eestikeelse maleterminoloogia. Karl Eduard Körber andis 1860. aastal välja esimese eestikeelse raamatu, kus on viidatud antiikolümpiamängudele. Eesti hariduselu kujunemine ja areng: vanimad haridusasutused Vanimaks haridusasutuseks olid toomkoolid. Vana-Pärnus (1252), Tartus (1299) ja Tallinnas (1319). Seal õpetati seitset vaba kunsti (alamaste: grammatika, retoorika, dialektika, ülemaste: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Haridust anti ka kloostrites dominiiklased tegutsesid Tallinnas alates 1229. aastast ja Tartus 1300. aastast. (Kloostrite juures olid sisemised koolid munkade ja nunnade ettevalmistamiseks ja välised koolid linnarahvale). 1424. aastal asutas Tallinna raad Oleviste kiriku juurde linnakooli. gümnaasiumide ja ülikooli asutamine Rootsi ajal: Linnades tegutsesid linnakoolid. 1630. aastal avati gümnaasium Tartus ja 1631.a. Tallinnas neis võisid õppida nii aadlike kui linnakodanike lapsed. 1630. a
4) Õhtumaa vallutus 13.saj alguses:missioon v agressioon? 1: 32-44, 363-370, 376-387 (Bartlett ,,Eu sünd'' Tln 2001 26: 23-46, 172-173 (S. Vahtre ,,Muinasaja loojang Eestis'' Tln 1990 31: 42: Ristiusu esialgne imbumine Baltimaadesse toimus misjonitegevuse vormis. Sks kaupmeeste kiiluvees saabus Liivimaale augustiinlasest kanoonik Meinhardja rajas misjonikiriku. 1186 pühitseti ta piiskopiks.Preisimaal olid teerajajaks tsistertslased ja 1215 pühitseti seal p-ks üks Poola misjonäridest. Kummaski piirkonnas ei osutunud võimalikuks rajada efektiivset misjonipiiskopkonda ilma vägivallata ning vägivald tähendas ristisõda. Ent Preisim ja Liivim peeti seda ebaotstarbekaks ja asendati sõj ordude asutamisega, vastavalt Mõõgavendade oru ja Dobrini rüütliordu. Mõlemal juhul võttis Sks ordu need üle ja 1240ks oli nii Liivim kui Preisimaa ristiretkede juhtimine kindlalt Saksa ordu kätes. 1251 sai misjonär Meinhardi piikopkond, mille k...
mungad elama lihtsalt elu ja end ise tööga toitma. Tsistertslased ehitasid siinmail esimesed vesiveskid. Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi. Õige pea saabusid Eestisse kerjusmungakloostrid kelle kloostrid pidid paiknema linnades:dominiiklased ja frantsisklased. Erinevalt tsistertslastest püüdlesid nad suuremale avarusele. Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kloostritele ehitati avarad kirikud et linnarahvas mahuks jumalateenistust kuulama. Dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskust ja panid suurt rõhku haridusele. Tsistertslaste ordu oli läbinisti aristokraatliku loomuga võttes oma ridadesse ainult aadleid. Aadlisoost naisel oli enamasti väga raske iseseisvalt end elatada. Leseks või vallaliseks jäänul võis olla kloostrikogukonna liikmeks saamine ainsaks väärikaks väljapääsuks. Nii rajati naiskloostrid. 15Sajandi algul asutati tallinna kaupmeeste eestvõttel Piritale Püha Birgitta ordu nunnaklooster.
