikorra *naiste poliitilised õigused suurenesid 2. Damokraatlikku ühiskonda tänapäeval iseloomustavad tunnused. *rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises *kodanikuõiguste olemasolu *kodanikuvabaduste olemasolu 3. Nimeta demokraatlikke liikumisi Euroopas. Nende eesmärgid, saavutamise vahendid. *liberalism - isiksuse vabaduste a vabaturumajanduse kaitsmine-pooldati reforme *konservatism - vaba turu kaitsmine ja majandusellu mittesekkumine-oldi igasuguste reformide vastu *sotsialism ja sotsiaaldemokraatia - eesmärgiks ühiskond, kus inimeste vahel ei ole suurt varalist ebavõrdsust-reformid, tuli kehtestada rikastele suuremad maksud ja saadud raha kasutada kõigile võrdsete elutingimuste rajamiseks 4. Miks õnnestus konservatiividel võita enda poole valijaid, kes varem andsid hä...
- Likvideeriti enne Teist maailmasõda eksisteerinud riike (nt Eesti, Läti, Leedu) ning nihutati oluliselt riigipiire Euroopas ja teistel mandritel. Miks tugevnes USA ja NSV Liidu roll maailmapoliitikas? 7. Selgitage mõisteid: - Teljeriigid- olid Saksamaa, Jaapan, Itaalia. Teleriigi liitlased olid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia - Suur kolmik ja liitlased- suur kolmik SB, USA, NL. Liitlased SB+ dominioonid, USA, NSV Liit, Prantsusmaa, Hiina + ühinenud riigid - Talvesõda- Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30. novembril 1939 kell 8.30 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga. 1941. - Jätkusõda- oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944 - lahing Britannia pärast- toimus 1940. Hitleri eesmärk - murda Britannia
Kahe partei süsteemis hakkavad parteid omvahel konkureerima. 1929. aasta kriis jõuab inglismaale 1930. aastal. Kriis puudutab neid väga nõrgalt. Olukord oli niigi sant ja kolooniate arvelt andis olukorda parandada. Et kriisist välja tulla, leppisid konservatiivid ja tööerakond kokku: moodustatakse rahvusliku ühtsuse valitsus (31. aastal). Loobuti naela kullastandardist, vabakaubandusest ja kehtestas kaitsetollid. Kõige selle tulemusel tuli Inglismaa kriisist välja. Inglismaa dominioonid saavad 1930.- datel põhimõtteliselt suveräänseteks. 1931. aastal sõlmitud Westminsteri statuut paneb aluse Bitish Commonwealthile, mis ühendab dominioone ja kolooniaid. Inglismaa poliitika on vastupidine diktatuuri-riikidele. Andes vabaduse, kolooniad leiavad, et neil tasub olla heades suhetes Inglismaaga. Iirimaa iseseisvumine Väga tugevalt kerkib esile Iirimaa probleem. Seal algas Rahvuslik ärkamine 1905.a., kui loodi liikumine Sinn Fein e
Uus kurss- Roosevelti reformikava, lubas tuua maa majanduskriisist välja, riigi rohkema sekkumisega,tõstis makse, riik toetas uute töökohtade loomist, kehtestati miinimumtöötasu, abirahad, kehtestas põllumajanduses tootmispiirangud, riigi kontroll panganduse üle Leiboristid- tööpartei, 1923.a moodustasid esimest korda pahempoolse valitsuse( Inglismaal), Westminsteri statuut-muutis senised dominioonid sise-kui ka välispoliitiliselt suveräänseks Briti Rahvaste Ühendus- 1931, pani Westminsteri statuur aluse sellele ühendusele. Rahvarinne- koostöö kodanlike erakondadega, sellele ideele panid aluse prantsue kommunistid ja sotsialistid. Stabiliseeris poliitilise olukorra. Fasci di combattimentto- Mustsärklased- mussolini toetajad Duce-ehk juht(mussolini) NSDAP- Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (1923) PutS-
osustas riik. USA VÄLISPOLIITIKA: Isolatsionistlik- püüti maailmas toimuvast eemale hoida. INGLISMAA PEAMINE MAJANDUSPROBLEEM : Aeglane kaasaminek uute tehnoloogiate ja tööstusharudega. INGLISMAA TÖÖPARTEI EDU VALIMISTEL TUGEVDAS: töölised said valmisõiguse. SUURBRITANNIA VÄLISPOLIITIKA : · Koloniaalpoliitika- Iirimaa tekitab pingeid ning saab iseseisvaks, Põhja-Iirimaa jääb Suurbritannia koosseisu. Dominioonid said suveräänseks. Suur tööpuudus. Suur välisvõlg USA-le. · Inglismaad puudutab majanduskriis vähe- palju kolooniaid. PRANTSUSMAA : · Majandus- Saksamaa maksis reparatsioone millega said purustatud piirkondi üleehitada. Enda käte saadi Elsass-Lotring. Prantsusmaa muutub industriaalriigiks e tööstusriigiks. Hakatakse tegelema moetööstusega. o Suur välisvõlg USA-le. o Prantsusmaale jõuab majanduskriis 30date esimesel poolel
2. Probleemiks aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ja tööstusharudega 3. Tööpuudus püsis kõrgel, majanduskriisi ajal tõusis haripunkti 4. 1923. aasta valimiste tulemusel mood leiboristid liberaalide toel esimest korda parempoolse valitsuse (pretsedent oli loodud) 5. Välispoliitika impeeriumi rahvaste iseseisvuspüüded (esimene iirimaa, jäi dominiooniks, 1937 täielikult iseseisvaks.) 6. 1931 Briti parlament võttis vastu Westminsteri statuut, muutis senised dominioonid täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa 1. Liitis võitjariigina endaga suure tööstusliku potentsiaaliga piirkonnad, majanduse elavneine: võimsad investeeringud sõjas purustatud alade ülesehitamisse 2. Enne sõda agaar-industriaalmaa, nüüd tööstusriik; majanduslik areng kiirem kui Inglismaal 3. Ei tekkinud stabiilseid poliitilisi parteisid; valitsuse kiire vahetumine, eluiga lühem kui pool aastat 4
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vap...