Nende arv hakkas 16. sajandil aga, kui mõisastamine üha kiirenes, kahanema ning Liivi sõja ja Põhjasõja vahepeal kadusid nad peaaegu täielikult. · Kultuur Peamisteks kultuurikandjateks keskajal olid vaimulikud asutused. Eesti alal tekkisid esimesed koolid ilmselt just kloostrikoolidena, tõenäoliselt juba 13. sajandil. Üheks silmapaistvamaks õppeasutuseks oli Tallinna toomkool. Kõige enam tegid vaimuelu edendamiseks ära dominiiklased, kelle kloostrid olid Eesti ala Tallinnas, Tartus ja Narvas. Dominiiklased pidasid pikki eestikeelseid jutlusi nii linnas kui ka maal ja sattusid tihti vastuollu kogudusevaimulike, mõnikord ka linnavalitsusega. 16. sajandi alguses kerkis Liivimaal üles kohaliku kõrgema kooli idee, mida toetasid eriti Saare-Lääne piiskopid. Finantsvahendite ja huvipuuduse tõttu ei saanud ideest siiski asja ja ka reformatsiooni järel ei osutnud see võimalikuks. Mitmed Liivimaalt pärit
Kloostrielu reeglid kehtestati 6. sajandil Püha Benedictuse poolt: - kehtis prooviaeg - pidi elama vaesuses, kasinuses, kuulekuses - pidi tegema tööd ja palvetama. Benedictlaste ordu rajati 6. sajandil Tsistertslaste ordu rajati 11. sajandil 2) Kerjusmunga- Tekkisid 12-13. saj vastureaktsiooniks jõukusele. Nemad tohtisid kloostrimüüride vahelt lahkuda. Tekkisid linnades. Nt. Frantsisklased ja Dominiiklased. Inkvisitsioon läks dominiiklaste kontrolli alla. Inkvisitsiooni eesmärgiks sai ketserite väljaselgitamine. 19. KESKAEG KUI SEISUSLIK ÜHISKOND 10-11 saj. Kujunes välja uus ühiskonna jaotuse suund: 1) ORAATOR – palvetajad e. Vaimulikud 2) BELLAATOR – sõdivad e. Aadlikud 3) LABORATORES – töötavad e. Talupojad. Pidid kahte kõrgemat seisust ülal pidama. Kaks esimest seisust olid priviligeeritud ehk neil olid eelised
A aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid põllud, karjamaad ja ümberkaudsed külad Allah jumal islam...
Ajaloo mõisted aadel (rüütliseisus) suursuguste sõjameeste seisus keskaegses Euroopas; selle moodustasid kõik feodaalid keisrist väikeaadliteni aarjalased muistsesse Indiasse tunginud indoeuroopa hõimud, tänapäeva hindude esivanemad aastatuhat ajavahemik, mille kestus on tuhat aastat abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine Ameerika Ühendriikides absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule abt mungakloostri ülem abtiss nunnakloostri ülem agoraa akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad agressor sõjaalgataja ja vallutaja akadeemia Ateena linna lähedale rajatud filosoofiakool, mille Platon asutas pärast mitmeid aastaid võõrsil viibimist akropol polise keskuse kaljukünkale ehitatud kindlus, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad, kaugemale jäid...
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
oma kloostreid, liikusid lihtrahva hulgas, abistades neid kõikvõimalike taudide ja muude hädade puhul. Eestis tegutsesid tsistertslaste, dominiiklaste, frantsisklaste ja augustiinlaste ordud. Kloostrid omandasid küll maavaldusi ning nöörisid oma talupoegi nagu mõisnikud muiste, kuid samas ei põlanud mungad ja nunnad ise kehalist tööd, kloostriaedadest aga jõudsid meie maale paljud senitundmatud aedviljad, viljapuud ja -põõsad. Rahva seas olid populaarsemad dominiiklased, kes jutlustasid ka eesti keeles ja pidasid ülal koole. HARIDUSOLUD. Keskajal olid haridus ja teadus kiriku kontrolli all. Kooliharidust saadi kiriku- ja kloostrikoolides. Alama astme vaimulikke valmistati ette toomkoolides. Nendes koolides õppisid lisaks vaimulikukutseks valmistujaile aadlike ja jõukamate linlaste lapsed. Talurahva lastele koole polnud, neile tüübiti vaid sundkorras pähe tähtsamad ladinakeelsed palved ja muu hingeõnnistuseks hädavajalik miinimum
Klooster kui keskus: sai majandus- ja usukeskuseks, mungad tegelesid aianduse, põllumajanduse ja meditsiiniga. Kirjasõna: Alam-Saksa kees, Liivimaa noorem riimikroonika, Tallinna ja Tartu riimprotokollid. Sakraalehitised ja kunst: vaimuliku sisuga ehitised; kirikud (Jaani, Oleviste, Niguliste); kloostrid (Dominiiklaste, Padise, Kärpna, Pirita). Maailmapilt: eestlastest linnakondanikke polnud, olid saksa kaupmehed. Seos Lääne-Euroopaga: Eeestisse jõudsid kerjusmungaordud, tsisterlased, dominiiklased ja frantsisklased. Hansa liit Eestist kuulusid sinna Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Norrat, Venemaad, Inglismaad ja Eestit ühendas kaubandus: välja viidi teravilja, kalu, karusnahka, ehitis- ja hauakive, lina ja hülgeasva.Läbi Eesti viidi Venemaale kalevi, lõuendit, soola, heeringaid, veine, õlut, vürtse, metalli ja luksusesemeid. Natuke kaupa jäi ka Eestisse. Soolaga kauplemisest saadi suurt vahekasu, sest Tallinnas olid soolalaod. Venemaalt saadi vaha, rasva, lina,
Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis. · Dominiiklaste ordu Dominikaanid (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, mille asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215. a. Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a. Nende kohaselt pidid dominiiklased elama vaesuses ning sõnakuulelikkuses. Dominiiklaste tunnuseks oli valge rüü, mille peale käis must kapuutsiga mantel. Dominiiklasteks hakkasid 17 peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust, mida
· Ristisõjad · Riigivõimu teostasid nõukogud ja esinduskogud Ajalugu Page 26 Kirik hiliskeskajal 18. detsember 2009. a. 9:01 Kiriku languse põhjused: · Ketserid Inkvisatsioon · Avignoni vangipõlv · Tugeva keskvõimuga riigid Ordude tekkimine Rajaja Seisukohad Benediktlased Benedictus Abielukeeld, jne. karm elu. Frantsisklased Francius Kasinus, jumalasõna lihtrahva seas Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega · Kultuurivahendus Tutvuti antiigiga · Arenes käsitöö Uued tehnikad Uued materjalid jms
Vajalik personaalne luba, et kloostrist lahkuda ja misjonit teostada. 12. - 13. sajandil vajadus Lõuna Euroopas nende järele, kes läheks rahva sekka (Lõuna Hispaania, Lõuna Prantsusmaa, Lõuna Itaalia, sest neis levis palju ketserlust). Ideaal askees aga reaalselt mungad ja preestrid jõukad. Ilma vaimuliku pühitsuseta ilmikjutlustajad, kelle sõnum ei läinud ametliku kristlusega kokku. 13. sajandil kerjusordud, dominiiklased ja fransisklased. Nad on vennad, mitte mungad. Elavad konvendis, mitte kloostris. Ladina keeles terminoloogiline vahe kerjusordudel ja kerjusmungordudel. Loobuda kinnisvarast (maa halduse mõttes). Ka kerjusordud hierarhilised, konventide vahel on ettenähtud munkade liikumine, et nad ei oleks ühel kohal. Kastiillane Domingo de Guzman ( - 1121) rajas dominiiklaste ordu, jutlustajavendade ordu. OP dominiiklane. OFM fransisklane. OSA augustiinlane. OSB benetuktlane.
Visitatsioon kirikukatsumised, külaskäik Klooster ühiselamu õue ühest ladinakeelselt nimetusest claustrum, nelinurkne siseõu, mida piirab põhja poolt kirik Mungaordud Tsistertslased ehk bernardiinid, 1098.aasta; elasid kesiselt hädavajalikust. Mungaordud Tartu lähedal Kärknas ja Padisel, nunnakloostrid Tallinnas, Tartus ja Lihulas aadlike niased, tütred, lesed. Ora et labora! Palu ja tööta! Dominiiklased - (Ordo Fratrum Praedicorum - Jutlustavate Vendade Ordu), katoliiklik mungaordu, asutas hispaanlasest munk Dominicus (pildil) 1215.aastal. Pidi elama vaesuses, kandsid tumedat kapuutsiga rüüd. asusid dominiiklased 1229.a, Tartusse 1300.a, hiljem ka Narva Frantsisklased - e. minoriidid (Ordo Fratrum Minorum - Väiksemate Vendade Ordu) esimene ja tuntuim rändmungaordu. Ordu asutas 1210. a. Püha Franciscus Assisist.