relva – tuumapommi. 6. Augustil 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ning 9. Augustile Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 2. septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 15. Miks kaotasid teljeriigid sõja? 16. Selgitage mõisteid: Teljeriigid – Saksamaa + tema liitlased Itaalia, Jaapan, Ungari, Bulgaaria, Slovakkia, Rumeenia ja Soome. Suur kolmik ja liitlased – USA, NSV Liit ja Suurbritannia + dominioonid, Prantsusmaa, Hiina ja ühinenud riigid. Talvesõda – 30. November 1939 – 13. Märts 1940, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Moskva rahuga säilitas Soome iseseisvuse, kuid oli sunnitud NL loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi. Jätkusõda – 25. Juuni 1941 kuni 19. September 1944, Soome ja NSV Liidu vaheline sõda. Talvesõja jätk. NL võit, Moskva vaherahu. Petsamo loovutamine ja Porkkala rentimine Nõukogude Liidule.
Esimesena suutis end Inglismaa võimu alt vabastada Iirimaa. 1937. aastal lõppes Iirimaa ja Inglismaa vaheline vaenutegevus kompromissiga:PõhjaIirimaa 6 krahvkonda jäid Suurbritannia koosseisu, ülejäänud Iirimaast saavutas sõltumatuse, 1937. aastal kuulutas Iirimaa end iseseisvaks. 1931. aastal võttis Briti parlament vastu Westminister statuudi, mis muutis senised dominioonid siseja välispoliitiliselt täiesti süveräänseks, pannes seega aluse Briti Rahvaste Ühenduseks. Inglismaa majandus- poliitiliselt stabiilne olukord aitas Inglismaal majanduskriisi mõjudega paremini hakkama saada. Naelsterlingi devalveerimine aitas säilitada Inglise tööstuse konkurentsivõimet. Inglismaa väljus majanduskriisist kiiremii kui teised riigid ja seetõttu suutis oma positsioone maailmamajandused tugevdada.
Landeswehr Kuidas nimetati Saksamaa poolt Baltikumi alale kavandatavat riiki 1918. aastal? Balti hertsogiriik Kuidas nimetatakse 1922. aastal Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud koostöölepingut? (kaks sõna) Rapollo leping Kuidas nimetatakse dokumenti, millega teatati iseseisva Eesti Vabariigi loomisest? Iseseisvusmanifest Kuidas nimetatakse uut majanduspoliitikat Nõukogude Liidus 1920. aastate algul? (lühend)NEP Kuidas nimetatakse 1931. aastal Inglismaal vastu võetud seadust, mis muutis dominioonid suveräänseks? Westminsteri statuut Kuidas nimetatakse 1920. aastal Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud lepingut, mis lõpetas Vabadussõja? (kaks sõna) Tart Rahu Kuidas nimetatakse enamlaste poolt Narvas välja kuulutatud Nõukogude Venemaa marionettriiki 1918-1919? Eesti Töörahva Kommuun Kuidas nimetatakse USA presidendi Roosevelti koostatud majanduskriisist väljumise kava? NEW DEAL Kuidas nimetatakse suurtööstuse eelisarendamist Nõukogude Liidus 1930. aastatel
Tööliste osatähtsuse suurendamine tugevdas Tööparteid. Poliitiline olukord oli üldiselt stabiilne, see aitas edukalt toime tulla majanduskriisiga. Väljus kriisist teistest varem ning see aitas positsiooni maailmamajanduses tugevdada. Impeeriumi rahvaste iseseisvumispüüded: vabastada Iirimaa. 1937. Kuulutas Iirimaa end täielikult iseseisvaks. Iseseisvust hakkasid taotlema ka teised Londonile alluvad. 1931. Võttis Briti parlament vastu Westminsteri statuudi, mis muutis senised dominioonid sise- ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga tööstuslikud piirkonnad, mis andis majandusele tugeva tõuke. Sõja järgne majanduskriis väiksem ning muutus tööstusriigiks. Ei hiilanud poliitilise stabiilsusega. Valitsuses oli kiire vahetumine. Olukord pingestus veelgi, kui riiki tabas ülemaailmne majanduskriis, suurenes tööpuudus ja halvenes elujärg. Hakkasid tugevnema äärmusliikumised. 1934
Inglismaa osatähtsus maailma tööstustoodangus vähenes järk-järgult. • 1926.a. toimus Inglismaa ajaloos suurim kaevurite üldstreik, kuid tulemusi sellel ei olnud. III VÄLISPOLIITIKA • I maailmasõja lõpul Suurbritannia positsioonid Euroopas tugevnesid, kogu maailma ulatuses vähenesid. • 1931.a. Westminsteri statuudiga toimusid muutused impeeriumis – dominioonide seaduslike organite otsused ei vajanud enam Londini heakskiitu. Suurbritannia ja dominioonid said võrdseteks Briti Rahvaste Ühenduse liikmeteks. • Vahetult enne II maailmasõda oli Inglise konservatiivses valitsuses kaks erinevat suhumist: 1. teha järeleandmisi Saksamaale, et ta (Saksamaa) saaks alustada sõda idas (Chamberlain). 2. Luua kollektiivne julgeolekusüsteem Saksamaa vastu (Churchill). PRANTSUSMAA KUI DEMOKRAATIA I MAJANDUS • I maailmasõja järel toimus majanduslik elavnemine. Tööstuse arengule aitas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