Vabariiklik kord Res bulica- ühiskondlik asi või rahva asi.roomlastel hakkas tähistama vabariiki. Võeti üle erinevatesse keeltesse Magistraat- riigi ametnik kes valiti üheks aastaks,olid kolligioaalsed 2 või mitu tükki korrga, tasu ei makstud enamasti jõukad kodanikud. Konsul-kõrgim magistraat,eelkõige sõjaväe juht sümbolik rimmaga seotud kinni vitza kimp Preetor- ül- õiguse mõistmine , sõjaväe juhtimine, ja vajadusel konsuli asendamine. tSensor-5a ameis,valiti endiste konsulite hulgast ül-kodanike loendamine, elukommete jälgimine senaatorite nimekirjade koostamine,ohukorral võis määrata diktaatori, diktaator- 6 kuuks piiramatu võimuga juht, Rahvatribuun-erandlik amet sest valiti plebeide hulgast.võisid panna veto igale lihtrahvast kahjustavale seadusele. Senat- valitseb riigi nõukogu,koosnes endistes ja tegev magistraatidest.amet oli eluaegne. Max 600 senaatorit oli olemas korraga.pidi kõik seaduse eelnõud heaks kiitma enne kui rahva...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Eesti keskaeg Historiograafia Liivimaa ajaloo uurimine sai alguse 18. sajandil, sügavamalt 19saj baltisakslaste poolt. 19saj lähtusid nad poliitilisest ajaloost: oli ajajärk, mil saksa tegelased tulid domineerima, kuni keskaegse Liivimaa lagunemiseni. Nimetati seda Liivimaa iseseisvuse ajaks. Kui hakkasid uurima Eesti-Läti uurijad nimetati seda lihtsalt Eesti keskajaks. Samas ka 1227 ei lõppenud tegevus vaid Henriku kroonika. Võiks viia algusperioodi isegi ettepoole. Nagu polnud keskaega, polnud Eestit. Liivimaa moodustas terviku, eraldi käsitlus mõttetu. Käibel nimi Alt- Livland, et eristada hilisemast kubermangust, seepärast võib tegelikult selle Vana ära jätta. Liivimaa tähendus esialgu liivlaste asuala, vallutuste laienedes laienes ka nimi. Baltisaksad uurisid peamiselt niisiis poliitilist ajalugu. Eesti-Läti rõhutas selle käsitluse ühekülgsust – ei arvesta rahvusi. Sellest tundsid saksad veidi solvumist ning 1930. aastail vastup...
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
), samal ajal tegelikult katolikus kirikus polnud inimesi, kelle töö oleks misjonitegevus olnud. See probleem kerkis eriti tugevalt esile ketserlike jutustajate puhul 13. saj algus?. See, mida tsitertslased Liivimaal tegid, et nad läksid kloostrist paganate keskele misjonitegevust tegema oli ränk eksimus tsitertslaste ordu järgi. Tegemist on lubamatu distsipliini rikkumisega. Alles kerjusordude loomine andis katolikule kirikule inimesed, kelle tööks oli misjonitöö tegemine. Dominiiklased ja frantsisklased on juba 30. aastatel Liivimaal tegevad - tõrjuvad misjonitöö puhul tsitertslased kõrvale. See periood 13. saj alguses kannab Eesti ajalookirjanduses nime Eestlaste muistne vabadusvõitlus. 13. saj alguses puuduvad ühtlased eestlased, eri maakonnad on omaette üksused, mis mõnikord sõdivad omavahel. Ei ole poliitilist ühisorganisatsioone. Etniline terminoloogia on siin väga tinglik. Neid etnilisi sõnu ei saa pidada võrdseks uusaegsete etniliste ühendustega
* Piiskopkonnad jagunesid toomkapiitliteks, mis oma korda jagunesid kiriku kihelkondadeks, mille keskuseks oli kihelkonna kirik, mis oli pühendatud kindlatele pühakutele, kes võisid anda aluse ka kohanime tekkele. * Küla katoliiklus katoliiklus segunes muinasusunditega. * Eestisse tekkis ka erinevaid mungaordusid, koos nende kloostritega. -) Näiteks jõudis Eestisse ka tsistertslaste ordu. -) Eestisse jõudsid ka kerjusmunga ordud. Näiteks dominiiklased ja frantsisklased. Reformatsioon Eestis * 1521 esimesed rändjutustajad jõudsid Riiga. * 1523 jõudsid nad lõpuks ka Eestisse. * Tulemuseks: -) Kirikud, mis enne olid katoliku kirikud, muudeti nüüd luteri kirikuteks. -) Toimus pildirüüste rüüstati kirikuid ja osa kirikutes paiknevat kunsti hävis. * Vasallid läksid 1530'ndatel üle luteri usule. Isandate üleminekuda asuti uuele usule ja siis loeti ka talupoegade usk vahetunuks.
(vajaduse korral sai neid ka kasutada kaitserajatistena). Ristimine oli formaalsus. Kuna kirikute vahemaa oli tihtipeale suur ning presstriamet Liivimaal ei tõmmanud ligi, etendasid ristiusu viimisel inimesteni kõige tähtsamat osa kerjusmungas, kes tegutsesid rändjutlustajate ja sakramentide jagajatena. - Esimese mungaorduna kinnitasid Liivimaal kanda TSISTERTSLASED, kes rajasid 1207.aastal kloostri Dünamündesse. Peagi muutusid domineerivaks mungaorduks dominiiklased. 15.saj lõpp jõudsid Liivimaale ka frantsisklased. Reformtasiooni algusajaks tegutses Liivimaal umbes kolmkümmend kloostrit. - Liivimaa tugevaim sõjaline jõud ja suurim maaomanik oli ordu, mille keskus asus algul Riias, hiljem Liivimaa keskmes VÕNNUS (cesis). 15.sajndil suutis Liivimaa haru tasapisi Preisimaa Saksa Ordu võimu alt peaaegu vabaneda. 13-14.saj rajati Liivimaale üle 150 kivilinnuse, mida tunduvalt rohkem kui Leedus. Liivimaa
I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali, Kullamaa, Valma; leidude hulgas on palju luust ja merevaigust ripatseid; iseloomulik: eluviisilt kütid kalastajad, elamuks püstkod...
karjakasvatamisega. Hiljem loodi ka naisharu. o Dominiiklaste ja Fransisklaste kerjumungaordu- nad olid ük elus palju aktiivsemad. Nad panid rõhku jumalasõna kuulutamisele, mille nad ühendasid kerjusmungarännakutega. Rännates oli vaja osata aga teise rahva keelt mis oli nende elukorralduse üks põimõte. o Kuna munkadel oli rahva märgatav poolehoid siis see ei meeldinudd ametliku võimuherarhia liikmetele sest dominiiklased said koolipidamise õiguse, mis pidavat kuuluma ainult toomkapiitilitele. o Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
Saj. II poolel välja kujunenud gooti arhitektuur jäi suures osas Itaaliale võõraks. Alates 13.sajandist võis küll täheldada gooti dekoratiivdetailide kasutamist, mitte aga konstruktiivsete põhimõtete järgimist. Prantsusmaalt Itaaliasse tulnud tsistertsi mungad püüdsid oma 13.saj. ehitatud kloostreis küll kinni pidada traditsioonilisest gooti ehituskunstist (Fossanova klooster, eriti kloostrikirik, 12.saj. lõpp, 13.saj. algus), dominiiklased ja frantsiskaanlased seevastu pidasid kinni Itaalias juurdunud ehitustraditsioonidest ja arendasid välja itaalia gootikale iseloomulikud jooned. Need ilmnevad eeskätt lihtsas ruumilises lahenduses, kus gootikale omast vertikaalsuspüüet tasandasid ümarkaarsed avaused ning horisontaalsete ridadena laotud 60 polükroomne tahveldis. Frantsiskaanlaste varaseima ehitise Assisi kloostrikompleksi San
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
